[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < kasks halskoppel 'Halskoppel'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: an(t)skopp eP(`altskop Vig); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei (EMS I: 372); antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh (Saareste I: 191)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1893: 34 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'; Wiedemann 1893: 26 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter';
Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird';
Käsitlused: < ... (EEW 1982: 81); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' (EES 2012: 51); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel (Viires 1974: 248)
Läti keel: lt añckapele Halskoppel < nd. halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' (Sehwers 1953: 2-3)

haalima, (ma) haalin 'haalama, köitpidi vedama' < kasks hālen 'ziehen, holen'

Murded: `aalima '(laeva) köit- või trossipidi vedama' Kuu VNg Sa Hää Ris; `aalma Tõs Khn (EMS I: 49-50)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 60 hālama 'anholen, anziehen (ein Tau)'; ÕS 1980: 144 haalama 'mer. kal. (laeva, võrku) köit- või trossipidi vedama';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hālen 'ziehen, holen; jem. etw. weiter vorn Liegendes einholen, z.B. vorausgefahrene Schiffe'
Käsitlused: < ee haalama (EEW 1982: 240); < kasks hālen 'ziehen, holen' (Raag 1997: 188)
Sugulaskeeled: sm haalia [1605] koota, kahmia, noutaa, hakea < sm haalata, lms deskr (SKES: 46; SSA 1: 125); sm haalia [1605] < sm haalata (‹ rts hala 'hilata, nostaa, haalia' (Häkkinen 2004: 156)

kiikama, kiigata 'pilku heitma' < kasks kiken 'gucken', vrd rts kika

Murded: `kiikama 'pilku heitma' R Kaa Krj Emm (EMS III: 77)
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 261 kiikama 'korraks vaatama, pilku heitma';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîken 'schauen, neugierig sehen, gucken'
Käsitlused: < kasks kiken (EEW 1982: 806; Raun 1982: 37; EES 2012: 150-151); < rts kika 'vaatama' (‹ asks kiken) (EKS 2019)
Läti keel: lt † ķĩķêt durch ein Fernrohr sehen < mnd. kīken (Sehwers 1918: 150); ķĩķēt, ķiķêt aufmerksam sehen, lauern < nd. kīken 'sehen, schauen, gucken; gaffen' (Sehwers 1953: 65, 67); ķīķēt aufmerksam sehen, lauern < mnd. kîken 'schauen, neugierig sehen, gucken, Ausschau halten' (Jordan 1995: 72);
Sugulaskeeled: lv kīk̆kə̑rt̆tə̑ ausschauen (auch mit dem Fernrohr) (Kettunen 1938: 132); lv kīkõrtõ kiikriga vaadata; raudzīties ar tālskati, ķīķerēt (LELS 2012: 119)
Vt kiiker

kärpima1, (ma) kärbin 'teritama' < kasks scherpen 'scherfen'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 453) kerpima (teravaks lõikama, teritama) 'schärffen (das Holtz)'; (Piibel 1739) omma raud-labbidast kerpima; (Hupel 1780: 168) hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; (Hupel 1818: 64) kerpima r. 'schärfen'; (Lunin 1853: 56) kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R; `kär´pmä (-me) Kod eL (EMS IV: 507; Saareste II: 731)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 kär´pima, -bin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 kär´pima, -bin (kar´pima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < ?... 'schärfen, abscheren, beschneiden' (EEW 1982: 1142); < kasks scherpen 'teritama' (Ariste 1972: 97); < ? kasks scherpen 'teritama' (Raun 1982: 63); < asks scharpen (Liin 1964: 54); < kasks scherpen 'teritama' (Uibo 2010: 373)
Läti keel: lt šķẽrpêt schärfen, wetzen, kratzen < nd. scherpen 'schärfen' (Sehwers 1953: 132); lt šķērpēt schärfen, wetzen < mnd. scherpen (Jordan 1995: 101)

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'Lust'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 192-193) sÿß pidda meÿe suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas Iumala Sana tagka nouwdma; (Müller 1600/2007: 328) suhre Lusti nĩck hÿ͠mo kaas (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 194) Sis saht sinna omma lusti neggema; (Stahl HHb II 1637: 9) ∫üddame lu∫ti . . kahs 'mit Hertzen lust'; (Stahl LS I 1641: 69) on neil Englil lu∫t meid denida 'haben die Engel lu∫t vns zu Dienen'; (Gutslaff 1648: 225) Lusti 'Lust'; (Gutslaff 1647-1657: 68) peab minnule weel häh lusti sahma; (Göseken 1660: 291) lusti, -i 'Lust'; (Göseken 1660: 494) meeleheh oppri pehl (rõõm ohverdada) 'lust zum Opffer'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'; (Vestring 1720-1730: 126) Lust, -sti 'Die Lust'; Kunni Lust ta otsa saab 'biß ihme die Lust vergehet'; (Helle 1732: 93) himmo 'die Lust, Begierde'; (Helle 1732: 135, 322) lust 'die Lust'; (Piibel 1739) Ja ma tahhan keik temma lusti löppetada; (Hupel 1766: 33) Selle sees arwad sinna keik omma römo, keik omma lusti leida.; (Hupel 1780: 210) lust, -i r., d. 'die Lust'; (Arvelius 1782: 103) lusti pärrast; (Arvelius 1787: 136) lust on peält nähha; (Hupel 1818: 131) lust, -i r. d. 'Lust, Freude'; (Lunin 1853: 96) lust, -i r. d. 'радость, удовольствiе'
Murded: lus´t, lusti 'rõõm; lõbu; tahtmine' Sa Muh Pä M T; lus´t, lus´ti Mär Pä KPõ TaPõ KJn V; lust, `lusti R (EMS V: 524)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; Wiedemann 1893: 552 lus´t, lus´ti 'Lust, Fröhligkeit; Lust, Bereitwilligkeit'; ÕS 1980: 385 lust;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 luste, lust 'Lust, Begehren; Vergnügen, Freude'; Schiller-Lübben lust 'Lust, Begehren'; MND HW II: 1 lust 'Verlangen, Begierde, Gelüst; erfülltes Verlangen, Genuß, Vergnügen, Freude'
Käsitlused: < kasks lust ~ sks Lust (EEW 1982: 1392); < kasks lust(e) (Raun 1982: 81; Raag 1987: 324); < kasks lust (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 59; SSA 2: 119; EES 2012: 256)
Läti keel: lt *luste Lust < mnd. lust, luste (Sehwers 1918: 153); luste, lusta Lust < mnd. lust (Jordan 1995: 76);
Sugulaskeeled: sm lysti, lusti [1580] huvi, mieliteko; halu, hauska / Vergnügen, Lust; lustig < mrts lust, lyst; is lusti; vdj lus´t´si < ee (SSA 2: 119); vdj lusti ilus, nägus; ilu; lust rõõm; красивый; красота; веселье, радость (VKS: 646); lvS lust Lust (SLW 2009: 113); lv luš́̄t Lust < kasks lust (Kettunen 1938: 209); lušt rõõm, lust; jautrība, luste
Vt lustima

miil1, miili 'kütis' < kasks mîle 'Meiler'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 498) mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema (miilipõletamiseks puitu valmis laduma) 'kohlen Holtz nieder legen'; mijhl (seade metsas puidusöe valmistamiseks) 'grube (kohlen grub)'; (Vestring 1720-1730: 137) Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; (Helle 1732: 139) miil 'Köhlergrube'; (Hupel 1780: 216) miil, -i r. 'die Kohlengrube'; (Hupel 1818: 140) miil, -i r. 'Kohlengrube'; (Lunin 1853: 105) miil, -i r. 'угольная яма'
Murded: miil, `miili Kuu Jõh; miil, miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´, miilõ Rõu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´, mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; Wiedemann 1893: 608 mīl´, mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mile, miler 'Kohlenmeiler'; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
Käsitlused: < kasks mile (mîle) (EEW 1982: 1535); < kasks mile (Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; EES 2012: 281); < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' (EKS 2019); < kasks mīle (SSA 2: 167)
Läti keel: lt mĩle Kohlenmeiler < mnd. mīle (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80); mīlis, mīle Kohlengrube, Meiler < mnd. mîle(r) (Jordan 1995: 78);
Sugulaskeeled: sm miilu (1745) sysi-, tervahauta / Meiler < mrts mila 'sysimiilu' (‹ kasks mīle); lv mīl´ < kasks mīle (SSA 2: 167); lv mīl´ Meiler, Kohlengrube < kasks mile (Kettunen 1938: 226)

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'Niere'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 234) euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; (Stahl 1637: 95) Neer, [neer]u∫t 'Niere'; Neer / ne(h)r; (Stahl HHb IV 1638: 226) ∫inna kiu∫at ∫üdamet ninck neerut 'du prüfe∫t Hertzen vnd Nieren'; (Stahl LS I 1641) Rahut 'Nieren'; (Gutslaff 1648: 229) Rahow /o 'Nieren'; (Göseken 1660: 293) neerit 'Nieren'; (Göseken 1660: 519) neerit 'nier'; (Göseken 1660: 588) rachket 'nier (ren)'; (Vestring 1720-1730: 149) Nerud 'Die Nieren'; (Helle 1732: 145) nerud 'die Nieren'; (Piibel 1739) raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; (Hupel 1780: 223) nerud r. 'die Nieren Pl.'; (Lithander 1781: 537) Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; (Hupel 1818: 151) neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; (Lunin 1853: 115) neer, -o r. d. 'почка'
Murded: nier, `nieru R(`niero Vai); nier, nieru (-ee-) K I; neer, neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel, neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r, neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr, nēru, nēro (d) 'Niere'; Wiedemann 1893: 665 nēr, nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' (EEW 1982: 1680; Ariste 1963: 98; Raag 1987: 324); < kasks nere (Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; EES 2012: 309)
Läti keel: lt niẽre, nieris Niere < mnd. nēre (Sehwers 1918: 154); niẽre, niẽris Niere < nd. nēre 'Niere' (Sehwers 1953: 83); niere Niere < mnd. nêre (Jordan 1995: 80);
Sugulaskeeled: sm nierunen munuaiset / Nieren < rts njure (vrd kasks nēre) (SSA 2: 216); lv nìe̯rə̑z Niere < kasks nere (Kettunen 1938: 247)

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'Balken'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1583) Palke, Mats; (Rossihnius 1632: 265) sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; (Stahl 1637: 39) Palck, palcki∫t 'Balck'; (Stahl HHb III 1638: 99) ninck ∫e palcki ommas ∫ilmas ep tunnet ∫a mitte? 'Vnd des Balcken in deinem Auge wir∫tu nicht gewar?'; (Stahl LS II 1649: 685) Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; (Gutslaff 1648: 207) Hirs /e 'Balcke'; (Gutslaff 1647-1657: 230) ütz Balcki om sinnu Silma sissen; sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; (Göseken 1660: 283) Palck, -i 'Balcke'; (Göseken 1660: 521) Palck, -i 'Balck'; nelli sülda palck 'Ein Balck von 4 Faden'; (Göseken 1660: 751) üx palck (purre) 'steg / schmale Brücke (ponticulus)'; (Göseken 1660: 651) Talla palcki (kandev palk) 'träger balcke (trabs)'; (Göseken 1660: 705) weddo palck (kaalupalk) 'Wage Balck (scapus)'; (Göseken 1660: 548) palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; (Hornung 1693: 29) Palk, Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; (Vestring 1720-1730: 171) Palk, -gi 'Ein Balcken'; Palkit ullatawat mahha 'Die Balcken reichen biß hinunter'; (Helle 1732: 154) palk 'der Balcken'; (Helle 1732: 355) Ta wiskab ülle seitsme seina palki 'er ist ein Prahl-Hans'; (Piibel 1739) nemmad raiuwad mahha so ärrawallitsetud seedri-palgid; (Hupel 1780: 235) palk, -i r., d. 'der Balken'; (Hupel 1818: 171) palk, palgi r. d. 'der Balken'; (Lunin 1853: 132) palk, palgi r. d. 'балка, бревно'
Murded: palk, `palgi R(`palki Vai); palk, palgi Hi; pal´k, palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k, pal´gi 'Balken'; Wiedemann 1893: 760 pal´k, pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
Käsitlused: < kasks balke 'Balken' (EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EES 2012: 350)
Läti keel: lt baļ̃ķis (1587 tho Balcke) Balken < mnd. balke (Sehwers 1918: 142; Jordan 1995: 54);
Sugulaskeeled: sm palkki [1584] veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke; is palkki hirsi; krj palkka, palkki paksu lattia- t. kannatinpalkki < rts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka parru; vps balk parru; kannatinpalkki < vn балка 'parru, palkki' (SSA 2: 301); vdj balkka, palkki tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157, 873); lvS palt´ (palkis 1829) Balken (SLW 2009: 144); lv baĺ̄k̀ Balken (Kettunen 1938: 20-21); baļk palk; baļķis (LELS 2012: 42)

pind, pinnu '(puu)killuke' < kasks spint 'Splitter, Stäbchen'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 685) Mea neht ∫inna agka∫ öhe Pindo omma Welja Silma∫ 'Was sihestu aber einen Splitter in deines Bruders Auge'; (Gutslaff 1647-1657: 230) sedda pindo, Kumb su welje Silman om; ma wötta se pindo su Silma sissest erra; (Göseken 1660: 566) pindo 'Splitter (von Holtz)'; (Hornung 1693: 37) Pind, Pinna / Acc. pl. Pindo 'ein Splitter'; (VT 1686) Ent mes näet sinna Pinda omma Welle Silmän; (Piibel 1739) lasse, ma kissun sedda pinda sinno silmast wälja; (Hupel 1780: 242) pind, pinna r.; pinno d. 'der Splitter'
Murded: pind, `pinna R(`pinda VNg Vai); pind, pinna eP eL; pind, `pinnu Lüg IisR; pind, pinnu Hää Saa JMd Tür Sim IPõ Plt KJn SJn sporeL; pend, penna Mar Mih Juu (EKI MK; EMS VII: 494)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 905 pind, pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; Wiedemann 1893: 821 pind, pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; ÕS 1980: 514 pind 'terav killuke, pilpake';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spint 'das weiche und weisse Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes'; Schiller-Lübben spint 'ds weiche und weiße Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes, das noch nicht in Kernholz übergegangen ist'
Käsitlused: < ee pind 'Fläche, Boden' (EEW 1982: 2062; EES 2012: 371); < kasks spint (Raun 1982: 122)

pint, pinda 'koot; noodahark' < ? kasks, sks pint 'Penis'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pint, pinda 'hark nooda põhja vajutamiseks; koot, rehepeksuvahend' Krj Pha Pöi Muh Hi L Ha Jä (EKI MK; EMS VII: 507)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pint, pinda 'Klöppel am Dreschflegel'; nōda-pint (D) 'zweispitzige oder mit einem Bügel versehene Stange, um beim Fischen unter dem Eise den unteren Rand der zusammengeknüpften Setznetze in Ordnung zu halten'; Wiedemann 1893: 822 pint, pinda 'Klöppel am Dreschflegel'; nōda-pint (D) 'zweispitzige oder mit einem Bügel versehene Stange, um beim Fischen unter dem Eise den unteren Rand der zusammengeknüpften Setznetze in Ordnung zu halten'; ÕS 1980: 516 pint, pinda 'endisaegne rehepeksuriist, koot';
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pint, ○pit 'Penis, „mechte enes mannes“'
Käsitlused: < .......... (EEW 1982); < ... (ebaselge) (Raun 1982: 123); < vrd kasks pint ~ sks Pint 'peenis' (EES 2012: 372)
Sugulaskeeled: lv pīņţ, pīņţik koot, pint; sprigulis (LELS 2012: 244)

poi, poi 'ankurdatud ujuv meremärk' < kasks boie 'Boje'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: poi 'ujuk, meremärk' Hlj S Rid Mar Khn Hää Ris Koe; poi 'vender' Phl (EMS VII: 628)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929 poi, poiu (D) 'Boie, Ankerboie'; Wiedemann 1893: 843 poi, poiu (D) 'Boie, Ankerboie'; EÕS 1925: 796 poi 'laev. ujuv meremärk, kupp'; ÕS 1980: 523 poi 'ujuv meremärk'; Mereleksikon 1996: 328 poi '(hol boei)'; VL 2012 poi '(hol boei ‹ vanapr boue)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boie 'Treibbake'; MND HW I boie, böye (○boier, böier, böiert 'Boje, verankerter schwimmender Körper um die Lage des Ankers oder der Fahrstraße anzuzeigen'
Käsitlused: < kasks boie ~ sks Boje (EEW 1982: 2118; EES 2012: 378); < kasks boie (Raun 1982: 125); < kasks bôie 'Boie, Ankerboie' (GMust 1948: 59, 87); < sks Boje 'poi' (‹ keskhol boye) (EKS 2019)
Läti keel: lt † buõjas (pl.) Hölzer an den Netzstricken, um diese auf dem Wasser zu halten < nd. boie (Sehwers 1918: 38, 145); lt boja (LELS 2012: 45);
Sugulaskeeled: sm poiju [1787] ankkuri-, merkkipoiju / Boje < rts boj 'poiju' (‹ kasks boie) (SSA 2: 385); vdj buju poi; võrgumärk < vn буй (VKS: 174); lv bojà Boje, Seezeichen der Schiffer und Fischer < vrd lt bōj (Kettunen 1938: 25); lv bojā poi; boja (LELS 2012: 45)

polt, poldi 'kinnitusvahend' < kasks bolte(n) 'Bolzen'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 246) polt, -i r., d. 'Bolze, Streicheisen'; (Hupel 1818: 189) polt od. pold, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; (Lunin 1853: 146) polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
Murded: polt, `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-), poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) (EKI MK; EMS VII: 642)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t, pol´di 'Bolzen'; Wiedemann 1893: 845 pol´t, pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), mnd. bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
Käsitlused: < kasks bolt(e) (EEW 1982: 2126); < kasks bolte(n) (Raun 1982: 125; EES 2012: 379)
Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te (1638 Bullta) Bolzen, Riegel, Pfeil < mnd. bolte (Sehwers 1918: 48, 85, 144); bul̃ta (bults, bul̃te) < mnd. bolte 'Bolzen, Pfeil' (Sehwers 1953: 20); bulta, bults Bolzen < mnd. bolte (Jordan 1995: 58);
Sugulaskeeled: sm poltti pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe < ee polt (‹ kasks bolt(e)) ~ vn болт (SSA 2: 392); sm pultti [Agr] < rts bult (‹ asks bolt) (Häkkinen 2004: 971); sm poltti, pultti Schraube, Bolzen < ee polt, rts bult (Bentlin 2008: 161); vdj boltta polt (VKS: 166); lv bol̄´t̀ Bolzen < kasks bolte (Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327); boļt polt; bultskrūve (LELS 2012: 46)

pruukima, (ma) pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'gebrauchen'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; (Müller 1600/2007: 306) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma (16.09.1603); (Stahl HHb I 1632: A) ke temma nimmi kurja∫t pruckip 'der ∫einen Nahmen mißbrauchet'; (Stahl HHb I 1632: Hij) eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; (Stahl 1637: 44) prüchkma, prüchkin, prüchk∫in, prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; (Stahl HHb IV 1638: 155) Keicke asjade eddes pruhcki ∫e pöha öchto∫öhmenaja 'Für allen dingen brauch das heilige Nachtmahl'; (Gutslaff 1648: 439) kurjaste prukma 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 283) pruhkima 'Brauchen'; (Göseken 1660: 571) ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 728) oigkeste ruuhkima 'Gebrauchen'; (Göseken 1660: 737) erra ruhckitut pöld 'Acker der auß gebrauchet ist'; (VT 1686) nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; (Vestring 1720-1730: 188) prukima '- -'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Piibel 1739) agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; (Hupel 1766: 6) pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; (Hupel 1780: 247, 260) prukima r., d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; (Hupel 1818: 191) prukima, pruukma r. d. 'brauchen, gebrauchen'; (Lunin 1853: 148) prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh (EKI MK; EMS VII: 770)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'; Wiedemann 1893: 880, 989 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
Käsitlused: < kasks brūken (EEW 1982: 2185; SSA 2: 413); < kasks bruken (Raun 1982: 128; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; EES 2012: 386)
Läti keel: lt *brũķêt gebrauchen < mnd. brūken (Sehwers 1918: 144); lt brũķêt < mnd. brūken 'gebrauchen' (Sehwers 1953: 18); brūķēt gebrauchen; trinken, saufen < mnd. brûken 'gebrauchen' (Jordan 1995: 57);
Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten < rts bruka (‹ kasks bruken) (SSA 2: 412-413); is prūkata < sm (SSA 2: 413); vdj pruukkia pruukida, kasutada; употреблять, применять (VKS: 966); lvS brūt´, -ub gebrauchen (SLW 2009: 52); lv brùi̭k̆kə̑ gebrauchen < kasks bruken (Kettunen 1938: 30); brūikõ pruukida, tarvitada; lietot, brūķēt (LELS 2012: 49)
Vt pruuk

tempel3, templi 'kangasõlg' < ? asks tempel 'Sperrholz'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `tempel, `templi 'kangapinguti; kangasõlg' R Lä Ha Jä Sim I Ksi Plt Nõo; `templi Kam Kan Urv Rõu Plv; `temper VJg (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1265 temper, tempri 'Sperrholz am Webstuhl (um das noch nicht aufgerollte Gewebe straff zu halten)'; Wiedemann 1893: 1144 tempel, templi '= temper'; temper, tempri (tempel) 'Sperrholz am Webstuhl (um das noch nicht aufgerollte Gewebe straff zu halten)'; EÕS 1937: 1535 tempel 'kangasõlg'; ÕS 1980 tempel 'kangasõlg'
Käsitlused: < asks tempel 'kangasõlg' (‹ lad templum 'puujupp') (EES 2012: 524)
Vrd pärss, pall2

tuht- 'karistus-' < vrd asks tucht(hûs), sks Zucht-

Esmamaining: Holtz 1817
Vana kirjakeel: (Holtz 1817: 29) Plikka üksi wandus sedda hea-teggijar rikast Meest ja Kohhut ennast nenda, et tedda tuhthone widi.; (Schüdlöffel 1843: 109) Kadri kehrab tuhthones, kuhho tedda pandud kümne aasta aiaks.
Murded: tuht, tuhi '(peksasaamisest)' Ris (EKI MK); tuht|oone 'vangla' Rei Juu JMd; `tuhtu`uone Hlj; tuhk`uone Lüg; `tuhti panema 'kinni panema' Kuu Hlj (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuht, tuhi; tuht-hōne 'Zuchthaus'; tema sai tuhti 'er kam in’s Zuchthaus'; Wiedemann 1893: 1213 *tuht, tuhi; tuht-hōne 'Zuchthaus'; tema sai tuhti 'er kam in’s Zuchthaus';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tucht 'Zucht, Erziehung; Bildung, Anständigkeit'
Käsitlused: < asks tuchthūs 'Zuchthaus' (EEW 1982: 3328)
Läti keel: lt † stukũzis Gefängnis < mnd. stockhūs (Sehwers 1918: 61, 161); lt ķuktũzis (‹ lt tuktũzis) Gefängnis < nd. tuchthūs 'Zuchthaus' (Sehwers 1953: 68); lt tuktmeisteris Zuchtmeister < nd. tuchtmester; tuktũzis, -ũze Zuchthaus, Gefängnis < nd. tuchthūs (Sehwers 1953: 146)

tuhvel, tuhvli 'toaking' < kasks tuffele 'Pantoffel'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 243) Tüppel /e 'Tüffel'; (Göseken 1660: 293) Toppel 'Pantoffel'; (Göseken 1660: 669) Tuppel 'Pantofel (crepida)'; tuppli puh 'Pantofel Holtz (suber)'; Towli puh 'Pantoffel Holtz (suber)'; (Hupel 1780: 286, 289) tohweli d.; tohwlid r. 'Pantoffeln'; tuhwli d.; tuhwlid r. 'Pantoffeln'; (Hupel 1818: 249, 253) tohwel, -wli r. d. 'Pantoffel'; tuhwel, -wli r. d. 'Pantoffel'; (Lunin 1853: 197, 200) tohwel, -wli r. d. 'туфля'; tuhwel, -wli r. d. 'туфля'
Murded: `tuhvel, `tuhvli R Jäm Pha Muh Rei Mar Kse Aud Tor Hää Ha JMd Koe VJg Iis Lai Plt KJn M; `tuhvli (`tohvli) Puh San Kan Krl Rõu Räp; `tuhbel Mär (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuhwel, tuhwli 'Pantoffel'; Wiedemann 1893: 1213 *tuhwel, tuhwli 'Pantoffel'; ÕS 1980: 735 tuhvel;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tuffele; tuffel 'gekürzt aus pantuffele' Pantoffeln; Schiller-Lübben tuffel 'gekürzt aus pantuffele';
Eesti leksikonid: Hupel 1795: 242 Tuffel 'st. Pantoffel'
Käsitlused: < kasks tuffele (‹ pantuffele 'Pantoffel'), vrd vn туфель (EEW 1982: 3329); < kasks tuffele (Raun 1982: 183); < kasks pantufelen, pantoffelen; tuffel (Liin 1964: 57); < asks tuffel 'tuhvel, toaking' (EES 2012: 550)
Läti keel: lt tupele, stupele [1638 Tuppele] Pantoffel < mnd. tuffele 'Pantoffel' [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 49, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146); tupele, stupele Pantoffel; abgetrageber Schuh < mnd. tüffel (Jordan 1995: 105);
Sugulaskeeled: sm tohveli [1637 toffelit] kevyt sisäjalkine, tossu / Pantoffel < vrd rts toffel (‹ kasks tuffele ‹ pantuffele) (SSA 3: 303); is tuhveli (Len) king (Laanest 1997: 203); lv to`ppil´ Absatz des Schuhwerks; Pantoffel < sks (Kettunen 1938: 427; Raag 1987: 328); toppiļ tuhvel; tupele (LELS 2012: 328)

tull, tulli 'aerutugi' < kasks dulle, dolle 'Dolle'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 671) tollit (aerude toed paadi parda küljes) 'der pflock im Boht, dazwischen die Ruder ligen'; Tollit 'Ruder-Ring (transtrum)'; (Hupel 1780: 286) tollid, aeru tollid r. 'die Stöcke zwischen welchen die Ruder liegen'
Murded: toll, `tolli 'aerutull' Jõe Kuu VNg Jõh; tol´l, tolli S L Ris Kei JõeK (EKI MK); tull, `tulli Jõe Kuu Hlj VNg; `tulli, `tulli VNg Vai; tul´l, tulli Jäm (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´l´, tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; Wiedemann 1893: 1219 tul´l´, tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; ÕS 1980: 737 tull 'aeru tugi paadi serval';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dolle, dulle 'Ruderpflock, -nagel'; MND HW I dulle, dolle 'Ruderpflock, Dolle'
Käsitlused: < kasks dolle, dulle (EEW 1982: 3350; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 98); < kasks dulle (Raun 1982: 184); < kasks dulle 'Ruderpflock' (GMust 1948: 6, 27, 93); < rts tull, asks dolle, dulle 'tull; tugev puust nael' (EES 2012: 553); < asks dolle, dulle 'tull' (EKS 2019)
Läti keel: lt duļļi Zapfen, zwischen welchen die Ruder liegen; hervorragende Zapfen am Bauernwagen < mnd. dulle (Sehwers 1918: 41); dulles, duļļi Ruderpflöcke < mnd. dulle 'Ruderpflock, Dolle' (Sehwers 1953: 29); duļļi Bolzen zum Rudereinlegen, Ruderpflöcke, zwischen welchen die Ruder liegen < mnd. dulle 'Rudepflock, Dolle' (Jordan 1995: 60);
Sugulaskeeled: lv tol̄ < kasks dolle; vdj tulli < ee tull (SKES: 1393); lv toĺ̄, duĺ̄ Ruderpflock, Dolle < kasks dolle, dulle (Kettunen 1938: 427); lv toļ tull; dullis (LELS 2012: 328)
Vrd klamp

täärama, täärata 'varuma' < vrd kasks teren '(ver)zehren'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `tääräma 'kulutama, tarvitama; priiskama' Lei (EKI MK); `täärima 'kulutama, raiskama' Kei (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟrama, -rata (rada) '(zusammenbringen)'; Wiedemann 1869: 1137 tǟrama, -rata (rada) '(zusammenbringen)'; EÕS 1937: 1604 täärama 'varuma, tagavaraks koguma'; ÕS 1980: 748 täärama 'varuma, tagavaraks koguma';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben teren 'zehren, verzehren; verthun; Zehrung halten'
Käsitlused: < kasks teren '(ver)zehren' (EEW 1982: 3466); < vrd kasks teren 'ära tarvitama' (Raun 1982: 189)
Läti keel: lt tẽrêt verzehren, verbrauchen, verschwenden < mnd. teren (Sehwers 1918: 162); tẽrêt verzehren < mnd. tēren '(ver)zehren; vertun' (Sehwers 1953: 142); tērēt verzehren, verbrauchen < mnd. teren (Jordan 1995: 103); lt tẽriņš Aufwand, Ausgaben, Unkosten < mnd. teringe 'Zehrung, was man zum Unterhalt nötig hat, überhaupt Kosten, Auslagen' (Sehwers 1918: 36);
Sugulaskeeled: sm täärätä [1605] nauttia ruokaa t. juomaa, kuluttaa syömällä t. juomalla; tuhlata, haaskata / reichlich od. unmäßig) essen od. trinken, verzehren; verschwenden < rts tära 'syödä, jäytää, kalvaa, hivuttaa, kuluttaa; tuhlata, haaskata' (‹ kasks teren 'jäytää, kuluttaa') (SSA 3: 359)

vaht, vahi 'valve; vahipost; valvur' < kasks wacht(e) 'Wache, Wächter'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 389) Eike ninda kuÿ v̈x Wacht, echk v̈x Achke Sodda|mees; Öhwacht; (Müller 1600/2007: 118) Eike ninda kuÿ v̈x Wacht, echk v̈x Achke Soddamees (23.01.1601) 'valvur'; sest Pi͠meda Öh wahist woix errapæstetuth sada (23.01.1601) 'pimeda öö vahikorrast'; (Müller 1600/2007: 514) kuÿ kauwa tæma piddab wachti piddama (31.05.1605); (Stahl HHb III 1638: 188) ninck töi∫e wahti 'vnd andere Hut'; (Stahl LS I 1641: 51) ninck wachti piddawat 'vnd wacht halten'; (Gutslaff 1647-1657: 289) Teill om se wacht, mincket, pancket sedda nihähste Kindi; (Gutslaff 1647-1657: 274) Kumba waha aicko se warras tulleb; (Göseken 1660: 299) wacht, -i 'Wacht'; (Göseken 1660: 691) wacht 'Hütt (custodia, tutela)'; Wachti 'schildwacht (excubiæ)'; wacht uxe ees (uksehoidja) 'thür Wechter (stator)'; (Hornung 1693: 39) Waht, Wahhi, Wahti / Acc. pl. Wahtisid 'ein Wächter'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Wachti Jürri; (Vestring 1720-1730: 277) Waht, -hi 'Der Wächter'; (Helle 1732: 202) waht 'die Wacht, der Wächter'; (Piibel 1739) Ja ta panni neid wahhi alla kunninga wahhimeeste pealikko kotta; mispärrast ei olle sa kunninga omma issanda jure wahti pannud; Ja se sündis ho͠miko wahhi aial; (Hupel 1780: 302) waht, wahhi r., d. 'die Wache, der Wächter'; (Hupel 1818: 273) waht, wahhi r., d. 'Wache, Wächter'; (Lunin 1853: 219) waht, wahhi r. d. 'караулъ, сторожъ'
Murded: vaht, vahi 'valve(kord); valvaja' Kuu Lüg Jõh S(vaeht); vaht (-h´-), vahi (-e) L K I Trv Hel T V; `vahti, vahi VNg Vai; vahk (-h´-), vahi Saa Hls Krk (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1424 waht, wahi 'Wache, Wächter'; Wiedemann 1893: 1288 waht, wahi 'Wache, Wächter'; ÕS 1980: 766 vaht;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wacht(e) 'Wacht, Wache, Bewachnung'; wake 'das Wachen, Wache, Wacht, Bewachnung'; Schiller-Lübben wachte 'Wacht, Wachen, Bewachung'
Käsitlused: < kasks wacht(e) (EEW 1982: 3639; Raun 1982: 195; GMust 1948: 70, 95; SSA 3: 389; EES 2012: 585); < kasks wachte (Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47); < kasks wachte 'Wachtposten', vrd rts vakt, väkt (Raag 1987: 337)
Läti keel: lt *vakts [1638 Wackts] Wacht, Wache < mnd. wacht(e) (Sehwers 1918: 39, 99, 164); vakts, vakte Wacht, Wache < mnd. wacht(e) 'Wacht, Wache, Bewachung' (Sehwers 1953: 150; Jordan 1995: 107);
Sugulaskeeled: sm vahti [1621] vartija; vartio(vuoro), vartiointi / Wächter; Wache; is vahti; krj vahti < rts wacht 'vartioiminen, vartio; vartija, vahti; vahtihuone' (‹ kasks wacht(e)) (SSA 3: 389); sm vahti Wächter; Wache < asks wacht(e) ~ vrts vakt (Bentlin 2008: 194); lv vak̄t´; vdj vahti < sm ~ ee (SKES: 1588-89); is vahti (Len, Kos) (öö-, metsa)vaht (Laanest 1997: 212); lvS vakt Wacht (SLW 2009: 215); lv vak̄t´ Wache, Wächter < kasks wachte (Kettunen 1938: 467); vakţ valvur; sargs (LELS 2012: 351)
Vt vahtima

vahtima, (ma) vahin 'valvama; ootama' < kasks wachten 'wachten'

Esmamaining: Stahl HHb IV 1638
Vana kirjakeel: (Stahl HHb IV 1638: 308) ninda ommat kah∫ needt Englit öhe∫koh∫ / wahivat ∫ünno Hinge pehle 'also sein auch die Engel beysa͠men / warten auff deine Seele'; (Stahl LS I 1641: 23) ∫e truwi ∫ulla∫e kahs meije I∫∫anda pehle wachtima 'mit dem getrewen Knechte auff vn∫en Herren warten'; (Stahl LS I 1641: 26) ninck meddi I∫∫anda pehle wachtima 'vnd auff vn∫eren Herren warten'; (Gutslaff 1648: 245) kaitzma 'wachten'; (Göseken 1660: 299) wachtima 'wachten'; (VT 1686) sis olliwa nemmä temmä pähle wachtman; (Helle 1732: 202) wahtima 'lauren'; (Piibel 1739) nemmad wahtsid ühhe päwa ja ö wärrawis; otsego rööwlid wahhiwad ühhe mehhe järrele; Ma tahhan seista ommas wahtis , ja seisma jäda kantsi, ja tahhan wahtida; (Hupel 1780: 303) wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; (Hupel 1818: 273) wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; (Lunin 1853: 219) wahtima r.; wahtma d. 'караулить, сторожить, подстерегать'; wahti piddama 'быть на часах, караулить'
Murded: `vahtima 'vaatama; jälgima; valvama' R eP(`vah´tma Mar Mih Khn Saa KJn, `vaśtma Kod); `vah´tma Trv T V; `vah´tme Hel San; `vah´kme Krk Hel (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1425 wahtima, wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; Wiedemann 1893: 1288 wahtima, wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; ÕS 1980: 766 vahtima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wachten 'wachen, aufpassen, lauern; warten, hüten, bewahren'; waken 'wachen, Wache halten'; Schiller-Lübben waken 'wachten, Wache halten, Wachdienst leisten'; wachten 'sorgsam hüten; warten, erwarten'
Käsitlused: < ee vaht ~ kasks wachten 'wachen, aufpassen' (EEW 1982: 3640); < kasks wachten (Raun 1982: 195; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47; SSA 3: 388; EES 2012: 585); < kasks wachten 'bewachen', vrd rts vakta (Raag 1987)
Läti keel: lt *vaktêt [1638 wackteht] Wache halten, bewachen < mnd. wachten (Sehwers 1918: 99, 164); vaktêt Wache halten, Achtung geben, bewachen, behüten < mnd. wachten 'wachen, aufpassen, lauern, hüten, bewahren' (Sehwers 1953: 150); vaktēt Wache halten, Achtung geben, bewachen; vāķēt (bei einem Kranken, einem Toten) wachen < mnd. waken (Jordan 1995: 107);
Sugulaskeeled: sm vahdata [1732; 1621 vahtia] pitää silmällä, vahtia, paimentaa; väijyä; tuijottaa / (be)hüten, bewachen, überwachen; belauern; anstarren; is vahtia vartioida; odotella; tuijottaa < mrts vakta 'vartioida, pitää silmällä; suojella; vaania' (‹ kasks wachten); krj vahtie vahtia, vartioida < sm vahtia; vdj vahtia vartioida < sm ~ ee (SSA 3: 388; SKES: 1588-1589); is vahtiaɢ (Len, Hev, Sür) valvama (Laanest 1997: 212); lvS vakt wachen, bewachen; auf etwas abzielen (SLW 2009: 215); lv vak̄t́ə̑ wachen, bewachen < kasks wachten (Kettunen 1938: 467); vakţõ valvata; vaktēt, sargāt (LELS 2012: 351)
Vt vaht

vant, vandi 'mastiköis' < kasks want, sks Want

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 276) wand, -i r. 'Schiffswand, Stricke die den Mast halten'; (Lunin 1853: 222) wand, -i r. 'веревки держащiя мачту'
Murded: vant, `vandi 'masti kinnitusköis' R(`vanti VNg Vai); vant, vandi Hi; vant´, vandi (-n´-) Sa Muh L Ris JõeK (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 wan´t, wan´di 'Halttau am Mast'; Wiedemann 1893: 1306 wan´t, wan´di 'Halttau am Mast'; ÕS 1980: 773 vant 'masti küljelt toestav tross'; Mereleksikon 1996: 468 vant '(hol want)'; VL 2012 vant '(sks Want ‹ hol want)';
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Want [vand], meist im Pl. Wanten 'Seitenstütze der Masten und Stengen, Strickleiter am Mastbaum'
Käsitlused: < sks Wante ~ asks want 'Seitenstütztau' ~ rts vant (EEW 1982: 3712); < rts vant ~ sks Want (Raun 1982: 198; SSA 3: 407); < sks Want 'Halttau am Mast' (GMust 1948: 95); < sks Want ~ rts vant 'vant' (EES 2012: 591); < asks want 'vant' (EKS 2019)
Läti keel: lt vañte Schiffstau, Tau am Mast < nd. want 'Schiffstau' (Sehwers 1953: 151); lt vants vānta, vant (LELS 2012: 354);
Sugulaskeeled: sm vantti [1787] laivan reelinki; mastoa sivusuunnasta tukeva köysi / Want < rts vant (‹ kasks resp. hol want) (SSA 3: 407); lv vānt̆ta Schiffswante < asks want 'Tauwerk' (Kettunen 1938: 475); lv vānta vant; vants (LELS 2012: 354)

veebiliides @ veebihaldur