[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää (EMS III: 351)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; Wiedemann 1893: 313 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
• Käsitlused: < sks Klüse (EEW 1982: 875); < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' (‹ nl. kluis ‹ mlat. clusa 'engpass, Enge') (GMust 1948: 32, 79); < hol kluis 'auk' (Mereleksikon 1996: 166); < asks klüse 'klüüs' (EKS 2019)
• Läti keel: lt klĩze im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht < nd. klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' (Sehwers 1953: 52);
• Sugulaskeeled: vdj hljuusti, hl´juusti klüüs; клюз (VKS: 258); lv klīz Klüse (Kettunen 1938: 140)
• Vrd vöör

kuhv, kuhvi 'laevatüüp' < asks kuf, sks Kuff

• Murded: kuhv, kuhvi '(väike) purjelaev' Khn Hää (EMS III: 955)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 439 kuhw, kuhwi (D) 'Kuffschiff'; Wiedemann 1893: 399 kuhw, kuhwi (D) (makk) 'Kuffschiff';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Kuff '(kleineres) breites Segelschiff für Küstengewässer'; Berghaus 1883 Kuff, Kuffschiff 'Das Kuff, ein in den Deütschen Nordseehäfen, in den Niederlanden, auch auf dem Niederrhein aufwärts wenigstens bis zum Handelsemporium Köln gebarüchliches Handelsfahrzeüg, dessen zwei feststehende Masten Sprietsegel, Nonnetter und Topsegel führen, flach gebaut und an den Seiten zur Verhinderung des Abtreibens vom Kurse mit Schwertern versehen ist. Auch in den nordischen Reichen üblich.'
• Käsitlused: < ? sks Kuff (EEW 1982: 1019); < asks kuf 'Kuffschiff' (GMust 1948: 80); < hol kof (Mereleksikon 1996: 180)
• Vrd makk

lekk, leki 'lekkimine' < asks leck, sks Leck

• Murded: lekk, leki Khk Pöi Emm Khn Hää; lekk, lekki Kuu Hlj (EMS V: 87)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekk 'auk, vett läbilaskev koht laeva keres'; Mereleksikon 1996: 214 lekk 'vett läbilaskev koht (auk või pragu) laevakeres'; EKSS 3: 95 lekk 'mer. auk, vett läbilaskev koht laevakeres'; Tuksam 1939: 623 Leck 'väljavoolu auk; lekk (von Schiffen)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lek, lēke 'undichte Stelle, insbes. Schiffsleck, Loch im Schiffskörper'
• Käsitlused: < sks Leck (EEW 1982: 1277); < asks leck 'Leck, Loch um Unterwasserteil des Schiffes' (GMust 1948: 26, 81)
• Sugulaskeeled: lv lek̄ Leck (Kettunen 1938: 187); lv lek leke; sūce (LELS 2012: 165)
• Vt lekkima

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'Lot'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 81) löhd, löhdi∫t 'Kugel'; (Stahl 1637: 88) löhd, löhdi∫t 'Loth'; (Gutslaff 1648: 225) Lôti 'Kugel'; (Göseken 1660: 291) löhd, -i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; (Göseken 1660: 477) Lött 'bleywurff / Senckebley'; Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; (Göseken 1660: 385) kax loot (raskusmõõt) 'Zwey looht (uncia)'; (VT 1686) sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; (Vestring 1720-1730: 120, 122, 123) Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; (Helle 1732: 133) lööd, g. löe, ac. de 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; (Piibel 1739) Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; (Hupel 1766: 54) se wötko nelli head noa otsa täit [pulwert], se on saksa arro järrele üks loot; (Hupel 1780: 208, 207) loot (lood), -i r., d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd, lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; (Hupel 1818: 126, 128) lööd od. lööt, lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Belywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; kugel; Flintenkugel; ein Loth'; (Lunin 1853: 92, 94) lööd ~ lööt, lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
• Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´, loodi eL (EMS V: 393)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´, lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd, lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´, lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
• Käsitlused: < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' (EEW 1982: 1355-1356); < kasks lode (Raun 1982: 78; Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96); < kasks lôt, lode (Liin 1964: 48); < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' (GMust 1948: 65, 82); < sks Lot, hol lood 'tina' (Mereleksikon 1996: 225); < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' (EES 2012: 248)
• Läti keel: lt luõde [1638 Lohda] Kugel, Flintenkugel < mnd. lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' (Sehwers 1918: 31, 91, 153); luode, luoda Kugel; Lot, Bleilot < mnd. lode (Jordan 1995: 76); luõte Lot (Gewicht) das Bleilot, das die Schiffer auswerfen; das Bleilot der Zimmerleute und Tischler (Sehwers 1953: 74);
• Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht) < mrts lodh 'kuula, painoyksikkö' (‹ kasks lōt); is lōti; krj luoti < sm luoti (SSA 2: 110); sm luoti Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot < asks lôt ~ rts lod (Bentlin 2008: 138); lvS luod Bleilot; lv lēᴅ´ (SLW 2009: 112); lvS lüöd, luod Bleilot (SLW 2009: 116); lv lēᴅ´, lȫᴅ´ Kugel, Lot, Bleilot < kasks lôt (Kettunen 1938: 189); lēḑ, lēţ kuul, lood; lode, svērtenis (LELS 2012: 164, 166); luot lood; lote (LELS 2012: 178)
• Vt loodima. Vrd kloot

mekkima, (ma) mekin 'maitsma' < kasks smecken, sks schmecken

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) maitzma 'schmecken'; (Lenz 1796: 57) Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; (Hupel 1818: 139) mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; (Lunin 1853: 104) mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
• Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv (EKI MK); mekk, mekki 'maitse, maik' Rid(mekk, megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk, meki eP; mek´k, meki Krk T Har Rõu Vas Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk, meki 'Schmecken'; mekkima, mekin 'schmecken, kosten'; Wiedemann 1893: 594 mekk, meki 'Schmecken'; mekkima, mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk, meki kõnek. 'maik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
• Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' (EEW 1982: 1526); < kasks smecken (Raun 1982: 91; EES 2012: 280); < sks schmecken (EKS 2019)
• Läti keel: lt smeķêt [1638 smeckeht] schmecken < mnd. smecken (Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112); lt smeķēt schmecken, kosten < mnd. smecken (neben smāken) (Jordan 1995: 91); lt smaka (meist unangenehmer) Geruch; Gestank; Geschmack; Gerücht < mnd. smak 'Geschmack; Geruch' (Jordan 1995: 91); lt smek´e, smek̄´ Geschmack (Kettunen 1938: 375);
• Sugulaskeeled: vdj mekkiä mekkida, maitsta; отведывать, пробовать (VKS: 717); lvS ∫chmeckeb [1769] schmecken (SLW 2009: 186); lv smek̀kə̑ schmecken < kasks smecken (Kettunen 1938: 375); smek̄ Geschmack (Kettunen 1938: 375); lv mak̆kà Geschmack; Beigeschmack < kasks smak (Kettunen 1938: 215); lv smēkkǝ rauchen; schmecken (Raag 1987: 328); smekkõ maitsta, maitseda; garšot, nogaršot; smekīg maitsev; garšīgs (LELS 2012: 297); smēkõ suitsetada; smēķēt (LELS 2012: 297)

moorlane, moorlase 'maur, neeger' < kasks moriân, môr, sks Mohr

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 298) mustmah rahwas (moor, moorlane) 'mohr (æthiops)'; (Hupel 1780: 218) mora mees d. 'ein Mohr'; (Arvelius 1782: 62) Morama-mehhiks … kutsotakse; (Arvelius 1787: 62) se Moramees; (Hupel 1818: 143) moor, -i r. d. 'Mohr'; (Lunin 1853: 108) moor, -i r. d. 'арабъ, негръ'; mori mees 'негръ'; mori ma 'страна негровъ'
• Murded: `muora mies VNg; `mu̬u̬rlane, -se Hää; `mu̬u̬rlanõ, -sõ Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 613 Mōrlane, Mōrlaze 'Mohr'; ÕS 1980: 429 † moorlane 'mooramaalane';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'; ○*de witten môren 'die maurischen Araber'
• Käsitlused: < sks Mohre ~ kasks môr (EEW 1982: 1552); < sks Mohr (Ariste 1980a: 56); < asks morian, mōr 'maur; neeger' ~ sks Mohr 'mooramees, neeger' (EES 2012: 284)
• Läti keel: lt muõris der Mohr (Sehwers 1953: 81); lt muoris Neger, Mohr (Kettunen 1938: 235); lt moris Mohr (VLV 1944: 361);
• Sugulaskeeled: lv mùo̯r(ə̑z) Neger, Mohr; Möhre < sks (Kettunen 1938: 235)
• Vrd murjan

munk, munga < kasks monk, mrts munk 'Mönch'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1514) Monkepete, Madelene ('Mönchsbetrüger' ‹ munk + ? petma); (Kullamaa 1524: 140) Han Muck (?muuk); (Müller 1600-1606: 216) nente Mukade hæ Töh; (Müller 1600/2007: 394) sæl omat olnuth ned Mukadt (20.07.1604) 'mungad'; (Rossihnius 1632: 221) kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; (Stahl 1637: 91) munck, muncka∫t 'münch'; (Stahl LS II 1649: 669) Ep peame meije kahs nende Monckade kahs motlema 'Auch ∫ollen wir mit den Bäp∫tlern nicht gedencken'; (Stahl LS I 1641: 501) needt Munckat 'die Münche'; (Gutslaff 1648: 227) Munck 'Muenck'; (Gutslaff 1647-1657: 261) mönnet o[mm]at munckit, Kumbat essi munckis om heitnut; (Göseken 1660: 293) Munck 'Münch'; (Göseken 1660: 505) Munck 'monch'; muncka Rahwas 'Pabstumb'; muncka usck 'Pabstischer Glaub'; (Vestring 1720-1730: 142, 144) Munk, -ka 'Der Münch'; Munkade Usk 'Pabstl. Religion'; Muuk 'der Mönch'; (Helle 1732: 141, 322) munk 'der Mönch'; (Helle 1732: 308) munkahoow 'der München-Hof'; (Hupel 1780: 219, 220) munk, -a r., d. 'der Mönch'; muuk, -a r., d. 'der Mönch'; (Hupel 1818: 145) munk, -a r. d. 'Mönch'; (Lunin 1853: 109) munk, -a r. d. 'монахъ'
• Murded: munk, `munga VNg Lüg Vai; munk, munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V (EKI MK); muuk, `muuga Jõe Kuu; muuk, muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk, muugi Hää Kod Plt Krl Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
• Käsitlused: < mrts munk ~ kasks monk 'Mönch' (EEW 1982: 1571); < kasks monk (Raun 1982: 94); < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43); < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk (EES 2012: 288); < vrts munk (EKS 2019)
• Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] Mönch < and. *munik (vgl. dän., schwed., estn. munk) (Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154); *meniķis Brückenmönch, Mönch an der Schleuse < nd. mönnick (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
• Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] Mönch < rts munk (‹ kasks monk, monik) (SSA 2: 178); lv mū`k Mönch < germ (Kettunen 1938: 237); lv mūk munk; mūks (LELS 2012: 198)

murjan, murjani 'moorlane, neeger' < kasks moriân 'Mohr'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 16) ümber keick se morjani rahgwa mah; (Gutslaff 1648-56) Sest temma olli ütte Murriani naist wötnut; (Göseken 1660: 298) mustmah rahwas (moor, moorlane) 'mohr (æthiops)'; (Vestring 1720-1730: 143) Murjan 'der Mohr'; (Arvelius 1782: 62) selle Murjani saksad
• Murded: `murjan, -i RId Rei Hää Ris Trm Lai Pst; mur´jand, -i Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 698 mur´jan, mur´jani 'Mohr, Neger'; Wiedemann 1893: 631 mur´jan, mur´jani 'Mohr, Neger'; EÕS 1925: 532 murjan 'neeger (Mohr)'; ÕS 1980: 435 murjan 'must, kasimata laps; van. neeger';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'
• Käsitlused: < ? kasks moriân (EEW 1982: 1578); < kasks moriân 'neeger' (Raun 1982: 94); < sm murjaani, rts morian (Ariste 1980a: 55-56); < rts morian 'murjan (neegri kohta)' ~ asks morian 'neeger; maur' ~ sm murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane' (EES 2012: 289)
• Läti keel: lt muôris der Mohr (Sehwers 1953: 81);
• Sugulaskeeled: sm murjaani [1642] musta ihminen, neekeri; äkäisen näköinen juro ihminen / Mohr; schmutziger oder mürrischer Mensch < rts morian 'murjaani' (‹ kasks mōrian) (SSA 2: 181)
• Vrd moorlane

muul, muula 'hobueesel' < kasks mûl, mûle 'Maultier, Maulesel'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) ninck isti ütte MuhlEseli selgen; (Virginius 1687-1690) need toiwat Leiba, Eselide, Kamelide, Muulide, nink Härjadega; (Hupel 1780: 220) muul, i d. 'Maulesel'; (Hupel 1818: 145, 146) müül, -i d. 'Maulesel'; muul, -i d. 'Maulesel'; (Lunin 1853: 109, 111) müül, -i d. 'муль, лошакъ'; muul, -i d. 'муль, лошакъ'
• Murded: muul, muula 'kohipull' Mar (EKI MK); muul, muula 'veise mokk' Hi; muul, muulu Jäm Emm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 703 mūl, mūla 'Maulthier (Equus Mulus)'; Wiedemann 1893: 636 mūl, mūla 'Maulthier (Equus Mulus)'; Wiedemann 1869: 120 hobu-ēzel 'Maulesel'; Wiedemann 1893: 108 hobu-ēzel 'Maulesel'; ÕS 1980: 437 muul 'hobusemära ja eeslitäku ristand';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mûl, mule 'Maul'; MND HW II: 1 mûl, mûle 'Maultier, Maulesel (als Reit- oder Lasttier verwendet)'
• Käsitlused: < kasks mûl (EEW 1982: 1587; Raun 1982: 95); < sks (SSA 2: 185); < asks mūl 'muul' (EKS 2019)
• Läti keel: lt mūlis Maulesel < mnd. mûl 'Maulesel' (Sehwers 1953: 82; Jordan 1995: 79); lt mũlẽzelis Maulesel < nd. mūlēsel (Sehwers 1953: 82);
• Sugulaskeeled: sm muuli [Agr] Maulesel < mrts mule (‹ kasks mūle) (SSA 2: 185); lv mūļõz muul; mūlis (LELS 2012: 198)

märk, märgi 'tähis' < kasks merk(e) 'Markierung, Zeichen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 221) mea merck echk tuñistæcht se on; (Müller 1600/2007: 326) mea merck echk tuñistæcht se on (14.10.1603); (Gutslaff 1647-1657: 274) ossat sahwat mercke kah; (Göseken 1660: 291) mercki 'Merck'; (Göseken 1660: 512) Merck 'zeichen / kenzeichen'; (Göseken 1660: 591) Raudamerck (rauaga põletatud märk) 'Brandmahl'; Raudmerck 'schandfleck / schandmahl (stigma)'; (Göseken 1660: 512) mehraTecht (märguanne) 'Merck-Zeichen'; (Hornung 1693: 29) Märk, Märgi / Acc. pl. Märkisid 'ein Zeichen'; (Vestring 1720-1730: 130) Märk, -gi 'Ein Zeichen'; (Helle 1732: 136) märk 'das Zeichen, Exempel'; (Helle 1732: 394) Mis märki woib sest sada? 'Was für ein Kennzeichen könt man wol nehmen?'; (Hupel 1766: 26) Panne sepärrast need märkid tähhele, mis ma sulle ütlen; (Hupel 1780: 212) märk, märgi r., d. 'Zeichen, Exempel'; (Arvelius 1782: 67) wotke merko sest juttost; (Arvelius 1787: 25) sest piddid märki wötma; (Hagemeister 1790: 14) ello-märki; (Hupel 1818: 134) märk, -i od. märgi r. d. 'Zeichen, Exempel'; (Lunin 1853: 99) märk, -i, märgi r. d. 'зарубка; знакъ: примѣръ'
• Murded: merk, `mergi (mä-) '(võrgu)tähis; peremärk' R(`merki Vai); mär´k (-r-), märgi eP eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 651 mär´k, mär´gi 'Zeichen, Merkzeichen, Ziel'; Wiedemann 1893: 588 mär´k, mär´gi 'Zeichen, Merkzeichen, Ziel'; ÕS 1980: 442 märk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mark, merk 'Zeichen; bes. Zeichen der Handwerker etc. auf ihren Waren, üblicher ist merke'; merke 'Beachtung, (genaue) Wahrnehmung; Zeichen, Merkzeichen'; MND HW II: 1 mark, merk, marke, merke 'Zeichen, Mal, Merkmal; Markierung, Merkzeichen; Hausmarke, Kennmarke'; merke, marke 'Beachtung, Erkenntnis, Beachtenswertes'
• Käsitlused: < kasks merk (EEW 1982: 1620; Liin 1964: 65; Ariste 1972: 97); < kasks merk(e) (Raun 1982: 97; EES 2012: 296); < rts (SSA 2: 160)
• Läti keel: lt mẽrķis [1638 Mehrkis] Ziel, Merkmal < mnd. merk(e) (Sehwers 1918: 34, 92, 154); mẽrķis Merkzeichen, Merkmal, Ziel < mnd. merk 'Zeichen, Merlzeichen' (Sehwers 1953: 79); mērķis Merkzeichen, Merkmal, Malzeichen; Muster, Vorbild; Ziel, Zweck < mnd. merk (neben mark) 'Zeichen, Mal, Merkmal, Brandmal' (Jordan 1995: 78);
• Sugulaskeeled: sm merkki [Agr] merkki, jälki, tuntomerkki / Zeichen; is merkki < mrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkki; vdj merkki < sm (SSA 2: 160); is merkki (Kos) märk, tähis (Laanest 1997: 115); vdj merkki märk; знак, метка (VKS: 724); lv mer̄`k Zeichen, Merkzeichen < kasks merk(e) (Kettunen 1938: 219-220); lv merk kupp (võrgu ujuv otsamärk); tīkla mērķis; merk märk, tähis; zīme, apzīmējums (LELS 2012: 186)
• Vrd märkama. Vt märkima

märkima, (ma) märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'mit der Marke, Märke versehen'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) tähendama (signare) 'mercken'; (Gutslaff 1648-56) nemmat merckwat tetta keick asja; (Göseken 1660: 512) merckima 'zeichnen, notare 'üles tähendama, kirja panema''; (Vestring 1720-1730: 130) Märkima 'Zeichnen'; (Helle 1732: 136) märkima 'zeichnen, bemerken'; (Piibel 1739) Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; (Hupel 1766: 113) Teie jodikkud wötke ommeti … ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; (Hupel 1780: 212) märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; (Hupel 1818: 134) märkima r. d.; märkma d. 'zeichnen, bemerken, bezeichnen; lf. merken'; (Lunin 1853: 99) märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
• Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mär´kmä (-me) Khn Kod KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mär´kima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; Wiedemann 1893: 589 mär´kima (märkama, mar´kima) 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
• Käsitlused: < ee märk (‹ kasks merk), kasks marken (EEW 1982: 1620)
• Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita < mrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ muistaa (SSA 2: 160); vdj merkitä, merkkiä märkida, märgistada; отмечать (VKS: 724); lv mer̄k̆kə̑ bezeichnen (Kettunen 1938: 220); lv merkõ märkida, tähistada; apzīmēt (LELS 2012: 187)
• Vt märk

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'Mauer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kuÿ üx kindel Mühr; (Müller 1600/2007: 506) ÿx Tulline Mühr (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 229) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 90) mühr, mühri∫t 'Maur'; (Stahl HHb II 1637: 69) Jerus∫ale͠mi mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; (Gutslaff 1648: 226) Müri 'Mawr'; (Göseken 1660: 291) mühr, -i 'Maur'; (Göseken 1660: 475) Lihna Mühr 'stadtmaur'; (Göseken 1660: 514) mühr 'maur'; mühri kiwwi 'stein zu Mauren'; (Hornung 1693: 24) Müür 'eine Maur'; (Vestring 1720-1730: 142) Müür, -ri 'Die Mauer'; (Helle 1732: 141) müür 'die Mauer'; (Helle 1732: 308) kloostri müri tagga [ulits] 'hinter der Kloster-Mauer'; (Hupel 1780: 219) müür, -i r., d. 'die Mauer'; (Hupel 1818: 145) müür, -i r. d. 'Mauer'; (Lunin 1853: 109) müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
• Murded: müür, `müüri R(`müüri Vai); müür, müüri Rei Iis Trm SJn M(-r´); müür, müürü Khn San V(-r´); müir, müiri Sa Muh L TLä; müir, müüri (müiri) K Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖr´, mǖri 'Mauer'; Wiedemann 1893: 642 mǖr´, mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
• Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks mure (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302)
• Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1918: 76, 80, 154); mũris, mũrs Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1953: 82); mũrlakte Mauerlatte < nd. mūrenlatte 'eine Latte, welche der Länge nach auf eine Mauer gelegt wird, damit die quer überlegten Balken nicht unmittelbar auf der Mauer ruhen' (Sehwers 1953: 82);
• Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel < mrts mur 'muuri, muurikivi' (SSA 2: 186); vdj müüri, müürü müür; каменная стена (VKS: 782); lvS mǖrnika Maurer; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] (SLW 2009: 127); lv mīr (mǖr) Mauer < kasks mure (Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328); mīr müür; mūris (LELS 2012: 190)
• Vt müürima

nabima, (ma) nabin 'napsama' < kasks snabben 'schnappen'

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 14.05: Agga sedda römo /--/ kui röömsad lapsed olleksid nabbinud, naggo pissukessed pörsad erne kauno!
• Murded: nabima '(kiiresti) haarama; ampsama' Kuu VNg Lüg Jõh Sa Muh sporL sporKPõ I Plt KJn M Nõo Kan (EKI MK; Saareste II: 1284)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 nabima, -bin 'schnappen, raffen, packen; rasch und schnell sein'; Wiedemann 1893: 641 nabima, -bin 'schnappen, raffen, packen; rasch und schnell sein'; ÕS 1980: 446 nabima 'kahmama, haarama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 snabben, snappen 'schnappen; rasch mit dem Munde, dem Schnabel haschen nach; erschnappen, greifen, fassen'; snabbe 'Schnabel'; Schiller-Lübben snappen, snabben 'mit einem snap (= rasch) mit dem Munde, dem Schnabel etc. zugreifen und faßen'; MND HW III snabben, snappen 'mit dem Mund, Maul schnappen nach'
• Käsitlused: < lms 'deskr' ~ germ [sub nappama] (EEW 1982: 1667); < kasks snabben (Raun 1982: 100; EES 2012: 304)
• Sugulaskeeled: sm napata [1580] siepata, kaapata / schnappen, (schnell) ergreifen < rts nappa 'tärpätä, siepata, napata' (SSA 2: 204)

peldik, peldiku 'käimla; väljaheited' < ? kasks *pö̂l-dîk

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 63) peltick, peltickust 'Heimlich gemach'; (Göseken 1660: 559) peltick 'Anzucht / Cloack'; peltick, -u 'Heimlich gemach'; peltick 'scheis-Haus (secessus)'; (Virginius 1687-1690) riksid ärra Paali Kujod, ja Paali Kirkud, nink teggit sedda Peldikuks; (Vestring 1720-1730: 176) Peldik, -ko 'Der Abtrit'; (Helle 1732: 87) ta läks omma asjale 'er ging zu Stuhl'; (Helle 1732: 156) peldik 'der Abtritt, Secret'; (Piibel 1739) Paali kodda kiskusid nemmad ka mahha ja teggid sedda peltikkuks; (Hupel 1780: 239, 244) peldik, -ko r. 'Abtritt, heimlich Gemach'; pöldik, -ko d. 'Abtritt, heimlich Gemach'; (Tarto-maa 1806) 08.08: Sääl kottal wäetas neid nurmi peldikuga mes rahwas linast towa; (Hupel 1818: 176) peldik, -ko r. 'Abtritt, heimliches Gemach'; (Lunin 1853: 137) peldik, -ko r. d. 'отхожее, нужное мѣсто'
• Murded: `peldik, `peldiku (-gu) 'väljakäigukoht' R; peldik, peldigu Sa Emm Rei Puh Krl Rõu Vas Se; peldik (-l´-), -u Vll Pöi Muh L Ha JMd Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn M TLä Ote San Krl Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´dik, pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; Wiedemann 1893: 798 pel´dik, pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; ÕS 1980: 503 peldik 'kõnek. käimla';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pôl, pûl 'Pfuhl; stehendes, unreines Wasser, Schlamm'; dîk 'Teich, Deich'; MND HW II: 2 pôl, pûl (pl. pö̂le) 'mit Wasser, Schlamm, Unrat gefüllte Vertiefung, Pfuhl; Schlamm, Unrat'
• Käsitlused: < Bsks Peldik ~ asks pö̂l-dîk '(pôl, pûl 'Vertiefung, mit Wasser gefüllt, bes. stehendes, unreines Wasser, Schlamm' + dîk 'Teich')' (Ariste 1963: 100); < kasks spelt 'Spelt' (EEW 1982: 1983-1984); < kasks *pöl-dîk 'roojatiik' ~ kasks *spelt 'aganasara + ee -ik' (Raun 1982: 119); < ? asks *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik' ~ ? asks spelt 'agan' (EES 2012: 360)
• Läti keel: lt pẽlis, pẽle [1638 Pehlis] Pfühl < mnd. pöle, pöl (Sehwers 1918: 92, 155);
• Sugulaskeeled: vdj peltikko (kuiv)käimla, kõnek. peldik; уброная, нужник (VKS: 896)

prei, prei 'hobuste jalanahapõletik' < asks spreie

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: prei 'hobuse jalahaigus, käsn' R Khk Hi Lä Tõs sporKPõ sporI Äks Plt Ote Urv Har Plv; rei Sa Muh Vig Aud Vän Tor KJn Vil M; trei Jäm Mär Khn Urv Har VId; spräja^ʔ Lei (EKI MK; EMS VII: 741)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prei, pl. preid (rei) 'Spreu, Spaht, Mauke (Pferdekrankheit)'; Wiedemann 1893: 874 prei, pl. preid (rei) 'Spreu, Spaht, Mauke (Pferdekrankheit)'; ÕS 1980: 533 prei 'hobuse jalgade nahahaigus';
• Saksa leksikonid: MND HW III sprêͥden 'locker verteilen; ausstreuen, auswerfen; verbreiten, verteilen'
• Käsitlused: < sks Spreu ~ kasks... (EEW 1982: 2168); < asks spreie 'laiali puistatu' ~ sks Spreu 'aganad' (EES 2012: 384-385)
• Läti keel: lt spreĩjas pat, eine Pferdekrankheit an den Beinen < nd. spreie 'Sprehe' (Sehwers 1953: 117); lt sprejas pätk, hobuse jalahaigus < asks spreie (EES 2012: 385)

tokk1, toki 'kepp' < kasks stok, sks Stock

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tokk (-k´k), toki 'kepp; malk; teivas' Khk Kaa Muh Kse Han Hää Saa Rap JMd JJn VJg Kod Äks Ksi Lai sporVlPõ eL; togi Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1291, 1344 tokk, toki, toku 'Stock'; tukk, tuku '= tokk'; Wiedemann 1893: 1169 tokk, toki, toku (tukk) 'Stock'; ÕS 1980: 716 tokk 'kepp';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stok 'Stock; Zeichen der Amtsgewalt; Kerbstock'; Schiller-Lübben stock 'Stock, Zeichen der Amtsgewalt; Baumstumpf; Kerbstock'; MND HW III stock 'Baumstumpf, Wurzelstock; Stange, Pfahl; dürrer Ast, Stock; Wanderstock, Gehstock; Knüttel, Schlagwaffe'
• Käsitlused: < kasks stock ~ sks Stock (EEW 1982: 3211); < asks Stock (Raun 1982: 178); < asks stock 'kepp; känd; mesipuu', sks Stock 'kepp, malakas; känd; mesipuu' (EES 2012: 536)
• Sugulaskeeled: lvS stoikk Stock; lv stok̄ (SLW 2009: 179); lv stok kepp; spieķis (LELS 2012: 304)

took, toogi 'prunt' < kasks dōvicke 'Zapfen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: took, toogi 'vee väljalaske auk paadi põhjas' Emm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōk, togi (D) 'der Pflock, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land herausgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; Wiedemann 1893: 1176 tōk, togi (D) (tȭk) 'der Pflock, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land herausgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; ÕS 1980: 718 vrd took, toogi 'metsa ülestöötamisel saadava puidu hulk; puhastulu, puhassaak';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dovicke 'Tappe'; dôk 'Tuch, bes. um den Kopf; ein bestimmtes Mass für Tuch'; Schiller-Lübben dovicke 'eine Tappe'; MND HW I dȫveke, dȫvike 'Zapfen'
• Käsitlused: < kasks dōvicke 'Zapfen' (GMust 1948: 51, 93)
• Vrd töök

veering, veeringu < kasks vêrink 'Ferding'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Hornung 1693: 15) Wäring, Wäringi / Acc. Wäringid / Acc. pl. Wäringud 'ein halb öhr'; (Vestring 1720-1730: 287) Wering, -gi 'Ein Ferding'; (Helle 1732: 207) wering 'der Ferding (Münze)'; (Helle 1732: 339) Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; (Piibel 1739) Eks wiis warblast kahhe weringe eest ei müda; (Hupel 1780: 310) wering, -i r. 'ein Ferding (Münze)'; (Hupel 1780: 369) wering, tibbo r. d. 'Ferding'; tibbu d. 'Ferding'
• Murded: `viering, -e (-u) 'rahaühik' VNg; veering (-ie), -i Khk Kod Plt; veering, -a Kär (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wēring, wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; Wiedemann 1893: 1351 wēring, wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; ÕS 1980: 780 veering, -u '(raha)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vêrink, vêrlink 'ein Fiertelpfenning'; vêrdink 'quadratus, der vierte Teil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münzeinheit, bes. einer Mark'; Schiller-Lübben vêrdink, verink 'der vierte Theil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münze'; MND HW I vêrinc 'Vierding, Münze'; vêrdinc 'Vierding; Münzeinheit, im allg. vierter Teil einer Mark'; vêrlinc, virlinc 'Vierling, 1/4 Pfennig'
• Käsitlused: < kasks vêrink (EEW 1982: 3778; Raun 1982: 201; Raag 1987: 324); < kasks vêrinc (Liin 1964: 48); < asks vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka' (EES 2012: 596)
• Läti keel: lt vẽrdiņš [1638 Wehrdings] Ferding (eine nicht mehr geltende Münze) < mnd. vērdink 'der vierte Teil einer Münzeinheit' (Sehwers 1918: 40, 100, 164; Sehwers 1953: 156); vērdiņš, vērdiņģis Ferding (eine nicht mehr geltende Münze, 1,5 Kopeken) < mnd. vêrdinc 'Vierging; viertel Teil eines Maßes oder Gewichtes; Münzeinheit, Silbermünze' (Jordan 1995: 108);
• Sugulaskeeled: sm fienteli, vienteli, fienteri, vienteri [1886] vanha painomita, 1/4 naulaa / Viertelpfund < rts fjǣndeil 'neljäsosa' (SSA 1: 114); lvS vērning Ferding (SLW 2009: 219); lv vērniɢ Ferding (eine alte Münze) < kasks vêrdink 'der viertel Teil einer Münze' (Kettunen 1938: 481)
• Vrd veerand

vorst, vorsti < kasks worst 'Wurst'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Worst, Jürgen; (Tartumaa 1582) Andrys Vorszth (Räpinas); (Stahl 1637: 132) wor∫t, [worst]i∫t 'wur∫t'; (Göseken 1660: 301) worst, -i 'Wurst'; (Göseken 1660: 635) suhr mauck (jäme vorst) 'grosWurst'; suhr mauck 'grosse wurst (faliscus)'; (Göseken 1660: 715) worst, -i 'wurst (farcimen)'; (Vestring 1720-1730: 296) Worst, -sti 'Die Wurst'; (Helle 1732: 212, 323) worst 'die Wurst'; (Hupel 1780: 317) worst, -i r., d. 'die Wurst'; (Lithander 1781: 573) Worsti kook 'Wurstkuchen'; (Hupel 1818: 293) worst, -i r., d. 'die Wurst'; (Lunin 1853: 235) worst, -i r. d. 'колбаса'
• Murded: vorst, `vorsti R(`vorsti Vai); vor´st (-r-), vorsti S Muh L(or´st); vor´st (-r-), vorsti KPõ I KLõ(or´st Kõp Vil); or´st, orsti M(v-); vor´st, vor´sti (-r-) T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1536 wor´st, wor´sti 'Wurst'; Wiedemann 1893: 1385 wor´st, wor´sti 'Wurst'; ÕS 1980: 800 vorst;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben worst 'Wurst'
• Käsitlused: < kasks worst (EEW 1982: 3921; Raun 1982: 208; Ariste 1963: 109; Liin 1964: 55; Raag 1987: 324; EES 2012: 613)