?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 232 artiklit, väljastan 100
aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'
- Esmamaining: Masing 1825
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
- Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
- Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
- Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
- Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)
haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'Hammer'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1559) Hamer, Hans (ein undutsche); (Müller 1600-1606: 65) Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606) 'palvehaamriga'; (Stahl LS I 1641: 213) üx Hamer 'ein Ha͠mer'; (Göseken 1660: 287) Hammer, -i 'Hammer'; (Göseken 1660: 700) Wassar 'H͠amer'; wassarick 'Ha͠mer'; (Piibel 1739) ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; (Hupel 1780: 152) hamer r. 'der Hammer'; (Hupel 1818: 39) hamer, haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; (Lunin 1853: 24) hamer, haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
- Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa- Juu Kos, `(v)ua- JMd VMr VJg Kod); `aamer M; `aamri T(aamõr Ran) (EMS I: 51)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; Wiedemann 1893: 60 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber, hamber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Plur. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
- Käsitlused: < sks Hammer (EEW 1982: 240; SSA 1: 136); < kasks hamer (Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; EES 2012: 64)
- Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] Hammer < mnd. hamer (Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6); āmurs, āmars Hammer < mnd. hāmer (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari (1643) (väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik < mrts hamar, hamare (SKES: 53); lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer (SSA 1: 136); lvS āmer (SLW 2009: 40); lv ō̬mə̑r Hammer < sks (Kettunen 1938: 267); vazār haamer; āmurs (LELS 2012: 357)
haan, haani '(puust) kraan, tapp' < kasks hāne 'Hahn', sks Hahn
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 334) hahni 'Hahn'; (Hupel 1780: 135, 149) aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r., d. 'der Hahn am Faß'; (Hupel 1818: 15, 35) aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r., d. 'Hahn (am Faße)'
- Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aan´ L K(oan´ Juu HJn, uan´ Kod Plt, vuan´ Juu JMd Koe); aan´ M T; haan´ V (EMS I: 53); haam 'puukraan; haan' Se Lut (EMS I: 51)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; Wiedemann 1893: 61 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hane 'der Hahn am Fasse'; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
- Käsitlused: < sks Hahn (EEW 1982: 241); < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' (Liin 1964: 53); < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano (SSA 1: 137)
- Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins Hähnchen (am Fasse) < mnd. haneken (Sehwers 1918: 22, 82, 141);
- Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe; is hana separaattorin hana; pyssyn hana; krj hana pyssyn hana < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń ruukun nokka < sks Hahn 'kukko' (SSA 1: 137); lv ō̬ń Schnabel des Kruges < sks (Kettunen 1938: 267)
haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
- Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
- Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
- Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
- Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)
hakkima, (ma) hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken, sks hacken
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) zaggema 'hacken'; (Hupel 1780: 390) hacken 'zaggama d.'; (Lithander 1781: 497) Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki; (Hupel 1818: 419) hacken 'zaggama d.'
- Murded: akkima 'tükeldanma' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl (EMS I: 232)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; Wiedemann 1893: 20 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
- Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' (EEW 1982: 262; EES 2012: 67); < kasks hacken (Raun 1982: 9); < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' (EKS 2019)
- Läti keel: lt smalcināt, kapāt hakkima (ELS 2015: 143); lt akmests < nd. hackmest (Sehwers 1953: 1); lt akmeser < sks Hackmesser (Sehwers 1953: 1)
heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
- Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
- Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
- Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
- Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)
häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'Herberge'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 95) ninck töstis tedda omma töppra pähle, ninck weye tedda se Herbergi sisse, ninck teggi temmale hähd; (Gutslaff 1647-1657: 249) Kesk Herbergin; (Göseken 1660: 287) Herpergi 'Herberge'; (Göseken 1660: 343) Herpergi 'Herberge (Losament)'; (Hupel 1780: 150) härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; (Hupel 1818: 36) härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; (Lunin 1853: 22) härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
- Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbän´, `härbäl´ V(`äärbli Lei) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber, hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; Wiedemann 1893: 101 herbel, -i; herben, -i (d); (härbän); herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
- Käsitlused: < Bsks Herberge (EEW 1982: 463); < kasks herberge (Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; EES 2012: 86)
- Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude < mnd. herberge (Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33); ērbeģis, ērbēģis, ērberģis Herberge, Nebengebäude, (herrschaftliches) Wohnhaus < mnd. herberge 'Herberge' (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm helperi (Agr) majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung < mrts härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' (SSA 1: 154); lv ēbriɢ, ērbiɢ Herberge (Nebenwohngebäude auf dem Hofe) < kasks herberge (Kettunen 1938: 48)
hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < kasks hütte 'Hütte'
- Esmamaining: Lunin 1853
- Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 30) hüt, -ta d. 'горница, хижина'
- Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´, hüti 'Hütte'; Wiedemann 1893: 1278 hüt´t´, hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
- Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks... (EEW 1982: 474); < asks hütt(e) (Raun 1982: 16); < sks Hütte ~ asks hutte (EES 2012: 86); < asks hutte 'maja, onn' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766; hytty 1678] koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte < rts hytt 'hytti, koju' (‹ asks hütt, hütte) (SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231)
† ilis, ilise 'vaestemaja' < kasks hillich 'heilig'
- Esmamaining: Awerbach 1589
- Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) meye spittale ninck hillisse sisse
- Murded: ilissemaja Kod (EMS I: 929)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1571 ilis, ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1893: 115 ilis, ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1869: 627 waeste-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1893: 567 waeste-maja 'Armenhaus';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hillig 'heilig' (oft Bezeichnung des Hospitals)
- Käsitlused: < kasks dat hilliche hus (Ariste 1940a: 112); < kasks... (EEW 1982: 500)
jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
- Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
- Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
- Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
- Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)
juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude, sks Jude
- Esmamaining: Stahl HHb II 1637
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 114) kuÿ needt Türckit ninck Iudat v̈tlewat; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'juudid'; (Rossihnius 1632: 119) Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb II 1637: 28) nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; (Gutslaff 1648: 220) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 289) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (VT 1686) Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; (Vestring 1720-1730: 53) Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; (Helle 1732: 101, 102) judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; (Piibel 1739) Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; (Hupel 1780: 164) judalinne r., d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Hupel 1818: 58) judalinne bl. d. 'ein Jude'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Lunin 1853: 39, 40) Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'
- Murded: juut, juut́ 'rahvus' eP eL; `juudi R (EMS II: 235-236); `juutlane 'juut' Kod (EMS II: 237)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´, jūdi 'Jude'; Wiedemann 1893: 174 jūt´, jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; jodenheit 'die Judenschaft, das jüdische Volk'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
- Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude (EEW 1982: 580); < asks jude 'juut' (SSA 1: 253; EES 2012: 102); < sks Jude (Raun 1982: 22)
- Läti keel: lt jūds (im Altertum) Jude (VLV 1944: 291);
- Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude (Häkkinen 2004: 296); sm juutalainen [Agr Judalainen] Jude, jüdisch < rts jude 'juutalainen' (‹ kasks jude ‹‹ lad judaeus); is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee (SSA 1: 253); vdj juudalain 1. juut; еврей; 2. juudalane, иудей (VKS: 326); vdj juutti juut; еврей (VKS: 328)
kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 122) Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; (Stahl HHb III 1638: 19) Se∫t ∫e kogko nei∫t Kameli∫t 'Denn die Menge der Camelen'; (Stahl LS II 1649: 632) eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; (Gutslaff 1647-1657: 92) kümme Kamelit; lasckis neiht Kamelit; Sinnu Camelit kahn johta; (Göseken 1660: 379) Kameel 'Cameel'; (Göseken 1660: 616) Se kühra selgke Kameel 'das höckerichte Cameel'; (VT kk 1690: 194) kui on Kamel, Jänes, nink Kaninikenne, kumat küll melletawat, agga ei lõhasta mitte sorka; (Vestring 1720-1730: 65) Kammel 'ein Kameel'; (Hupel 1780: 171) kameel (kamel) r., d. 'Kameel'; (Marpurg 1805: 18) Minna olle ka säälsamman ütte Kameel nännu; (Hupel 1818: 69) kameel od. kamel, -i r. d. 'Lameel'; (Lunin 1853: 47) kameel, -i r. d.; kameel, -i r. d. 'верблюдъ'
- Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg (EMS II: 403)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; Wiedemann 1893: 233 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel';
- Käsitlused: < kasks kamêl (‹ lad camelus) (EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294); < asks Kameel (Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63); < asks kamēl (EES 2012: 108)
- Läti keel: lt kamiẽlis (Glück: 1689/1694 Kameelus) Kamel < dt. (Sehwers 1918: 3, 88, 149);
- Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] Kamel < mrts kame(e)l (‹ kasks kamel) (SSA 1: 294); lv kamèl´ Kamel (Kettunen 1938: 104); lv kamēl kaamel; kamielis (LELS 2012: 102)
kabel2, kabla 'nöör' < kasks kabel, ?kābel 'Tau; Schnur'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 124) Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; (Gutslaff 1648-56) ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; (Virginius 1687-1690) Sis hoija ennast, et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; (Hupel 1780: 166) kabel, -bla d. 'ein Band'; (Hupel 1818: 60) kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; (Lunin 1853: 41) kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
- Murded: kabel, kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ T V(kapl) (EMS II: 438-439)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl, pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd. nöör';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
- Käsitlused: < ... 'Schnur, Strick; zerzupftes Tauwerk' (EEW 1982: 632); < kasks kabel 'nöör' (Raun 1982: 25)
- Sugulaskeeled: sm kaapeli (1863) sähköjohto; touvi, köysi / Kabel < mrts kabel 'touvi, köysi' (‹ kasks kabel, sks Kabel) (SSA 1: 264)
- Vrd kaabel
kamper, kampri 'lõhnaaine' < kasks kamper 'Kampfer'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 387) Kamper 'Campffer'; (Hupel 1766: 83) Kampwer pool kwentin; (Hupel 1766: 128) Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
- Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I (EMS II: 623-624); `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää (EKI MK; EMS II: 623-624)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper, kamperi '= kampwer'; kampwer, kampweri 'Kampfer'; Wiedemann 1893: 198 kampwer, -i (kamper, kamwora) 'Kampfer'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus) camphora, häufiges Arzneimittel'
- Käsitlused: < sks Kampfer (EEW 1982: 684; Raun 1982: 29); < kasks kamper 'Kampfer' (Liin 1964: 58; Liin 1968: 49)
- Läti keel: lt ka͠mpars Kampfer < mnd. kamper (Sehwers 1918: 35, 149; Sehwers 1953: 46);
- Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. (1764 campher pulveri) kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer < mrts kamfer (SSA 1: 294); lv kam̄p̆pə̑r Kampfer (Kettunen 1938: 104); lv kampõr kamper; kampars (LELS 2012: 102); vdj kamfõra kamper; камфара (VKS: 376)
kaneel, kaneeli 'maitseaine' < kasks kanêl, kannêl 'Kaneel'
- Esmamaining: VT 1686
- Vana kirjakeel: (VT 1686: 476) Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; (Virginius 1687-1690) kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra, Kaks sadda ja Wiis Kü͠mend Seekli; (Helle 1732: 107) kanel 'der Zimmet, Caneel'; (Piibel 1739) keige-selgemad mürrid wiis sadda sekli , ja kallist suggu kanneli poolt ossa, kaks sadda ja wiiskümmend; (Hupel 1780: 172) kaneel, -i r., d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lithander 1781: 530) panne jälle üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit, ja Kardemonid senna jure; (Hupel 1818: 70) kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lunin 1853: 48) kanel, -i r. d. 'корица'
- Murded: kanee·l, kanee·l´ 'maitseaine' eP(-ie-); kan̬i̬il´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg (EMS II: 653)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; Wiedemann 1893: 201 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
- Käsitlused: < ... 'Zimmet' (EEW 1982: 688); < kasks kan(n)êl (Raun 1982: 30); < kasks kannêl (Liin 1964: 55); < rts kanel, kasks kannēl (SSA 1: 298); < asks kannēl 'kaneel' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kanēlis Kaneel (Sehwers 1953: 46);
- Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] mauste / Zimt < mrts caneel 'cinnamomum' (‹ kasks kannel ‹ pr ‹ lad) (SSA 1: 298); vdj korittsa kaneel; корица (VKS: 471); lv kanēļ kaneel; kanēlis (LELS 2012: 104)
kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 76) Kan, kannu∫t 'Kan'; (Gutslaff 1648: 221) Kanne 'Kanne'; (Gutslaff 1647-1657: 238) Kanni sissest johta; (Göseken 1660: 289) Kann, -u 'Kandel'; (Göseken 1660: 635) Suhr kanno 'krause (culullus)'; (Göseken 1660: 389-390) Kanna-harri (kannuhari) 'Kannen-Bürst'; kanno körw 'Handhabe (an der Kannen)'; [Kanna-]Sepp '[Kannen-]giesser'; (Göseken 1660: 703) wessikañi 'Gies-Kann'; (Göseken 1660: 749) üx kolme kaño möht 'Ein maas von 3 Kañen'; (Vestring 1720-1730: 65) Kañ, -no 'Eine Kanne'; (Helle 1732: 107, 322) kan 'die Kanne'; (Hupel 1766: 111) teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; (Hupel 1780: 172) kan, -no r.; und -ni d. 'die Kanne'; (Lithander 1781: 524) Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja ehk katla sisse; (Hupel 1818: 69) kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; (Lunin 1853: 48) kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
- Murded: kann, kannu 'nõu; anum' S L K Iis Kod M; kann, `kannu R; kan´n, kan´ni Kod Pal KodT V; kan´n, kanni Trm Hel T (EMS II: 676)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; Wiedemann 1893: 202 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
- Käsitlused: < rts kanna, kasks... (EEW 1982: 691); < Erts kann (Raun 1982: 30); < kasks pl. kannen ~ germ... (Ariste 1963: 91); < asks Kanne (Liin 1964: 56); < kasks kanne (Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300); < rts kanna, asks kanne (i-tüveline variant) (EES 2012: 128)
- Läti keel: lt kañna (1638 Kanna) Kanne < mnd. kanne (Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46); kanna Kanne < mnd. kanne (Jordan 1995: 65);
- Sugulaskeeled: sm kannu (Agr) puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne < mrts kanna (SKES: 156; SSA 1: 300); is kannu (Hev) hapupiima nõu (Laanest 1997: 61); vdj kannu kann; кувшин, кружка (VKS: 383); lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm (SSA 1: 300); lv kō̬na Kanne; Honigzelle < germ (Kettunen 1938: 149); lv kǭna kann; kanna (LELS 2012: 132)
kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Inimeste keckide Sædtuße wasta (= narride); mitte üx Kecki|mængk; (Müller 1600/2007: 394) Moñikat omat muhdsarnast keckÿ mængku mottelnuth (20.07.1604) 'narrust'; (Rossihnius 1632: 111) Ken enge ütleb, sinna jeck Ächk nahr, se om selle pörkotullele wölgo; SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; (Stahl 1637: 94) Geck 'Narr'; (Gutslaff 1648-56) Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema?; (Stahl HHb III 1638: 65) O teije Geckit 'O jhr Thoren'; (Göseken 1660: 287) Keck, Jeck 'Geck'; (Göseken 1660: 369) Jeck 'Stocknarr'; (Göseken 1660: 400) keck 'thor'; keckistus 'thorheit'; keck 'Narr'; Keck (fanaatik) 'schwärmer'; (Göseken 1660: 507) Moisa keck (mõisa-, õuenarr) 'hoff Narr'; (Göseken 1660: 400) keckima 'Närren (einen Mensch)'
- Murded: kekk (kek´k), keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut (EMS II: 964)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; Wiedemann 1893: 260 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
- Käsitlused: < kasks geck, sks geck (EEW 1982: 765); < kasks Geck 'Narr' (Raun 1982: 35); < kasks geck (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; EES 2012: 142)
- Läti keel: lt ģeķis (1587 Jeckis) Geck < mnd. geck (Sehwers 1918: 80, 147); lt jeķis [1587 Jeckis] Geck, Tor, Narr < (Statt Geck kommt im 16. bis 18. Jh. nordd. Jeck auf, welche Form auch ins Lettische übergegangen ist (Sehwers 1953: 43); ģeķis Geck, Tor, Narr; Spötter < mnd. gek (Jordan 1995: 63);
- Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìD Narr < kasks geck (Kettunen 1938: 56)
kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'Gilde'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) kild, kildast 'zunfft'; (Göseken 1660: 287) Kild, -a 'Gilde'; (Göseken 1660: 334) kild 'Zunft, tribus; Jnnung, collegium'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; (Hornung 1693: 36) Kild, Killa / Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; (Helle 1732: 113) kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; (Helle 1732: 308) suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; (Hupel 1780: 180) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; (Hupel 1818: 83) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; der Bauern Freyfuhre nach der Stadt'; (Lunin 1853: 58) kild, killa r. d. 'оильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
- Murded: kild, killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild, `killa R (EMS III: 125)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde 'Gilde'; Wiedemann 1893: 281 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde; kil´di, kil´di 'Gilde';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
- Käsitlused: < germ, vrd kasks gilde, mrts gilde (EEW 1982: 823); < germ, vrd kasks gilde (Raun 1982: 39); < kasks gilde (Liin 1964: 50; EES 2012: 154)
- Sugulaskeeled: sm kilta [1702; 1637 killantupa 'kapakka'] yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde < germ, vrd rts gille 'kilta', mrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' (SSA 1: 364); sm kilta < kasks gilde ~ mrts gilde (Bentlin 2008: 67)
kinkima, (ma) kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'schenken'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 139) mea tæma meile schencknut on; (Müller 1600/2007: 194) suhrest rochkest Armust on andnut ninck schenckenut (25.12.1601) 'kinkinud'; (Rossihnius 1632: 145) awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; (Stahl 1637: 106) kenckima, kenckin, kencksin, kenckinut '∫chencken'; (Stahl HHb II 1637: 8) omma arma poja kahs kenckinut 'mit ∫einem lieben Sohn verehrt'; (Gutslaff 1648: 234) kinckma /e 'schencken'; (Gutslaff 1647-1657: 79) ninck kinckis Abrahammille; (Gutslaff 1647-1657: 91) Minna kincke Sulle sedda; (Göseken 1660: 295) kinckima 'Schencken'; (Göseken 1660: 494) meeleheht kinckima 'bestechen (mit Gelde)'; (Göseken 1660: 412) kinckima 'Bescheren (verehren)'; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkima 'Schenken'; (Helle 1732: 113) kinkima 'schenken'; (Piibel 1739) Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; (Hupel 1780: 181) kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; (Arvelius 1787: 4) olli … wannad wöllad kinkinud; (Hupel 1818: 84) kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; (Lunin 1853: 59) kinkima r. d. 'даровать, дарить'
- Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kin´kmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls (EMS III: 165)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; Wiedemann 1893: 287 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
- Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' (EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EES 2012: 158)
- Läti keel: lt *šķiñķuõt schenken < mnd. schenken (Sehwers 1918: 162); šķiņ̃ķuôt schenken (geben) < nd. schinken (Sehwers 1953: 133);
- Sugulaskeeled: lvS sk´in´k, -ub schenken (SLW 2009: 176); lv škiŋ̄k̆kə̑ schenken < kasks schenken (Kettunen 1938: 396); škinkõ kinkida; dāvināt (LELS 2012: 312)
- Vt kink1
klooster, kloostri < kasks klôster 'Kloster'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) looster, -i 'Kloster'; (Helle 1732: 307) Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; (Hupel 1780: 183, 208) klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; (Hupel 1818: 88, 128) klooster, -tri r. d. 'Kloster'; looster, -tri r. d. 'Kloster'; (Lunin 1853: 62, 94) klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
- Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M (EMS III: 333)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster, klōs´tri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1893: 312 klōster, klōs´tri, klōstre (lōster) 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; Wiedemann 1893: 629 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
- Käsitlused: < sks Kloster (EEW 1982: 869); < kasks closter, cloester (Liin 1964: 43); < kasks klôster (Raun 1982: 43); < kasks klōster (‹ lad claustrum, clostrum) (EES 2012: 166)
- Läti keel: lt kluõsteris (1638 Kloh∫ter) Kloster < mnd. klōster (Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53); kluosteris Kloster < mnd. klôster (Jordan 1995: 67);
- Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] Kloster < mrts kloster (‹ kasks klōster); ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster (SSA 2: 109); lv klùo̯stə̑r Kloster < kasks klōster (Kettunen 1938: 141); lv klūostõr klooster; klosteris (LELS 2012: 128)
koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.
- Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' (Saareste II: 358)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt';
- Käsitlused: < sks Kogge (EEW 1982: 884; EKS 2019)
- Läti keel: lt kuģis Schiff < mnd. kogge 'ein breites rundliches Schiff' (Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70); lt koge koge (ELS 2015: 307);
- Sugulaskeeled: sm koggi Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa (Aalto, Helkala 2015: 97); lvS koig, -id, kod´ Schiff (SLW 2009: 84); lv kᵁo'iɢ Schiff < rts kogg, kasks kogge (Kettunen 1938: 172)
koi, koi 'magamisase laevas' < kasks koje, sks Koje Tõenäoliselt on tegu juhtumiga, kus laenutee algas alamsaksa ning jätkus saksa keele vahendusel.
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: koi R S Khn Hää Ris (EMS III: 455)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 koi, koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; Wiedemann 1893: 328 koi, koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; ÕS 1980: 281 koi 'magamisase (laevas)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 koje 'Verschlag, enger Raum' < vrd asks kajute 'Schiffskajüte' (= koi + hütte); MND HW II: 1 kôje (koye) 'enger Verschlag, Stall, Scheunenfach; Gefängniszelle'
- Käsitlused: < sks Koie (EEW 1982: 900); < kasks koje 'magamisase' (Raun 1982: 45; EES 2012: 171); < asks Koje 'Schlafsstelle für das Schiffsvolk' (‹ lad cavea) (GMust 1948: 56, 79); < sks Koje, asks koje 'koi' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm koju [1637] maja, makuupaikka kajuutassa (laivassa) / Bude, Koje; krj koju (reen) kuomu; havumaja; kota, vahtikoju, -koppi < rts koj 'makuupaikka laivassa' (‹ hol kooi 'makuupaikka laivassa') (SSA 1: 386)
koot3, koodi 'soot' < kasks schôte ~ rts skot 'Schote am Segel'
- Murded: koot (-t´), koodi 'soot, purjenöör' Jäm (EMS III: 637); `kouar, -i 'purjesoot' Kuu; koud, kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) (EMS III: 772-773)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; Wiedemann 1893: 361 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; ÕS 1980: 651 soot 'nöör või tross purje seadmiseks';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
- Käsitlused: < kasks schôte ~ rts skot (EEW 1982: 946); < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' (GMust 1948: 41, 79)
- Läti keel: lt skuote, skuotiņš das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < nd. schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 108); lt šķuote ein Strick zum Zusammenziehen der Segel < nd. schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 134); lt skuotiņš Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < mnd. schôte (Jordan 1995: 88);
- Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ Schot, Strick zum Einziehen des Segels < sks (Kettunen 1938: 373); vdj škotta soot (VKS: VI, 15)
koots|penning, -penningu 'annetus kirikule; käsiraha' < asks godes-pennink 'Zahlpfenning'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660) koetspenni 'käsiraha'; (Helle 1732: 119) kootspenning 'der Zahlpfennig'; (Hupel 1780: 189) kootspenning, -i r. 'Zahlpfennig'; (Hupel 1818: 98) koots-penning, -i r. 'Zahlpfennig'; koots-penning, -i r. d. 'Geschenk an die Magd bey dem Antritte ihres Dienstjahres'; (Lunin 1853: 70) koots-penning r. d. 'шиллингъ, подарокъ служанкѣ при вступленiи ея на службу'
- Murded: ku̬u̬tspen´nik, -e 'käsirahaks antud kingitus' Kod Plv (EMS III: 640)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōts-penniṅg, penniṅgi '(Gottespfenning ?), Geschenk an die in den Dienst tretende Magd, Zahlpfenning'; Wiedemann 1893: 361 kōts-penniṅg, penniṅgi '(Gottespfenning ?), Geschenk an die in den Dienst tretende Magd, Zahlpfenning'; Tuksam 1939: 422 Gottespfennig 'armuand, almus; käsiraha';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 godes-pennink 'Handgeld, insofern es ursprünglich gottesdienstlichen Zwecken od. den Armen zu Gute kam'; MND HW II: 1 gōdespenninc 'Handgeld, Kaufschilling, Angeld, Mietgeld usw., ursprünglich Kirchenspende, Gottespfenning'
- Käsitlused: < sks Gottespfenning (EEW 1982: 946); < kasks godespennink (Liin 1964: 50)
korp, korba 'koorik; korp, kärn' < kasks schorf 'Schorf'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: korp, korba '(krobeline) koorik, kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-r´-), korbi Pä Trv; korp, korbu Kod (EMS III: 701-702)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; Wiedemann 1893: 348 korp, korba; kor´p, kor´bi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp, korba 'karp, kärn';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
- Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' (Raun 1982: 49); < asks schorf 'korp, kärn' (EES 2012: 179; EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback < rts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm (SSA 1: 405); vdj korppu kuivik; koorik (VKS: 473)
korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'Quartier'
- Esmamaining: Eesti-Ma 1771
- Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1771: 66) se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; (Hupel 1780: 190) korter, -i r., d. 'Quartier, ein Viertheil'; (Hupel 1818: 99) korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; (Lunin 1853: 71) korter, -i r. d. 'квартира'
- Murded: `korter, `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬r´ Har Plv; `kortel, `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel, `kortle L; `kolter, `koltri Sa (EMS III: 720)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel, kortli (D), korten, kortena (d) '= korter'; korter, korteri, kor´tri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; kor´tin, kor´tina (d) '= korter'; Wiedemann 1893: 349 kortel, kortli (D), korten, kõrtena, korteni '= korter'; korter, korteri, kor´tri (kolter, kortel, korten, kor´tin ) 'Quartier (Wohn ung and Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
- Käsitlused: < Erts... (SKES: 221; SSA 1: 407); < asks quartēr 'veerand' (EES 2012: 179)
- Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li (1721) majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' (‹ kasks quartēr); krj korttieri majapaikka < sm; lv kūortil´ maja, asunto < ? rts (SSA 1: 407); vdj fateri, hvateri korter; квартира (VKS: 224); vdj korttõri, korttõli korter; квартира (VKS: 473); lv kùo̯ŕt̆tiĺ Wohnung < kasks quartēr (Kettunen 1938: 166); lv kūortiļ korter; dzīvoklis (LELS 2012: 152)
- Vrd kortel
korv, korvi < kasks korf 'Korb'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1538) Korue, Mattis; (Rossihnius 1632: 156) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 80) korw, korwi∫t 'Korb'; (Stahl HHb III 1638: 39) öhe korwi ∫ees 'in einem Korbe'; (Gutslaff 1648: 222) Korw 'Korb'; (Gutslaff 1647-1657: 171) korwi sissen; (Göseken 1660: 289, 428) Korw, -i 'Korb'; (Göseken 1660: 728) hölgka körwit (õlgkorvid) 'flechten (corbes)'; (Göseken 1660: 469) Leiba korwi 'brodkorb'; (Göseken 1660: 597) Rohga korw (toidukorv) 'speise Korb (sporta)'; (Göseken 1660: 629) Sohla körw 'Salzfas (salinum)'; (Göseken 1660: 698) Wanckri korw 'Wagen Korb'; (Göseken 1660: 635) suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; (Vestring 1720-1730: 93) Korw 'der Korb'; (Hupel 1780: 190) korw, -i r., d. 'der Korb'; (Lithander 1781: 550) et se kui üks korw seäl ülle seisab; (Hupel 1818: 99) korw, -i r. d. 'Korb'; (Lunin 1853: 71) korw, -i r. d. 'корзина'
- Murded: kor´v, korvi (-r´-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv, korvi Muh Hi Aud Saa; korv, `korvi R; kor´b, korbi (-r´-) L; kori, korvi Jäm Mus Hää Saa Hls (EMS III: 727)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; Wiedemann 1893: 350 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 korf 'Geflochtenes Korb'; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
- Käsitlused: < kasks korb 'Korb' (EEW 1982: 962); < kasks korf (Raun 1982: 49; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; SSA 1: 402; EES 2012: 179)
- Läti keel: lt *kur̃vis (1587 septinge kurwes) Korb < mnd. korf (Sehwers 1918: 29, 80, 152); kurvis Korb < mnd. korf 'Korb' (Sehwers 1953: 62); kurvis Korb; Korb auf dem Schlitten; Netz; Raum über einem piedarbs (zum Strohaufstapeln benutzt) < mnd. korf 'Korb; Wagenkorb, geflochtenes Überdach des Planwagens; Korb zum Fischfang, Bunge' (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm kori (Agr) koppa, vasu, vakka; korireki, korja ( Korb; Schlittenkasten < mrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm (SSA 1: 402); lvS kurb Korb (SLW 2009: 91); lv kur̄v Korb < kasks korf (Kettunen 1938: 168); kurv peenem korv; kurvis, grozs (LELS 2012: 154)
kraapima, (ma) kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < kasks schrapen
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 428) krahpima 'Schrepffen'; krapima 'kratzen'; (Hupel 1818: 251) raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; (Arvelius 1782: 43) Üks korstna krapia; (Hupel 1818: 100, 197) kraapma r. d. 'kratzen'; raapma d. 'reinigen (Fische etc.)'; (Lunin 1853: 72, 153) kraapma r. d. 'чистить скребницей, скоблить'; krapima r. d. 'скоблить, чесать'; raapma d. 'чистить (рыбу)'
- Murded: `kraapima 'kraabiga töötama; kratsima, kriipima' R Hi L K I(-oa-, -ua-); `kraapma Mar Tõs Kod T V(-p´-); `raapima Sa L; `raap´me M (EMS III: 786)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāpima, krābin 'kratzen, scharren'; Wiedemann 1893: 385 krāpima, krābin (krāpsama, krāpsima, rāpima, krāpama) 'kratzen, scharren'; ÕS 1980: 307 kraapima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrapen '(mit Geräusch) schaben, kratzen, schrapen'; MND HW III schrāpen, schrappen 'scharren, kratzen'
- Käsitlused: < ee 'deskr-onomat', vrd kasks schrapen (EEW 1982: 947); < lms deskr., vrd kasks schrapen ~ rts skrapa (Raun 1982: 50); < kasks schrapen (Liin 1964: 54); < lms deskr, vrd sm raapia (mõeldav on ka asks schrapen 'kraapima' osaline mõju) (EES 2012: 181)
- Läti keel: lt skrãpêt schaben, striegeln < mnd. schrāpen 'schaben, kratzen' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 106); skrāpēt schrapen, striegeln, kratzen < mnd. schrāpen 'schaben, kratzen, scharren' (Jordan 1995: 87);
- Sugulaskeeled: sm krapata, kravata [Agr] kaapia; sukia < rts skrapa 'kaapia, raapia; sukia' (SSA 1: 417); sm raapia [1880; 1745 kraappia]; is rāppia, krāppia; krj roapie raapia, kynsiä; vdj krāpin raapin; ee kraapida < rts skrapa 'raapia' (ainakin osittain) (SSA 3: 34); vdj kraappia kraapida, kaapida; kratsida; (на)скрести; (на)скоблить (VKS: 482); lvS kǟpš, -ub (SLW 2009: 95); lv krō̬pšə̑ kratzen, schaben; schälen (Kettunen 1938: 156); lv krǭpšõ kraapida; skrāpēt (LELS 2012: 141); rǭibõ kokku kraapida; grābt, raust (LELS 2012: 272)
- Vt kraap
krookima, (ma) kroogin 'voltima' < kasks kroken 'falten, runzeln'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) krookima 'Falten'; (Vestring 1720-1730: 94) Krokima 'In Falten legen (Reval)'; (Helle 1732: 103, 120) käiksid krokima 'die Obertheile in Falten legen, krocken'; krokima 'in Falten legen'; (Hupel 1780: 191) krokima r. 'in Falten legen'; (Hupel 1818: 101) krokima r. 'in kleine Falten legen; lf. kroken'; (Lunin 1853: 72) krokima r. 'складывать въ маленькiя складки'
- Murded: `krookima 'kurrutama' Mar Mär TaPõ; `kruokima R KPõ Iis; `kru̬u̬kma Kod KJn(`r-) (EMS III: 865)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōkima, -gin 'fälteln'; Wiedemann 1893: 392 krōkima, -gin 'fälteln'; ÕS 1980: 311 krookima 'krookeid tegema, krookesse seadma';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroke, krake 'Falte, Runzel'; krokele, krakele 'Falte, Runzel'; kroken, krokelen 'runzeln, Falten machen'; Schiller-Lübben krokinge 'des Runzeln'; krokeraftich 'faltig, gerunzelt'; MND HW II: 1 krōken, krāken 'falten'; krōke, krāke 'Falte, bes. Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 kroken 'in kleine Falten legen'; 'Kroke, die; daher das Zeitwort kroken'
- Käsitlused: < sks... 'fälteln' (EEW 1982: 995); < kasks kroke(le)n (Raun 1982: 52); < kasks kroken (Liin 1964: 56; EES 2012: 183)
- Läti keel: lt *kruõķêt Falten machen (Sehwers 1918: 151); kruõķêt Falten machen < mnd. krōken 'runzeln' (Sehwers 1953: 59); kruõka Falte, Runzel < mnd. kroke (Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 59); kruoka Falte, Runzel < mnd. krōke (Jordan 1995: 69); kroka krooge, volt; krokot krookida (LELS 2012: 66)
- Vt krooge
krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; krup´p- V; rupp- Pöi Hel (EMS III: 881); kruop, `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg (EMS III: 870); krubi`ü̬ü̬vel TLä (EMS III: 875); kropp- (krop´p-) Krl Rõu Vas (EMS III: 872); krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha(-üö-) (EMS III: 858); krump- Kod; rump- Muh Krk(-m´-) (EMS III: 877); kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har (EMS III: 887)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 728 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 395 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
- Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' (Viires 1960: 68)
- Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele Schrubbhobel < nd. schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' (Sehwers 1953: 107); lt skrube-ēvele, skrubbēve̬l (Kettunen 1938: 373);
- Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ Schrubbhobel < asks schrubbe-hövel (Kettunen 1938: 373)
kruss, krussi 'juukselokk; (juukse)keerd' < kasks krûs, krūse 'kraus'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'
- Murded: krus´s, krus´si 'keerd; kihar' Mär Aud K I(kurss Trm); krus´s, krussi Jäm Tõs; kruss, `krussi Kuu Jõh; (k)russ, (k)russu sporL (EMS III: 882; EMS IV: 97); `krussi (-s´s-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) (EMS III: 882-883); krous, krousi 'krooge; keerd' Hi Han Saa sporK Kod Pst Ran; krous, `krousi Hlj Jõh; krous´s Ote; kraus´s Har; rous, rousi Kaa Pä (EMS III: 874)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; Wiedemann 1893: 387 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar, keerd';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
- Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' (EEW 1982: 1000-1001); < asks krūse 'käharus, säbarus' (EKS 2019)
- Läti keel: lt krũsz kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
- Vrd kruus3. Vt krussima
krussima, (ma) krussin 'kähardama' < vrd kasks krusen
- Esmamaining: Masing 1822
- Vana kirjakeel: (Masing 1822: 251) ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
- Murded: `krus´sima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `krus´ma Kod Ran; `rus´sima Han PJg; `krousima 'krookima; lokkima' R Hi Var Saa Ris Jür Amb; `kroussima Hää; `krousma Nõo; `kraus´ma San Kan Vas; `rousima Han (EMS III: 874, 882; Saareste IV: 574)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423, 435 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; Wiedemann 1893: 384, 395 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'kraus machen'; Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; Wiedemann 1893: 396 krūzima (rūzima) 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
- Käsitlused: < kasks krusen 'kruusima / kräuseln, lockig machen' (EEW 1982: 1001; EES 2012: 184); < vrd kasks krusen (Raun 1982: 52)
- Läti keel: lt † skrũzêt kräuseln (vom Haare) < mnd. krūsen (Sehwers 1918: 57, 158); krũzêt, skrũzêt kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken < mnd. krūsen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60, 107); krūzēt kräuseln, kraus machen < mnd. krü̂sen (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
- Vt kruss
† kruuse|mint, -mindi 'käharmünt (Mentha crispa)' < kasks kruse mynte 'Krausemünze'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) kruese minte 'müntz'; (Lunin 1853: 164) rusament d. 'мята'
- Murded: kruusmin´t 'käharmünt' Jäm; kruusmen´t Kod (EMS III: 890)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūze-mün´t, pl. mün´did 'Krauseminze'; Wiedemann 1893: 396 *krūze-mün´t, pl. mün´did; krūzement (rūzement), pl. krūzementid 'Krauseminze'; Tuksam 1939: 592 Krauseminze 'käharmünt (taim)';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte (kruse mynte, menta) 'die Pflanze Münze'; MND HW II: 1 krûseminte 'Krausemünze, Mentha crispa, als Heilpflanze'
- Käsitlused: < kasks krûse... (EEW 1982: 1002); < asks Kruse-minte (Liin 1964: 62)
- Läti keel: lt krũzaminta, krũzemente Krausemünze (mentha crispa) < nd. krūseminte 'Krausemünze' (Sehwers 1953: 60); lt krūzmę̄tra (Kettunen 1938: 158);
- Sugulaskeeled: lv krūz-mät̆tə̑r Krauseminze (Mentha viridis) (Kettunen 1938: 158); lv krūzmǟtõr rohemünt; krūzmētra (Mentha viridis) (LELS 2012: 141)
- Vt münt1
kuller, kulleri 'kiirkäskjalg' < asks kurēr 'Kurier'
- Esmamaining: Tarto-maa 1806
- Vana kirjakeel: (Tarto-maa 1806) 15.08: Kurreli tullewa nink läwa /--/ ei tija kas om kurrel woi muido üts teekäüja; (Masing 1822: 292) agga läkkitas sesamma kulleritega töiste Kindralitele sõnna
- Murded: `kuller 'kiirkäskjalg' L Juu Jä KJn; kuller Muh Mär Koe Kod Plt Har; kuler R VJg; kurel Rõn; korel´ San; hullõr Vas (EMS III: 1021)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 446 kuller, kulleri, kulleru 'Courier'; Wiedemann 1893: 406 kuller, kulleri, kulleru (kurer, kurel) 'Courier'; Wiedemann 1869: 467 *kūrēr, -i 'Courier'; Wiedemann 1893: 425 *kūrēr, -i; kūrīr, -i 'Courier'; ÕS 1980: 317 kuller 'kiirkäskjalg'; Tuksam 1939: 605 Kurier 'kuller, kiirkäskjalg, virgats'
- Käsitlused: < asks kurēr 'kuller' (Raun 1982: 55; EES 2012: 190); < sks Kurier (EEW 1982: 1034)
- Läti keel: lt kulieris, kuliers [1782] Kurier < nd. kurēr (Sehwers 1953: 60); lt kurjērs Kurier (VLV 1944: 320); lt kurjērs kuller (ELS 2015: 357);
- Sugulaskeeled: sm kuriiri (coureri) (1747) pikalähetti / Kurier < rts kurir (SSA 1: 447); vdj kurjeri kuller; курьер (VKS: 515)
kumm, kummi 'mõrd' < kasks kumme 'Kumme'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660) Kalla kuddo / work / Kidda / Kum / Loom; (Helle 1732: 124) kum 'der Fischkasten'; (Hupel 1780: 194) kum, -mi 'Fischkasten, Kumme'
- Murded: kumm, kummi 'sump' Rid Mär Hää Trm Kod; kumm, `kummi Lüg; kum´m, kummi Trv Ran Ote San Räp (EMS IV: 14); kom´m, kommi 'käänivõrk' Ran (EMS III: 528)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 449 kumm, kummi, kummu 'Gewölbe, Wölbung; Fischkasten'; Wiedemann 1893: 409 kumm, kummi (komm, kumo, kummik) 'Gewölbe, Wölbung; Gefäss; Fischkasten'; ÕS 1980: 318 kumm 'murd. sump';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kum, kumme, kump (komp) 'ein rundes (tiefes) Gefäß, Behältnis'; MND HW II: 1 kum, kump, ○kumme 'grôßes offenes Gefäß, Becken, trog, Wanne, bes. Wassergefäß, Wasserbegälter; Sammelgefäß für Almosen, Kollektenbecken; verschließbares Gefäß, Truhe, Schatulle'; ○komp 'Kumpen, tiefe Schüssel'; MND HW II: 1 +○kumis 'Fischbehälter (Finn. Ub.; lett. kumbis)';
- Käsitlused: < ? lms (EEW 1982: 1040); < kasks kum(me) '(anum)' (Raun 1982: 55); < kasks kom, kumme (Liin 1964: 49); < kasks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' (Liin 1968: 50); < asks kumme 'ümmargune, sügav anum' (EES 2012: 191)
- Läti keel: lt † ku͠mbis Fischkumme < mnd. kumme 'rundes, tiefes Gefäß' (Sehwers 1918: 46, 151); kumbis, kummis, kuma Fischkumme < nd. kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' (Sehwers 1953: 60); kuma, kumbis, kums Fischbehälter im Wasser, Fischkumme < mnd. kum 'großes offenes Gefäß, rund oder länglich, Becken, Trog, Wanne, bes. Wassergefäß' (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: lv kum̄ kleine Schüssel < kasks kumme (Kettunen 1938: 161)
kupp, kupu 'nupp, (kupu)sarv' < kasks kop 'Kopf'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 436) Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Kuppi lasckma 'koppe lassen'; kuppe laskia (kupupanija) 'Pader'; (Göseken 1660: 466) lassekupp (laskmiskupp) 'Laskopff (Badekopff)'; (Vestring 1720-1730: 101) Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; (Helle 1732: 124) kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; (Piibel 1739) sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; (Hupel 1780: 195) kup, kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; (Arvelius 1790: 38) laskis temmale … kuppo; panni kupposarwed peäle; (Hupel 1818: 108) kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; (Lunin 1853: 77) kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
- Murded: kupp, kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp, kuppu R; kupp, kupa VId (EMS IV: 52-54); kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg (EMS IV: 55-56)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; Wiedemann 1893: 413 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop 'Kopf, Schröpfkopf, ventosa'; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, ○koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
- Käsitlused: < rts... (EEW 1982: 1052); < kasks kop (Raun 1982: 56); < asks Kopp (Liin 1964: 58); < asks kopp 'pea; kupp' (EES 2012: 193)
- Läti keel: lt ķepe Schröpfkopf < mnd. kop (Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71); ķepēt schröpfen < mnd. köppen (Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71);
- Sugulaskeeled: sm kupata, kupita (Agr) schröpfen; is kuppia kupata; krj kupata kupata, iskeä suonta; vdj kuppia kupata; ee kuppida kupata < rts koppa 'kupata' (kasks, hol koppen) (SSA 1: 444); sm kuppari (1637) Schröpfer(in); is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar kuppari < rts koppare 'kuppari, välskare' (SSA 1: 446); lv kep̄ Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen; kep̆pìdi pānda schröpfen, Schröpfköpfe setzen (Kettunen 1938: 115); lv kup kupp; bankas (LELS 2012: 153)
kuur, kuuri < kasks schûr 'Scheuer, Scheune'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kuur, kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuur´, kuuri M San V; kuur, `kuuri R (EMS IV: 166)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; Wiedemann 1893: 424 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, ○schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
- Käsitlused: < kasks kûr ~ schur (EEW 1982: 1075); < kasks schûr (Raun 1982: 58); < kasks kūr (SSA 1: 458); < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' (EES 2012: 197)
- Läti keel: lt skũra, skũre das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens < mnd. schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' (Sehwers 1953: 109); lt šķũre, šķũris ein Anbau mit Dach, Abschauere < nd. schũr 'Schauer' (Sehwers 1953: 134); lt kūre, kūris kalade soolamisruum < lv kūŕ ~ ee kuur ‹ asks kûr (Vaba 2020: 995);
- Sugulaskeeled: sm kuuri (1756) kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' (‹ kasks kūr) (SSA 1: 458); lv kūr´ Scheuer, worin Fische eingesalzen werden < kasks kûr (Kettunen 1938: 171); lv kūr kuur; šķunis (LELS 2012: 153)
kärpima1, (ma) kärbin 'teritama' < kasks scherpen 'scherfen'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 453) kerpima (teravaks lõikama, teritama) 'schärffen (das Holtz)'; (Piibel 1739) omma raud-labbidast kerpima; (Hupel 1780: 168) hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; (Hupel 1818: 64) kerpima r. 'schärfen'; (Lunin 1853: 56) kerpima r. 'острить, точить'
- Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R; `kär´pmä (-me) Kod eL (EMS IV: 507; Saareste II: 731)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 kär´pima, -bin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 kär´pima, -bin (kar´pima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
- Käsitlused: < ?... 'schärfen, abscheren, beschneiden' (EEW 1982: 1142); < kasks scherpen 'teritama' (Ariste 1972: 97); < ? kasks scherpen 'teritama' (Raun 1982: 63); < asks scharpen (Liin 1964: 54); < kasks scherpen 'teritama' (Uibo 2010: 373)
- Läti keel: lt šķẽrpêt schärfen, wetzen, kratzen < nd. scherpen 'schärfen' (Sehwers 1953: 132); lt šķērpēt schärfen, wetzen < mnd. scherpen (Jordan 1995: 101)
kärpima2, (ma) kärbin 'lühemaks lõikama, pügama' < kasks kerven, sks kerben
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 168) kärpma d. 'umkerben'; (Hupel 1780: 530) kärpma d. 'einkerben'; (Lithander 1781: 278) Kerwi sedda kalla wisi pärrast mollemist küljest ärra; (Hupel 1818: 64) kärpma d. 'ein- od. umkerben'; (Lunin 1853: 43) kärpma r. d. 'дълать зарубки'
- Murded: `kärpima, (ma) kärbi(n) 'pügama; vähendama, lühemaks tegema' S L K; `kär´pmä Kod (EMS IV: 507)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275, 294 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; Wiedemann 1893: 249, 266 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; EÕS 1925: 325 kärpima 'lühemaks lõikama (kappen, abstutzen, beschneiden)'; VÕS 1933: 192 kärpima 'lühemaks lõikama'; ÕS 1980: 336 kärpima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerven 'einschneiden, einhauen, kappen'
- Käsitlused: < asks kerven '(otsast) lühemaks lõikama' [Laenamine võis toimuda 17. sajandil (või 18. saj algul), üleminekuajal, kui Eesti alal käibisid nii alamsaksa kui ka ülemsaksa keel.] (Uibo 2010: 372-374; EKS 2019); < asks kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama' (EES 2012: 208)
köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
- Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
- Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
- Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
- Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)
laadima, (ma) laen; laadin 'laduma; lastima' < kasks laden, sks laden Laenutee on tõenäoliselt võinud alata alamsaksa sõnast laden 'laeva lastima, prahtima; kahurit laadima', millega kaasnes samatähendusliku saksa laden mõju. Sellesse sõnaperre kuuluvad veel (püssi)laad, laadung ja laeng.
- Esmamaining: Suve Jaan 1841
- Vana kirjakeel: (Suve Jaan 1841: 7) soldatid ladisid püssa ja ihhusid püssioddasid kiwwide peäl
- Murded: `laadima '(materjali) laduma, lastima; relva laenguga varustama' R eP(`loa- Pöi Juu Trm, `lua- JMd Kod); `laad´ma VlPõ; `laad´me M(-t´- Krk); `laat´ma T(-me San); `laat´ma V(-mõ Krl) (EMS IV: 756)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 lādima, lāen (lādin) 'laden'; lāetud püs´s´ 'geladene Flinte'; Wiedemann 1893: 470 lādima, lāen (lādin) 'laden'; lāetud püs´s´ 'geladene Flinte'; Wiedemann 1869: 487 *laengima 'laden'; Wiedemann 1893: 442 *laengima 'laden'; ÕS 1980: 345 laadima, laen '(püssi)'; laadima, laadin '(kaupa)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 laden 'beladen, belasten'; Schiller-Lübben laden 'beladen, belasten; von Geschützen'; MND HW II: 1 lāden 'beladen (Frachtschiff, Wagen); Feuerwaffe laden'
- Käsitlused: < sks laden (EEW 1982: 1189; EKS 2019); < kasks laden (Raun 1982: 66; EES 2012: 217); < kasks laden 'beladen, belasten' (GMust 1948: 67, 80)
- Läti keel: lt lãdêt laden (ein Schiff, ein Gewehr) < mnd. lāden 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' (Sehwers 1953: 69); lādēt laden < mnd. lāden (Jordan 1995: 74); lādiņš (1644 ladinge) Ladung (einer Flinte, eines Schiffes) < mnd. lādinge 'Ladung, insbes. Schiffsladung, Fracht' (Sehwers 1918: 152; Jordan 1995: 74);
- Sugulaskeeled: sm ladata [1738] panostaa (ampuma-ase) / (eine Schußwaffe) laden < rts ladda 'panostaa'; krj loahata < sm (SSA 2: 34); sm ladata laden < asks lāden ~ rts ladda (Bentlin 2008: 132); vdj laajeŋgoittaa (püssi) laadima; заряжать (VKS: 556); lv lō̬d́ə̑, lō̬t́̆t́ə̑ laden < kasks laden; lv lōd'iɢ Ladung < kasks ladinge (Kettunen 1938: 204); lv lǭḑõ, lǭţõ laadida; kraut, lādēt; kuo'igõ lǭţõ; plintõ lǭţõ laeva lastida; kraut kuģi; püssi laadida; pielādēt šauteni; kuo'iglǭḑig laevalast; kuģa krava; lǭḑig laadung, last, praht; krava (LELS 2012: 148, 172, 174)
- Vt laad. Vrd laeng
laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 34) Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; (Müller 1600/2007: 394) eth næmat se Pawesti Afflate iure piddit ioxma (11.11.1603); (Vestring 1720-1730: 103) Laat, -dad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; (Hupel 1780: 197) lade r. d. 'Jahrmarkt'; (Berg 1811: 92) Tartus on üks suur kool ja iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade.; (Hupel 1818: 110, 111) laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; (Lunin 1853: 80) laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
- Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat, laade TaPõ; laade T (EMS IV: 773)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; Wiedemann 1893: 472 lāt, lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
- Käsitlused: < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' (EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324); < nd. aflāt 'Ablaß' (Hinderling 1981: 146); < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' (Raun 1982: 67); < asks afflate 'patukustutus, indulgents' (EES 2012: 218-219; EKS 2019)
- Läti keel: lt aplāts Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte < mnd. aflāt 'Ablaß' (Sehwers 1918: 142); aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < nd. ablāte (Sehwers 1953: 1, 3);
- Sugulaskeeled: vdj laatta, laatto laat; ярмарка (VKS: 557, 558); lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ Gottesdienst < ee laat (‹ kasks avlât 'das Ablassen, Loslassen = Gottesdienst') (Kettunen 1938: 205); lv lǭt jumalateenistus; dievkalpojums (LELS 2012: 174)
- Vt aablat
ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn, vrd lad latina 'Latein'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 179) se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; (Stahl HHb III 1638: 236) Lattina keelel 'auff . . Lateini∫che Sprach'; (Gutslaff 1648-1656) pählekirri olli Kirjutut ülle t. Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; (Göseken 1660: 460) laddina keel 'Latein'; (Göseken 1660: 404) ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; (Hupel 1780: 197) laddina keel r., d. 'lateinisch'; (Hupel 1818: 111) laddina keel r. d. 'lateinische Sprache'; (Lunin 1853: 80) laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
- Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas (EMS IV: 790)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´, kēle 'lateinische Sprache'; Wiedemann 1893: 440 ladina-kēl´, kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
- Käsitlused: < kasks latin 'lateinisch' (EEW 1982: 1197); < asks... ~ sks... (Ariste 1963: 95)
- Sugulaskeeled: sm latina [Agr] latinan kieli / Latein < ‹‹ lad latinus, latina ’latinalainen, latinan-’ ‹ Latium (SSA 2: 51); vdj latinõssi ladina keeles; по-латыни (VKS: 583)
laeng, laengu < ? kasks lading 'Ladung'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 111) laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; (Suve Jaan 1841: 16) Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; (Lunin 1853: 80) laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
- Murded: laeng, `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng, `laengi Lä JMd ViK (EMS IV: 799); lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm (EMS IV: 822)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg, laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püs´s´ on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; Wiedemann 1893: 442 laeṅg, laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püs´s´ on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
- Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung (EEW 1982: 1200); < vrd kasks laden (Raun 1982: 67); < asks lading 'laadimine' (EES 2012: 220)
- Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] (pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe) < rts ladding (‹ ladda 'panostaa'); is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm (SSA 2: 51); vdj laajõŋki laeng; заряд (VKS: 556)
- Vrd laadima
lappima, (ma) lapin 'paikama' < kasks lappen 'lappen'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; (Müller 1600-1606: 179) kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth; (Müller 1600/2007: 536) lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); (Göseken 1660: 465) lappima 'flicken (alt Kleid)'; (Vestring 1720-1730: 109) lappima 'flicken, ausbessern'; (Piibel 1739) Ja wannad lappitud kingad ollid nende jalges; (Hupel 1818: 116) lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; (Lunin 1853: 84) lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
- Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-p´-) Kod V(-mõ Krl); lap´me M (EMS IV: 937)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; Wiedemann 1893: 457 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lappen 'durch Aufsetzen eines Flickens, Lappens ausbessern, aus Stücken zusammensetzen'; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
- Käsitlused: < kasks, sks lappen (EEW 1982: 1233); < kasks lappen (Raun 1982: 70; Liin 1964: 56; EES 2012: 227)
- Sugulaskeeled: lv lǭipõ paigata, lappida; lāpīt (LELS 2012: 172)
- Vt lapp
leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < kasks vlêder 'Flieder'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 63) Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; (Hupel 1780: 400) wledri pu; hollundri pu (r., d.) 'Hollunderbaum'; (Lunin 1853: 232) wiedri pu r. d. 'бузина'
- Murded: `leeder, `leedri Muh Mih; leeder, leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl (EMS V: 25)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder, lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder, lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1259); < kasks vleder (Raun 1982: 72; EES 2012: 232; EKS 2019)
- Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes Flieder, Hollunder < mnd. vlēder (Sehwers 1918: 30, 155); pliẽderis Flieder, Hollunder < nd. flēder 'Flieder' (Sehwers 1953: 92); pliederi Hollunder (sambucus nigra) < mnd. vlêder (Jordan 1995: 82);
- Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r Flieder (Syringa sp.) (Kettunen 1938: 139); lv plēdə̑r Flieder, Holunder (Raag 1987: 328); plēdõrmǭŗa, plēdõrpū leedrimari, leedripuu; plūškoka oga, plūškoks (LELS 2012: 248)
leer2, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'Lehre'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 184) eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; (Müller 1600/2007: 134) Minckperrast se Leerpois eb olle mitte v̈lle tæma Meistri (30.01.1601); (Stahl HHb III 1638: 99) Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; (Stahl LS II 1649: 685) Se Leerpois ep olle mitte ∫uhremb kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht vber ∫einen Mei∫ter'; (Göseken 1660: 468) leeri Rahha 'schul-Geld'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
- Murded: leer, leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier, lieri KPõ Iis Kod; lier, `lieri R; li̬i̬r (-r´), leeri Kod Pal eL (EMS V: 37)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl.';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
- Käsitlused: < Bsks Lehre (EEW 1982: 1264); < kasks lêre (Raun 1982: 72); < kasks lere, lare (Liin 1964: 61); < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' (Ariste 1963: 95); < asks lere 'õpetus, õppimine' (EES 2012: 233)
lehter, lehtri < kasks trechter 'Trichter'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 242) Trechter; Wallim/i 'Trechter'; (Göseken 1660: 299) trichtel 'Trechter'; (Göseken 1660: 694) wallim (vorstilehter) 'trichter (infundibulum)'; (Vestring 1720-1730: 255) Trehter, -tri 'Der Trichter'; (Helle 1732: 108) karratud tröhter 'der blecherne Trichter'; (Helle 1732: 191) tröhter 'der Trichter'; (Hupel 1780: 288) tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; (Lithander 1781: 552) panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; (Hupel 1818: 252) trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli, trehtri d. 'Trichter'; (Lunin 1853: 199) trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
- Murded: `lehter, `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv (EMS V: 57); `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) (EMS V: 735); treht (trest) 'lehter' R; `trehtel, `trehtli (-le) R Hi L K I (EKI MK); `trehter, `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel, `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531 lehtre, lehter (d) '= trehter'; Wiedemann 1893: 481 lehter, lehtri (lehtre) 'Trichter'; lehtre, lehter (d) '= trehter'; Wiedemann 1869: 1321 trehtel, trehtli; trehter, trehtri 'Trichter'; Wiedemann 1893: 1195 trehtel, trehtli; trehter, trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt. lehter;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
- Käsitlused: < kasks trechter (EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Liin 1964: 56; Raag 1987: 324; EES 2012: 234)
- Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] Trichter < mnd. trechter 'Trichter' (Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104); lekteris, tek̄te̬rs Trichter < mnd. trechter (Kettunen 1938: 187);
- Sugulaskeeled: lvS lekter Trichter (SLW 2009: 107); lv lek̆tàr Trichter < kasks trechter (Kettunen 1938: 187); tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr Trichter (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks (Kettunen 1938: 412); lektār lehter; piltuve (LELS 2012: 165)
leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < kasks līs-, lives-, liveschpunt 'Liespfund'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 469) Leusck 'Centner (Lispfund)'; (Vestring 1720-1730: 112, 113) Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; (Helle 1732: 130) leisik 'das Lihs-Pfund'; (Hupel 1780: 203) leisik, -o r. 'das Ließpfund'; (Hupel 1818: 119) leisik, -o r. 'Liespfund'; (Lunin 1853: 87) leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
- Murded: leisikas, leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas, leesika Vll Käi L Ha; `leisikas, `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik, leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk, `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm (EMS V: 74); `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg (EMS V: 86)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas, leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; Wiedemann 1893: 486 leizikas, leizika (leiskas, lēzik, lezikas) 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîs-punt, lives-punt, talentum livonicum 'liefländisches Pfund = 14 Pfund'; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'
- Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- (EEW 1982: 1275; SSA 2: 61); < kasks lîspunt (Raun 1982: 73); < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' (EES 2012: 235)
- Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund < mrts lifspund (‹ kasks līvesch pund 'liivinmaalainen punta' (SSA 2: 61); sm leiviskä Liespfund < ee leivisk, leisik, leisikas (Bentlin 2008: 73)
lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < vrd kasks slicht 'schlicht'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 531) liht r. 'schlicht'; (Hupel 1818: 122) liht, lihi r. d. 'schlicht'; (Lunin 1853: 89) liht, lihi r. d. 'гладкiй, грина'
- Murded: `lihtne, `lihtsa 'tavaline; argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne, `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har (EMS V: 168)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne, lihtse 'schlicht, einfach'; Wiedemann 1893: 498 lihtne, lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
- Käsitlused: < sks schlicht (EEW 1982: 1295); < kasks slicht (Raun 1982: 74); < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' (EES 2012: 239)
- Läti keel: lt slikts schlecht < mnd. slicht 'schlecht, einfach' (Sehwers 1953: 111)
liiper, liipri 'teritaja, lihvija' < kasks sliper 'Schleifer'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `liiper, `liipre 'libisti' Juu (EMS V: 198); `leepima 'teritama; lihvima' Tõs Tor; `liepima VNg Lüg (EMS V: 37); `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod (EMS V: 198)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līper, līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1893: 512 *līper, līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1869: 543 *lēper, lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies'; Wiedemann 1893: 492 *lēper, lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sliper 'Messer-, Scherenschleifer'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîper 'der Waffen und Werkzeug schleift, Schleifer'
- Käsitlused: < kasks sliper 'Schleifer' (EEW 1982: 1263); < kasks sliper (EEW 1982: 1305)
- Läti keel: lt slĩpêt schleifen < mnd. slīpen 'schleifen, schleichen' (Sehwers 1953: 111);
- Sugulaskeeled: sm liipata (1787) hioa, teroittaa / schleifen < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74)
- Vt liipima
liipima, (ma) liibin 'teritama; lihvima' < kasks slipen 'schleifen'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod (EMS V: 198); `leepima Pä; `liepima VNg Lüg (EMS V: 37); `liipama Pä JMd Kod TLä Kam (EMS V: 197)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp, lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1893: 511 līp, lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama, -bata (pada) 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima, -bin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; Wiedemann 1893: 512 līpama, -bata (pada) (limpama) 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima, -bin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
- Käsitlused: < skand... ~ kasks slipen 'schleifen' (EEW 1982: 1305); < kasks slipen (Raun 1982: 75); < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74); < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma', asks slipen 'teritama, ihuma, lihvima' (EES 2012: 240)
- Läti keel: lt slĩpêt schleifen; wackelnd, latschig gehen < mnd. slīpen 'schleifen, schleichen' (Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111); slīpēt schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen < mnd. slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' (Jordan 1995: 90);
- Sugulaskeeled: sm liipata [1787] hioa, teroittaa / schleifen; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74); sm liipata seitwärts gleiten, rutschen, schlittern < ? asks slîpen (Bentlin 2008: 232); lv slīp̀ schleifen < kasks slipen (Kettunen 1938: 374)
- Vt liiper1
liist1, liistu 'kingaliist' < kasks līste 'Leisten'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 473) leisti 'leiste (zum Schuhe)'; (Hupel 1818: 118) leest, -i d. 'Schuhleisten'; (Lunin 1853: 86, 90) leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'
- Murded: liist, liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist, `liistu RId; liist, liisti Kod Lai Hls Krk San; list, listi Krl Vas (EMS V: 200)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1893: 492 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1869: 469 laiste, laistme (I) 'Leisten'; Wiedemann 1893: 450 laiste, laistme (I) 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'
- Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste (EEW 1982: 1265)
- Läti keel: liẽste, liests Schuhmacherleiste < mnd. lēste (Sehwers 1953: 71); lieste Schusterleiste; Stück, Teil < mnd. lêst (Jordan 1995: 74);
- Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] (kengän) malli, muotti / Leisten < rts läst (vrd goot laists 'jälki') (SSA 2: 65); lv lài̯sta, kǟŋgad-lài̯sta Schusterleisten < germ (Kettunen 1938: 182); lv lāista liist (jalatsil); lieste (LELS 2012: 158)
liist2, liistu 'latt, riba, liistak' < kasks lîste 'Leiste; schmales Holzstück'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; (Virginius 1687-1690) neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; (Hupel 1780: 205) liist, -i r., d. 'die Leiste'; (Hupel 1818: 122) liist, -i r. d. 'die Leiste'; (Lunin 1853: 90) liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
- Murded: liist, liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist, `liistu R; liis´t, liisti Kod Kõp Krk Rõn; lis´t, lis´ti (-s-) Kam Urv Krl Rõu (EMS V: 200)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līs´t, līs´ti; līst, līstu (SW) 'Leiste'; Wiedemann 1893: 512 līs´t, līs´ti; līst, līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
- Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' (EEW 1982: 1306); < kasks lîste (Raun 1982: 75); < asks liste 'liist, latt, ääris' (EES 2012: 240)
- Läti keel: lt lĩste, lĩsts Leiste < mnd. līste (Sehwers 1918: 60, 153); lt lĩkste Leiste < nd. līste 'Leiste' (Sehwers 1953: 73); līste Leiste; Fach < mnd. lîste 'Leiste' (Jordan 1995: 75);
- Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] pitkä puusäle / Latte, Leiste; krj lisse liiste, päre, reen irtopohja; lv līst hylly; kaistale < lms deskr, vrd sm listiä (SSA 2: 75); sm liiste Latte, Leiset < asks lîste ~ rts list, lista (Bentlin 2008: 233); lv līst Leiste < kasks lîst (Kettunen 1938: 198); lv līst liist; līste (LELS 2012: 171)
link, lingi 'käepide, -raud' < kasks klinke 'Klinke'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) linck, -i 'Klincke'; (Hornung 1693: 29) Klink, Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; (Vestring 1720-1730: 83) Klink, -ki 'Eine Klincke'; (Hupel 1780: 183, 205) klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r., d. 'die Thürklinke'; (Hupel 1818: 88, 123) klink, -i r. d. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; (Lunin 1853: 62, 90) klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
- Murded: link, lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lin´k, lin´gi (-n-) Khn Kod eL; link, `lingi R; klink, klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei (EMS V: 244)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk, liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; Wiedemann 1893: 503 liṅk, liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
- Käsitlused: < kasks klinke (an der Tür) (EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78); < kasks klinke, klenke (Liin 1964: 52; EES 2012: 242)
- Läti keel: lt *kliņķis (1638 Klinckis) Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes < mnd. klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' (Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66);
- Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] (oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke < rts klinka 'säppi' (‹ kasks klinke 'salpa') (SKES: 296); is liŋkki oven pyörö < ee ~ sm (SSA 2: 78); vdj kliŋkki (ukse)pöör; дверная завёртка, клинок (VKS: 440); lv kliŋ̄k̀ Klinke < kasks klinke (Kettunen 1938: 140); lv akātõks käepide, link; kliņķis; klink ukse käepide, link; durvju rokturis, kliņķis (LELS 2012: 26, 127)
loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'Lorbeer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 190) packatis kui üx Loerber|Puh; (Müller 1600/2007: 782) packatis kui üx LoerberPuh (37. jutlus); (Stahl 1637: 88) lohrber, [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; (Stahl LS I 1641: 219) kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; (Göseken 1660: 291) Loorbeer 'Lohrbeer'; (Göseken 1660: 477) Loorbeer 'Lorbeer'; lorbeeri Rantz (loorberipärg) 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; (Helle 1732: 138) loormarri 'die Loorbeer'; (Helle 1732: 299) loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1766: 153) teised andwad kolm katke toukatud lorberid pima weega; (Hupel 1780: 208) loormarja (loorperi) pu r., d. 'Lorbeerbaum'; (Lithander 1781: 561) kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte, ja terwe Pipraga; (Hupel 1818: 128) lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
- Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sber´g Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd (EMS V: 422)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; Wiedemann 1893: 530 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi (lorber, lorberi, lōrperi) 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; Schiller-Lübben lorolie 'Lorbeeröl'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
- Käsitlused: < sks Lorbeer (EEW 1982: 1363); < kasks lôr-bere (Raun 1982: 79); < asks lôrbere (Liin 1964: 62); < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer (Ariste 1963: 95); < asks lōrbere 'loorber' (EES 2012: 250)
- Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] Lorbeer < mnd. lōrbere (Sehwers 1918: 91, 153); lt luorbẽres, luozbẽres Lorbeeren < mnd. lōrbēr (Sehwers 1953: 74);
- Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer < rts lager; is laurillehti laakerinlehti < vn лавр (SSA 2: 31); vdj lavroovoi loorberi-; лавровый (VKS: 591); lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr Lorbeer (Laurus) (Kettunen 1938: 208); lv lūozber loorber; lauri (LELS 2012: 179)
luurima, (ma) luurin 'luurama' < kasks lûren
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 480) luhrima 'Lauern (des Hasen)'
- Murded: `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luur´ma Nõo Kan Rõu; `luur´me M; `luur´mõ Krl (EMS V: 550)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 616 lūrima (lūrama) 'lauern'; Wiedemann 1893: 556 lūrima (lūrama) 'lauern'; ÕS 1980: 386 † luurima 'luurama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
- Käsitlused: < kasks luren (EEW 1982: 1399-1400; Liin 1964: 47); < kasks (Raag 1987: 323); < asks luren 'varitsema' (EKS 2019)
- Läti keel: lt † lũrêt lauern < mnd. lūren 'lauern' (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75); lt lūrēt lauern < mnd. lûren (Jordan 1995: 76);
- Sugulaskeeled: vdj luuria nuhkida, nuuskida; шнырять (VKS: 650)
- Vrd luurama
lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 85) louwend, louwendist 'Leinwand'; (Göseken 1660: 481) louwend 'leinwand'; (Göseken 1660: 386) kallis louwend 'kostlich Linwand'; kallis peenikeñe louwend 'Ka͠mertuch'; (Göseken 1660: 558) peenikenne Louwend 'klein Linwand'; (Vestring 1720-1730: 111, 123) Lauent, Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; (Helle 1732: 134) louendid 'Leinwand'; (Hupel 1766: 7) Sesamma louendi tük te siis tassaseks; (Hupel 1780: 201, 208, 209) lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; (Hupel 1818: 126) löwwend, -o od. -i d. 'feine Leinwand'; (Lunin 1853: 93) löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
- Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-n´d) I Plt M Ote (EMS V: 630); lõhvend Ksi (EMS V: 574); lõugend Mär Ris Kei (EMS V: 634); lõveng Kod (EMS V: 645)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601 lõuend, lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; Wiedemann 1869: 603 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 545 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril. linane või kanepine';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
- Käsitlused: < kasks louwent (EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83); < kasks lu-, lou-, lo-went (Liin 1964: 56); < kasks (Raag 1987: 324); < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' (EES 2012: 260)
lärm, lärmi 'kära; sõnelus' < kasks allarm, allerm 'Lärm', sks Lärm
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 224) Tüld /e 'Larm'; (Göseken 1660: 484) Lermi 'Larm'; lermi teggema 'Larm blasen / machen'; (Helle 1732: 140) mönno 'der Lerm, Gezäncke'; möllama 'lermen'; (Hupel 1818: 112, 120) lärmama u. lärmima r. 'lärmen'; lärmama u. lermima u. lärmitsema r. 'lärmen, ein Gerücht ausbringen; selt.'; (Lunin 1853: 81, 88) lärmama r. 'шумѣть, кричать'; lärmama, lermima, lärmitsema, lermitama r. 'шумѣть, кричать'
- Murded: lärm (-r´-), lärmi Sa L KPõ TaPõ VlPõ M TLä Kam; lärm, `lärmi VNg (EMS V: 710); larm (-r´-), larmi 'lärm' Kaa Muh Rei sporL Hag Juu Jä I Ksi eL; lar´m, lar´mi Trm Kod V (EMS IV: 954)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 506 lar´m, lar´mi (lär´m) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; Wiedemann 1893: 459 lar´m, lar´mi (lär´m) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; ÕS 1980: 392 lärm;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 allarm 'Allarm, Waffenruf; später bloss Lerm, Geschrei und Getöse'; MND HW I allārm, allarm, allerm, alārme, alarum 'Alarm, Waffenruf; Lärm, Geschrei, Getöse'; allārm schrîen 'Alarm schlagen'; *larm(e) 'Alarm, Schlachtruf'; larme slân = lärmi lööma;
- Käsitlused: < sks... (EEW 1982: 1446); < sks Lärm (Raun 1982: 85); < kasks allarm, allerm 'Lärm' (Liin 1964: 60); < asks allārm, allarm, allerm ~ sks Lärm 'kära, müra; alarm, häire' (EES 2012: 264)
- Läti keel: lt lẽrums, lẽrms, lẽrmis Lärm (Sehwers 1953: 71); lt lę̄rums Lärm < dt. (Kettunen 1938: 213);
- Sugulaskeeled: lv lär̄m Lärm; lǟrə̑m Lärm, Aufsehen (Kettunen 1938: 212, 213)
lööv, löövi 'piklik katusealune' < kasks lö̂ve 'Laube'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 207) lööw, -i d. 'eine Hütte'; (Hupel 1818: 126) lööw, -i r. d. 'die Hütte'; (Lunin 1853: 93) lööw, -i r. d. 'хижина, шалашъ'
- Murded: lööv, löövi 'varjualune; elumaja' Sa Muh Ha Tür Ksi Lai VlPõ; lü̬ü̬v́ (lü̬ü̬v), löövi Hää Kod KJn eL; lüöv, lüövi Jür Koe Sim; lüöb, lööbi Mar Juu (EMS V: 789)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 lȫw, lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; Wiedemann 1893: 535 lȫw, lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; dim. lȫwikene, lȫwikeze 'Hütte, Baracke'; ÕS 1980: 393 lööv 'pikk katusealune';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 love, lovene 'Laube, d.i. bedeckte Halle, bes. der offene Gang am obern Stockwerk eines Hauses; gallerie; Balkon, bes. über dem Wasser'; MND HW II: 1 lôve, lö̂ve 'Laubhütte; Gartenhaus; Vorbau, Vorhalle, Erkervorbau; offener Gang, Galerie, offene Halle; offene Tribüne; Markthalle'
- Käsitlused: < germ hlewa-, vrd vn... (EEW 1982: 1457); < vrd kasks love(ne) (Raun 1982: 85); < ? kasks love(ne) 'huvimaja, katos' (Koponen 1998: 125); < asks lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik' (EES 2012: 266)
- Läti keel: lt liẽvenis, liẽvenes, liẽviņš (1638 Leewenis) bedeckter Umlauf um die Korndarre, um ein Haus (Veranda), bedeckte Treppe, eine Reihe Schatten gebender Bäume < mnd. lȫvene 'Laube, bedeckte Halle, besonders der offene Gang, Gallerie am oberen Stockwerk eines hauses', nd. löving (nd. = nnd.) (Sehwers 1918: 32, 90, 152); lt lieve Kirchenchor < nd. lȫve; lievs Gallerie < nd. lȫw 'Gallerie, Vorhalle' (Sehwers 1953: 71); lieve (baznicas lieve:) das Chor < mnd. lö̂ve(ne) neben lôve 'Domvorhalle, Paradies' (Jordan 1995: 75); lievenes, lieviņš, ļuovenes Haustreppe, Veranda, Balkon; Abschauer, Abdachung, Anbau an einem Gebäude, bedeckter Umlauf um die Riege < mnd. lö̂ve(ne) (neben lôve) (Jordan 1995: 75);
- Sugulaskeeled: lv lìe̯və̑ᴅ bedeckte Treppe, Veranda < kasks love(ne) (Kettunen 1938: 193)
maaler, maalri 'kunstnik; värvija' < kasks maler 'Maler'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) nedt Malerit; (Müller 1600/2007: 584) nedt Malerit (26.07.1605) 'kunstnikud'; (Stahl 1637: 88) Mahler 'Maler'; (Helle 1732: 322) maalmeistar 'der Mahler'; (Hupel 1780: 211) maalmeister, -tri r., d.; maalmeistri d. 'der Mahler'; (Hupel 1818: 132) maalmeister od. maalmester, -tri r.; maalmeistre d. 'Maler'; (Lunin 1853: 98) maalmeister, -tri r. d. 'живописецъ'
- Murded: `maalder, `maaldri R(`maander Vai); `maaler, `maalri (-oa-) Jäm Khk Vll Pä Trm Kod Lai VlPõ M Puh San V(`maalõr Har Plv Vas); `maalder, `maaldri (-oa-, -ua-) Pöi Lä KPõ Iis (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māler, māl´ri, māl´dri 'Maler'; mālder, māl´dri '= māler'; Wiedemann 1893: 580 māler, māl´ri, māl´dri (mālder) 'Maler'; ÕS 1980: 396 maaler; Tuksam 1939: 655 Maler 'maalija, maalikunstnik; maaler (Stubenmaler)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 maler, mêler 'Maler'; Schiller-Lübben maler, meler 'Maler, pictor'; MND HW II: 1 mâler(e), mâlre, mêler(e) 'Maler, Bildmaler, bildender Künstler, Zeichner, zugleich handwerklicher Maler, Anstreicher'
- Käsitlused: < sks Maler ~ kasks maler (EEW 1982: 1470); < kasks malen (Raun 1982: 86); < kasks maler 'Maler, pictor' (Ariste 1963: 96; EES 2012: 268); < kasks maler, meler (Liin 1964: 60); < kasks (Raag 1987: 324)
- Läti keel: lt mãlderis Maler < mnd. māler (Sehwers 1918: 53, 153; Sehwers 1953: 77); mālderis Maler < mnd. mâler(e) (Jordan 1995: 77);
- Sugulaskeeled: sm maalari [1642] Maler < mrts malare 'maalari, maalaaja' (‹ kasks maler) (SSA 2: 134); vdj mal´ari maaler; маляр (VKS: 698); lv mō̬ldə̑r Anstreicher, Maler < kasks maler (Kettunen 1938: 229); lv kuņštmǭļṭiji maalija; gleznotājs (LELS 2012: 146); mǭldõr, mǭļţiji maaler; krāsotājs; mǭļkuņštnikā, mǭļţiji maalikunstnik; gleznotājs (LELS 2012: 192)
- Vt maalima
maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'malen'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) saab meddÿ Silmade ette malituth; (Müller 1600/2007: 174) malib kaas keickede Inimeste silmade ette (25.12.1601) 'maalib silme ette'; (Rossihnius 1632: 203) Kui enge sel ammetil, kumb lebi se sädusse tappab, ninck neine kiwide sisse mahlitut; (Stahl 1637: 88) mahlima 'Malen'; (Piibel 1739) keik nende malitud kuiud hukka saatma; (Hupel 1780: 211, 214) maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; (Lithander 1781: 503) mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle kui sa tahhad ja moistad; (Hupel 1818: 132) maalma d. 'malen'; (Lunin 1853: 98, 102) maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
- Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maaĺma Kod KJn Vil M Puh San V (EKI MK); maal, `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-ĺ), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; Wiedemann 1893: 580 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z. B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
- Käsitlused: < kasks malen 'malen' (EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EES 2012: 269)
- Läti keel: *malêt malen < mnd. mālen (Sehwers 1918: 153);
- Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] malen < mrts mala, maala 'maalata, kuvata' (‹ kasks mālen) (SSA 2: 135); sm maalata < asks mâlen ~ rts måla (Bentlin 2008: 141-142); vdj maalia halvasti värvida, plätserdada; грубо, неумело раскрашивать (VKS: 682); lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] malen (SLW 2009: 117); lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ malen, anstreichen; mōĺ Farbe (Kettunen 1938: 229); mǭļţõ maalida; gleznot, krāsot (LELS 2012: 192)
- Vt maaler. Vrd värvima
matt1, mati 'õõnesmõõt (pool külimittu)' < kasks mat, matte 'Metze'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 492) matte hühd 'metzen Korn' 'matihüüs, mativili'; (Hornung 1693: 33) Mat, Matti / Acc. pl. Matta 'eine kleine Kornmaass: eine Matte'; (Virginius 1687-1690) Se Jahho ei pea mitte Matti seest ärrasöödama; (Vestring 1720-1730: 134) Mat 'Die Metze (Reval)'; (Helle 1732: 138) mat 'die Metze, Matte'; (Hupel 1780: 215) mat, -ti r. 'die Metze, Matte'; (Hupel 1818: 138) mat, -ti r. d. 'Metze; lf. Matte'; (Lunin 1853: 103) mat, -ti r. d. 'циновка, рогожа'
- Murded: matt, matti 'puunõu; mahumõõt' RId; matt, madi Kuu; mat´t, mati (-t´-) Sa Muh L KPõ Trm Kod Äks VlPõ eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´, mati 'Metze, halbes Külmit'; Wiedemann 1893: 576 mat´t´, mati 'Metze, halbes Külmit'; EÕS 1925: 481 matt 'õõnesmõõt (Metze)'; ÕS 1980: 411 matt 'endisaegne õõnesmõõt; mativili'; Tuksam 1939: 673 Metze '(Maß) matt';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 matte, mette, mat 'Metze; das Mass Getreide, Welches der Müller für das Mahler erhält'; matte-kiste 'in der Mühle zur Aufnahme der Matten'; Schiller-Lübben matte, mette, mat 'Metze, das Maß Getreide, welches der Müller für das Mahlen erhält (auch auf andere Abgaben übertragen)'; MND HW II: 1 matte, mette, ○mat 'Metze, Trockenmaß bes. für Getreide, normalerweise 1/16 schēpel; Maßgefäß zum Abmessen; vorgeschriebenes Hohlmaß für Abgaben, insbes. das Maß für die Mahlabgabe'
- Käsitlused: < kasks matte (Viires 1960: 128; EEW 1982: 1517); < kasks mat(te) (Raun 1982: 90; Liin 1964: 48; EES 2012: 278); (Ariste 1937: 135); < kasks (Raag 1987: 324)
- Läti keel: lt mats Metze < mnd. mat, matte (Sehwers 1918: 40, 153); mats Metze < nd. matte 'die Mahlmetze, welche der Müller für das Mahlen des Kornes nimmt' (Sehwers 1953: 77); mats Metze in der Mühle < mnd. matte (Jordan 1995: 77);
- Sugulaskeeled: sm matto, mattu (1874) niinisäkki (jauhomatto) / bastener Mehlsack; krj matto viljan mitta, n. 9 puutaa < mrts matta 'matto' (‹ kasks matte) (SSA 2: 155); lv mat̄, maš̄ Mahlkorn, Metze < kasks matte (Kettunen 1938: 217)
mekkima, (ma) mekin 'maitsma' < kasks smecken, sks schmecken
- Esmamaining: Lenz 1796
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) maitzma 'schmecken'; (Lenz 1796: 57) Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; (Hupel 1818: 139) mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; (Lunin 1853: 104) mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
- Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv (EKI MK); mekk, mekki 'maitse, maik' Rid(mekk, megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk, meki eP; mek´k, meki Krk T Har Rõu Vas Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk, meki 'Schmecken'; mekkima, mekin 'schmecken, kosten'; Wiedemann 1893: 594 mekk, meki 'Schmecken'; mekkima, mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk, meki kõnek. 'maik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
- Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' (EEW 1982: 1526); < kasks smecken (Raun 1982: 91; EES 2012: 280); < sks schmecken (EKS 2019)
- Läti keel: lt smeķêt [1638 smeckeht] schmecken < mnd. smecken (Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112); lt smeķēt schmecken, kosten < mnd. smecken (neben smāken) (Jordan 1995: 91); lt smaka (meist unangenehmer) Geruch; Gestank; Geschmack; Gerücht < mnd. smak 'Geschmack; Geruch' (Jordan 1995: 91); lt smek´e, smek̄´ Geschmack (Kettunen 1938: 375);
- Sugulaskeeled: vdj mekkiä mekkida, maitsta; отведывать, пробовать (VKS: 717); lvS ∫chmeckeb [1769] schmecken (SLW 2009: 186); lv smek̀kə̑ schmecken < kasks smecken (Kettunen 1938: 375); smek̄ Geschmack (Kettunen 1938: 375); lv mak̆kà Geschmack; Beigeschmack < kasks smak (Kettunen 1938: 215); lv smēkkǝ rauchen; schmecken (Raag 1987: 328); smekkõ maitsta, maitseda; garšot, nogaršot; smekīg maitsev; garšīgs (LELS 2012: 297); smēkõ suitsetada; smēķēt (LELS 2012: 297)
meski, meski 'rukkijahuleotis' < kasks mêsch, meisch 'Maische'
- Esmamaining: Hornung 1693
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 497) mechkil 'tranck (potus)'; (Hornung 1693: 23) Mesk 'Mesch im Brauen'; (Vestring 1720-1730: 136) Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; (Helle 1732: 139) mesk 'die Mesche vom Bier'; (Hupel 1780: 216) mesk r. 'die Mesche vom Bier'
- Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `mes´ki K Trm MMg Lai; mõs´k, mõse (`mõs´ki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; mes´s, mes´si Kod T Rõu Vas Se (EKI MK); miss, mis´si 'meski' Hää Saa Vil eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; Wiedemann 1893: 595 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski; meske, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) (met´t´, mis´s´, mõs´k) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; meisch = mêsch; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
- Käsitlused: < kasks mêsch, meisch (EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91); < kasks (masch) mesch (Liin 1964: 55); < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' (EES 2012: 281)
- Sugulaskeeled: sm mäski < rts mäsk (SKES: 360); sm mäski Schlempe, Treber; Maische < asks mêisch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' (Bentlin 2008: 147)
mettima, (ma) metin 'lõimelõngu immutama' < kasks smetten 'schlichten'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: mettima (-mä) 'lõimelõngu niisutama; määrima' Kuu Han Tor Jür Sim Plt; `met´mä Kod KJn; mättima 'määrima' Sa Muh Var (EKI MK); mit´tima Aud Hää; `mit´mä (-me) Vig Trv Krk Ote V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 659, 673 met´t´ima, metin 'schlichten (Garn mit d. Weberkleister)'; mit´t´ima, mitin '= met´t´ima'; Wiedemann 1893: 596 met´t´ima, metin (mit´t´ima) 'schlichten (Garn mit d. Weberkleister)'; ÕS 1980: 421 mettima 'tekst. lõngu metiga immutama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken'; Schiller-Lübben smitten 'in der Weberei das Garn oder die Scherung mit einem Kleister bestreichen und stärken'; MND HW II: 1 smitten, smetten 'die Schärung mit Kleister stärken'
- Käsitlused: < ee mett 'Schlichte, Webekleister' (EEW 1982: 1533); < asks smitte, smette (sub mett) (EES 2012: 281)
- Läti keel: lt smitêt [1638 ∫mitteht] schlichten < mnd. smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken' (Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113); lt smitēt schlichten < mnd. smitten (Jordan 1995: 91); smite, smits Schlichte, Webekleister zum Schlichten; Leimwasser zum Steifen des Garns usw. < mnd. smitte 'Brei oder Kleister, mit dem die Leineweber den Aufzug stärken' (Jordan 1995: 91)
- Vt mett
miil1, miili 'kütis' < kasks mîle 'Meiler'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 498) mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema (miilipõletamiseks puitu valmis laduma) 'kohlen Holtz nieder legen'; mijhl (seade metsas puidusöe valmistamiseks) 'grube (kohlen grub)'; (Vestring 1720-1730: 137) Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; (Helle 1732: 139) miil 'Köhlergrube'; (Hupel 1780: 216) miil, -i r. 'die Kohlengrube'; (Hupel 1818: 140) miil, -i r. 'Kohlengrube'; (Lunin 1853: 105) miil, -i r. 'угольная яма'
- Murded: miil, `miili Kuu Jõh; miil, miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´, miilõ Rõu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´, mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; Wiedemann 1893: 608 mīl´, mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mile, miler 'Kohlenmeiler'; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
- Käsitlused: < kasks mile (mîle) (EEW 1982: 1535); < kasks mile (Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; EES 2012: 281); < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' (EKS 2019); < kasks mīle (SSA 2: 167)
- Läti keel: lt mĩle Kohlenmeiler < mnd. mīle (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80); mīlis, mīle Kohlengrube, Meiler < mnd. mîle(r) (Jordan 1995: 78);
- Sugulaskeeled: sm miilu (1745) sysi-, tervahauta / Meiler < mrts mila 'sysimiilu' (‹ kasks mīle); lv mīl´ < kasks mīle (SSA 2: 167); lv mīl´ Meiler, Kohlengrube < kasks mile (Kettunen 1938: 226)
mirt, mirdi 'mürt (Myrtus communis)' < asks mirt 'Myrte'
- Esmamaining: Piibel 1739
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 299) sinniko wardet 'Myrten-Baum'; (Piibel 1739) toge öllipu lehtä ja waikopu okse ja mirtipu lehtä ja palmipute lehtä; (Lenz 1796: 20) Nende wöra maa Oransi puijega, Mirtidega, Lorberi puijega - - ota weel ni kaua kui töise pole Ku päle.
- Murded: mirt (-r´-), mirdi Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn; mir´t, mir´di V; `mirti, `mirdi Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 510 mirt '= mürt'; ÕS 1980: 424 mirt 'mürt (taim)';
- Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Mirt, Miert, Mürt 'Myrte'
- Käsitlused: < sks Mürte, kasks... (EEW 1982: 1541); < asks Mirt (Raun 1982: 91); < asks mirt 'mürt' (EES 2012: 282)
- Läti keel: lt mirte Myrte (Sehwers 1953: 80); lt mirte mürt (LELS 2012: 190);
- Sugulaskeeled: sm myrtti [Agr mirtus] eräs kasvi / Myrte < rts myrten (SSA 2: 189); lv mir̄`t-pū Myrte (Myrtus communis); lv mirtpū mürt; mirte (LELS 2012: 190)
moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < kasks môs 'Mus'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 284) kop∫e moes 'Lungen muß'; (Hupel 1766: 95) Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna, siis olleks weel parrem; (Lithander 1781: 499, 500) Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi ja kui naad külmaks sawad, siis woib neid prukida;; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; (Hupel 1818: 483) Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
- Murded: muos, `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos, moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬s´, moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes, moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōz´, mōzi 'Mus'; Wiedemann 1893: 613 mōz´, mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok. moos; keedetud toit v. jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
- Käsitlused: < kasks môs (EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; Liin 1964: 55); (Ariste 1937: 136); < mnd. (Raag 1987: 324); < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' (EES 2012: 284)
- Läti keel: lt † muõze Mus < mnd. mōs (Sehwers 1918: 154); muõze Mus < nd. mōs (Sehwers 1953: 81); muõzêt viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln < nd. mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' (Sehwers 1953: 81); muoze Mus < mnd. môs (Jordan 1995: 79);
- Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z Klunkermuss (Kettunen 1938: 162)
mukk, muki 'kena, mukitud' < kasks smuk 'schmuck'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 504) kaunis 'schmuck'; (Göseken 1660: 297) muck 'Schmuck'; (Göseken 1660: 504) muck (kena) 'hübsch / schön'; muck 'schmuck (hurtig)'; (Helle 1732: 88) ehte 'der Schmuck'
- Murded: mukk, muki 'ilus, kaunis; ehitud' PJg Saa Iis Kod Plt KJn; mukk, mugi Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukk, muku 'hübsch, schmuck'; Wiedemann 1893: 625 mukk, muku 'hübsch, schmuck'; ÕS 1980: 432 † mukk, muki 'kena, nägus';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 smuk 'Schmuck, Zierat'; smuk 'schön, zierlich, schmuck'; smuke, smoke 'Hure'; MND HW III smuk 'Schmuck, Putz, Zierath'; smuk 'hübsch, zierlich, schön'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1563); < asks smuck (Liin 1964: 57; EES 2012: 286); < ee deskr (Raun 1982: 93)
- Läti keel: lt smuks hübsch, schmuck, angenehm in die Augen fallend < mnd. smuck (Sehwers 1918: 72, 159; Jordan 1995: 91); smuks schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend < nd. smuck 'schön, schmuck, zierlich' (Sehwers 1953: 113); lt šmuks schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend < dt. schmuck (Sehwers 1953: 136);
- Sugulaskeeled: lvS smukk, -ed ~ smuk ~ smuk´k´ [1829 ∫mukk] (SLW 2009: 177)
- Vt mukkima
mukkima, (ma) mukin 'ehtima' < kasks smucken '(aus)schmücken'
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) ähhitama 'schmücken'; (Helle 1732: 88) ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
- Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; Wiedemann 1893: 624 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1563); < kasks smucken (Raun 1982: 93; Liin 1964: 57)
- Läti keel: lt smuks schmuck, hübsch < nd. smuck 'schön, schmuck, zierlich' (Sehwers 1953: 113)
- Vt mukk
munk, munga < kasks monk, mrts munk 'Mönch'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1514) Monkepete, Madelene ('Mönchsbetrüger' ‹ munk + ? petma); (Kullamaa 1524: 140) Han Muck (?muuk); (Müller 1600-1606: 216) nente Mukade hæ Töh; (Müller 1600/2007: 394) sæl omat olnuth ned Mukadt (20.07.1604) 'mungad'; (Rossihnius 1632: 221) kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; (Stahl 1637: 91) munck, muncka∫t 'münch'; (Stahl LS II 1649: 669) Ep peame meije kahs nende Monckade kahs motlema 'Auch ∫ollen wir mit den Bäp∫tlern nicht gedencken'; (Stahl LS I 1641: 501) needt Munckat 'die Münche'; (Gutslaff 1648: 227) Munck 'Muenck'; (Gutslaff 1647-1657: 261) mönnet o[mm]at munckit, Kumbat essi munckis om heitnut; (Göseken 1660: 293) Munck 'Münch'; (Göseken 1660: 505) Munck 'monch'; muncka Rahwas 'Pabstumb'; muncka usck 'Pabstischer Glaub'; (Vestring 1720-1730: 142, 144) Munk, -ka 'Der Münch'; Munkade Usk 'Pabstl. Religion'; Muuk 'der Mönch'; (Helle 1732: 141, 322) munk 'der Mönch'; (Helle 1732: 308) munkahoow 'der München-Hof'; (Hupel 1780: 219, 220) munk, -a r., d. 'der Mönch'; muuk, -a r., d. 'der Mönch'; (Hupel 1818: 145) munk, -a r. d. 'Mönch'; (Lunin 1853: 109) munk, -a r. d. 'монахъ'
- Murded: munk, `munga VNg Lüg Vai; munk, munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V (EKI MK); muuk, `muuga Jõe Kuu; muuk, muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk, muugi Hää Kod Plt Krl Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
- Käsitlused: < mrts munk ~ kasks monk 'Mönch' (EEW 1982: 1571); < kasks monk (Raun 1982: 94); < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43); < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk (EES 2012: 288); < vrts munk (EKS 2019)
- Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] Mönch < and. *munik (vgl. dän., schwed., estn. munk) (Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154); *meniķis Brückenmönch, Mönch an der Schleuse < nd. mönnick (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
- Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] Mönch < rts munk (‹ kasks monk, monik) (SSA 2: 178); lv mū`k Mönch < germ (Kettunen 1938: 237); lv mūk munk; mūks (LELS 2012: 198)
murjan, murjani 'moorlane, neeger' < kasks moriân 'Mohr'
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 16) ümber keick se morjani rahgwa mah; (Gutslaff 1648-56) Sest temma olli ütte Murriani naist wötnut; (Göseken 1660: 298) mustmah rahwas (moor, moorlane) 'mohr (æthiops)'; (Vestring 1720-1730: 143) Murjan 'der Mohr'; (Arvelius 1782: 62) selle Murjani saksad
- Murded: `murjan, -i RId Rei Hää Ris Trm Lai Pst; mur´jand, -i Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 698 mur´jan, mur´jani 'Mohr, Neger'; Wiedemann 1893: 631 mur´jan, mur´jani 'Mohr, Neger'; EÕS 1925: 532 murjan 'neeger (Mohr)'; ÕS 1980: 435 murjan 'must, kasimata laps; van. neeger';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'
- Käsitlused: < ? kasks moriân (EEW 1982: 1578); < kasks moriân 'neeger' (Raun 1982: 94); < sm murjaani, rts morian (Ariste 1980a: 55-56); < rts morian 'murjan (neegri kohta)' ~ asks morian 'neeger; maur' ~ sm murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane' (EES 2012: 289)
- Läti keel: lt muôris der Mohr (Sehwers 1953: 81);
- Sugulaskeeled: sm murjaani [1642] musta ihminen, neekeri; äkäisen näköinen juro ihminen / Mohr; schmutziger oder mürrischer Mensch < rts morian 'murjaani' (‹ kasks mōrian) (SSA 2: 181)
- Vrd moorlane
märkima, (ma) märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'mit der Marke, Märke versehen'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) tähendama (signare) 'mercken'; (Gutslaff 1648-56) nemmat merckwat tetta keick asja; (Göseken 1660: 512) merckima 'zeichnen, notare 'üles tähendama, kirja panema''; (Vestring 1720-1730: 130) Märkima 'Zeichnen'; (Helle 1732: 136) märkima 'zeichnen, bemerken'; (Piibel 1739) Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; (Hupel 1766: 113) Teie jodikkud wötke ommeti … ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; (Hupel 1780: 212) märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; (Hupel 1818: 134) märkima r. d.; märkma d. 'zeichnen, bemerken, bezeichnen; lf. merken'; (Lunin 1853: 99) märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
- Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mär´kmä (-me) Khn Kod KJn eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mär´kima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; Wiedemann 1893: 589 mär´kima (märkama, mar´kima) 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
- Käsitlused: < ee märk (‹ kasks merk), kasks marken (EEW 1982: 1620)
- Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita < mrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ muistaa (SSA 2: 160); vdj merkitä, merkkiä märkida, märgistada; отмечать (VKS: 724); lv mer̄k̆kə̑ bezeichnen (Kettunen 1938: 220); lv merkõ märkida, tähistada; apzīmēt (LELS 2012: 187)
- Vt märk
määrima, (ma) määrin 'võidma; mustaks tegema' < kasks smeren 'schmieren'
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) woidma 'schmieren'; (Lithander 1781: 542, 547) panne need märitud wilokad Pabberi peäle; siis märi sedda ühhe noaga öhhukeste wälja selle rullitud taigna peäle; (Hupel 1818: 134) märima (ärra) r. d. 'beschmieren'; (Lunin 1853: 99) märima (ärra) r. d. 'замарать, засуслить, запачкать; мазать'
- Murded: `määrima (-mä) 'võidma, rasvatama; mustaks tegema' R; `määrima (-ea-, -ia-) Sa Muh Rei L K I(`miärmä Kod); `määr´mä (-me) KJn eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟrima, -rin; mǟr´mä (d) 'schmieren'; ära mǟrima 'beschmieren, beschmutzen'; Wiedemann 1893: 529 mǟrima, -rin; mǟr´mä (d) 'schmieren'; ära mǟrima 'beschmieren, beschmutzen'; ÕS 1980: 443 määrima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 smeren 'schmieren, salben; schminken'; Schiller-Lübben smeren 'schmieren'; MND HW III smēren 'schmieren, durch Einschmieren mit Fett beweglich machen; mit Fett einreiben, ölen, einwichsen; einfetten, salben; schminken'
- Käsitlused: < kasks smeren (EEW 1982: 1627; EES 2012: 297); < kasks smer (Raun 1982: 98)
- Läti keel: lt smẽrêt [1638 ∫mehreht] schmieren < kasks smēren 'schmieren' (Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112); smērēt schmieren < mnd. smēren 'schmieren' (Jordan 1995: 91);
- Sugulaskeeled: lv smērõ määrida; smērēt, ziest (LELS 2012: 297)
- Vt määre
müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'Mauer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kuÿ üx kindel Mühr; (Müller 1600/2007: 506) ÿx Tulline Mühr (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 229) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 90) mühr, mühri∫t 'Maur'; (Stahl HHb II 1637: 69) Jerus∫ale͠mi mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; (Gutslaff 1648: 226) Müri 'Mawr'; (Göseken 1660: 291) mühr, -i 'Maur'; (Göseken 1660: 475) Lihna Mühr 'stadtmaur'; (Göseken 1660: 514) mühr 'maur'; mühri kiwwi 'stein zu Mauren'; (Hornung 1693: 24) Müür 'eine Maur'; (Vestring 1720-1730: 142) Müür, -ri 'Die Mauer'; (Helle 1732: 141) müür 'die Mauer'; (Helle 1732: 308) kloostri müri tagga [ulits] 'hinter der Kloster-Mauer'; (Hupel 1780: 219) müür, -i r., d. 'die Mauer'; (Hupel 1818: 145) müür, -i r. d. 'Mauer'; (Lunin 1853: 109) müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
- Murded: müür, `müüri R(`müüri Vai); müür, müüri Rei Iis Trm SJn M(-r´); müür, müürü Khn San V(-r´); müir, müiri Sa Muh L TLä; müir, müüri (müiri) K Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖr´, mǖri 'Mauer'; Wiedemann 1893: 642 mǖr´, mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
- Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks mure (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302)
- Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1918: 76, 80, 154); mũris, mũrs Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1953: 82); mũrlakte Mauerlatte < nd. mūrenlatte 'eine Latte, welche der Länge nach auf eine Mauer gelegt wird, damit die quer überlegten Balken nicht unmittelbar auf der Mauer ruhen' (Sehwers 1953: 82);
- Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel < mrts mur 'muuri, muurikivi' (SSA 2: 186); vdj müüri, müürü müür; каменная стена (VKS: 782); lvS mǖrnika Maurer; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] (SLW 2009: 127); lv mīr (mǖr) Mauer < kasks mure (Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328); mīr müür; mūris (LELS 2012: 190)
- Vt müürima
müürima, (ma) müürin 'müüri laduma' < kasks mü̂ren 'mauern'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 90) mührima, mührin, mühri∫in, mührinut 'Mauren'; (Göseken 1660: 514) müürima 'mauren'; mühritut 'gemauret'; müüri Sepp 'maurer'; (Virginius 1687-1690) ni hääste Müritut Linnade, kui kaas Küllade eest; (Hupel 1780: 219) müürma r., d. 'mauren'; (Hupel 1818: 145) müürma r. d. 'mauern, mauren'; (Lunin 1853: 109) müürma r. d. 'производить каменную работу; класть кирпичи въ строение; муровать'
- Murded: `müürima Lüg Vai Jäm Rei Mar Kse Mih VMr VJg Iis; `müürümä Kuu Khn; `müirima Khk Vll Mär Tõs Hää JMd Trm Plt; `müür´mä (-üi-) Kod KJn Trv Krk Võn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖrima, -rin 'mauern'; Wiedemann 1893: 642 mǖrima, -rin 'mauern'; ÕS 1980: 445 müürima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 muren 'mauern,; bauen; jem. einmauern'; MND HW II: 1 mü̂ren 'mauern, mit Steinen aufbauen, auf-, ausmauern'
- Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks muren (Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302); < ee müür (‹ kasks mure) (Ariste 1963: 97); < kasks mūren (Liin 1964: 52)
- Läti keel: lt mũrêt mauern < mnd. mūren (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 82); mūrēt mauern; sehr langsam etwas tun < mnd. mü̂ren 'mauern' (Jordan 1995: 79);
- Sugulaskeeled: sm muurata (Agr) mauern < mrts mura 'muurata' (SSA 2: 186); vdj müüriä müürida, müüri laduda; класть каменную стену (VKS: 782); lv mīrt̆tə̑ mauern (Kettunen 1938: 226); lv mīrtõ müürida; mūrēt (LELS 2012: 190)
- Vt müür
napp1, napa 'anum' < kasks nap 'Napf' Sõna pole kindlasti laenatud alggermaani aegadest ega sõnakujust.
- Esmamaining: Hornung 1693
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 228) Liuwd /a 'Napff'; (Hornung 1693: 31) Nap / Nappa / Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; (Vestring 1720-1730: 147) Nap, -pi 'Ein Näpchen'; (Helle 1732: 144) nap 'das Näpfen'; (Helle 1732: 322) nap 'der Napf'; (Hupel 1780: 222) nap, -pi r., d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; (Hupel 1818: 150) nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; (Lunin 1853: 114) nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
- Murded: napp, nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp, napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp, napi Kir Pä JõeK Kad San; nap´p, nap´p V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; Wiedemann 1893: 648 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn. väike (puu)kauss';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
- Käsitlused: < kasks nap (mindestens die i-stämmige Variante) (EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Liin 1964: 56; Koponen 1998: 131); < alggerm *χnappa-z, vrd v-isl hnappr 'kauss', mrts napper 'peeker, jooginõu' (EES 2012: 307; EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß; is nāppa; vdj nāppi < rts napp (SSA 2: 205)
narrima, (ma) narrin 'pilkama, narritama' < kasks narren
- Esmamaining: Stahl LS I 1641
- Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 263) Ninda on Jummala Sanna - - neile pagkanalle üx narrimine 'Also ist auch das Wort GOttes - - den Griechen eine Thorheit'; (Virginius 1687-1690) Seperrast, et sina mind ollet narrinut; (Helle 1732: 144) narrima 'zerren, vexiren'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Hupel 1780: 222) narrima r., d. 'Possen treiben, vexiren'; (Hupel 1818: 150) narrima r. d. 'Possen treiben, vexiren'; (Lunin 1853: 114) narrima r. d. 'забавлять, шутить; тормощить, дѣлать дурачества'
- Murded: `narrima 'narritama; petma, õrritama; (tüdrukut) rikkuma' R S; `narrima (-r´r-) L(`nardima Hää); `nar´rima (-rr-) KPõ Iis Trm Plt; `nar´ma Vig Han Tõs Khn Kod M T VLä; narima Har VId (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 nar´r´ima, -da, nar´r´in 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; Wiedemann 1893: 650 nar´r´ima, -da, nar´r´in 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; ÕS 1980: 450 narrima;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 narren, ○genarren 'sich närrisch benehmen, Narrerei treiben, den Schalksnarren spielen; trans. narren, zum besten haben'
- Käsitlused: < sks narren 'narrima, narritama' (EES 2012: 308)
- Läti keel: nar̃ruôt, ner̃ruǒt narren, necken, foppen < nd. narren, nerren 'einen zum Narren haben, foppen, necken' (Sehwers 1953: 82); lt nerrot (LELS 2012: 204);
- Sugulaskeeled: sm narrata [1702] puhua perättömiä; pettää; viekoitella / flunkern; narren; locken < rts narra 'petkuttaa, pettää, narrata; viekoitella'; is narrata < sm (SSA 2: 206); vdj narria narrida, narritada, pilgata; дразнить, насмехаться (VKS: 797); lvS narr narren (SLW 2009: 129); lv na`rrə̑ narren, necken < sks; nō̬rastə̑ narren, possen treiben < vrd lv nō̬ra (Kettunen 1938: 242, 253); lv narrõ narrida; nerrot (LELS 2012: 204)
- Vt narr
neetima, (ma) needin 'neediga ühendama' < kasks nêden 'nieten'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 148) Neetma 'Zuneten'; (Helle 1732: 144) neetma 'zuneten'; (Hupel 1780: 223) neetma r. 'zuneten'; (Hupel 1818: 151) neetma r. d. 'nieten, vernieten'; (Lunin 1853: 115) neetma r. d. 'заклепывать, заковать'
- Murded: `niedima (-mä) Kuu VNg IisR Iis; `nietima Lüg Vai; `needima (-i̬i̬-) Jäm Muh Mär Tor Hää Lai KJn; `neema Khk Mar Kse Han; `needma (-ie-) Rei Kse Ris Juu Koe Iis; `neet´ma Han Aud; `ni̬i̬t´ma (-me) M; `ni̬i̬t´mä Kod TLä Rõn V; `ni̬i̬dmä Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nētma, nēdan 'nieten, vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nētma, nēdan (nēdima) 'nieten, vernieten'; ÕS 1980: 452 neetima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêden 'nieten'; Schiller-Lübben neden 'nieten, mit dem Hammer durch Breit- oder Krummschlagen eines Nagels oder der Nägel befestigen'; MND HW II: 1 nêden (niden) 'nieten, durch Nieten befestigen'
- Käsitlused: < ee neet ~ kasks nêden (EEW 1982: 1680); < kasks nêden (Raun 1982: 102)
- Läti keel: lt † niẽdêt nieten < mnd. nēden (Sehwers 1918: 154); lt niẽdêt mit Zwirn anreihen, nieten < nd. nēden 'nieten, vernieten, aneinander heften' (Sehwers 1953: 83); niedēt nieten; mit Zwirn anreihen < mnd. nêden 'nieten' (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm niitata kotkata < rts nita 'niitata' (SSA 2: 219); lv at̄-nìędə̑ vernieten; nìe̯də̑, nìe̯t̆tə̑ nieten < kasks neden (Kettunen 1938: 17, 246); lv nīetõ neetida; kniedēt (LELS 2012: 208)
- Vt neet
nepp, nepi 'lind, kurvits (Scolopax rusticola)' < kasks sneppe, sks Schnepfe
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) Röarähk /e 'Schnepffe'; (Hupel 1780: 223) neppid (im Oberpahls.) 'Schnepfen'; (Hupel 1818: 151) nep, -pi r. 'Schnepfe'; (Lunin 1853: 115) nep, -pi r. d. 'куликъ, бекасъ'
- Murded: nepp (-p´p), nepi Khk LNg Tõs Tor Hää JMd Tür Kod SJn Hls Puh Rõu; näpp (-p´p), näpi Rei Mär Ris IisK Äks Puh Ote Har Rõu; näpp, näbi VNg Lüg IisR; nipp, nipi Trv; nippis, nippi Jõe; neps, nepsi Jäm Aud; näps, näpsi Plt KJn; snepp Kse; šnepp Lei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 nepp, nepi 'Schnepfe'; Wiedemann 1893: 664 nepp, nepi 'Schnepfe'; ÕS 1980: 454 nepp '(lind)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sneppe, snippe 'Schnepfe'; Schiller-Lübben sneppe, snippe, snippel 'Schnepfe'; MND HW III sneppe, snebbe 'Schnepfe, Grasmücke'; snippe 'Schnepfe'
- Käsitlused: < sks Schnepfe 'Vogel' (EEW 1982: 1686); < kasks sneppe (Raun 1982: 102); < asks sneppe, snippe 'kurvits, nepp' (EES 2012: 310)
- Läti keel: lt šņepis Schnepfe < dt. (Sehwers 1918: 62, 66; Sehwers 1953: 137); lt šņepis Schnepfe < mnd. sneppe (Sehwers 1918: 162); lt šnepe die Doppelschnepfe < dt. Schnepfe (Sehwers 1953: 137);
- Sugulaskeeled: lv snep̄, (SjW) snep̄t Schnepfe (Kettunen 1938: 375); lv šnepa metskurvits, nepp; sloka (LELS 2012: 313)
nikerdama, (ma) nikerdan < sks ~ kasks schnickern 'schnitzen'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 523) nickertama '(nikastama, nihestama), verrencken'; (Virginius 1687-1690) Jakobi Puusa-likminne Nikkerdas ärra, täma Maadlemissega; (Göseken 1660: 415) kiriux leickatut (graveeritud, nikerdatud) 'geschnitzet'; (Piibel 1739) ta laskis nende peäle nikkerdada nikkerdud Kerubid; Ärranetud on iggamees, kes teeb ühhe nikkertud ehk wallatud kuio; (Hupel 1780: 224) nikerdama r., d. 'schnitzen'; (Hupel 1818: 152) nikerdama r. d. 'schnitzen'; (Lunin 1853: 116) nikerdama r. d. 'ваять, вярѣзать изъ дерева'
- Murded: nikerdama 'puust välja lõikama' Sa Muh L sporKPõ Iis Trm Lai VlPõ Nõo San; nikõrdam(m)a Krl Har Rõu Räp; nigerdama (-ämä) Jõe Kuu VNg; nikkerdam(m)a Lüg Vai; nikeldama Kse PJg Ris Kod Pst(nikelteme) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 735 nikerdama, -dan 'schnitzen, schnickern; leichte Arbeit verrichten'; Wiedemann 1893: 667 nikerdama, -dan (nikitsema, nukitsema) 'schnitzen, schnickern; leichte Arbeit verrichten'; ÕS 1980: 456 nikerdama;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sniddeken 'schnitzen'; snicke-mêster 'Bootsmeister (in Lübeck)'; sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; Schiller-Lübben sniddeken 'schnitzen'; sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; MND HW III snid(de)ken, snitken 'schnitzen, einschnitzen'; snid(de)ker, snit(te)ker 'Bildschnitzer, Kunst-, Möbeltischler; Tischler'
- Käsitlused: < sks schnickern, ? kasks... ~ ee nikker (EEW 1982: 1700); < lms deskr, vrd sm nikertää (Raun 1982: 103); < asks (Hinderling 1981: 113); < asks snickern ~ sks schnickern 'naljaviluks lõikama, nikerdama' (EES 2012: 313)
- Läti keel: lt sniķerêt schnitzeln < nd. snickern 'schnitzeln' (Sehwers 1953: 113); sniķēt schneiden < mnd. snitken (neben snid(de)ken 'schnitzen; einschnitzen' (Jordan 1995: 91);
- Sugulaskeeled: sm nikertää [1860] vaivalloisesti vuoleksia t. tehdä muuta työtä / etwas mühsam tun, z.B. bearbeiten, schnitzen essen (vrt nikartaa 'nikkaroida'; vrt nikkari (SSA 2: 220); lv snik̆kàrt̆teə̑ schnitzeln, herumdrechseln (Kettunen 1938: 375); lv snikārtõ nikerdada, treida puud; izgriezt koku, virpot koku (LELS 2012: 297)
- Vt nikker
nipp, nipu 'nibu' < kasks (s)nibbe 'Spitze'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 526) Nipp '(linnu saba(ots), päranipp), Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; (Hupel 1780: 224) nip, -po d.; nips, -o r. 'ein Schnippchen, Knippchen'; (Hupel 1818: 153) nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; nips, -o r. d.; -i d. 'Schnipps, Schnippchen; lf. Knipschen'; (Lunin 1853: 116) nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
- Murded: nipp(u), nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp, nippu VNg Lüg Jõh; nipp, nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp, nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp, nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp, nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
- Käsitlused: < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' (EEW 1982: 1689); < kasks (s)nibbe 'nokk' (Raun 1982: 103); < kasks snibbe 'Schnabel' (Hinderling 1981: 113); < kasks snibbe, nibbe 'nibu' (Liin 1964: 58); < asks snibbe 'nokk, tila' (EES 2012: 311)
- Läti keel: lt nibe [1705] kleiner Vogelschnabel < mnd. nibbe 'Schnabel' (Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm nippa huippu, kärki, nipukka / Spitze < lms deskr, vrd rts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' (SSA 2: 223)
nunn, nunna < kasks nunne 'Nonne'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1415
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1415) Nunnenzappe, Hinr. (‹ nunn + ? saba); (Gutslaff 1648: 229) Nunne 'Nonne'; (Göseken 1660: 293, 528) Nunne 'Nonne'; Nunne wera 'die Süster Pfort'; (Vestring 1720-1730: 155) Nunn 'die Nonne'; (Helle 1732: 307) nunnawärraw 'die Systern-Pforte'; (Hupel 1818: 158) nunna r. d. 'Nonne'; (Lunin 1853: 120) nunna r. d. 'монахиня'
- Murded: nunn, `nunna Kuu VNg Lüg; nunn, nunna Sa Muh Kir Han Tõs Hää Iis San; nunn, nunne Mär Juu VJg Hls Krk; nun´n, nun´ni Krk Rõu; `nunni Vai (EKI MK); non´n, nonni (-n´n-) 'nunn; seltsimatu naisterahvas' Vll Pöi Muh Lä Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn Trv TMr Krl Har Rõu Räp; nonn, nonne Tor; `nonni VNg Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nunn, nunna, nunnu, nunne 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; Wiedemann 1893: 693 nunn, nunna, nunnu, nunne (non´n´, nonn, nunna, nun´n´) 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; ÕS 1980: 462 nunn;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nunne 'Nonne'; MND HW II: 1 nunne, nonne 'Nonne, Klosterfrau'
- Käsitlused: < kasks nunne, mrts nunna, nonna (a- und u-stämmigen Varianten) (EEW 1982: 1742; Liin 1964: 43; EES 2012: 321); < kasks nunne ~ rts nunna [JM] (Raun 1982: 106)
- Läti keel: lt † nuñne Nonne < mnd. nunne 'Nonne' (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 83);
- Sugulaskeeled: sm nunna [Agr] Nonne < mrts nunna (‹ kasks nunne) (SSA 2: 238; SKES: 399); lv non nunn; mūķene (LELS 2012: 210)
nupp, nupu '(ülemine) ots; lillenupp; õiepung' < ? kasks knuppe, knopp 'Knospe'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) wahbas neihde knopit erra, ninck neihde witzat kulla kahn; (Hornung 1693: 34) Nup, Nuppo / Acc. pl. Nupposid 'ein Knopff'; (Vestring 1720-1730: 155) Nup, -pi 'Der Knopf'; (Helle 1732: 147) nup, g. o 'der Knopf'; (Piibel 1739) kja arratas nende nuppud ja panni wardad nende külge; (Hupel 1780: 227) nup, -pi od. -po r. 'der Knopf'; (Arvelius 1782: 118) torni otsas se nupp; (Hupel 1818: 88, 158) knup, -po r. 'Stengel'; nup, -pi od. -po r. d. 'Knopf; Knospe'; (Lunin 1853: 62, 120) knup, -po r. 'стебель'; nup, -pi r. d. 'пуговица, головка'
- Murded: nupp, nupu 'käepide; (labida)varre põikpulk; (ülemine) tipp; pea' S L Ha Tür VJg Iis Kod Äks Plt M Kam; nupp, nubu Kuu; nupp, nuppu Lüg; nupp (-p´p), nupi Mus Muh Rõn San VLä Rõu Se (EKI MK); nupp, nupu 'õiepung; väike õis; linakupar' Jäm Vll Muh Hi Lä Hää Ris I KJn Trv Krk; nupp, nubu Kuu VNg; nupp(u), nuppu Lüg Vai; nupp, nupi Khk TLä Kam Krl VId (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nupp, nupu, nupi 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; Wiedemann 1893: 693 nupp, nupu, nupi (knupp) 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; ÕS 1980: 463 nupp;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppe, knoppe 'Knospe'; MND HW II: 1 knuppe, knoppe 'Knoten, Bündel; Knospe, Blütenknospe'
- Käsitlused: < lms 'deskr' ~ kasks knuppe, knopp (EEW 1982: 1743; SSA 2: 241); < kasks knuppe (Raun 1982: 106; Liin 1964: 63); < asks knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp' ~ rts knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp' (EES 2012: 321); < germ, vrts knopper, knoppa (EKS 2019)
- Läti keel: lt † knupis zusammengebundenes Tuch, in dem etwas getragen wird, kleiner Packen (Sehwers 1918: 151); knupis zusammengebundenes Tuch; ein kleiner Packen; der Zulp für Säuglinge < nd. knupp 'Knoten' (Sehwers 1953: 56);
- Sugulaskeeled: sm nuppi [1637 knuppi, 1787 nuppi] aukeamaton kukka, perunan marja; nuttura; nyppy / Knospe; Frucht der Kartoffel; Haarknoten < vrd rts knopp 'nuppi; nuppu, silmu', vrd kasks knoppe (SSA 2: 241); is nuppu villanyppy; krj n´uppu kärki, huippu; nuppi; vdj nuppu nuppi (SSA 2: 241); sm nuppi 1637 knuppi) Knopf, Knauf < vrd rts knopp 'nuppi; nuppu, silmu', vrd kasks knoppe (SSA 2: 241)
- Vrd knoop
nuruma, (ma) nurun 'nurru lööma' < vrd asks snurren, sks schnurren
- Murded: nuruma 'nurruma, nurru lööma' Jäm Khk Vll Juu Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 764, 767 nurama, -ran 'knurren, murren, schnurren (wie Katzen)'; nuruma, -run 'murren, schnurren'; Wiedemann 1893: 693, 696 nurama, -ran (nurgama, nürama) 'knurren, murren, schnurren (wie Katzen)'; nuruma, -run 'murren, schnurren'; ÕS 1980: 463 nuruma;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nurren 'knurren'; snurren 'ein schnarrendes Geräusch machen'; MND HW II: 1 nurren 'murren, knurren, Unzufriedenheit zeigen'; snurren, snorren '(lautnachahmend, Insekten:) surren, schwirren, brummen; von mißtönigen Geräuschen; vor sich hinschimpfen'
- Käsitlused: < lms 'onom', vrd asks snurren, rts snurra (EEW 1982: 1750); < vrd sks schnurren, asks snurren (Raun 1982: 106); < lms deskr (EES 2012: 321, 322); < sks schnurren 'kerjama' (EKS 2019)
- Läti keel: lt † nur̃rât brummen, spinnen (wie die Katzen) < mnd. nurren (Sehwers 1918: 154);
- Sugulaskeeled: sm nurista (nurkua, nuurua) (Agr) narista; valittaa / knarren; klagen, nörgeln < lms deskr (SSA 2: 242); lv n´ur̆rà-n´ur̆rà (Interj., zur Katze) < vrd ee kass laulab nurru, sks die Katze schnurrt (Kettunen 1938: 257)
nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < kasks nēgenôge 'Neunauge'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 229) Silm /a 'Neunaug'; (Göseken 1660: 309) üdixa Silm 'neun Aug'
- Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugiʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 752 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 683 nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; Wiedemann 1869: 1151 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 1043 üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm, silmu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 negen-oge 'Neunauge, nonoculus, murenula'; Schiller-Lübben negenoge 'Neunauge, piscis, nonoculus, murenula'; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
- Käsitlused: < kasks negenoge (EEW 1982: 1759); < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' (Kendla 2014: 190)
- Läti keel: lt nẽģis, nẽģenuõgs Neunauge < mnd. negenōge (Sehwers 1918: 154); lt nẽģis, nẽģenuogs Neunauge (petromyzon fluviatilis) < nd. nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' (Sehwers 1953: 83); nēģis Neunauge (petromyzon fluviatilis) < mnd. nēgenôge (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: lv nēgə̑z Neunauge (Petromyzon fluviatilis) < kasks negenoge (Kettunen 1938: 244)
näär, nääri 'uusaasta' < kasks nie-, ni-jâr 'Neujahr'
- Esmamaining: Göseken 1660: 270
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660) Nijahri pehw 'novus annus'; (Vestring 1720-1730: 148) Neari Pääw 'Der Neujahrs tag'; (Helle 1732: 144) neäri-pääw 'der Neujahrs-Tag'; (Piibel 1739) Ewangelium pärrast Neäri Pühha; (Arvelius 1790: 5) näri päwa; (Helle 1732: 299-300) Neäri ku 'Januarius'; neäri pühha 'Neu-Jahr'
- Murded: näär, nääri (-ea-, -iä-) 'uusaasta' S sporL Ris Juu JMd VJg Kod KJn Trv; nääris Khk; pl. näärid (nea-, niä-) Khk Noa Lih Khn Koe; `näärid Kuu; `niijarid Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731 nǟri,nǟri, aus nījari, in nǟri-kū 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; Wiedemann 1893: 662 nǟri,nǟri, aus nījari, in nǟri-kū 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; ÕS 1980: 469 † näärikuu 'jaanuar';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nie-, ni-jâr 'Neujahr'; Schiller-Lübben niejâr 'Neujahr; Neujahrsgabe'; MND HW II: 1 nîejâr 'Neujahr; Naujahrstag; Geschenk zum Neujahr'
- Käsitlused: < kasks ni-jâr, nie-jâr 'Neujahr' (EEW 1982: 1801; Raun 1982: 109); < kasks niejâr (Liin 1964: 43); < kasks... (Raag 1987: 324); < asks niejār, nijār 'uusaasta' (EES 2012: 330)
- Vt nääris
nööp, nööbi < kasks knôp 'Knopf'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 79) nöhp, nöhpi∫t 'knopff'; (Stahl LS II 1649: 635) needt Hai∫oknöpit 'die Bi∫emäppfel'; (Gutslaff 1648: 222) Nôp 'Knopff'; (Göseken 1660: 289) nöhp, -i 'Knopff'; (Göseken 1660: 533) nöhp 'knopff'; nöhpiken '[knopff]'; nööpnöhl 'neh / Knöpf-Nadel'; (Virginius 1687-1690) täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; (Vestring 1720-1730: 83) Knööp, -pi 'Ein Knopff'; (Helle 1732: 115) knööp 'der Knopf'; (Helle 1732: 322) nööp 'der Knopf'; (Piibel 1739) temma knöbid ja ta lillikessed; (Hupel 1780: 183, 225) knööp, -i bl., r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r., d. 'Knopf'; (Hupel 1818: 88, 154) knööp, -i bl. r. 'Knopf; Knauf'; nööp, -i r. d.; nöp, -pi d. 'Knopf'; nöps, -i r. 'der Knopf'; nöp, -pi d. 'Knopf; Stockknopf'; (Lunin 1853: 62, 117, 118) knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
- Murded: nüöp, `nüöbi R(`nüöpi Vai); nööp, nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p, nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp, knööbi Phl Ris (EKI MK); nöps, nöpsi (-p´-) 'nööp' Kod eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp, nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp, nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, ○knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
- Käsitlused: < kasks knôp 'Knopf' (EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 331); < kasks knop 'Knopf, Knauf' (Ariste 1963: 98)
- Läti keel: lt knuõpe (1638 Knohpe) Knopf < mnd. knōp (Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56); lt knẽpes zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten < nd. knȫpe 'Knöpfe' (Sehwers 1953: 54); knuopa, knuope Knopf < mnd. knôp (Jordan 1995: 68); knuopēt knöpfen < mnd. knö̂pen (Jordan 1995: 68); kniẽpêt mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen < mnd. knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' (Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67);
- Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] Knopf; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < rts knapp (SSA 2: 205); is nappi (Hev, Kos) nööp (Laanest 1997: 125); vdj nappu nööp; пуговица (VKS: 795); lvS knüöp Knopf (SLW 2009: 83); lv knēp̀, knȫp̀ Knopfhaken am Kleide; Knopf < kasks knepe, pl. knȫpe (Kettunen 1938: 141); lv knēp trukknööp; spiedboga, knņope (LELS 2012: 128)
nöör, nööri < kasks snôr(e) 'Schnur'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 238) Iumala Sana on se eike Richt|schnor; (Müller 1600/2007: 420) se eike Richtschnor, seu Te iohataia (17.08.1604) 'juhtnöör'; (Gutslaff 1648: 236) Nörick /o 'Schnur'; (Göseken 1660: 297, 533) nöhr, nöör 'Schnur'; 'nöör (ääris, tress mütsil)' Bort (Gebräm an der Mützen); nöerlijw (nöörpihik) 'Schnürleib'; nöörliweken (käisteta üleriie, nöörpihik) 'leibichen (amiculum)'; (Göseken 1660: 509) möhta nöer 'richt Schnur'; (Hornung 1693: 24) Nöör 'ein Schnur'; (Virginius 1687-1690) peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; (Vestring 1720-1730: 152) Nöör, -ri 'Eine Schnure'; (Helle 1732: 146, 306, 322) nöör 'die Schnur'; (Piibel 1739) üks kolmekümne-küünrane nöör ümberringi läks selle ümber ärra; (Hupel 1780: 225) nöör, -i r., d. 'die Schnur'; (Arvelius 1782: 49) olli … nöri katki nühkinud; (Hupel 1818: 154) nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; (Lunin 1853: 118) nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
- Murded: nüör, `nüöri R(`nüöri Vai); nöör, nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-r´), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫr´, nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫr´, nȫri; nȫr, nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'; MND HW III snôr (snoer, snour), snůr 'Schnur, Bindfaden; Strick, Seil, Windetau, Schiffstau, Schnur zum Messen; Leine, Leitseil; Schnur an der Kleidung als Verschluß oder Besatz'
- Käsitlused: < kasks snôr ~ rts... (dial.) (EEW 1982: 1803-1804); < kasks snore (Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96); < kasks snôr(e) (Raun 1982: 109; EES 2012: 331)
- Läti keel: lt snuõre Schnur < mnd. snōr 'Schnur' (Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113); snuore, snuors Schnur < mnd. snôr (Jordan 1995: 92);
- Sugulaskeeled: sm nuora (Agr) rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine; is nōra; krj nuora; Akrj nuor(e̮); vps nor; vdj nōra köysi < skand, vrd mrts snōr 'naru, nuora, nyöri' (SSA 2: 239); sm nyöri (1642 snyöri) nyöri, punos, hihna / Schnur, Band; is nȫrüt nyörit; krj nyöri (rukin)nyöri < mrts snöre 'naru, nyöri' (SSA 2: 249; SKES: 409); is noora (Len, Hev, Kos) nöör (Laanest 1997: 128); vps nor веревка (Zaitseva-Mullonen 1972: 364); lv snùo̯r Schnur < kasks snôr (Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327); snūor nöör; aukla, virve; šnūor nöör; virve, šņore (LELS 2012: 297, 313)
ork, orgi 'ora; okas' < kasks vorke 'Gabel'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 164) ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
- Murded: or´k, orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (or´k), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hor´k, hor´gi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hor´k, hor´gi (hõr´k, hõr´gi; wor´k, wor´gi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
- Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 1845); < vrd ee ora (‹ aaria laen, vanaindia ārā) (Raun 1982: 111-112); < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' (EES 2012: 339)
- Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrrkis] Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben < mnd. vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel; Feuergabel' (Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106)
paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'Pabst'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 244) se Pannine Pawest; (Müller 1600/2007: 156) Sen Pañitze Pawesti (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 259) Sinna ollet meit ja neine Pagganeite söggedussest ninck se Babsti umbussest armolikult erra|pästnut; Pawesti; (Stahl HHb II 1637: 144, 169) Bab∫t ninck Key∫er 'Papst / Käyser'; Se Pawe∫t 'Der Pabst'; (Stahl HHb II 1637: 142) ninck tallita ∫e Pawe∫ti ninck Turcki tappetu∫∫e 'Vnd ∫tewr deß Pab∫ts vnd Türcken mord'; (Göseken 1660: 293) Pawest, -i 'Pabst'; (Helle 1732: 151) paawst 'der Pabst'; (Hupel 1780: 232) paawst r., d. 'der Pabst'; (Hupel 1818: 166) paawst, -i r. d. 'der Pabst'; (Lunin 1853: 127) paawst, -i r. d. 'Папа'
- Murded: paavst, paavsti Jäm Khk Mar Tor Hää Kod Plt Trv San Har; paavist´, -i Plv; paavist, -i Rõu; paapst, `paapsti Kuu; paapst, paapsti Iis Trm; paaps, paapsi Plt; paavest, -i Jäm Hls; paast, -i Muh; paaost´, -i Har (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857, 858 pāpst, pāpsti '= pāwst'; pāwst, pāwsti 'Pabst'; Wiedemann 1893: 778, 779 pāpst, pāpsti '= pāwst'; pāwst, pāwsti (pāwest, pāpst, pābst) 'Pabst'; EÕS 1930: 675 paavst 'rooma-katoliku kiriku pea (Pabst)'; ÕS 1980: 484 paavst 'roomakatoliku kiriku pea';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 paves, pawes (später pawest, pauwst) 'Papst'; Schiller-Lübben pawest 'Papst'; MND HW II: 2 pâwes (pauwes), pâves, pâfs (pavs), pâwest (pauwest), pâvest, *pâwst, pâfst (pavst) 'Oberhaupt der rö.-kath. Kirche, Pabst'
- Käsitlused: < kasks paves (EEW 1982: 1870); < kasks pawest, pauwst (Raun 1982: 113); < kasks pawest 'Papst' (Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323)
- Läti keel: lt pãvests [1638 Pawe∫ts] Papst < mnd. pāwest 'Pabst' (Sehwers 1918: 92, 155; Sehwers 1953: 86); pāvest Papst < mnd. paves, pawes (später pawest, pauwst) (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: sm paavi [Agr] katolisen kirkon päämies Pabst < mrts pāve 'paavi' (‹ kasks pāwes) (SSA 2: 285); vdj paapa paavst; папа (VKS: 855); lv pōpst, på̄vest Papst (Kettunen 1938: 307); lv pāvest paavst; pāvests (LELS 2012: 229)
pali, pali 'vann' < kasks ballie, ballige 'Balge, Zuber', vrd Bsks Balje
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: pali 'pesunõu' Kuu Khk Hi Lä Tõs KPõ Kod Krk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 pali, pali 'Wanne'; kǖr´-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; Wiedemann 1893: 759 pali, pali 'Wanne'; kǖr´-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; EÕS 1930: 690 pali 'vann (Balge, Wanne)'; ÕS 1980: 489 pali 'puust anum pesupesemiseks, kolmjalg';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 balge, ballige (balleie) 'Kufe, Wanne kleinerer Art, bes. für Milch; Vertiefung im Watt, die als Fahrwasser dient; Rinnsal, Wasserleitung'; MND HW I balge, ballige 'Kufe, Wanne'; Hupel 1795: 15 Balge od. Balje (Lett.) 'eine kleine Kufe'; Nottebeck 1988: 20 Balje 'Bottich / E.'
- Käsitlused: < kasks ballie, ballye, balge ~ ? rts balja (EEW 1982: 1910); < kasks ballige (Viires 1960: 99; Raun 1982: 115); < asks balge, ballige 'tõrs, vann' (EES 2012: 350)
- Läti keel: lt baļ̃ļa [1644 ballie] ein großer Zuber, Waschfaß (Sehwers 1918: 142); baļ̃ļa die Balge, ein großer Zuber < mnd. balge 'Kufe, Wanne' (Sehwers 1953: 8); baļļa Balge, großer Zuber < mnd. balge 'Kufe, Wanne' (Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: sm palju < mrts balja (SKES: 474); lv bō̬ĺa Zuber < ? kasks balge (Kettunen 1938: 27); lv bǭļa pali, küna; baļļa (LELS 2012: 46)
† palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Helle 1732: 85) aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; (Piibliraamat 1739: Hs 5: 1) Ja sinna, innimesse poeg, wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks o͠ma Pea ja omma habbe; (Hupel 1780: 236, 338) palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r., d. 'Balbierer'; (Hupel 1818: 172) palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; (Lunin 1853: 133) palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
- Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' (Saareste I: 352); palber, palbre 'arst' Krk (Vana Kannel IV: 526); palber 'habemeajaja' Hlj (Vana Kannel VI: 2: 761); palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb (Regilaul 2003-2016); `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
- Käsitlused: < kasks balberer (EEW 1982: 1908)
- Läti keel: lt † bal̃biẽris (1644 balber) Barbier (Sehwers 1918: 142); lt bal̃bẽris Barbier < mnd. balbēr (Sehwers 1953: 7);
- Sugulaskeeled: sm palperi parturi; välskäri (SKES: 478); lv baḹbiḙr Barbier < lt balbiers (Kettunen 1938: 20)
palsam, palsami 'lõhnavaik' < kasks balsam, sks Balsam
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 184) ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; (Göseken 1660: 386) Kallis hais 'Balsam'; kalli rohhi kaas woidma 'balsamieren'; (Virginius 1687-1690) nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; (Piibel 1739) Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; (Hupel 1780: 236) palsam, -i d. 'Balsam'; (Marpurg 1805: 14) Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam.; (Hupel 1818: 172) palsam, -i r. d. 'Balsam'; (Lunin 1853: 133) palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
- Murded: `palsam, -i VNg Lüg IisR Vai Muh Vän Tor JMd Koe Trm Kod Plt KJn Hls Ran San V(palts Vas); `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi Lä Tõs Tor Ris Kos VJg Trm Plt KJn Trv Krk (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam, palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; Wiedemann 1893: 761, 762 palsam, palsami (pal´s) 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balsemen 'einbalsamieren'; MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
- Käsitlused: < sks Balsam (EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019); < kasks balsam, balsam(e) (Liin 1964: 58)
- Läti keel: lt bal̃zãms Balsam (Sehwers 1953: 8); lt balzāms palsam (LELS 2012: 42);
- Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] (hyvähajuinen) voide Balsam < rts balsam (‹‹ lad balsamum ‹ kr) (SSA 1: 93); sm palsami (Agr) (hyvähajuinen) voide < rts balsam (SKES: 478); vdj bal´zami, bal´zama (VKS: 158); lv bal̄zin´ Balsam < lt ba’lze̬ns (Kettunen 1938: 21); lv balzõm palsam; balzāms (LELS 2012: 42)
papagoi, papagoi 'lind (Psittaciformes)' < kasks papagoie 'Papagei'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 551) Papakoij 'Papagoy (psitaccus)'; (Jakobson 1868: 100) rohelised tuikesed, mustad luiged ja pappakoid
- Murded: papagoi Lüg Vai Jäm Khk Vll Hää KJn M TLä; papakoi V(papakohv, -i Vas); paabagoi Mar JMd Koe Iis Kod Plt; papugoi Kuu; paabugoi Muh Phl Mar Mär Kse Tõs Aud Hää Juu Trm KJn; pabogoi (pabu-) Ris Juu JMd; paabukana Muh; paabulind Tõs (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855, 857 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi = pābogoi; Wiedemann 1893: 777, 778 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi = pābogoi; ÕS 1980: 492: papagoi;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 papa-, papegoie 'Papagei; der Vogel als Ziel der Schützen'; papagoien-bôm 'Vogelstange'; Schiller-Lübben pape-, papagoie 'Papagei'; MND HW II: 2 papegôie (-goge, -goyge), papegoye, papagôie, papagoy, papigôie, pavegôie, papegeye 'tropischer Vogel, Papagei; Holzfigur als Ziel beim Vogelschießen'
- Käsitlused: < kasks papagoie (papegoie) (EEW 1982: 1930; Liin 1964: 64); < kasks papagoie (Raun 1982: 116; Raag 1987: 323)
- Läti keel: lt papagajs (neben papagailis) Papagei < mnd. papegôie (Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm papukaija [1644 papu-caja] Papagei < rts papegoja 'papukaija' (SSA 2: 312; SKES: 489); lv papāgoj papagoi; papagailis (LELS 2012: 227)
paradiis, paradiisi < kasks paradîs 'Paradies'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 252) Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; (Müller 1600/2007: 64) se Paradise siddes (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 268) Temma sai tombatut se Paradysi sisse, ninck kuhlis ilma weljapajatamatta sönnat, kumbat ützkit inimene ei woi üttelda; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; (Stahl LS I 1641: 49) Paradi∫i aida∫t 'auß dem Paradeiß'; (Göseken 1660: 551) paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; (VT 1686) tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; (Piibel 1739) tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; (Lunin 1853: 134) paradis r. d. 'рай, царство небесное'
- Murded: paradiis, `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis, paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz, pāradīzi 'Paradies'; Wiedemann 1893: 778 pāradīz, pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
- Käsitlused: < sks Paradies (EEW 1982: 1932); < kasks paradîs (Raun 1982: 116; Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39)
- Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] Paradies < mnd. paradīs (Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86);
- Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] Paradies < mrts paradis 'paratiisi' (SSA 2: 314); lv paràdīz Paradies (Kettunen 1938: 275); lv paradīz paradiis; paradīze (LELS 2012: 228)
paslik, pasliku 'sobilik' < kasks paslik 'passlich, passend'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: `paslik, -u (-s´-) 'sobiv, kohane' Jäm Käi Mar Mär Tor Hää Kod MMg Plt KJn Trv Hls; `pas´lik, `pas´ligu TLä Krl (EKI MK); `passilik, `passiligu Kuu Lüg; `passilikko (-u) VNg Vai; passilik, -u (-s´s-) Jäm Khk Kse Ha Koe Kad VJg Trm Kod Lai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 773 pas´lik, pas´liku = pas´s´ilik; pas´s´ilik, -u (pas´lik) 'passlich, passend'; Wied 1869/1893: 852/773 pas´s´ilik, pas´s´iliku (pas´lik) 'passlich, passend'; ÕS 1980: 496 paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 paslik 'passlich, ziemlich'; MND HW II: 2 paslĩk (-lich), passelĩk, peslĩk 'passend, günstig; ausreichend'
- Käsitlused: < kasks passen (EEW 1982: 1951); < kasks paslik (Raun 1982: 117; EES 2012: 356)
- Läti keel: lt pasêt < nd. passen (Sehwers 1953: 86);
- Sugulaskeeled: sm passeli [1886] < rts passlig (‹ kasks passen) (SSA 2: 321); lv paššiji paslik; piemērots, pasīgs (LELS 2012: 229)
- Vt passima1
passima2, (ma) passin 'vahtima; varitsema' < kasks passen 'ab-, aufpassen'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 173) Ülles passima 'Aufpassen'; (Hupel 1780: 237) ülles passima r. 'aufwarten, aufpassen'
- Murded: `passima (-s´s-) 'valvama, vahtima; jälgima, luurama' R S Lä Pä Ris Kos Jür Jä Kad Plt KJn; `pas´ma Kod Trv Krk Nõo Krl Rõu Vas Räp (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´ima 'abpassen, auflauern; Acht geben'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´ima 'abpassen, auflauern; Acht geben'; ÕS 1980: 497 passima 'kõnek. vahtima'
- Käsitlused: < kasks passen 'silmas pidada, silma peal hoidma' (EES 2012: 356)
- Sugulaskeeled: sm passata [1880] tarkkailla, olla vahdissa / aufpassen < rts passa (på) 'vahtia, huomioida' (‹ kasks passen (up)) (SSA 2: 321); lv pa`š́š́ə̑ passen, aufpassen < sks (Kettunen 1938: 277)
- Vrd passima3
pastor, pastori 'kirikuõpetaja' < kasks pastor 'Pastor', lad pastor
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 270) Pa.; (Gutslaff 1648: 230) kirckisand 'Pastor'
- Murded: `pastur, -i Sa Phl Tõs Juu Kod Plt KJn Trv Hls Krk Krl Har; `pastor, -i Kse Tor Ris Koe Iis Pal Nõo Rõu Plv Lut (EKI MK); `pasturi ärrä Tõs Trv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 774 *pastor, pastori (paster) 'Pastor'; EÕS 1930: 717 pastor 'evangeeliumiusuline vaimulik, kiriku- ja koguduseõpetaja, hingekarjane'; ÕS 1980: 497 pastor 'kirikl.';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pastor, pastôr 'Pastor'; MND HW II: 2 pâstôr, pâstor 'einer christl. Gemeinde vorstehender Geistlicher, Pfarrer'
- Käsitlused: < sks Pastor (EEW 1982: 1952); < kasks pastor (Raun 1982: 117)
- Sugulaskeeled: sm pastori [1630-luku] pappi, kappalainen / Pastor, Pfarrer < rts pastor 'kirkkoherra' (‹‹ lad pastor) (SSA 2: 322)