[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
• Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
• Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
• Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
• Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'Hammer'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1559) Hamer, Hans (ein undutsche); (Müller 1600-1606: 65) Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606) 'palvehaamriga'; (Stahl LS I 1641: 213) üx Hamer 'ein Ha͠mer'; (Göseken 1660: 287) Hammer, -i 'Hammer'; (Göseken 1660: 700) Wassar 'H͠amer'; wassarick 'Ha͠mer'; (Piibel 1739) ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; (Hupel 1780: 152) hamer r. 'der Hammer'; (Hupel 1818: 39) hamer, haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; (Lunin 1853: 24) hamer, haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
• Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa- Juu Kos, `(v)ua- JMd VMr VJg Kod); `aamer M; `aamri T(aamõr Ran) (EMS I: 51)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; Wiedemann 1893: 60 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber, hamber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Plur. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
• Käsitlused: < sks Hammer (EEW 1982: 240; SSA 1: 136); < kasks hamer (Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; EES 2012: 64)
• Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] Hammer < mnd. hamer (Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6); āmurs, āmars Hammer < mnd. hāmer (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari (1643) (väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik < mrts hamar, hamare (SKES: 53); lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer (SSA 1: 136); lvS āmer (SLW 2009: 40); lv ō̬mə̑r Hammer < sks (Kettunen 1938: 267); vazār haamer; āmurs (LELS 2012: 357)

haan, haani '(puust) kraan, tapp' < kasks hāne 'Hahn', sks Hahn

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 334) hahni 'Hahn'; (Hupel 1780: 135, 149) aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r., d. 'der Hahn am Faß'; (Hupel 1818: 15, 35) aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r., d. 'Hahn (am Faße)'
• Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aan´ L K(oan´ Juu HJn, uan´ Kod Plt, vuan´ Juu JMd Koe); aan´ M T; haan´ V (EMS I: 53); haam 'puukraan; haan' Se Lut (EMS I: 51)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; Wiedemann 1893: 61 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hane 'der Hahn am Fasse'; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
• Käsitlused: < sks Hahn (EEW 1982: 241); < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' (Liin 1964: 53); < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano (SSA 1: 137)
• Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins Hähnchen (am Fasse) < mnd. haneken (Sehwers 1918: 22, 82, 141);
• Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe; is hana separaattorin hana; pyssyn hana; krj hana pyssyn hana < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń ruukun nokka < sks Hahn 'kukko' (SSA 1: 137); lv ō̬ń Schnabel des Kruges < sks (Kettunen 1938: 267)

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
• Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
• Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
• Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
• Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)

hakkima, (ma) hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken, sks hacken

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) zaggema 'hacken'; (Hupel 1780: 390) hacken 'zaggama d.'; (Lithander 1781: 497) Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki; (Hupel 1818: 419) hacken 'zaggama d.'
• Murded: akkima 'tükeldanma' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl (EMS I: 232)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; Wiedemann 1893: 20 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
• Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' (EEW 1982: 262; EES 2012: 67); < kasks hacken (Raun 1982: 9); < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' (EKS 2019)
• Läti keel: lt smalcināt, kapāt hakkima (ELS 2015: 143); lt akmests < nd. hackmest (Sehwers 1953: 1); lt akmeser < sks Hackmesser (Sehwers 1953: 1)

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
• Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
• Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
• Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
• Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'Herberge'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 95) ninck töstis tedda omma töppra pähle, ninck weye tedda se Herbergi sisse, ninck teggi temmale hähd; (Gutslaff 1647-1657: 249) Kesk Herbergin; (Göseken 1660: 287) Herpergi 'Herberge'; (Göseken 1660: 343) Herpergi 'Herberge (Losament)'; (Hupel 1780: 150) härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; (Hupel 1818: 36) härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; (Lunin 1853: 22) härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
• Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbän´, `härbäl´ V(`äärbli Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber, hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; Wiedemann 1893: 101 herbel, -i; herben, -i (d); (härbän); herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
• Käsitlused: < Bsks Herberge (EEW 1982: 463); < kasks herberge (Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; EES 2012: 86)
• Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude < mnd. herberge (Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33); ērbeģis, ērbēģis, ērberģis Herberge, Nebengebäude, (herrschaftliches) Wohnhaus < mnd. herberge 'Herberge' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm helperi (Agr) majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung < mrts härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' (SSA 1: 154); lv ēbriɢ, ērbiɢ Herberge (Nebenwohngebäude auf dem Hofe) < kasks herberge (Kettunen 1938: 48)

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < kasks hütte 'Hütte'

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 30) hüt, -ta d. 'горница, хижина'
• Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´, hüti 'Hütte'; Wiedemann 1893: 1278 hüt´t´, hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
• Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks... (EEW 1982: 474); < asks hütt(e) (Raun 1982: 16); < sks Hütte ~ asks hutte (EES 2012: 86); < asks hutte 'maja, onn' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766; hytty 1678] koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte < rts hytt 'hytti, koju' (‹ asks hütt, hütte) (SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231)

† ilis, ilise 'vaestemaja' < kasks hillich 'heilig'

• Esmamaining: Awerbach 1589
• Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) meye spittale ninck hillisse sisse
• Murded: ilissemaja Kod (EMS I: 929)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1571 ilis, ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1893: 115 ilis, ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1869: 627 waeste-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1893: 567 waeste-maja 'Armenhaus';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hillig 'heilig' (oft Bezeichnung des Hospitals)
• Käsitlused: < kasks dat hilliche hus (Ariste 1940a: 112); < kasks... (EEW 1982: 500)

jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
• Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
• Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
• Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
• Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude, sks Jude

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 114) kuÿ needt Türckit ninck Iudat v̈tlewat; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'juudid'; (Rossihnius 1632: 119) Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb II 1637: 28) nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; (Gutslaff 1648: 220) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 289) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (VT 1686) Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; (Vestring 1720-1730: 53) Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; (Helle 1732: 101, 102) judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; (Piibel 1739) Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; (Hupel 1780: 164) judalinne r., d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Hupel 1818: 58) judalinne bl. d. 'ein Jude'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Lunin 1853: 39, 40) Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'
• Murded: juut, juut́ 'rahvus' eP eL; `juudi R (EMS II: 235-236); `juutlane 'juut' Kod (EMS II: 237)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´, jūdi 'Jude'; Wiedemann 1893: 174 jūt´, jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; jodenheit 'die Judenschaft, das jüdische Volk'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
• Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude (EEW 1982: 580); < asks jude 'juut' (SSA 1: 253; EES 2012: 102); < sks Jude (Raun 1982: 22)
• Läti keel: lt jūds (im Altertum) Jude (VLV 1944: 291);
• Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude (Häkkinen 2004: 296); sm juutalainen [Agr Judalainen] Jude, jüdisch < rts jude 'juutalainen' (‹ kasks jude ‹‹ lad judaeus); is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee (SSA 1: 253); vdj juudalain 1. juut; еврей; 2. juudalane, иудей (VKS: 326); vdj juutti juut; еврей (VKS: 328)

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 122) Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; (Stahl HHb III 1638: 19) Se∫t ∫e kogko nei∫t Kameli∫t 'Denn die Menge der Camelen'; (Stahl LS II 1649: 632) eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; (Gutslaff 1647-1657: 92) kümme Kamelit; lasckis neiht Kamelit; Sinnu Camelit kahn johta; (Göseken 1660: 379) Kameel 'Cameel'; (Göseken 1660: 616) Se kühra selgke Kameel 'das höckerichte Cameel'; (VT kk 1690: 194) kui on Kamel, Jänes, nink Kaninikenne, kumat küll melletawat, agga ei lõhasta mitte sorka; (Vestring 1720-1730: 65) Kammel 'ein Kameel'; (Hupel 1780: 171) kameel (kamel) r., d. 'Kameel'; (Marpurg 1805: 18) Minna olle ka säälsamman ütte Kameel nännu; (Hupel 1818: 69) kameel od. kamel, -i r. d. 'Lameel'; (Lunin 1853: 47) kameel, -i r. d.; kameel, -i r. d. 'верблюдъ'
• Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg (EMS II: 403)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; Wiedemann 1893: 233 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel';
• Käsitlused: < kasks kamêl (‹ lad camelus) (EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294); < asks Kameel (Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63); < asks kamēl (EES 2012: 108)
• Läti keel: lt kamiẽlis (Glück: 1689/1694 Kameelus) Kamel < dt. (Sehwers 1918: 3, 88, 149);
• Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] Kamel < mrts kame(e)l (‹ kasks kamel) (SSA 1: 294); lv kamèl´ Kamel (Kettunen 1938: 104); lv kamēl kaamel; kamielis (LELS 2012: 102)

kabel2, kabla 'nöör' < kasks kabel, ?kābel 'Tau; Schnur'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 124) Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; (Gutslaff 1648-56) ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; (Virginius 1687-1690) Sis hoija ennast, et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; (Hupel 1780: 166) kabel, -bla d. 'ein Band'; (Hupel 1818: 60) kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; (Lunin 1853: 41) kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
• Murded: kabel, kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ T V(kapl) (EMS II: 438-439)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl, pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd. nöör';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
• Käsitlused: < ... 'Schnur, Strick; zerzupftes Tauwerk' (EEW 1982: 632); < kasks kabel 'nöör' (Raun 1982: 25)
• Sugulaskeeled: sm kaapeli (1863) sähköjohto; touvi, köysi / Kabel < mrts kabel 'touvi, köysi' (‹ kasks kabel, sks Kabel) (SSA 1: 264)
• Vrd kaabel

kamper, kampri 'lõhnaaine' < kasks kamper 'Kampfer'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 387) Kamper 'Campffer'; (Hupel 1766: 83) Kampwer pool kwentin; (Hupel 1766: 128) Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
• Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I (EMS II: 623-624); `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää (EKI MK; EMS II: 623-624)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper, kamperi '= kampwer'; kampwer, kampweri 'Kampfer'; Wiedemann 1893: 198 kampwer, -i (kamper, kamwora) 'Kampfer'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus) camphora, häufiges Arzneimittel'
• Käsitlused: < sks Kampfer (EEW 1982: 684; Raun 1982: 29); < kasks kamper 'Kampfer' (Liin 1964: 58; Liin 1968: 49)
• Läti keel: lt ka͠mpars Kampfer < mnd. kamper (Sehwers 1918: 35, 149; Sehwers 1953: 46);
• Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. (1764 campher pulveri) kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer < mrts kamfer (SSA 1: 294); lv kam̄p̆pə̑r Kampfer (Kettunen 1938: 104); lv kampõr kamper; kampars (LELS 2012: 102); vdj kamfõra kamper; камфара (VKS: 376)

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < kasks kanêl, kannêl 'Kaneel'

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686: 476) Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; (Virginius 1687-1690) kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra, Kaks sadda ja Wiis Kü͠mend Seekli; (Helle 1732: 107) kanel 'der Zimmet, Caneel'; (Piibel 1739) keige-selgemad mürrid wiis sadda sekli , ja kallist suggu kanneli poolt ossa, kaks sadda ja wiiskümmend; (Hupel 1780: 172) kaneel, -i r., d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lithander 1781: 530) panne jälle üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit, ja Kardemonid senna jure; (Hupel 1818: 70) kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lunin 1853: 48) kanel, -i r. d. 'корица'
• Murded: kanee·l, kanee·l´ 'maitseaine' eP(-ie-); kan̬i̬il´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg (EMS II: 653)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; Wiedemann 1893: 201 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
• Käsitlused: < ... 'Zimmet' (EEW 1982: 688); < kasks kan(n)êl (Raun 1982: 30); < kasks kannêl (Liin 1964: 55); < rts kanel, kasks kannēl (SSA 1: 298); < asks kannēl 'kaneel' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kanēlis Kaneel (Sehwers 1953: 46);
• Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] mauste / Zimt < mrts caneel 'cinnamomum' (‹ kasks kannel ‹ pr ‹ lad) (SSA 1: 298); vdj korittsa kaneel; корица (VKS: 471); lv kanēļ kaneel; kanēlis (LELS 2012: 104)

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 76) Kan, kannu∫t 'Kan'; (Gutslaff 1648: 221) Kanne 'Kanne'; (Gutslaff 1647-1657: 238) Kanni sissest johta; (Göseken 1660: 289) Kann, -u 'Kandel'; (Göseken 1660: 635) Suhr kanno 'krause (culullus)'; (Göseken 1660: 389-390) Kanna-harri (kannuhari) 'Kannen-Bürst'; kanno körw 'Handhabe (an der Kannen)'; [Kanna-]Sepp '[Kannen-]giesser'; (Göseken 1660: 703) wessikañi 'Gies-Kann'; (Göseken 1660: 749) üx kolme kaño möht 'Ein maas von 3 Kañen'; (Vestring 1720-1730: 65) Kañ, -no 'Eine Kanne'; (Helle 1732: 107, 322) kan 'die Kanne'; (Hupel 1766: 111) teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; (Hupel 1780: 172) kan, -no r.; und -ni d. 'die Kanne'; (Lithander 1781: 524) Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja ehk katla sisse; (Hupel 1818: 69) kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; (Lunin 1853: 48) kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
• Murded: kann, kannu 'nõu; anum' S L K Iis Kod M; kann, `kannu R; kan´n, kan´ni Kod Pal KodT V; kan´n, kanni Trm Hel T (EMS II: 676)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; Wiedemann 1893: 202 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
• Käsitlused: < rts kanna, kasks... (EEW 1982: 691); < Erts kann (Raun 1982: 30); < kasks pl. kannen ~ germ... (Ariste 1963: 91); < asks Kanne (Liin 1964: 56); < kasks kanne (Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300); < rts kanna, asks kanne (i-tüveline variant) (EES 2012: 128)
• Läti keel: lt kañna (1638 Kanna) Kanne < mnd. kanne (Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46); kanna Kanne < mnd. kanne (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kannu (Agr) puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne < mrts kanna (SKES: 156; SSA 1: 300); is kannu (Hev) hapupiima nõu (Laanest 1997: 61); vdj kannu kann; кувшин, кружка (VKS: 383); lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm (SSA 1: 300); lv kō̬na Kanne; Honigzelle < germ (Kettunen 1938: 149); lv kǭna kann; kanna (LELS 2012: 132)

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Inimeste keckide Sædtuße wasta (= narride); mitte üx Kecki|mængk; (Müller 1600/2007: 394) Moñikat omat muhdsarnast keckÿ mængku mottelnuth (20.07.1604) 'narrust'; (Rossihnius 1632: 111) Ken enge ütleb, sinna jeck Ächk nahr, se om selle pörkotullele wölgo; SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; (Stahl 1637: 94) Geck 'Narr'; (Gutslaff 1648-56) Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema?; (Stahl HHb III 1638: 65) O teije Geckit 'O jhr Thoren'; (Göseken 1660: 287) Keck, Jeck 'Geck'; (Göseken 1660: 369) Jeck 'Stocknarr'; (Göseken 1660: 400) keck 'thor'; keckistus 'thorheit'; keck 'Narr'; Keck (fanaatik) 'schwärmer'; (Göseken 1660: 507) Moisa keck (mõisa-, õuenarr) 'hoff Narr'; (Göseken 1660: 400) keckima 'Närren (einen Mensch)'
• Murded: kekk (kek´k), keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut (EMS II: 964)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; Wiedemann 1893: 260 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
• Käsitlused: < kasks geck, sks geck (EEW 1982: 765); < kasks Geck 'Narr' (Raun 1982: 35); < kasks geck (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; EES 2012: 142)
• Läti keel: lt ģeķis (1587 Jeckis) Geck < mnd. geck (Sehwers 1918: 80, 147); lt jeķis [1587 Jeckis] Geck, Tor, Narr < (Statt Geck kommt im 16. bis 18. Jh. nordd. Jeck auf, welche Form auch ins Lettische übergegangen ist (Sehwers 1953: 43); ģeķis Geck, Tor, Narr; Spötter < mnd. gek (Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìD Narr < kasks geck (Kettunen 1938: 56)

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'Gilde'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) kild, kildast 'zunfft'; (Göseken 1660: 287) Kild, -a 'Gilde'; (Göseken 1660: 334) kild 'Zunft, tribus; Jnnung, collegium'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; (Hornung 1693: 36) Kild, Killa / Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; (Helle 1732: 113) kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; (Helle 1732: 308) suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; (Hupel 1780: 180) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; (Hupel 1818: 83) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; der Bauern Freyfuhre nach der Stadt'; (Lunin 1853: 58) kild, killa r. d. 'оильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
• Murded: kild, killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild, `killa R (EMS III: 125)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde 'Gilde'; Wiedemann 1893: 281 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde; kil´di, kil´di 'Gilde';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
• Käsitlused: < germ, vrd kasks gilde, mrts gilde (EEW 1982: 823); < germ, vrd kasks gilde (Raun 1982: 39); < kasks gilde (Liin 1964: 50; EES 2012: 154)
• Sugulaskeeled: sm kilta [1702; 1637 killantupa 'kapakka'] yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde < germ, vrd rts gille 'kilta', mrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' (SSA 1: 364); sm kilta < kasks gilde ~ mrts gilde (Bentlin 2008: 67)

kinkima, (ma) kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'schenken'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 139) mea tæma meile schencknut on; (Müller 1600/2007: 194) suhrest rochkest Armust on andnut ninck schenckenut (25.12.1601) 'kinkinud'; (Rossihnius 1632: 145) awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; (Stahl 1637: 106) kenckima, kenckin, kencksin, kenckinut '∫chencken'; (Stahl HHb II 1637: 8) omma arma poja kahs kenckinut 'mit ∫einem lieben Sohn verehrt'; (Gutslaff 1648: 234) kinckma /e 'schencken'; (Gutslaff 1647-1657: 79) ninck kinckis Abrahammille; (Gutslaff 1647-1657: 91) Minna kincke Sulle sedda; (Göseken 1660: 295) kinckima 'Schencken'; (Göseken 1660: 494) meeleheht kinckima 'bestechen (mit Gelde)'; (Göseken 1660: 412) kinckima 'Bescheren (verehren)'; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkima 'Schenken'; (Helle 1732: 113) kinkima 'schenken'; (Piibel 1739) Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; (Hupel 1780: 181) kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; (Arvelius 1787: 4) olli … wannad wöllad kinkinud; (Hupel 1818: 84) kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; (Lunin 1853: 59) kinkima r. d. 'даровать, дарить'
• Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kin´kmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls (EMS III: 165)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; Wiedemann 1893: 287 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
• Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' (EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EES 2012: 158)
• Läti keel: lt *šķiñķuõt schenken < mnd. schenken (Sehwers 1918: 162); šķiņ̃ķuôt schenken (geben) < nd. schinken (Sehwers 1953: 133);
• Sugulaskeeled: lvS sk´in´k, -ub schenken (SLW 2009: 176); lv škiŋ̄k̆kə̑ schenken < kasks schenken (Kettunen 1938: 396); škinkõ kinkida; dāvināt (LELS 2012: 312)
• Vt kink1

klooster, kloostri < kasks klôster 'Kloster'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) looster, -i 'Kloster'; (Helle 1732: 307) Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; (Hupel 1780: 183, 208) klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; (Hupel 1818: 88, 128) klooster, -tri r. d. 'Kloster'; looster, -tri r. d. 'Kloster'; (Lunin 1853: 62, 94) klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
• Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M (EMS III: 333)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster, klōs´tri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1893: 312 klōster, klōs´tri, klōstre (lōster) 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; Wiedemann 1893: 629 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
• Käsitlused: < sks Kloster (EEW 1982: 869); < kasks closter, cloester (Liin 1964: 43); < kasks klôster (Raun 1982: 43); < kasks klōster (‹ lad claustrum, clostrum) (EES 2012: 166)
• Läti keel: lt kluõsteris (1638 Kloh∫ter) Kloster < mnd. klōster (Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53); kluosteris Kloster < mnd. klôster (Jordan 1995: 67);
• Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] Kloster < mrts kloster (‹ kasks klōster); ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster (SSA 2: 109); lv klùo̯stə̑r Kloster < kasks klōster (Kettunen 1938: 141); lv klūostõr klooster; klosteris (LELS 2012: 128)

koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.

• Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' (Saareste II: 358)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt';
• Käsitlused: < sks Kogge (EEW 1982: 884; EKS 2019)
• Läti keel: lt kuģis Schiff < mnd. kogge 'ein breites rundliches Schiff' (Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70); lt koge koge (ELS 2015: 307);
• Sugulaskeeled: sm koggi Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa (Aalto, Helkala 2015: 97); lvS koig, -id, kod´ Schiff (SLW 2009: 84); lv kᵁo'iɢ Schiff < rts kogg, kasks kogge (Kettunen 1938: 172)

koi, koi 'magamisase laevas' < kasks koje, sks Koje Tõenäoliselt on tegu juhtumiga, kus laenutee algas alamsaksa ning jätkus saksa keele vahendusel.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: koi R S Khn Hää Ris (EMS III: 455)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 koi, koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; Wiedemann 1893: 328 koi, koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; ÕS 1980: 281 koi 'magamisase (laevas)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koje 'Verschlag, enger Raum' < vrd asks kajute 'Schiffskajüte' (= koi + hütte); MND HW II: 1 kôje (koye) 'enger Verschlag, Stall, Scheunenfach; Gefängniszelle'
• Käsitlused: < sks Koie (EEW 1982: 900); < kasks koje 'magamisase' (Raun 1982: 45; EES 2012: 171); < asks Koje 'Schlafsstelle für das Schiffsvolk' (‹ lad cavea) (GMust 1948: 56, 79); < sks Koje, asks koje 'koi' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm koju [1637] maja, makuupaikka kajuutassa (laivassa) / Bude, Koje; krj koju (reen) kuomu; havumaja; kota, vahtikoju, -koppi < rts koj 'makuupaikka laivassa' (‹ hol kooi 'makuupaikka laivassa') (SSA 1: 386)

koot3, koodi 'soot' < kasks schôte ~ rts skot 'Schote am Segel'

• Murded: koot (-t´), koodi 'soot, purjenöör' Jäm (EMS III: 637); `kouar, -i 'purjesoot' Kuu; koud, kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) (EMS III: 772-773)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; Wiedemann 1893: 361 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; ÕS 1980: 651 soot 'nöör või tross purje seadmiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
• Käsitlused: < kasks schôte ~ rts skot (EEW 1982: 946); < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' (GMust 1948: 41, 79)
• Läti keel: lt skuote, skuotiņš das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < nd. schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 108); lt šķuote ein Strick zum Zusammenziehen der Segel < nd. schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 134); lt skuotiņš Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < mnd. schôte (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ Schot, Strick zum Einziehen des Segels < sks (Kettunen 1938: 373); vdj škotta soot (VKS: VI, 15)

koots|penning, -penningu 'annetus kirikule; käsiraha' < asks godes-pennink 'Zahlpfenning'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) koetspenni 'käsiraha'; (Helle 1732: 119) kootspenning 'der Zahlpfennig'; (Hupel 1780: 189) kootspenning, -i r. 'Zahlpfennig'; (Hupel 1818: 98) koots-penning, -i r. 'Zahlpfennig'; koots-penning, -i r. d. 'Geschenk an die Magd bey dem Antritte ihres Dienstjahres'; (Lunin 1853: 70) koots-penning r. d. 'шиллингъ, подарокъ служанкѣ при вступленiи ея на службу'
• Murded: ku̬u̬tspen´nik, -e 'käsirahaks antud kingitus' Kod Plv (EMS III: 640)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōts-penniṅg, penniṅgi '(Gottespfenning ?), Geschenk an die in den Dienst tretende Magd, Zahlpfenning'; Wiedemann 1893: 361 kōts-penniṅg, penniṅgi '(Gottespfenning ?), Geschenk an die in den Dienst tretende Magd, Zahlpfenning'; Tuksam 1939: 422 Gottespfennig 'armuand, almus; käsiraha';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 godes-pennink 'Handgeld, insofern es ursprünglich gottesdienstlichen Zwecken od. den Armen zu Gute kam'; MND HW II: 1 gōdespenninc 'Handgeld, Kaufschilling, Angeld, Mietgeld usw., ursprünglich Kirchenspende, Gottespfenning'
• Käsitlused: < sks Gottespfenning (EEW 1982: 946); < kasks godespennink (Liin 1964: 50)

korp, korba 'koorik; korp, kärn' < kasks schorf 'Schorf'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: korp, korba '(krobeline) koorik, kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-r´-), korbi Pä Trv; korp, korbu Kod (EMS III: 701-702)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; Wiedemann 1893: 348 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp, korba 'karp, kärn';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
• Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' (Raun 1982: 49); < asks schorf 'korp, kärn' (EES 2012: 179; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback < rts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm (SSA 1: 405); vdj korppu kuivik; koorik (VKS: 473)

korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'Quartier'

• Esmamaining: Eesti-Ma 1771
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1771: 66) se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; (Hupel 1780: 190) korter, -i r., d. 'Quartier, ein Viertheil'; (Hupel 1818: 99) korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; (Lunin 1853: 71) korter, -i r. d. 'квартира'
• Murded: `korter, `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬r´ Har Plv; `kortel, `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel, `kortle L; `kolter, `koltri Sa (EMS III: 720)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel, kortli (D), korten, kortena (d) '= korter'; korter, korteri, kor´tri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; kor´tin, kor´tina (d) '= korter'; Wiedemann 1893: 349 kortel, kortli (D), korten, kõrtena, korteni '= korter'; korter, korteri, kor´tri (kolter, kortel, korten, kor´tin ) 'Quartier (Wohn ung and Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
• Käsitlused: < Erts... (SKES: 221; SSA 1: 407); < asks quartēr 'veerand' (EES 2012: 179)
• Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li (1721) majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' (‹ kasks quartēr); krj korttieri majapaikka < sm; lv kūortil´ maja, asunto < ? rts (SSA 1: 407); vdj fateri, hvateri korter; квартира (VKS: 224); vdj korttõri, korttõli korter; квартира (VKS: 473); lv kùo̯ŕt̆tiĺ Wohnung < kasks quartēr (Kettunen 1938: 166); lv kūortiļ korter; dzīvoklis (LELS 2012: 152)
• Vrd kortel

korv, korvi < kasks korf 'Korb'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1538) Korue, Mattis; (Rossihnius 1632: 156) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 80) korw, korwi∫t 'Korb'; (Stahl HHb III 1638: 39) öhe korwi ∫ees 'in einem Korbe'; (Gutslaff 1648: 222) Korw 'Korb'; (Gutslaff 1647-1657: 171) korwi sissen; (Göseken 1660: 289, 428) Korw, -i 'Korb'; (Göseken 1660: 728) hölgka körwit (õlgkorvid) 'flechten (corbes)'; (Göseken 1660: 469) Leiba korwi 'brodkorb'; (Göseken 1660: 597) Rohga korw (toidukorv) 'speise Korb (sporta)'; (Göseken 1660: 629) Sohla körw 'Salzfas (salinum)'; (Göseken 1660: 698) Wanckri korw 'Wagen Korb'; (Göseken 1660: 635) suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; (Vestring 1720-1730: 93) Korw 'der Korb'; (Hupel 1780: 190) korw, -i r., d. 'der Korb'; (Lithander 1781: 550) et se kui üks korw seäl ülle seisab; (Hupel 1818: 99) korw, -i r. d. 'Korb'; (Lunin 1853: 71) korw, -i r. d. 'корзина'
• Murded: kor´v, korvi (-r´-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv, korvi Muh Hi Aud Saa; korv, `korvi R; kor´b, korbi (-r´-) L; kori, korvi Jäm Mus Hää Saa Hls (EMS III: 727)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; Wiedemann 1893: 350 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 korf 'Geflochtenes Korb'; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
• Käsitlused: < kasks korb 'Korb' (EEW 1982: 962); < kasks korf (Raun 1982: 49; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; SSA 1: 402; EES 2012: 179)
• Läti keel: lt *kur̃vis (1587 septinge kurwes) Korb < mnd. korf (Sehwers 1918: 29, 80, 152); kurvis Korb < mnd. korf 'Korb' (Sehwers 1953: 62); kurvis Korb; Korb auf dem Schlitten; Netz; Raum über einem piedarbs (zum Strohaufstapeln benutzt) < mnd. korf 'Korb; Wagenkorb, geflochtenes Überdach des Planwagens; Korb zum Fischfang, Bunge' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kori (Agr) koppa, vasu, vakka; korireki, korja ( Korb; Schlittenkasten < mrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm (SSA 1: 402); lvS kurb Korb (SLW 2009: 91); lv kur̄v Korb < kasks korf (Kettunen 1938: 168); kurv peenem korv; kurvis, grozs (LELS 2012: 154)

kraapima, (ma) kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < kasks schrapen

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 428) krahpima 'Schrepffen'; krapima 'kratzen'; (Hupel 1818: 251) raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; (Arvelius 1782: 43) Üks korstna krapia; (Hupel 1818: 100, 197) kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; (Lunin 1853: 72, 153) kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
• Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-p´-); `raapima Sa L; `raap´me M (EMS III: 786)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima, krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima, krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
• Käsitlused: < ee 'deskr-onomat', vrd kasks schrapen (EEW 1982: 947); < lms deskr., vrd kasks schrapen ~ rts skrapa (Raun 1982: 50); < kasks schrapen (Liin 1964: 54); < lms deskr, vrd sm raapia (mõeldav on ka asks schrapen 'kraapima' osaline mõju) (EES 2012: 181)
• Läti keel: lt skrãpêt schaben, striegeln < mnd. schrāpen 'schaben, kratzen' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106); skrāpēt schrapen, striegeln, kratzen < mnd. schrāpen 'schaben, kratzen, scharren' (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] kaapia; sukia < rts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' (SSA 1: 417); sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin raapin; ee kraapida < rts skrapa 'raapia' (ainakin osittain) (SSA 3: 34); vdj kraappia kraapida, kaapida; kratsida; (на)скрести; (на)скоблить (VKS: 482); lvS kǟpš, -ub (SLW 2009: 95); lv krō̬pšə̑ kratzen, schaben; schälen (Kettunen 1938: 156); lv krǭpšõ kraapida; skrāpēt (LELS 2012: 141); rǭibõ kokku kraapida; grābt, raust (LELS 2012: 272)
• Vt kraap

krookima, (ma) kroogin 'voltima' < kasks kroken 'falten, runzeln'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) krookima 'Falten'; (Vestring 1720-1730: 94) Krokima 'In Falten legen (Reval)'; (Helle 1732: 103, 120) käiksid krokima 'die Obertheile in Falten legen, krocken'; krokima 'in Falten legen'; (Hupel 1780: 191) krokima r. 'in Falten legen'; (Hupel 1818: 101) krokima r. 'in kleine Falten legen; lf. kroken'; (Lunin 1853: 72) krokima r. 'складывать въ маленькiя складки'
• Murded: `krookima 'kurrutama' Mar Mär TaPõ; `kruokima R KPõ Iis; `kru̬u̬kma Kod KJn(`r-) (EMS III: 865)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōkima, -gin 'fälteln'; Wiedemann 1893: 392 krōkima, -gin 'fälteln'; ÕS 1980: 311 krookima 'krookeid tegema, krookesse seadma';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroke, krake 'Falte, Runzel'; krokele, krakele 'Falte, Runzel'; kroken, krokelen 'runzeln, Falten machen'; Schiller-Lübben krokinge 'des Runzeln'; krokeraftich 'faltig, gerunzelt'; MND HW II: 1 krōken, krāken 'falten'; krōke, krāke 'Falte, bes. Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 kroken 'in kleine Falten legen'; 'Kroke, die; daher das Zeitwort kroken'
• Käsitlused: < sks... 'fälteln' (EEW 1982: 995); < kasks kroke(le)n (Raun 1982: 52); < kasks kroken (Liin 1964: 56; EES 2012: 183)
• Läti keel: lt *kruõķêt Falten machen (Sehwers 1918: 151); kruõķêt Falten machen < mnd. krōken 'runzeln' (Sehwers 1953: 59); kruõka Falte, Runzel < mnd. kroke (Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 59); kruoka Falte, Runzel < mnd. krōke (Jordan 1995: 69); kroka krooge, volt; krokot krookida (LELS 2012: 66)
• Vt krooge

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; krup´p- V; rupp- Pöi Hel (EMS III: 881); kruop, `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg (EMS III: 870); krubi`ü̬ü̬vel TLä (EMS III: 875); kropp- (krop´p-) Krl Rõu Vas (EMS III: 872); krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha(-üö-) (EMS III: 858); krump- Kod; rump- Muh Krk(-m´-) (EMS III: 877); kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 728 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 395 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
• Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' (Viires 1960: 68)
• Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele Schrubbhobel < nd. schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' (Sehwers 1953: 107); lt skrube-ēvele, skrubbēve̬l (Kettunen 1938: 373);
• Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ Schrubbhobel < asks schrubbe-hövel (Kettunen 1938: 373)

kruss, krussi 'juukselokk; (juukse)keerd' < kasks krûs, krūse 'kraus'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'
• Murded: krus´s, krus´si 'keerd; kihar' Mär Aud K I(kurss Trm); krus´s, krussi Jäm Tõs; kruss, `krussi Kuu Jõh; (k)russ, (k)russu sporL (EMS III: 882; EMS IV: 97); `krussi (-s´s-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) (EMS III: 882-883); krous, krousi 'krooge; keerd' Hi Han Saa sporK Kod Pst Ran; krous, `krousi Hlj Jõh; krous´s Ote; kraus´s Har; rous, rousi Kaa Pä (EMS III: 874)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; Wiedemann 1893: 387 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar, keerd';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
• Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' (EEW 1982: 1000-1001); < asks krūse 'käharus, säbarus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt krũsz kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vrd kruus3. Vt krussima

krussima, (ma) krussin 'kähardama' < vrd kasks krusen

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: (Masing 1822: 251) ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
• Murded: `krus´sima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `krus´ma Kod Ran; `rus´sima Han PJg; `krousima 'krookima; lokkima' R Hi Var Saa Ris Jür Amb; `kroussima Hää; `krousma Nõo; `kraus´ma San Kan Vas; `rousima Han (EMS III: 874, 882; Saareste IV: 574)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423, 435 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; Wiedemann 1893: 384, 395 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'kraus machen'; Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; Wiedemann 1893: 396 krūzima (rūzima) 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
• Käsitlused: < kasks krusen 'kruusima / kräuseln, lockig machen' (EEW 1982: 1001; EES 2012: 184); < vrd kasks krusen (Raun 1982: 52)
• Läti keel: lt † skrũzêt kräuseln (vom Haare) < mnd. krūsen (Sehwers 1918: 57, 158); krũzêt, skrũzêt kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken < mnd. krūsen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60, 107); krūzēt kräuseln, kraus machen < mnd. krü̂sen (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
• Vt kruss

† kruuse|mint, -mindi 'käharmünt (Mentha crispa)' < kasks kruse mynte 'Krausemünze'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) kruese minte 'müntz'; (Lunin 1853: 164) rusament d. 'мята'
• Murded: kruusmin´t 'käharmünt' Jäm; kruusmen´t Kod (EMS III: 890)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūze-mün´t, pl. mün´did 'Krauseminze'; Wiedemann 1893: 396 *krūze-mün´t, pl. mün´did; krūzement (rūzement), pl. krūzementid 'Krauseminze'; Tuksam 1939: 592 Krauseminze 'käharmünt (taim)';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte (kruse mynte, menta) 'die Pflanze Münze'; MND HW II: 1 krûseminte 'Krausemünze, Mentha crispa, als Heilpflanze'
• Käsitlused: < kasks krûse... (EEW 1982: 1002); < asks Kruse-minte (Liin 1964: 62)
• Läti keel: lt krũzaminta, krũzemente Krausemünze (mentha crispa) < nd. krūseminte 'Krausemünze' (Sehwers 1953: 60); lt krūzmę̄tra (Kettunen 1938: 158);
• Sugulaskeeled: lv krūz-mät̆tə̑r Krauseminze (Mentha viridis) (Kettunen 1938: 158); lv krūzmǟtõr rohemünt; krūzmētra (Mentha viridis) (LELS 2012: 141)
• Vt münt1

kuller, kulleri 'kiirkäskjalg' < asks kurēr 'Kurier'

• Esmamaining: Tarto-maa 1806
• Vana kirjakeel: (Tarto-maa 1806) 15.08: Kurreli tullewa nink läwa /--/ ei tija kas om kurrel woi muido üts teekäüja; (Masing 1822: 292) agga läkkitas sesamma kulleritega töiste Kindralitele sõnna
• Murded: `kuller 'kiirkäskjalg' L Juu Jä KJn; kuller Muh Mär Koe Kod Plt Har; kuler R VJg; kurel Rõn; korel´ San; hullõr Vas (EMS III: 1021)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 446 kuller, kulleri, kulleru 'Courier'; Wiedemann 1893: 406 kuller, kulleri, kulleru (kurer, kurel) 'Courier'; Wiedemann 1869: 467 *kūrēr, -i 'Courier'; Wiedemann 1893: 425 *kūrēr, -i; kūrīr, -i 'Courier'; ÕS 1980: 317 kuller 'kiirkäskjalg'; Tuksam 1939: 605 Kurier 'kuller, kiirkäskjalg, virgats'
• Käsitlused: < asks kurēr 'kuller' (Raun 1982: 55; EES 2012: 190); < sks Kurier (EEW 1982: 1034)
• Läti keel: lt kulieris, kuliers [1782] Kurier < nd. kurēr (Sehwers 1953: 60); lt kurjērs Kurier (VLV 1944: 320); lt kurjērs kuller (ELS 2015: 357);
• Sugulaskeeled: sm kuriiri (coureri) (1747) pikalähetti / Kurier < rts kurir (SSA 1: 447); vdj kurjeri kuller; курьер (VKS: 515)

kumm, kummi 'mõrd' < kasks kumme 'Kumme'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) Kalla kuddo / work / Kidda / Kum / Loom; (Helle 1732: 124) kum 'der Fischkasten'; (Hupel 1780: 194) kum, -mi 'Fischkasten, Kumme'
• Murded: kumm, kummi 'sump' Rid Mär Hää Trm Kod; kumm, `kummi Lüg; kum´m, kummi Trv Ran Ote San Räp (EMS IV: 14); kom´m, kommi 'käänivõrk' Ran (EMS III: 528)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 449 kumm, kummi, kummu 'Gewölbe, Wölbung; Fischkasten'; Wiedemann 1893: 409 kumm, kummi (komm, kumo, kummik) 'Gewölbe, Wölbung; Gefäss; Fischkasten'; ÕS 1980: 318 kumm 'murd. sump';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kum, kumme, kump (komp) 'ein rundes (tiefes) Gefäß, Behältnis'; MND HW II: 1 kum, kump, ○kumme 'grôßes offenes Gefäß, Becken, trog, Wanne, bes. Wassergefäß, Wasserbegälter; Sammelgefäß für Almosen, Kollektenbecken; verschließbares Gefäß, Truhe, Schatulle'; ○komp 'Kumpen, tiefe Schüssel'; MND HW II: 1 +○kumis 'Fischbehälter (Finn. Ub.; lett. kumbis)';
• Käsitlused: < ? lms (EEW 1982: 1040); < kasks kum(me) '(anum)' (Raun 1982: 55); < kasks kom, kumme (Liin 1964: 49); < kasks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' (Liin 1968: 50); < asks kumme 'ümmargune, sügav anum' (EES 2012: 191)
• Läti keel: lt † ku͠mbis Fischkumme < mnd. kumme 'rundes, tiefes Gefäß' (Sehwers 1918: 46, 151); kumbis, kummis, kuma Fischkumme < nd. kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' (Sehwers 1953: 60); kuma, kumbis, kums Fischbehälter im Wasser, Fischkumme < mnd. kum 'großes offenes Gefäß, rund oder länglich, Becken, Trog, Wanne, bes. Wassergefäß' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: lv kum̄ kleine Schüssel < kasks kumme (Kettunen 1938: 161)

kupp, kupu 'nupp, (kupu)sarv' < kasks kop 'Kopf'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 436) Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Kuppi lasckma 'koppe lassen'; kuppe laskia (kupupanija) 'Pader'; (Göseken 1660: 466) lassekupp (laskmiskupp) 'Laskopff (Badekopff)'; (Vestring 1720-1730: 101) Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; (Helle 1732: 124) kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; (Piibel 1739) sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; (Hupel 1780: 195) kup, kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; (Arvelius 1790: 38) laskis temmale … kuppo; panni kupposarwed peäle; (Hupel 1818: 108) kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; (Lunin 1853: 77) kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
• Murded: kupp, kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp, kuppu R; kupp, kupa VId (EMS IV: 52-54); kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg (EMS IV: 55-56)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; Wiedemann 1893: 413 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop 'Kopf, Schröpfkopf, ventosa'; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, ○koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
• Käsitlused: < rts... (EEW 1982: 1052); < kasks kop (Raun 1982: 56); < asks Kopp (Liin 1964: 58); < asks kopp 'pea; kupp' (EES 2012: 193)
• Läti keel: lt ķepe Schröpfkopf < mnd. kop (Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71); ķepēt schröpfen < mnd. köppen (Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kupata, kupita (Agr) schröpfen; is kuppia kupata; krj kupata kupata, iskeä suonta; vdj kuppia kupata; ee kuppida kupata < rts koppa 'kupata' (kasks, hol koppen) (SSA 1: 444); sm kuppari (1637) Schröpfer(in); is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar kuppari < rts koppare 'kuppari, välskare' (SSA 1: 446); lv kep̄ Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen; kep̆pìdi pānda schröpfen, Schröpfköpfe setzen (Kettunen 1938: 115); lv kup kupp; bankas (LELS 2012: 153)

kuur, kuuri < kasks schûr 'Scheuer, Scheune'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kuur, kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuur´, kuuri M San V; kuur, `kuuri R (EMS IV: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; Wiedemann 1893: 424 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, ○schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
• Käsitlused: < kasks kûr ~ schur (EEW 1982: 1075); < kasks schûr (Raun 1982: 58); < kasks kūr (SSA 1: 458); < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' (EES 2012: 197)
• Läti keel: lt skũra, skũre das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens < mnd. schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' (Sehwers 1953: 109); lt šķũre, šķũris ein Anbau mit Dach, Abschauere < nd. schũr 'Schauer' (Sehwers 1953: 134); lt kūre, kūris kalade soolamisruum < lv kūŕ ~ ee kuur ‹ asks kûr (Vaba 2020: 995);
• Sugulaskeeled: sm kuuri (1756) kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' (‹ kasks kūr) (SSA 1: 458); lv kūr´ Scheuer, worin Fische eingesalzen werden < kasks kûr (Kettunen 1938: 171); lv kūr kuur; šķunis (LELS 2012: 153)

kärpima1, (ma) kärbin 'teritama' < kasks scherpen 'scherfen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 453) kerpima (teravaks lõikama, teritama) 'schärffen (das Holtz)'; (Piibel 1739) omma raud-labbidast kerpima; (Hupel 1780: 168) hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; (Hupel 1818: 64) kerpima r. 'schärfen'; (Lunin 1853: 56) kerpima r. 'острить, точить'
• Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R; `kär´pmä (-me) Kod eL (EMS IV: 507; Saareste II: 731)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 kär´pima, -bin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 kär´pima, -bin (kar´pima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
• Käsitlused: < ?... 'schärfen, abscheren, beschneiden' (EEW 1982: 1142); < kasks scherpen 'teritama' (Ariste 1972: 97); < ? kasks scherpen 'teritama' (Raun 1982: 63); < asks scharpen (Liin 1964: 54); < kasks scherpen 'teritama' (Uibo 2010: 373)
• Läti keel: lt šķẽrpêt schärfen, wetzen, kratzen < nd. scherpen 'schärfen' (Sehwers 1953: 132); lt šķērpēt schärfen, wetzen < mnd. scherpen (Jordan 1995: 101)

kärpima2, (ma) kärbin 'lühemaks lõikama, pügama' < kasks kerven, sks kerben

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 168) kärpma d. 'umkerben'; (Hupel 1780: 530) kärpma d. 'einkerben'; (Lithander 1781: 278) Kerwi sedda kalla wisi pärrast mollemist küljest ärra; (Hupel 1818: 64) kärpma d. 'ein- od. umkerben'; (Lunin 1853: 43) kärpma r. d. 'дълать зарубки'
• Murded: `kärpima, (ma) kärbi(n) 'pügama; vähendama, lühemaks tegema' S L K; `kär´pmä Kod (EMS IV: 507)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275, 294 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; Wiedemann 1893: 249, 266 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; EÕS 1925: 325 kärpima 'lühemaks lõikama (kappen, abstutzen, beschneiden)'; VÕS 1933: 192 kärpima 'lühemaks lõikama'; ÕS 1980: 336 kärpima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerven 'einschneiden, einhauen, kappen'
• Käsitlused: < asks kerven '(otsast) lühemaks lõikama' [Laenamine võis toimuda 17. sajandil (või 18. saj algul), üleminekuajal, kui Eesti alal käibisid nii alamsaksa kui ka ülemsaksa keel.] (Uibo 2010: 372-374; EKS 2019); < asks kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama' (EES 2012: 208)

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
• Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
• Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)

laadima, (ma) laen; laadin 'laduma; lastima' < kasks laden, sks laden Laenutee on tõenäoliselt võinud alata alamsaksa sõnast laden 'laeva lastima, prahtima; kahurit laadima', millega kaasnes samatähendusliku saksa laden mõju. Sellesse sõnaperre kuuluvad veel (püssi)laad, laadung ja laeng.

• Esmamaining: Suve Jaan 1841
• Vana kirjakeel: (Suve Jaan 1841: 7) soldatid ladisid püssa ja ihhusid püssioddasid kiwwide peäl
• Murded: `laadima '(materjali) laduma, lastima; relva laenguga varustama' R eP(`loa- Pöi Juu Trm, `lua- JMd Kod); `laad´ma VlPõ; `laad´me M(-t´- Krk); `laat´ma T(-me San); `laat´ma V(-mõ Krl) (EMS IV: 756)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 lādima, lāen (lādin) 'laden'; lāetud püs´s´ 'geladene Flinte'; Wiedemann 1893: 470 lādima, lāen (lādin) 'laden'; lāetud püs´s´ 'geladene Flinte'; Wiedemann 1869: 487 *laengima 'laden'; Wiedemann 1893: 442 *laengima 'laden'; ÕS 1980: 345 laadima, laen '(püssi)'; laadima, laadin '(kaupa)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 laden 'beladen, belasten'; Schiller-Lübben laden 'beladen, belasten; von Geschützen'; MND HW II: 1 lāden 'beladen (Frachtschiff, Wagen); Feuerwaffe laden'
• Käsitlused: < sks laden (EEW 1982: 1189; EKS 2019); < kasks laden (Raun 1982: 66; EES 2012: 217); < kasks laden 'beladen, belasten' (GMust 1948: 67, 80)
• Läti keel: lt lãdêt laden (ein Schiff, ein Gewehr) < mnd. lāden 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' (Sehwers 1953: 69); lādēt laden < mnd. lāden (Jordan 1995: 74); lādiņš (1644 ladinge) Ladung (einer Flinte, eines Schiffes) < mnd. lādinge 'Ladung, insbes. Schiffsladung, Fracht' (Sehwers 1918: 152; Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm ladata [1738] panostaa (ampuma-ase) / (eine Schußwaffe) laden < rts ladda 'panostaa'; krj loahata < sm (SSA 2: 34); sm ladata laden < asks lāden ~ rts ladda (Bentlin 2008: 132); vdj laajeŋgoittaa (püssi) laadima; заряжать (VKS: 556); lv lō̬d́ə̑, lō̬t́̆t́ə̑ laden < kasks laden; lv lōd'iɢ Ladung < kasks ladinge (Kettunen 1938: 204); lv lǭḑõ, lǭţõ laadida; kraut, lādēt; kuo'igõ lǭţõ; plintõ lǭţõ laeva lastida; kraut kuģi; püssi laadida; pielādēt šauteni; kuo'iglǭḑig laevalast; kuģa krava; lǭḑig laadung, last, praht; krava (LELS 2012: 148, 172, 174)
• Vt laad. Vrd laeng