?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
kimmel, kimli 'hobune' < kasks schimmel 'Schimmel'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) Halli /a 'Schimmel'; (Vestring 1720-1730: 32, 38) Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; (Hupel 1780: 181) kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; (Hupel 1818: 84) kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; (Lunin 1853: 59) kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
- Murded: `kimmel, `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel, `kimbli R; kimmel, `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel, `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId (EMS III: 148-149)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; Wiedemann 1893: 283 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble (kimbel) 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune';
- Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 830); < asks schimmel (Raun 1982: 40; EES 2012: 156); < rts skimmel ~ sks Schimmel (SSA 1: 365)
- Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels Schimmel (Pferd) < nd. schimmel (Sehwers 1953: 133, 153); šķimelis Schimmel < mnd. schimmel (Jordan 1995: 101);
- Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki (1874) päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd) < rts skimmel (‹ sks Schimmel); lv (s)kimīl´ kimo < sks ~ rts ~ lt šķimmels (SSA 1: 365); lv kimìĺ, (alt) skimìĺ Schimmel (Kettunen 1938: 127); lv kimīļ kimmel; palss (LELS 2012: 122)
kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'Schaube'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189) Kuuesepp Tito; (Müller 1600-1606: 162) hallÿ kuwe kaas; (Müller 1600/2007: 534) ke v̈che hallÿ kuwe kaas keub (14.06.1605) 'halli kuuega'; (Stahl 1637: 101) Kuhb 'Rock'; (Stahl HHb III 1638: 190) Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel w͠m dich'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 208) Temma mössub - - omma Kuhbe; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 442) Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock, tunica'; (Hornung 1693: 41) Kuub, Kue, Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; (Vestring 1720-1730: 102) Kuub, kue 'Der Rock'; (Helle 1732: 125) kuub 'der Rock'; (Piibel 1739) hakkas sest uest kuest kinni, mis tema selgas,; (Hupel 1780: 197) kuub, kue r. 'der Rock'; (Arvelius 1787: 118) serkid ja kued
- Murded: kuub, kuue 'üleriie' eP; kuub, `kuue R; kuub, kuvve I sporM sporV; kuup, kuuba Har (EMS IV: 138, 166)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; Wiedemann 1893: 421 kūb, kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub;
- Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
- Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' (EEW 1982: 1070); < sks, vrd küsks schūbe (Raun 1982: 57); < asks.... (lähtesõna pole registreeritud), vrd küsks schūbe (EES 2012: 197)
- Sugulaskeeled: lv kūbə̑ breiter Rock der Braut mit zwei Reihen Bänder als Garnitur < kasks (Kettunen 1938: 169)
- Vrd mantel
kuul, kuuli 'metallkera' < kasks kule, kûle 'Kugel'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 291) löhd, -i 'Kugel'; (Hupel 1780: 207) lööd, -i od. löe 'die Kugel'
- Murded: kuul (-l´), kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul, `kuuli R (EMS IV: 145)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´, kūli 'Kugel, Ball'; Wiedemann 1893: 422 kūl´, kūli (kuhl, kuli) 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 +kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. +kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'
- Käsitlused: < sks Kugel (EEW 1982: 1072); < asks Kuele (Raun 1982: 57); < Bsks Kugel 'kuul' (EES 2012: 197); < asks kuel 'kuul' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo (1786) luoti, ammus / Kugel < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' (SSA 1: 456); lv gun̄giĺ, guŋ́̄gĺə̑z Kugel; kūgə̑l Kugel (Kettunen 1938: 63, 169)
lööv, löövi 'piklik katusealune' < kasks lö̂ve 'Laube'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 207) lööw, -i d. 'eine Hütte'; (Hupel 1818: 126) lööw, -i r. d. 'die Hütte'; (Lunin 1853: 93) lööw, -i r. d. 'хижина, шалашъ'
- Murded: lööv, löövi 'varjualune; elumaja' Sa Muh Ha Tür Ksi Lai VlPõ; lü̬ü̬v́ (lü̬ü̬v), löövi Hää Kod KJn eL; lüöv, lüövi Jür Koe Sim; lüöb, lööbi Mar Juu (EMS V: 789)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 lȫw, lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; Wiedemann 1893: 535 lȫw, lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; dim. lȫwikene, lȫwikeze 'Hütte, Baracke'; ÕS 1980: 393 lööv 'pikk katusealune';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 love, lovene 'Laube, d.i. bedeckte Halle, bes. der offene Gang am obern Stockwerk eines Hauses; gallerie; Balkon, bes. über dem Wasser'; MND HW II: 1 lôve, lö̂ve 'Laubhütte; Gartenhaus; Vorbau, Vorhalle, Erkervorbau; offener Gang, Galerie, offene Halle; offene Tribüne; Markthalle'
- Käsitlused: < germ hlewa-, vrd vn... (EEW 1982: 1457); < vrd kasks love(ne) (Raun 1982: 85); < ? kasks love(ne) 'huvimaja, katos' (Koponen 1998: 125); < asks lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik' (EES 2012: 266)
- Läti keel: lt liẽvenis, liẽvenes, liẽviņš (1638 Leewenis) bedeckter Umlauf um die Korndarre, um ein Haus (Veranda), bedeckte Treppe, eine Reihe Schatten gebender Bäume < mnd. lȫvene 'Laube, bedeckte Halle, besonders der offene Gang, Gallerie am oberen Stockwerk eines hauses', nd. löving (nd. = nnd.) (Sehwers 1918: 32, 90, 152); lt lieve Kirchenchor < nd. lȫve; lievs Gallerie < nd. lȫw 'Gallerie, Vorhalle' (Sehwers 1953: 71); lieve (baznicas lieve:) das Chor < mnd. lö̂ve(ne) neben lôve 'Domvorhalle, Paradies' (Jordan 1995: 75); lievenes, lieviņš, ļuovenes Haustreppe, Veranda, Balkon; Abschauer, Abdachung, Anbau an einem Gebäude, bedeckter Umlauf um die Riege < mnd. lö̂ve(ne) (neben lôve) (Jordan 1995: 75);
- Sugulaskeeled: lv lìe̯və̑ᴅ bedeckte Treppe, Veranda < kasks love(ne) (Kettunen 1938: 193)
pall1, palli '(elastne) kera' < kasks bal, sks Ball
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 549) Pall 'Ball, damit man spielet'; (Göseken 1660: 759) ümberkondne pall (kera) 'Circul (Sphæra)'; (Vestring 1720-1730: 171) Pal, -li 'Ein Ball'; Lumme pal 'Schne bal'; (Helle 1732: 154) pallike (pal) 'ein dünner Erd-Klump'; mulla pank 'der Erd-Klump'; (Piibel 1739) Ta weretab sind waljuste, kui palli; (Hupel 1780: 235) pal, -li r., d. 'Ball, Erdklumpe'; lumme pal r., d. 'Schneeball'; (Hupel 1818: 171) pal, -li r. d. 'Ball, Erdklump'; (Lunin 1853: 132) pal, -li r. d. 'шаръ, мячь'
- Murded: pall, `palli R(`pallo Vai); pall, palli Hi; pal´l, palli (-l´l-) Khk Vll Muh sporL Ris Nis Juu JMd VJg I Plt KJn SJn M TLä Ote San Krl Har Rõu Plv Vas (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´, pal´l´i 'Ballen, Packen, Ball'; Wiedemann 1893: 761 pal´l´, pal´l´i 'Ballen, Packen, Ball'; ÕS 1980: 489 pall 'kerakujuline asi';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bal (bale) 'Ball; Ballen, die schwielige Rundung an Fuss und Hand; Ballen (Ware etc.)'; Schiller-Lübben bal 'Ball; Balle(n), die schwielige Rundung an Fuß und Hand; Ballen, Bündel'; MND HW I bal (-ll-) 'Ball; Ballen, Rundungen auf der Sohle und der Innenhand'
- Käsitlused: < asks Ball (Liin 1964: 60); < sks Ball 'kera' (Raun 1982: 115); < asks bal 'pall; päkk; (kauba)pall, komps' ~ sks Ball 'pall; kera' (EES 2012: 350)
- Läti keel: lt balla Ball (zum Spielen) (Sehwers 1953: 7);
- Sugulaskeeled: sm pallo [1667; 1637 palli] pallo / Ball < germ, vrd rts boll, sks Ball (SSA 2: 303); krj pallo; vdj pallo < sm (SSA 2: 303); vdj pallo pall, kera; мяч, шар, клубок (VKS: 874); lv bumb pall; bumba (LELS 2012: 50)
piin, piina 'vaev, valu' < kasks pîne, pîn 'Pein'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; (Rossihnius 1632: 281) Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; (Stahl 1637: 96) pihn, pihnast 'Pein'; (Stahl LS I 1641: 8) eth nemmat ∫ehl igkawe∫∫e pihna kannatawat 'daß sie daselbst ewige Peine leiden'; (Gutslaff 1648: 230) Pîna / Wallu 'Peine'; (Gutslaff 1647-1657: 278) neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; (Göseken 1660: 293) pijhn, -a 'Pein'; (Göseken 1660: 562) pijhn 'Pein (tormentum)'; (Göseken 1660: 689) waiwa ninck pijhn 'Marter (martyrium)'; (Göseken 1660: 563) Pijhn ninck wallo 'Qual'; (Vestring 1720-1730: 179) Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; (Helle 1732: 157) piin 'die Pein'; (Piibel 1739) Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; (Hupel 1780: 241) piin, -a r., d. 'Pein, Marter'; (Hupel 1818: 180) piin, -a r. d. 'Pein, Qual, Marter'; (Lunin 1853: 139) piin, -a r. d. 'мука, мученiе, цытка'
- Murded: piin, `piina R(`piina VNg Vai); piin, piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV (EKI MK; EMS VII: 432)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn, pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; Wiedemann 1893: 832 pīn, pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink);
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
- Käsitlused: < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) (EEW 1982: 2028); < kasks pîn(e) (Raun 1982: 121; Liin 1964: 58; Raag 1987: 324); < mrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' (EES 2012: 367)
- Läti keel: lt pĩna, pĩne Pein < mnd. pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' (Sehwers 1953: 90); lt pīne < mnd. pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' (Jordan 1995: 81);
- Sugulaskeeled: sm piina [Agr] Marter, Pein, Qual; is piina; krj piina < mrts pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee (SSA 2: 355); vdj piina piin; мучение (VKS: 915); lv pīn´ Qual, Pein (Kettunen 1938: 297); lv pīņ piin; mokas (LELS 2012: 244)
- Vt piinama
saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl, sks Saal
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 316) Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; (Stahl 1637: 103) tubba 'Saal'; (Gutslaff 1648: 233) Tuba / Tarre 'Saal'; (Göseken 1660: 636) Suhr tubba 'Saal'; (Virginius 1687-1690) sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; (Helle 1732: 172) saal 'der Saal'; (Hupel 1780: 261) saal, -i r. 'der Saal'; (Hupel 1818: 212) saal, -i r. d. 'der Saal'; (Lunin 1853: 164) saal, -i r. d. 'залъ'
- Murded: saal, `saali 'avar ruum' R(`saali Vai); sael, saali Sa; saal, saali Muh Hi Mar Mär Tõs Tor Hää; saal, saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´, saali M Puh Krl Rõu Plv Vas (EKI MK); saal, `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´, sāli 'Saal'; Wiedemann 1893: 1012 sāl´, sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
- Käsitlused: < sks Saal ~ kasks sâl (EEW 1982: 2645); < sks Saal (Raun 1982: 150); < asks Saal (Liin 1964: 52); < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' (EES 2012: 453)
- Läti keel: lt zãle [1638 Saal] Saal < mnd. sāl 'Saal' (Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162); zāle Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs < mnd. sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' (Jordan 1995: 111);
- Sugulaskeeled: sm sali [Agr] Saal; größeres Wohnzimmer < mrts sal 'sali' (SSA 3: 147); lv zō̬l Saal < sks (Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328); zǭl saal; zāle (telpa) (LELS 2012: 377)