[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

loodima, (ma) loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust määrama' < kasks loden 'lothen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M (EMS V: 396)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; Wiedemann 1893: 530 lōtima, -din (lōdima) 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh. loodima; mer. sügavust mõõtma';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
• Käsitlused: < ee lood (EEW 1982: 1356); < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' (GMust 1948: 65, 82); < asks loden 'loodima' (EES 2012: 248)
• Läti keel: lt luõdêt löten < mnd. lōden 'löten' (Sehwers 1953: 74);
• Sugulaskeeled: lv lēt́t́ə̑, lȫt́t́ə̑ löten < ? sks (Kettunen 1938: 189); lv lùo̯də̑ löten < kasks loden (Kettunen 1938: 207); lv lēḑtõ loodida; līmeņot (LELS 2012: 164)
• Vt lood

peilima, (ma) peilin 'vee sügavust mõõtma' < vrd asks peilen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `peilima 'laevruumis vee sügavust mõõtma' Emm Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 *peilima, -lin 'peilen, abmessen, Beobachtung anstellen'; Wiedemann 1893: 796 *peilima, -lin 'peilen, abmessen, Beobachtung anstellen'; ÕS 1980: 502 peilima 'suunda määrama, peiliga mõõtma';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegelen, peilen 'das Maß (den inneren Raum) eines Gefäßes bestimmen; dann überh. meßen mit dem Senkblei'; MND HW II: 2 pêgelen, *○peylen 'ein Hohlmaß an einem Gefäß festlegen; (Navigation:) abmessen, einen Kompaßkurs bestimmen'; Kluge: 534 peilen 'den Standort bestimmen'; ndd. peilen 'die Wassertiefe messen'; (Aus dem Niederdeutschen/Niederländischen übernommen als Ableitung zu Pegel in einer Lautvariante.)
• Käsitlused: < sks peilen (EEW 1982: 1978); < asks peilen 'den Grund resp. die Tiefe des Wassers mit dem Senkblei untersuchen' ( ‹ kasks pegelen) (GMust 1948: 65, 86); < hol peilen (VL 2012: 746)
• Läti keel: lt peilēt (LELS 2012: 234);
• Sugulaskeeled: sm peilata [1798] suuntia; mitata veden syvyys (ruumassa) / peilen (Richtung; Wasserstand im Inneren eines Schiffes) < rts pejla (‹ asks peilen ‹ kasks pegelen) (SSA 2: 330); lv peìlə̑ peilen (Kettunen 1938: 280); lv peilõ peilida; peilēt (LELS 2012: 234)

toll1, tolli 'pikkusmõõt' < kasks tol(le) 'Zoll'

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 41) Leika sis - - Jure tükkid kolm Tolli piutses; (Lenz 1796: 58) Üts Ots, mes 12 tollid pik om, peap 8 tolli piutses - - ärra leikatus sama.; (Lunin 1853: 197) tol, -li r. d. 'дюймъ, пошлина'
• Murded: toll, `tolli 'mõõt' R(`tolli Vai); tol´l (-ll), tolli (-l´l) S Lä Aud Tor Hää Saa Ha Jä VJg sporI Äks Plt KJn SJn M sporTLä Kam Rõn San Har Lei VId (EKI MK); `tollima (-l´l-) 'tollipulgaga mõõtma' Kuu Lüg Kse Hää JMd Koe Iis Trm; `tol´ma (-me) Trv Hls Krk San Krl Har Rõu Plv Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1292 tol´l´, tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; Wiedemann 1893: 1169 tol´l´, tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; ÕS 1980: 717 toll '(endisaegne pikkusmõõt)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tol, tolle 'die äuβerste Spitze eines Zweiges; der Zweig selbts'; Schleswig-Holstein Toll (tol) 'Zoll (Längenmaß)'; Tollstock 'Zollstock'
• Käsitlused: < kasks tol(l)e (EEW 1982: 3215); < kasks tol (Raun 1982: 179; EES 2012: 536)
• Läti keel: lt *tul̃lis, tul̃le Zoll < mnd. tol, tolle (Sehwers 1918: 51, 163); lt col̃lis Zoll (Maß) < dt. (Sehwers 1918: 67); lt tul̃le, tul̃lis Zoll (Maβ) < nd. toll 'Zoll' (Sehwers 1953: 146); lt dũms Zoll (Maß) < nd. dum 'Zoll (Maß)' (Sehwers 1953: 30); tulle Zoll (Maß) < mnd. tol (Jordan 1995: 104);
• Sugulaskeeled: vdj d´uima toll < vn дюйм (VKS: 186); lv tol̄´ Zoll (Längenmass) (Kettunen 1938: 427); toļ toll; colla (LELS 2012: 328)

triikima, (ma) triigin < kasks striken 'streichen'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 10) kui süddame al wallutab siis wannad naesed trikiwad tedda; (Hupel 1818: 252) trikima r. d. 'streichen, bügeln, plätten'; (Lunin 1853: 199) trikima r. d. 'гладить, стирать, утюжить'
• Murded: `triikima 'ääretasa mõõtma; siledaks pressima; hõõruma, masseerima' R Jäm Emm Rei Mar Mär Kse KPõ I Plt; `triik´mä Kod TLä San Har Plv Vas Se; `riikima (-me) Sa Muh Vig Pä; `riikmä (-me) Vil M (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīk, trīgi 'Streichen'; trīkima, , -gin; trīkmä (d) 'streichen, plätten, bügeln, streicheln'; Wiedemann 1893: 1197 trīk, trīgi 'Streichen'; trīkima, , -gin; trīkmä (d) 'streichen, plätten, bügeln, streicheln'; ÕS 1980: 726 triikima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 striken 'glätten, plätten'; strik-iseren 'Schabeisen der Gerber'; Schiller-Lübben streichend etwas thun, eben machen, plätten; MND HW III strîken '(Kleidungsstücke) am Körper glatt ziehen, glatt streichen, plätten, bügeln'
• Käsitlused: < kasks striken (EEW 1982: 3269; Raun 1982: 181; EES 2012: 545)
• Läti keel: lt *strĩķêt [1638 ∫triekeju] streichen < mnd. strīken (Sehwers 1918: 97, 160); lt strĩķêt streichen, die Sense, Ziegelsteine streichen; Wäsche bügeln, das Getreidemaß abstreichen < nd. strīken 'streichen, schärfen, etze, das Kornmaß abstreichen, hlätten, plätten' (Sehwers 1953: 125); lt strĩķdzelze Plätteisen < nd. strīkīsen 'Streich-, Plätteisen' (Sehwers 1953: 125);
• Sugulaskeeled: lv strīk̆kə̑, strīktə̑; trīk̆kə̑ schärfen; streichen < kasks striken (Kettunen 1938: 382, 383; 431); lv krīk̀-rōda, trīk̀-rōda Plätteisen (Kettunen 1938: 155, 431)
• Vrd triiki