[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'Harm'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Mo hing jooksed wet melehärmi pärrast; Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
• Murded: arm 'meelehärm' Kuu (EMS I: 432); `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; Wiedemann 1893: 75 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm, härmi 'mure, meelepaha';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
• Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm (EEW 1982: 455; EES 2012: 85); < kasks harm 'mure' (Raun 1982: 16); < sks Harm (SSA 1: 143)
• Sugulaskeeled: sm harmi (1622) Kummer, Verdruß, Ärger < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' (SSA 1: 143)

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
• Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
• Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
• Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)

kamm, kammi 'peasuga' < kasks kam

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 221) sugga / kamm 'Kamm'; (Göseken 1660: 289) Kamm, -i 'Kam'; (Göseken 1660: 387) Kamm 'weber Kam, pecten'; (Hornung 1693: 33) Kam, Kammi / Acc. pl. Kammisid 'ein Kamm'; (Vestring 1720-1730: 64) Ka͠m 'Ein Kam'; (Helle 1732: 106) kam 'der Kam'; (Hupel 1780: 171) kam, mi r., d. 'der Kamm'; arw kam 'ein undichter Kamm'; (Hupel 1818: 69) kam, mi r., d. 'der Kamm'; arw kam, tiht kam 'ein weiter-, ein deichter Kamm'; (Lunin 1853: 47) kam, -mi r. d. 'гребень'; arw, tiht kam 'рѣдкiй, частый гребень'
• Murded: kamm, kammi 'kamm; kangasuga; linahari' eP eL; kamm, `kammi R (EMS II: 619)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216 kamm, kammi 'Kamm'; harw kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; Wiedemann 1893: 197 kamm, kammi 'Kamm'; harw, sūr´ kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht, wähe-kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; ÕS 1980: 230;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kam '(Hahnen)kamm; Grenzstein, der kammartig hervorragend ist'
• Käsitlused: < sks Kamm (EEW 1982: 681; SSA 1: 295; EES 2012: 125)
• Läti keel: lt ķe͠mme (1638 Kemmes) Kamm < mnd. kam, pl. kämm (Sehwers 1918: 25, 89, 149; Sehwers 1953: 63);
• Sugulaskeeled: sm kampa (1637) Kamm < skand, vrd mrts kamber, rts kam 'kampa, (kukon, katon) harja' (SSA 1: 295); is kamʙa (Hev) kamm (Laanest 1997: 60); vdj greebeni kamm; гребёнка (VKS: 236); lv kem < asks kamm (Kettunen 1938: 114); lvS kämm < asks kämm (SLW 2009: 97)
• Vrd reet|kamm

laad, laadi 'püssipära' < kasks lade 'Lade'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 479) luude kaas öhhe püssi lahdi ehhitama (? püssitoru kaunistama) 'einlegen (ein Rohr mit Knochen)'; (Hupel 1780: 197) püssi laad 'der Flinten-Schaft'; (Hupel 1818: 110, 194) laad r. 'die Breite'; püssi laad r. d. 'Flintenschaft'; (Lunin 1853: 80, 150) laad r. 'ширина'; püssi laad 'прикладъ, ложа'
• Murded: laad, lae R Muh Lä Tõs Ris Hls; laad´, lae Mär Pä Koe KJn; `laadi Vai; laad, laadi VJg Trm; laat´, laadi Puh San V (EMS IV: 753, 774)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lād´, lāe (lāt´, lādi) 'Lade'; püs´s´i lād´ 'Flintenkolben'; Wiedemann 1893: 469 lād´, lāe (lāt´, lāde, lādi) 'Lade'; püs´s´i lād´ 'Flintenkolben'; ÕS 1980: 345 laad, lae '(püssil)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Laffette für ein Geschütz'; MND HW I büssenlāde 'Lafette, Gestell'
• Käsitlused: < sks Lade ~ kasks lade (EEW 1982: 1188); < kasks lade (Raun 1982: 66; EES 2012: 217); < kasks [büssen]lāde (Liin 1964: 46; Liin 1968: 54); < kasks (büssen) lāde, vrd rts... (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt lãde [1638 Lade] Lade < mnd. lade (Sehwers 1918: 90, 152); lāde Flintenschaft < mnd. lāde 'Lafette, Untergestell des fahrsbaren oder eingebauten Geschützes, Pulverkasten, -kammer am Handfeuergewehr' (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: vdj looža püssilaad, -pära; ложа, приклад ружья (VKS: 634)
• Vt laadima

memm, memme 'vanem naine; ema' < asks memm, memme 'Mutter'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 135) Mem, -me 'Die Mutter'; (Hupel 1780: 216) mem, -me r. 'die Mutter'; (Hupel 1818: 139) mem, -me r. 'die Mutter'; (Lunin 1853: 104) mem, -me r. 'мать, матушка'
• Murded: memm, `memme '(vana)ema' R; memm, memme eP eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 memm, memme 'Mutter; Brudersweib'; ella-memm 'Grossmutter'; Wiedemann 1893: 594 memm, memme 'Mutter; Brudersweib'; ella-memm 'Grossmutter'; ÕS 1980: 415 memm;
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Memme 'Feigling'; Mȫme, Mömme 'leibliche Mutter, Kindesmutter; Tante; ältere oder alte Frau, Großmutter; Hebamme' (mnd. mö̂me, mö̂ne); Schleswig-Holstein Memm [mem̄], Memme [memǝ], Memmer [mema] 'Kosewort aus de Kindersprache ”Mutter”'
• Käsitlused: < asks Memm(e) (EEW 1982: 1528; Raun 1982: 91); < asks memm(e) 'ema' (lstk) (EES 2012: 280)
• Läti keel: lt me͠mma, me͠mme Mutter < nd. memme, mämme 'Mutter' (Sehwers 1953: 79)

pekk2, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'Becken'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 275) perräst wallas te͠mä wet ütte Becki sisse; (Stahl HHb III 1638: 207) pecki sisse; Perra∫t wallas temma wett öhe pecki ∫i∫∫e 'Darnach groß er Wa∫∫er in ein Becken'; (Gutslaff 1648: 207) Bicken /e 'Becken'; (Göseken 1660: 283) Pecki 'Becken'; (Göseken 1660: 558) Pecki (kauss) 'Becken'; (Göseken 1660: 453) Kessi pecki (korjanduskarp) 'Handbecke'; (Göseken 1660: 387) kambri pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel'; (Göseken 1660: 715) wohdi pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel (matula)'; (Göseken 1660: 441) Kussi Pecken (ööpott) 'Kammer Becken'; (Hornung 1693: 33) Pek, Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; (Vestring 1720-1730: 175) Pekken 'Das Becken'; (Helle 1732: 156) pek 'das Becken'; (Piibel 1739) Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; (Hupel 1780: 238) pekken r. selt. 'das Becken'; (Hupel 1818: 176) pekken r. d. selt. 'das Becken'
• Murded: pekk, peki Khk Han Tõs Jür; pek´k, peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk, peki 'Becken'; Wiedemann 1893: 797 pekk, peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken';
• Käsitlused: < kasks becken 'Becken' (EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] Becken < mnd. becken (Sehwers 1918: 143); beķenis Becken < mnd. becken 'Becken' (Sehwers 1953: 10);
• Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' (‹ kasks becken 'malja, vati') (SSA 2: 457)

pood, poe 'müügikoht' < kasks bôde 'Bude'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 286 'tolliputka') neggi temma ütte Inimesse se tolli pohti sissen istwat 'tolliputkas'; (Stahl HHb III 1638: 199 'tolliputka') negki temma öhe Jnnime∫∫e tolbodi ∫ees i∫tma '∫ahe er einen Men∫chen am Zoll ∫itzen'; (Gutslaff 1648: 209) Bôdi 'Bude'; (Gutslaff 1647-1657: 234) neggi t. ütte Innemisst Jähvke Bohdi sissen istwat; (Göseken 1660: 568) Poedi 'Bude'; Poodi-Mees (poepidaja) 'budensitzer'; Poodi-naine 'budensitzer'; Poodi-pois 'budensitzer'; poedi-istoja 'budensitzer'; (Hupel 1780: 246) pood, podi d.; poe r. 'die Bude'; (Hupel 1818: 189) pood, poe ~ poodi r. d. 'die Bude'; (Lunin 1853: 146) pood, poe ~ poodi r. d. 'лавка'
• Murded: puod, pue (`puodi) R; poed, poe Sa Muh Lä; pood, poodi Hi; pood´, poe (pue) L; pood´, poe(pu-) K I; pu̬u̬d´, poe Hää Kod KJn M; pu̬u̬t´, poodi T V (EKI MK; EMS VII: 652)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pōd´, pōe 'Bude, Kramladen'; rohu-pōd 'Gewürzladen'; pōdik, pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; Wiedemann 1893: 849, 850 pōd´, pōe (pōt´) 'Bude, Kramladen'; wür´tsi-pōd 'Gewürzladen'; pōdik, pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; ÕS 1980: 526 pood;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bode 'kleines von Handwerkern u. sog. kleinen Leuten bewohntes Haus; Baracke, Zelt; Verkaufs- u. Arbeitsbude der Handwerker'; MND HW I bôde (bude) 'Verkaufs- und Arbeitsbude; Bude, Baracke, Zelt';
• Käsitlused: < kasks bôde (EEW 1982: 2131); < kasks bode (Raun 1982: 126; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 48; SKES: 648; EES 2012: 379)
• Läti keel: lt buõde [1587 Buude] Bude < kasks bōde 'Bude' [JS: laenatud vahemikus 1450-1550] (Sehwers 1918: 79, 102, 145; Sehwers 1953: 21); buode Bude < mnd. bôde (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm puoti [1609] kauppa, aitta, varastohuone / Kaufladen; Vorratsgebäude, -kammer < rts bodh 'kauppapuoti; aitta; koju'; krj puoti puoti, kauppapuoti < sm (SSA 2: 433); is pooᴅi (Len, Hev, Kos) pood (Laanest 1997: 152); lv bùo̯ᴅ´ Bude, Laden < kasks bōde (Kettunen 1938: 31); lv būoḑ pood; veikals, bode (LELS 2012: 51)

prassima, (ma) prassin 'priiskama, pummeldama' < kasks brassen / pras-

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 97) pra∫∫ima, Pra∫∫in, pra∫∫i∫in, pra∫∫inut 'Pra∫∫en'; (Stahl LS I 1641: 146) Nemmat pra∫∫iwat ninck me∫∫awat 'Sie wüten fa∫t vnd fahren daher'; (Gutslaff 1648: 231) hähwtma /a 'prassen'; (Göseken 1660: 283) prassima 'Brassen'; (Göseken 1660: 571) prassima 'prassen'; prassia 'prasser'; prassya 'Schlemmer / Pancketirer'; prassiminne 'Schwelgeey (luxus)'; (Göseken 1660: 570) Prasser (prassija, pummeldaja) 'Demmer / Schlemmer'; (VT 1686) Ent kui temmä kik olli erra prasnu / sis tulli köwwa Nälg; (Vestring 1720-1730: 188) Prassima 'Prassen'; (Helle 1732: 162) prassima 'prassen'; (Piibel 1739) ei ta kule mitte meie sanna, prassib ja lakkub; (Hupel 1780: 247) prassima r., d.; prasma d. 'prassen, verschwenden'; (Hupel 1818: 191) prassima r. d., prasma d. 'prassen'; (Lunin 1853: 147) prassima r. d., prasma d. 'мотать, раскошно жить, пировать'
• Murded: `prassima (-s´s-) 'priiskama; praalima; lärmama' R Jäm Muh Rei Lä Vän Tor Hää Ris JMd Koe VMr VJg Sim Iis Trm Plt; `rassima Khk Vll Pöi Kse PJg Tor Juu; `ras´ma (-me) Saa KJn Kõp M; `pras´ma Hel TLä V (EKI MK); (`)praaseldama 'priiskama, prassima' Kuu Nõo; praseldama Hlj (EMS VII: 720)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962 pras´s´ima, -in 'lärmen, toben, tollen'; Wiedemann 1893: 873 pras´s´ima, -in (pras´ma, prāt´sima, ras´s´ima) 'lärmen, toben, tollen'; ÕS 1980: 533 prassima 'jooma, joomapidu pidama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I +vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
• Käsitlused: < sks prassen (EEW 1982: 2167); < kasks prassen (Ariste 1963: 101); < kasks brassen (Liin 1964: 59); < kasks brassen, pras (Raun 1982: 127); < asks prass 'pidutsemine, sööming', asks brassen 'käratsema, prassima, priiskama' (EES 2012: 384)
• Läti keel: lt brasêt prassen, saufen, schmoren, schlemmen < nd. brassen 'schwelgen, prassen' (Sehwers 1953: 16); lt brasēt schwelgen, aufleben, saufen, sich wichtig gebärden < mnd. brassen 'lärmen; prassen, schlemmen' (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: vdj prassia riielda, kärkida; бранить, браниться (VKS: 959)
• Vrd rassima

ämber, ämbri 'pang' < kasks emmer, vrd rts ämbar

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 53) ember, embre∫t 'Eymer'; (Gutslaff 1648: 211) Panj /e 'Eimer'; (Göseken 1660: 285) Ember, -i 'Eijmer'; (Göseken 1660: 732) Ember 'Eymer'; (Göseken 1660: 382) kaiwo Ember 'Schöpff Eymer'; (Piibel 1739) anna mulle pissut wet ommast ömbrist rüpada; (Hupel 1780: 229) ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; (Hupel 1818: 161) ömber, -bri r. 'die Spanne (Gefäß)'; (Lunin 1853: 123) ömber, -bri r. 'ведро'
• Murded: `ämber (`ämbär), `ämbri R Khk Muh Hi Noa ViK I; `ämbel, `ämbli Sa; ämmer, `äm(b)re L Ha Jä KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 ämbel, ämbli (O); gewöhnl. ämber, ämbri 'Eimer'; Wiedemann 1893: 69 ämbel, ämbli (O); gewöhnl. ämber, ämbri (ömber) 'Eimer'; ÕS 1980: 818 ämber;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben emmer, ammer 'Eimer'; MND HW I emmer, ammer 'Eimer' [Auch als Hohlmaß: 1 âme = 2 emmer]
• Käsitlused: < kasks emmer, ammer ~ Erts... (EEW 1982: 4053); < kasks emmer, Erts ämbar (Ariste 1963: 109; Raun 1982: 216); < kasks ember (Viires 1960: 99); < kasks emmer (Ariste 1972: 96); < rts (Raag 1987: 334); < asks amber, ammer 'ämber' (‹ kr amphoreus 'amfora') (EES 2012: 630); < asks emmer 'ämber', rts ämbar 'ämber' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm ämpäri [Agr emberi] sanko / Eimer < rts, vrd mrts ämbar(e) 'ämpäri' (‹ kasks emmer, ammer, amber) (SSA 3: 498)