[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.

• Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' (Saareste II: 358)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt';
• Käsitlused: < sks Kogge (EEW 1982: 884; EKS 2019)
• Läti keel: lt kuģis Schiff < mnd. kogge 'ein breites rundliches Schiff' (Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70); lt koge koge (ELS 2015: 307);
• Sugulaskeeled: sm koggi Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa (Aalto, Helkala 2015: 97); lvS koig, -id, kod´ Schiff (SLW 2009: 84); lv kᵁo'iɢ Schiff < rts kogg, kasks kogge (Kettunen 1938: 172)

koot1, koodi 'jalg (fig)' < kasks kote 'Köthe'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 91) Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
• Murded: koot, koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot, `kuodi R (EMS III: 636)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´, kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; Wiedemann 1893: 361 kōt´, kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' (EEW 1982: 946; Liin 1964: 64); < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' (Raun 1982: 48); < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' (EES 2012: 177)

koot2, koodi 'vart (ka tähekogus)' < kasks kote

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 91) Kood, -di 'Ein krümmer Dresch Flegel'; (Hupel 1780: 189) koot, -i r., d. 'Dreschflegel'; (Hupel 1818: 97) kood, -i r.; -e d. 'Dreschflegel; Klöppel am Dreschflegel'; (Lunin 1853: 69, 70) kood, -i r.; -e d. 'молотило; цѣпь; валекъ'; koot '= kood'
• Murded: koot, koodi 'rehepeksuriist' Pä K I(-uo-, -ua-); kuut´, koodi Hää Sa TaPõ eL; kuot, `kuodi IisR (EMS III: 635-636)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; Wiedemann 1893: 361 kōt´, kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; ÕS 1980: 300 koot 'endisaegne rehepeksuriist, pint';
• Saksa leksikonid: MND HW III schot 'Holz zur Dielung, Täfelung, zum Decken von Dächern'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel; Würfel' (EEW 1982: 946); < asks kote 'pahkluu, kederluu, kabi; täring' (EKS 2019)

koot3, koodi 'soot' < kasks schôte ~ rts skot 'Schote am Segel'

• Murded: koot (-t´), koodi 'soot, purjenöör' Jäm (EMS III: 637); `kouar, -i 'purjesoot' Kuu; koud, kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) (EMS III: 772-773)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; Wiedemann 1893: 361 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; ÕS 1980: 651 soot 'nöör või tross purje seadmiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
• Käsitlused: < kasks schôte ~ rts skot (EEW 1982: 946); < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' (GMust 1948: 41, 79)
• Läti keel: lt skuote, skuotiņš das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < nd. schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 108); lt šķuote ein Strick zum Zusammenziehen der Segel < nd. schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 134); lt skuotiņš Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < mnd. schôte (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ Schot, Strick zum Einziehen des Segels < sks (Kettunen 1938: 373); vdj škotta soot (VKS: VI, 15)

lont, londi 'köis, nöör; tõrvik' < kasks lunte, ?lonte 'Lunte'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 225) Lunti 'Lunte'; (Göseken 1660: 291) Lunti ('süütenöör') 'Lunte'; (Göseken 1660: 476) lunti ('köis, nöör, süütenöör') 'lunte'
• Murded: lon´t, lon´di 'köis' Pä VlPõ Võn; lon´t, londi M TLä Võn Kam; lon´t, lon´di 'tõrvik; tulelont' Pä Ha JMd VJg I Plt Krl; lon´t, londi Sa Muh Tõs Hls Krk; lont, londi Hi; lont, `londi R (EMS V: 385)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 575 lon´t, lon´di 'grosses Stück, bes. grosser Feuerbrand, Feuerklumpen, Fackel'; lon´t-māker 'Seiler'; Wiedemann 1893: 520 lon´t, lon´di 'grosses Stück, bes. grosser Feuerbrand, Feuerklumpen, Fackel'; lon´t-māker 'Seiler'; ÕS 1980: 736 tulelont;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lunte 'Lunte, Zündfaden, -strick'; MND HW II: 1 lunte 'Lunte, Zündstock für die Feuerwaffe, Zündschnur zum Feuer- oder Minenlegen'
• Käsitlused: < ... (EEW 1982: 1354); < kasks lunte (Raun 1982: 78); < asks lonte, lunte 'süütenöör' (Ariste 1972: 98; EES 2012: 248)
• Läti keel: lt luñte [1782] Lunte (Sehwers 1953: 74);
• Sugulaskeeled: sm lunttu (1637) sytytyslanka; naurislamppu; päresoihtu / Lunte; Fackel; Talglicht < rts lunta 'sytytyslanka' (‹ kasks lunte 'sytytyslanka; vaateriepu') (SSA 2: 104); lv loń̄`t Fackel (aus alten Netzen) (Kettunen 1938: 201); lv loņţ tõrvik; lāpa (LELS 2012: 173)

polt, poldi 'kinnitusvahend' < kasks bolte(n) 'Bolzen'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 246) polt, -i r., d. 'Bolze, Streicheisen'; (Hupel 1818: 189) polt od. pold, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; (Lunin 1853: 146) polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
• Murded: polt, `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-), poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) (EKI MK; EMS VII: 642)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t, pol´di 'Bolzen'; Wiedemann 1893: 845 pol´t, pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), mnd. bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
• Käsitlused: < kasks bolt(e) (EEW 1982: 2126); < kasks bolte(n) (Raun 1982: 125; EES 2012: 379)
• Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te (1638 Bullta) Bolzen, Riegel, Pfeil < mnd. bolte (Sehwers 1918: 48, 85, 144); bul̃ta (bults, bul̃te) < mnd. bolte 'Bolzen, Pfeil' (Sehwers 1953: 20); bulta, bults Bolzen < mnd. bolte (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm poltti pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe < ee polt (‹ kasks bolt(e)) ~ vn болт (SSA 2: 392); sm pultti [Agr] < rts bult (‹ asks bolt) (Häkkinen 2004: 971); sm poltti, pultti Schraube, Bolzen < ee polt, rts bult (Bentlin 2008: 161); vdj boltta polt (VKS: 166); lv bol̄´t̀ Bolzen < kasks bolte (Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327); boļt polt; bultskrūve (LELS 2012: 46)

post1, posti 'tulp, sammas' < kasks post 'Pfosten'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) pîth /a 'Pfost'; (Göseken 1660: 611) Sambas 'pfost'; Sambas 'Pranger, cippus 'häbipost''; (Göseken 1660: 672) Turp (ahjupost) 'pfot bey den Rigen Ofen'; (Hornung 1693: 18) Sammas 'eine Pfoste'; (Vestring 1720-1730: 187) Post, -ti 'Eine Pfoste'; (Helle 1732: 161) post 'eine Pfoste'; (Piibel 1739) Nenda teggi ta ka templi ukse tarwis postid öllipuust nelja nurgaga; (Hupel 1780: 247) post, -i r., d. 'ein Pfosten'; (Hupel 1818: 190) post, -i r. d. 'der Pfosten'; (Lunin 1853: 147) post, -i r. d. 'столбъ'
• Murded: post, `posti R(`posti Vai); pos´t (-st), posti (-s´-) eP eL (EKI MK; EMS VII: 706)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; Wiedemann 1893: 849 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; ÕS 1980: 531 post 'tulp, sammas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 post 'Pfosten'; Schiller-Lübben post 'Pfosten, Thürpfosten'; MND HW II: 2 post 'Holzpfahl, Pfosten; Tor-, Türpfosten'
• Käsitlused: < kasks post (EEW 1982: 2154; Raun 1982: 126; EES 2012: 382)
• Läti keel: lt poste Pfosten < nd. post 'Pfosten' (Sehwers 1953: 94);
• Sugulaskeeled: sm posti [1880] tukipuu; ikkunan t. oven pieli / Fenster-, Türpfosten < rts post 'tolppa, tukipuu, oven t. ikkunan pieli' (‹ kasks post ’Pfosten’) (SSA 2: 404); lv postõn post; postenis (LELS 2012: 250)

post2, posti 'sideteenistus' < kasks post, sks Post

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 325) kühti (posti) hobbone 'postpferd'; posti wancker 'postfuhr (veredus)'; (Helle 1732: 161) post 'die Poste'; post-hone 'das Post-Haus'; posti-mees 'der Postillion'; (Hupel 1780: 247) post, -i r., d. 'die Post'; (Hupel 1818: 190) post, -i r. d. 'die Post'; (Lunin 1853: 147) post, -i r. d. 'почта, почтамтъ'
• Murded: post, `posti 'postisaadetis; postiasutus' Kuu VNg Jõh Vai; post, posti Hi; pos´t, pos´ti (-s-) Sa Muh Rei L sporK Iis Lai eL (EKI MK; EMS VII: 706)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pos´t, pos´ti 'Post'; Wiedemann 1893: 849 pos´t, pos´ti 'Post'; ÕS 1980: 531 post 'postside; postiasutus; postisaadetised';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben post 'Postreiter, (reitender) Bote'; MND HW II: 2 post 'Nachrichtenbeförderung durch wechselnde reitende Boten; durch Boten verschickte Mitteilung; Boten-, Poststation'
• Käsitlused: < sks Post (EEW 1982: 2154); < kasks post (Liin 1964: 47); < asks post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg' ~ sks Post 'sõnum, teade; sideasutus; postisaadetised' (‹ lad posta 'postijaam') (EES 2012: 382)
• Läti keel: lt pasts, paste Post (Sehwers 1953: 86); pasts post < mnd. post 'Postreiter' (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm posti [1648; 1615 postimerkki ’virkamerkki’] Post < rts post 'posti' (‹ sks post) (SSA 2: 404); vdj posti post; почта (VKS: 954); lv pos̄t Post; Fuhren-, Transportpflicht (Kettunen 1938: 306); lv post, pošt post; pasts (LELS 2012: 251)

pott1, poti 'anum' < kasks pot 'Topf, Pott'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Potte, Hans; (Müller 1600-1606: 272) v̈che katla echk Potte siddes ketab se tulle æres; (Müller 1600/2007: 494) v̈che katla echk Potte siddes (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 288) ütte pot|seppa; (Stahl LS I 1641: 106) Se∫t kudt ∫e ahhi kiu∫ap needt uhet pottit 'Dann gleich wie der Offen bewehrt die newen Töpffe'; (Stahl LS I 1641: 156) Se∫t üx pott piddap hehl meelel ∫e magko, mea e∫∫iti tem̃a ∫iddes keetetut on 'Dann ein Topf ∫chmecket gemeinliglich darnach, was er∫tmahlen darein gekochet ist'; (Gutslaff 1648: 231) padda 'Pott'; (Gutslaff 1647-1657: 285) ostsit neihnde ehs ütte pottseppa; (Göseken 1660: 299) pott, -i 'Topff'; (Göseken 1660: 570) pott 'topff'; potti sepp 'töpffer (figulus)'; potti warw (värnits) 'Vernis (vernix)'; (Vestring 1720-1730: 188) Pot, -ti 'Der Topf'; (Helle 1732: 161) pot 'der Topf, Pott'; (Helle 1732: 322) pot 'der Topf'; (Piibel 1739) Ja ta wöttis ennesele ühhe potti-tükki; (Hupel 1780: 247) pot, -ti r., d. 'Topf, Pott'; (Hupel 1818: 190) pot, -ti r. d. 'Topf; lf. Pott, Napf'; (Lunin 1853: 147) pot, -ti r. d. 'горшокъ; скудельникъ, урыльникъ, чашка'
• Murded: pott, podi (potti) R; pot´t, poti (pot´i) Sa Muh L sporK TaPõ eL (EKI MK; EMS VII: 713)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´, poti 'Topf'; Wiedemann 1893: 849 pot´t´, poti 'Topf'; ÕS 1980: 532 pott '(keedunõu)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pot, put 'Topf, bes ein irdener; Ofentopf'; MND HW II: 2 pot, put 'rundlichbauchiges Gefäß, Topf, Krug; Trinkgefäß, Kanne'
• Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot (EEW 1982: 2156); < kasks pot (Raun 1982: 127; Ariste 1963: 101; Ariste 1972: 95); < kasks pot, put (Liin 1964: 56; EES 2012: 383)
• Läti keel: lt puods Topf; Kessel < mnd. pot, put (Jordan 1995: 84); pods, katls pada, pott (LELS 2012: 223);
• Sugulaskeeled: sm potti (potta, pottu) [1826; 1699 pottu] saviruukku, pata; pullo; yöastia / Tonkrug, Topf; Flasche; Nachttopf < rts pott 'ruukku; pullo; nestemitta' (‹ kasks pot, put 'ruukku') (SSA 2: 406); vdj potti pott, anum; посуда, горшок (VKS: 956); lv pot´̆t´à Topf; Napf (Kettunen 1938: 306); lv poţā savipott; māla poda (LELS 2012: 251)
• Vrd pott2

pott2, poti 'kaardimast' < ? kasks pot

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: pott(i), potti Lüg; pot´t (-tt), poti Rei Mär Kse Aud Hää Trm KJn Trv Hls San Har Plv Se (EKI MK; EMS VII: 714)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´, poti 'Pique (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 849 pot´t´, poti 'Pique (im Kartenspiel)'; EÕS 1930: 818 pott (kaardimängus) 'Pik, pique'; ÕS 1980: 532 pott 'poti';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pot, put 'Topf, bes. ein irdener'
• Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot (EEW 1982: 2157); < vrd kasks pot 'pada' (Raun 1982: 127); < ee pada (rahvaetümoloogiline seostus) (EES 2012: 383)
• Vrd pott1, pada

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'Ratte'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 98) Rot, Rotti∫t 'Ratz'; (Göseken 1660: 295) Rott, -i 'Ratze'; (Göseken 1660: 600) Rott, -i 'Ratze (glis)'; (Hornung 1693: 34) Rot, Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; (Vestring 1720-1730: 209) Rot, -ti 'Die Ratze'; (Helle 1732: 170) rot 'die Ratze, Rotte'; (Piibel 1739) Körged mäed on kiwwi-kitsede ja kaljud mäe-rottide warjopaigad; (Hupel 1780: 260) rot, -ti r., d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; (Hupel 1818: 210) rot, -ti r. 'Ratte, Ratze'; (Lunin 1853: 163) rot, -ti r. d. 'крыса'
• Murded: rott, rodi 'suur näriline' Kuu; rotta, roda VNg Vai; rott, rotti Hlj Lüg IisR; rot´t, roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t, roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´, roti 'Ratte, Ratze'; Wiedemann 1893: 974 rot´t´, roti 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
• Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' (EEW 1982: 2545-2546; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; Raag 1987: 325; EES 2012: 437); < kasks rotte 'rott', Erts rott 'hiir' (Raun 1982: 145)
• Läti keel: lt rate Ratte (Sehwers 1953: 98); lt rate < mnd. ratte (Jordan 1995: 84);
• Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] Ratte < mrts rotta 'Ratte' ( ‹ kasks rotte) (SSA 3: 96); lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' (SKES: 846); lvS rot´t´~ rot´, rotid Ratze, Ratte (SLW 2009: 166); lv rot´ < kasks rotte (Kettunen 1938: 343)

toot, toodi 'riideriba seeliku all ääres' < kasks stôt 'Rockstoß'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 250) toot, -i r. 'Stooß'
• Murded: tuot, `tuodi R(`tuoti Vai); toet, toodi Sa Muh Lä Ris; toot, toodi (-uo-) Hi L Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Plt; tu̬u̬t´, toodi Hää KJn Hls Hel T sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōt, tōdi 'Stoss, aufgenächter Futterstreifen als Einfassung des Weiberrockes'; tōt-lapp 'Stosslappen, aufgenähtes Stück am Segel'; Wiedemann 1893: 1179 tōt, tōdi 'Stoss, aufgenächter Futterstreifen als Einfassung des Weiberrockes'; tōt-lapp 'Stosslappen, aufgenähtes Stück am Segel'; EÕS 1937: 1560 toot 'riideriba seespool seeliku all-äärel'; ÕS 1980: 719 toot 'riideriba seeliku allääre kaitseks kulumise vastu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stôt 'Stoss; ein Stück Werks, Arbeit oder Zeit'; MND HW III stôt (stoet, stoit) 'Landscheide, Grenze (Lifl.); Stoffstreifen zur Verstärkung des Saumes, Rockstoß'
• Käsitlused: < kasks stôt 'Stoss' (EEW 1982: 3234-35); < asks stōt 'riideriba seeliku palistuse kaitseks' (EES 2012: 540); < asks stōt 'seeliku palistust kaitsev linase riide riba' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † stuõte Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrocks < mnd. stōt 'Stoß' (Sehwers 1918: 52, 161); lt stuõte der Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrockes < nd. stōt 'Stoß am Frauenkleid' (Sehwers 1953: 127); stuote Saum, Vortsoß am unteren Rand des Weiberrocks < mnd. stôt 'Stoß; Stoffstreifen zur Verstärkung des Saumes, Rockstoß' (Jordan 1995: 99);
• Sugulaskeeled: lv stùo̯`t´ Stoss am Frauenrocke; Stollen asm Hufeisen < kasks stôt (Kettunen 1938: 384)

volt, voldi 'kurd, korts' < kasks volde 'Falte'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 212) Kebbarick 'Faltte'; (Helle 1732: 212) wool 'die Falte am Kleide'; (Hupel 1780: 367) kört d.; wool r. 'Falte an Kleidern'; (Hupel 1818: 292) wolt, -i r. d. 'die Falte'; (Lunin 1853: 235) wol d. 'фальды, складка (на платьѣ)'; wolt, -i r. d. 'сгибъ, складка'
• Murded: vol´t, voldi (-l´-) S Kse Pä Hag JMd Koe VJg I Plt KJn M sporT Kan VId; volt, `voldi VNg Jõh Vai; volt (voll), volli (-l´l-) Muh Käi Kse Mih (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´d, wol´l´i 'Falte'; wol´t, wol´di 'Falte' = wol´d; Wiedemann 1893: 1383, 1384 wol´d, wol´l´i (woli, wol´t) 'Falte'; wol´t, wol´di 'Falte' = wol´d; Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´dima, wol´l´in (wol´tima) 'falten'; wol´tima, -din '= wol´dima'; Wiedemann 1893: 1383, 1384 wol´dima, wol´l´in (wol´tima) 'falten'; wol´tima, -din '= wol´dima'; ÕS 1980: 798 volt, voldi 'kurd, korts';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 volde 'Falte; Hautfalde, Runzel'; volden 'falten, zusammen legen'; Schiller-Lübben volde 'Falte'; MND HW I vōlde, valde 'Tuchfalte, Kleiderfalte, Rockfalte; Hautfalte, Runzel'
• Käsitlused: < kasks volde 'Falte' (EEW 1982: 3906; Ariste 1972: 98; Raun 1982: 208; EES 2012: 611)
• Läti keel: lt *pal̃te Falte (Sehwers 1918: 155); palte Falte (Sehwers 1953: 85); lt polds Falte < nd. folde, folte 'Falte' (Sehwers 1953: 94); polds, palde Falte < mnd. valde (neben vōlde) (Jordan 1995: 83);
• Sugulaskeeled: lv fal̄ Falte (Kettunen 1938: 54); vdj faltaᴅ voldid, voldistik; складки (VKS: 223)