[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kahvel2, kahvli 'purjepuu' < kasks gaffel 'Gaffel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) kaffel(ken) '?Gaffel'
• Murded: `kahvel, `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus (EMS II: 535)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'; VL 2012 kahvel '(hol gaffel)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffel-schip 'navis rost so munita'; Schiller-Lübben gaffel 'große, hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), gafle, ○gefle, geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel; (Waage)Gabel, mit der man die Gewichte aus dem Kasten hebt'; gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen' (mnd. gaffel(e), gafle, gefle, geffele);
• Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' (GMust 1948: 5, 44, 76); < hol gaffel 'purjepeel masti tagaküljel' (Mereleksikon 1996: 128); < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'kahvel (söömiseks); hark; purjekahvel' (EES 2012: 117)
• Läti keel: lt † gapelzẽģelis Gaffelsegel (Sehwers 1918: 147); gafele Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist < nd. gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' (Sehwers 1953: 35);
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel (SSA 1: 274); lv gaffõl kahvel; gafele; gaffõl kahvelpuri; gafelpura (LELS 2012: 62); vdj gaaffali kahvel (laeval), kahvelpuri; гафель (VKS: 228)

raa, raa 'masti rõhtpuu' < asks rā 'Rah, Rahe'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: raapuri, -`purje 'raa külge kinnitatud puri' Kuu Hlj; raapuri, -purju Khk Mus Emm (EKI MK); `raagapuri, -`purje Kuu VNg; raagpuri, -purju Rid Ran; `raaga`seili VNg Vai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 995 āzi-pū 'Raa'; käila-āzi-pū 'Fockraa'; pära-mas´ti āzi-pū 'Kreuzraa'; pēle-jär´je āzi-pū 'Vormarsraa'; sūr´ āzi-pū 'grosse Raa'; Wiedemann 1893: 902 āzi-pū 'Raa'; käila-āzi-pū 'Fockraa'; pära-mas´ti āzi-pū 'Kreuzraa'; pēle-jär´je āzi-pū 'Vormarsraa'; sūr´ āzi-pū 'grosse Raa'; Wiedemann 1869: 1030 pur´je-rāg 'Segelstange, Raa'; Wiedemann 1893: 934 pur´je-rāg 'Segelstange, Raa'; ÕS 1980: 566 raa 'keskelt masti või tengi külge kinnitatud rõhtpuu'; Mereleksikon 1996: 353 raapuri '(hol razeil)'; VL 2012 raa '(hol ra)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben râ 'Rah, Segelstange'; MND HW II: 2 râ, râe 'Segelstange, Rah'
• Käsitlused: < sks Raa ~ rts... (EEW 1982: 2359); < kasks râ 'Rahe' (GMust 1948: 39, 89); < asks rā ~ sks Rah, Rahe '(purje)raa' (EES 2012: 410); < sks Rah, Rahe (EKS 2019)
• Läti keel: lt rãja Rahesegel < mnd. rā 'Segelstange' (Sehwers 1953: 98);
• Sugulaskeeled: sm raaka [1637 raka] maston vaakasuora osa; salko, riuku / Rahe; Stange, Rute < germ, vrd mrts raa 'aluksen raakapuu; salko, riuku' (SSA 3: 32); is rāka varsta; krj roaka riuku, salko, vapa; lehdetön puu; laiha (ihminen, eläin); Akrj ruag onkivapa, salko, seiväs; karvaton; vps rag lehdetön puu; vapa, seiväs; vdj rāka risu, hako; ee raag risu, lehdetön oksa; lv rɔ̄gǝz risu, varpu; risukko < germ, vrd mrts raa 'aluksen raakapuu; salko, riuku' (SSA 3: 32); sm raakapurje Rahsegel (Kettunen 1938: 344); lv rō̬i, rò̬i̯ Rahe (Kettunen 1938: 344); lv rǭj, rǭjo raa; rāja (LELS 2012: 273)

rammima, (ma) rammin 'sisse taguma' < kasks rammen 'rammen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `rammima '(sisse) trampima, taguma' Sa Muh Kse Var Khn Aud Hää Trv; `ram´ma Rõu Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1021 rammitama 'einrammen'; Wiedemann 1893: 925 rammima, -in (rammama) 'rammen, einrammen'; rammama (SO) '= rammima'; ÕS 1980: 573 rammima 'sisse taguma, kinni tampima';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rammen 'mit der ramme stossen'; MND HW II: 2 rammen 'mit einer Ramme stoßen, rammen'
• Käsitlused: < sks rammen [kann eine unmittelbare Entlehnung von dt. V. rammen sein] (EEW 1982: 2406); < kasks rammen (Raun 1982: 139); < kasks rammen 'rammen' (GMust 1948: 66, 90); < asks rammen ~ sks rammen (EES 2012: 418)
• Läti keel: lt rammât, ramêt, ramuôt Pfähle eintreiben < dt. rammen (Sehwers 1953: 98); lt ramēt (Kettunen 1938: 329);
• Sugulaskeeled: lv ra’mmə̑ rammen < vrd lv ra’m (Kettunen 1938: 329); lv ra'mmõ rammida; blietēt (LELS 2012: 263)
• Vt ramm

teenima, (ma) teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'dienen'

• Esmamaining: Boierus 1587
• Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) jätta se yli|kaugni ninck re͠msa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; (Müller 1600-1606: 353) kÿtat, niñck tenidt Iumala; (Müller 1600-1606: 353) thenida; vordenisnuth; tehniswat; (Müller 1600/2007: 194) Sÿß lasckem meidt kaas heelmelel meddÿ Lehemeße thenida (25.12.1601); (Müller 1600/2007: 216) meÿe sen igkewesse Surma olleme verdehninuth (03.01.1602) 'ära teeninud'; (Rossihnius 1632: 367) teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; ne͠mat auwo sissen piddame, neid thenitzeme, söña kuhleme; (Rossihnius 1632: 419) sest meije egga|peiwal palju pattu teeme, ninck kül selcke nuchtlusse verthenime; (Stahl HHb I 1632: Biij) tenida 'dienen'; (Stahl HHb I 1632: Fij) Mea ollet ∫inna ommade pattude kahs Jummala jures? teninut 'Wa ha∫tu denn mit deinen Sünden bey GOtt verdienet?'; (Stahl HHb II 1637: 118) Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; (Stahl HHb II 1637: 247) minna ollen ∫e ∫urma vordeninut 'ich hab den Todt ver∫chuld'; (Stahl 1637: 48) denima, denin, deni∫in, deninut 'Dienen'; (Gutslaff 1648: 210) erjama 'dienen (servire)'; (Gutslaff 1647-1657: 115, 116) Rahgwat thenikut Sinulle; Omma möhka pähl saht Sinna ellada, ninck Sinnu weljelle thenida; (Gutslaff 1647-1657: 233) eth t. ülles touwsis n. neihle thenizes neihnde man olles; (Göseken 1660: 657) teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen (mereri)'; (Göseken 1660: 739) errateenima 'verdienen'; (Vestring 1720-1730: 246) Tenima 'Dienen'; (Helle 1732: 187) tenima 'dienen, verdienen'; (Hupel 1766: 40) omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; (Hupel 1766: 122) iggaüks tulleb heamelega selle jure tenima kes omma perret hästi toidab ning kattab; (Hupel 1780: 282) tenima r., d. 'dienen'; (Hupel 1818: 244) tenima r., d. 'dienen'; (Lunin 1853: 192) tenima r., d. 'служить, прислуживать'
• Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬n´mä (-me) Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst'; Wiedemann 1893: 1151 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnistlik, tēnistliku; tēnistuslik, tēnistusliku 'verdienstlich; dienstlich'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst, Dienstlohn'; ÕS 1980: 700 teenima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
• Käsitlused: < kasks dênen (EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324); < kasks denen (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema'
• Läti keel: lt diẽnêt dienen < mnd. dēnen 'dienen' (Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26); dienēt dienen < mnd. dênen (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm tienata [1860] ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen; is tēnata ansaita; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' (SSA 3: 289); lvS dienub (Prs3Sg) dienen (SLW 2009: 53); lv dēn´ə̑ dienen (Kettunen 1938: 37); dēņõ teenida, teenistuses olla; dienēt, kalpot; dīenõ teenida (sõjaväes); dienēt (LELS 2012: 52-53)
• Vrd teener, teenistus

topsel, topsli 'kolmnurkne puri' < ? asks toppseil 'Toppsegel', rts toppsegel, sks Toppsegel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `topsel, `topsli Jõe Hlj Mus Emm Phl Rid JõeK (EKI MK); toppseil, -`seili (-seili) 'topsel' Kuu VNg Vai Ris; topp`seegel, -`seegli Khk Emm Khn Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 topp-seil´, seili 'Toppsegel'; Wiedemann 1893: 1172 topp-seil´, seili 'Toppsegel'; ÕS 1980: 720 topsel, topsli 'kolmnurkne puri kahvelpurje peal'; Mereleksikon 1996: 436 topsel '(ingl topsail)'; VL 2012 topsel '(ingl topsail)';
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Toppsęgel, -seil 'Segel an der oberen Stange des Mastes'
• Käsitlused: < sks Topp, Toppsegel, vrd sm (dial.) topseli (‹ rts toppsegel) (EEW 1982: 3239); < asks toppseil 'Toppsegel' (GMust 1948: 93); < ? vn topsel 'topsel, topipuri' (EES 2012: 541); < ingl topsail (VL 2012: 997)
• Läti keel: lt † stopzẽģelis, tōpzẽģelis Toppsegel (Sehwers 1918: 58, 160; Sehwers 1953: 123);
• Sugulaskeeled: sm toppiseili, topseli maston ylin purje, latvapurje < rts toppsegel 'latvapurje' (sm topseli ‹ vn топсель ‹ holl topzejl ~ engl topsail) (SKES: 1348); lv toppūŗaz toppseil; topbura (LELS 2012: 328)
• Vt seil