[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

altar, altari 'usutalituste laud kirikus' < kasks altar 'Altar', lad altāre

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 74) altari peel; (Müller 1600-1606: 40) Altarÿ, Altare, Altarist; (Müller 1600/2007: 258) on kaas Lauliat sen Altarÿ iure sædtnuth 17.07.1603); (Rossihnius 1632: 45) Se Sacrament sest Altarist; (Stahl HHb I 1632: 6) se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; (Gutslaff 1648: 206) Altar 'Altar'; (Gutslaff 1647-1657: 48) ütte Altarit; (Göseken 1660: 283) Altar, -i 'Altar'; (Helle 1732: 321) Altar 'der Altar'; (Hupel 1780: 142) altar, -i r., d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; (Lunin 1853: 13) altar, -i r. d. 'Aлтарь'
Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä (EMS I: 299)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; Wiedemann 1893: 26 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; Schiller-Lübben altar, alter 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar';
Käsitlused: < sks Altar ~ kasks altar, alter (EEW 1982: 65); < kasks altar 'Altar' (Raun 1982: 4); < kasks altar, alter (Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43); < sks Altar (SKES: 16-17; SSA 1: 71)
Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] Altar < mnd. altar (Sehwers 1953: 2); altāris altar (LELS 2012: 29);
Sugulaskeeled: sm alttari [Agr] alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar < mrts altari, altáre (SSA 1: 71); is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь (SSA 1: 71); vdj jolttari altar; алтарь (VKS: 319); lv ālt̆tar < sks Altar (SKES: 16-17); lv āltar < lt alters 'alttari' (SSA 1: 71); lvS altar (SLW 2009: 44); lv å̄lt̆tar, ālt̆tar Altar (Kettunen 1938: 18, 20); lv āltar altar; altāris (LELS 2012: 29)

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 40-41) A͠meti, Ammeti, A͠metist; (Müller 1600/2007: 70) tæma A͠meti prast (18.12.1600); 80 Kuÿ tæma oma A͠meti siße astis 18.12.1600; (Rossihnius 1632: 45) Se Inimene ei the sedda ... essi, enge Ammeti perrast; (Stahl 1637: 36) Ammet, ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma; [Ammetist] erraheitma 'Vom Ampt verstossen'; (Stahl HHb II 1637: 57) ammetit töitada 'Amt zu erfüllen'; (Gutslaff 1648: 206) Ammit 'Ampt'; (Gutslaff 1647-1657: 171) ammit; panni - - kelri ammite pähle; (Göseken 1660: 283) Ammet, -i 'Ambt'; (Göseken 1660: 314) Ammet 'Ambt; Beruff; Handwerck'; (Helle 1732: 86) ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; (Helle 1732: 356) Temmal on hea küne-ammet 'er läst die Finger gerne kleben'; (Hupel 1766: 118) öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; (Hupel 1780: 142) ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; (Lunin 1853: 13) ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L (EMS I: 321-323); am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut (EMS I: 315)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1893: 29 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1869: 34 ammet, ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1893: 30 ammet, ammeti (amet, annep) 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1869: 39 annep, annepi (W) = ammet; Wiedemann 1893: 34 annep, annepi (W) = ammet; ÕS 1980: 41 amet;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 amt, ambt, am-bet, am-mecht, -micht, -met, -mit 'Handwerk; Handwerkszunft; Geschäftsbetrieb jeder Art'; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung';
Käsitlused: < kasks ammet (EEW 1982: 69; Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; EES 2012: 50); < kasks am(me)t (Raun 1982: 4)
Läti keel: lt amats (1585 ammate) Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' (Sehwers 1918: 70, 141); amats Handwerk < mnd. ammet, amt, ambacht (Jordan 1995: 53);
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe < kasks ambacht, ambecht, ammecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' (Bentlin 2008: 61); sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula < sm (SSA 1: 73); vdj ammatti, ammõtti, ammatši ammatti, työ < sm ammatti ~ ee am(m)et (SKES: 17; SSA 1: 73; VKS: 129); lv amàt̀ handwerk, amt (Kettunen 1938: 9); lv amāt käsityö, toimi < lt amats ‹ kasks (SSA 1: 73); lv amāt amet, käsitöö; amats, profesija (LELS 2012: 29)

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'Achse'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 206) Telg /e 'Achse (axis)'; (Vestring 1720-1730: 21) Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; (Helle 1732: 87) as 'die Achse am Wagen'; (Piibel 1739) Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; (Hupel 1780: 144) as, assi H. 'die Wagenachse'
Murded: as´s Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R (EMS I: 477-478); aks 'vankri telg, ass' Vig Kse Han Pä (EMS I: 235)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 as´s´, as´s´i 'Achse (am Wagen)'; Wiedemann 1893: 49 as´s´, as´s´i 'Achse mit einer Schraube'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse';
Käsitlused: < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' (EEW 1982: 109); < eesti-liivi, vrd lt ass (Raun 1982: 5); < kasks asse 'Achse' (Haak 1976: 83; EES 2012: 54)
Läti keel: lt ass ass / Achse (Kettunen 1938: 15);
Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] akselinpää, kappa / Achse < rts axel (SSA 1: 66); krj akšeli < rts axel (SKES: 14); lv aš́̄ Achse (Kettunen 1938: 15); lv aš telg, ass; ass; pūašrattõd puutelgedega vanker; kokasu rati (LELS 2012: 36, 254)

jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)

kimmel, kimli 'hobune' < kasks schimmel 'Schimmel'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) Halli /a 'Schimmel'; (Vestring 1720-1730: 32, 38) Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; (Hupel 1780: 181) kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; (Hupel 1818: 84) kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; (Lunin 1853: 59) kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
Murded: `kimmel, `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel, `kimbli R; kimmel, `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel, `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId (EMS III: 148-149)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; Wiedemann 1893: 283 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble (kimbel) 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune';
Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 830); < asks schimmel (Raun 1982: 40; EES 2012: 156); < rts skimmel ~ sks Schimmel (SSA 1: 365)
Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels Schimmel (Pferd) < nd. schimmel (Sehwers 1953: 133, 153); šķimelis Schimmel < mnd. schimmel (Jordan 1995: 101);
Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki (1874) päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd) < rts skimmel (‹ sks Schimmel); lv (s)kimīl´ kimo < sks ~ rts ~ lt šķimmels (SSA 1: 365); lv kimìĺ, (alt) skimìĺ Schimmel (Kettunen 1938: 127); lv kimīļ kimmel; palss (LELS 2012: 122)

kruus|tükk, -tüki 'kruustangid' < kasks schruwstück 'Schraubstock'

Vana kirjakeel: (Masing 1823: 107) ehk minge omma kruustükki jure, ja tehke nenda omma töed
Murded: kruustükk, -tüki (-tükki) 'kruustangid' Lüg Ris VJg I Puh; kruustükk, -tügü Rei; kruustükk, -tükü Har Vas; `kruustik, `kruustiku Kam Ote (EMS III: 891; EKI MK); `kruustikpin´k 'kruustükk' Urv (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krū(w)stük, krūwstüki 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krū(w)stük, krūwstüki (krūs-taṅṅid, krūstük, rūz-taṅṅid) 'Schraubstock';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; stucke 'Stück'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Shraubenwerk'; MND HW III schrûvemêͥster 'Techniker, der das mit Schraubsätzen bewerkstelligte Verrücken von Gebäuden leitet'
Käsitlused: < kasks schruwstück 'Schraubstock' (EEW 1982: 1002)
Läti keel: lt skrũvstiķis Schraubenstock < nd. schrūvstikke 'ein Schraubstock; eine Art großer Zangen' (Sehwers 1953: 107);
Sugulaskeeled: lv skre̮ùvstik̀ Schraubstock (Kettunen 1938: 373); lv skrõustik kruustangid; skrūvspīles (LELS 2012: 295)
Vrd kruus|tangid

kütt, küti 'jahimees' < kasks schütte 'Schütze'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 105) Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; (Göseken 1660: 458) Kütti kuub 'schützen-Rock'; (Göseken 1660: 459) kütti 'schütze'; (Hornung 1693: 33) Püssi-Mees 'ein Schütze'; (Virginius 1687-1690) Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; (Vestring 1720-1730: 98, 192) Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; (Helle 1732: 123) küt 'der Schütz'; (Helle 1732: 163) püssi-mees 'der Schütze'; (Piibel 1739) Ja küttid tewad temmale kibbedat ja lassewad ammoga; (Hupel 1780: 183, 193) kit r., d. 'Schütze, Jäger'; küt, kütti r., d. 'Jäger, Schütz'; (Hupel 1818: 87, 105) kit, -ti r. d. 'Schütze, Jäger'; küt, -ti r. d. 'Schütz, Jäger'; (Lunin 1853: 61, 75) kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; kiü, kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
Murded: küt´t, küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I M TLä San V; kütt, küti Hi; kütt, kütti VNg Lüg; küttä Vai (EMS IV: 721)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; küt´t´ima, -da 'auf die Jagd gehen'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; Wiedemann 1893: 435 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; küt´t´ima (küt´mä, küttama) 'auf die Jagd gehen'; õnne-küt´t 'Glücksjäger'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
Käsitlused: < kasks schutte (EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EES 2012: 215); < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, mrts skytte (Raag 1987: 338, 341); < rts skytta, skytte (SSA 1: 466)
Läti keel: lt šķutas Schutzbrett < nd. schütt 'Schütze an Mühlenschleusen' (Sehwers 1953: 134);
Sugulaskeeled: sm kyttä (1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase') metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel; is küttä metsästäjä; krj küttäkoira ajokoira; vdj šküttä metsämies; ee kütt metsämies; lv küt mīez metsämies < mrts skytta, skytte 'ampuja, jousimies' (‹ kasks schutte) (SSA 1: 466; SKES: 257); is küttämês [Porkka, 1885] kütt (Laanest 1997: 92); lv küt̄ mìe̯z Jäger, Schütze < vrd kasks schutte, mrts skytte (Kettunen 1938: 175); lv kitmīez kütt; mednieks (LELS 2012: 125)

küün, küüni '(heina) hoidla' < kasks schü̂ne 'Scheune'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 107) kühn, kühni∫t '∫chewr'; (Gutslaff 1648-1656) ei olle neihl aita, ei Kühne; (Göseken 1660: 297) kühn, -i 'Scheure'; (Göseken 1660: 459) kühn 'scheune'; (Göseken 1660: 341) (heina) kühn '(Heu) scheure'; (Göseken 1660: 356) (hühde) kühn (viljaküün) '(Korn) scheure'; (Hupel 1780: 193) küün, -i r., d. 'die Scheune'; (Hupel 1818: 105) küün, -i r. d. 'Scheune'; (Lunin 1853: 75) küün, -i r. d. 'анбаръ,житница'
Murded: küün (küin), küüni (küini) 'hoidla' eP(küe-, köe-); küün (-üi), küüni (-üi-) T; küün´, küüni M V; küün, `küüni R (EMS IV: 726)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 479 kǖn´, kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; Wiedemann 1893: 435 kǖn´, kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; ÕS 1980: 344 küün;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schune 'Scheune'; schunen 'in eine Scheune bringen'; Schiller-Lübben schune 'Scheune'; MND HW III schü̂ne (schůne, schuene) 'bäuerliches Wirtschaftsgebäude, Getreidescheune'
Käsitlused: < kasks schune 'Scheune' (EEW 1982: 1182; Raun 1982: 66; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; EES 2012: 215)
Läti keel: lt šķũnis [1587 Sckune] Scheune < mnd. schune (Sehwers 1918: 33, 81, 162); lt šķũnis Scheune < nd. schǖne 'Scheune' (Sehwers 1953: 134); šķūnis, šķūna, šķūne, skūnis, skūna Scheune < mnd. schǖne (Jordan 1995: 102);
Sugulaskeeled: lvS kǖn Scheune (SLW 2009: 96); lv kīn´, skīn´, (alt) škǖn´ Scheune < kasks schune (Kettunen 1938: 134, 372); kīņ küün, sara; šķunis (LELS 2012: 123)

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe, sks Lampe

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 137) Lamp Oloff; (Rossihnius 1632: 182) ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; (Stahl HHb III 1638: 217) ninck lampide kah 'mit Fackeln / Lampen'; (Stahl LS I 1641: 22) ölli ommas lampis 'Oel in vn∫ern Lampen'; (Gutslaff 1648: 224) Lampe 'Lampe'; (Gutslaff 1647-1657: 277) Kumbat o[mm]at lampet wötsit; meije lampet Kistwat erra; (Göseken 1660: 291) Lampi 'Lampe'; (Göseken 1660: 464) lampi 'lampe'; (Vestring 1720-1730: 109) Lamp, -pi 'Die lampe'; (Helle 1732: 128, 322) lamp 'die Lampe'; (Hupel 1780: 200) lamp, -i r. 'Lampe'; (Hupel 1818: 115) lamp, -i r. d. 'Lampe'; (Lunin 1853: 84) lamp, -i r. d. 'лампада'
Murded: lamp, lambi eP; lamp, `lambi R; lam´p, lambi (-m´-) eL (EMS IV: 899)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp, lambi 'Lampe'; Wiedemann 1893: 454 lamp, lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lampe 'Lampe, Leuchte'; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
Käsitlused: < sks Lampe ~ kasks lampe (EEW 1982: 1226); < kasks lampe (Raun 1982: 69; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; EKS 2019); < asks lampe ~ sks Lampe (EES 2012: 226)
Läti keel: lt la͠mpa Lampe (Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68); lampa (Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159);
Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] Lampe < mrts lampa (‹ kasks lampe); is lamppu; krj lamppu < sm (SSA 2: 43); krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa (‹ sks) (SSA 2: 42-43); is lamppu lamp (Laanest 1997: 96); vdj lamppa, lamppi, lamppu lamp; лампа (VKS: 574); lv lam̄`p Lampe (Kettunen 1938: 184); lv lamp lamp; lampa (LELS 2012: 159)

lappima, (ma) lapin 'paikama' < kasks lappen 'lappen'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; (Müller 1600-1606: 179) kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth; (Müller 1600/2007: 536) lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); (Göseken 1660: 465) lappima 'flicken (alt Kleid)'; (Vestring 1720-1730: 109) lappima 'flicken, ausbessern'; (Piibel 1739) Ja wannad lappitud kingad ollid nende jalges; (Hupel 1818: 116) lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; (Lunin 1853: 84) lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-p´-) Kod V(-mõ Krl); lap´me M (EMS IV: 937)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; Wiedemann 1893: 457 lappima, lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lappen 'durch Aufsetzen eines Flickens, Lappens ausbessern, aus Stücken zusammensetzen'; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
Käsitlused: < kasks, sks lappen (EEW 1982: 1233); < kasks lappen (Raun 1982: 70; Liin 1964: 56; EES 2012: 227)
Sugulaskeeled: lv lǭipõ paigata, lappida; lāpīt (LELS 2012: 172)
Vt lapp

liik2, liigi 'sort' < vrd kasks lîk(e) 'Gleichheit'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 122) liig, liga r. 'eine zusammengehörende Partie; Gruppe'
Murded: liik, liigi 'sort; tõug' S L Ha Jä I VlPõ Trv Ran Har; liik, `liigi R; liik, liigu Hää M (EMS V: 186)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk, līgi, līga 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; Wiedemann 1893: 510 līk, līgi, līga; (līt) 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; ÕS 1980: 369 liik 'ka biol. (species)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk, like 'Gleichheit, Gleichnis'; like(n) 'auf gleiche Weise, eben so; gleichmässig'; aller lîk 'jeder einzeln'; Schiller-Lübben lîk, like (lîch) 'gleich, gerade; ähnlich'; MND HW II: 1 lîk, like 'gleich, gleichgesinnt; vergleichbar, von gleicher Art'
Käsitlused: < vrd kasks lîk(e) 'võrdne, võrdsus' (Raun 1982: 75); < kasks lîk, like (Liin 1964: 65); < asks līk, like 'sama, sarnane, ühtlane; samasus, võrdsus' (EES 2012: 239; EKS 2019)

maat1, maadi 'mõõt' < asks mate 'Maß'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 200) igka Inimeselle oma mate; (Müller 1600/2007: 582) ninck iotab meidt v̈che teuwe Mate (26.07.1605) 'mõõdu'; (Gutslaff 1648: 225) Möht /a 'Masse'
Murded: maat´, maadi 'mudel; lõige' T V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 644 māt´, mādi (d) 'Mützenfleckchen, Modell dazu'; Wiedemann 1893: 582 māt´, mādi (d) 'Mützenfleckchen, Modell dazu';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mate 'Mass; Art, Weise; Angemessenheit, Passlichkeit; Mässigkeit, Masshaltung'; maten 'das Mass (pensum) bestimmen'; meten 'messen'; Schiller-Lübben mate 'Maß; Art, Weise; Angemeßenheit, Passlichkeit'; maten 'das Maß (pensum) bestimmen'; meten 'meßen'; MND HW II: 1 mâte (maete, maite), ○mât 'Maß, Abmessung, Ausdehning; Maß, Maßhalten, Mäßigung, Mäßigkeit'; meten 'messen, abmessen'
Käsitlused: < kasks mate (Liin 1964: 48)
Läti keel: lt izmērs (LELS 2012: 23);
Sugulaskeeled: sm mitta [Agr] Maß < germ, vrd gt mitaþs 'mitta'; is mitta; krj mitta < sm (SSA 2: 168); sm motti [1886] neljännessyli halkoja / ein Viertel Klafter Brennholz < rts mått 'mitta, määrä' (SSA 2: 172); lv āiga mõõde; mõõt; mērs; izmērs (LELS 2012: 23)

manna, manna 'nisutangud' < asks manna, sks Manna

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 107) taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Hi͠mlisch Manna / daß wir essen'; (Brockmann 1643: 171) Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; (Stahl LS II 1649: 107) ∫e∫t ∫allaja∫t Manna∫t 'vom dem verborgenen Manna'; (VT 1686) Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; (Piibel 1739) Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
Murded: `manna R(mann, `manna Kuu); manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann, manna KPõ I M San (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl), manna, manna 'Manna'; Wiedemann 1893: 570 mann (bl), manna, manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'; (mhd. manna ‹ lat. manna ‹ gr. mánna ‹ hbr. mān, mannā)
Käsitlused: < sks Manna (EEW 1982: 1500); < asks Manna (1599) (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39); < vn manna 'peentangud' (Ariste järgi) (Raun 1982: 89); < asks manna 'taevast sadanud imetoit' (‹ heebrea mān 'anne, and') (EES 2012: 275)
Läti keel: lt manna (LELS 2012: 183);
Sugulaskeeled: sm manna [Agr] Manna < rts manna ~ lad ~ kr (‹ aramea manna ‹ heebrea man ‹ araabia mann 'lahja') (SSA 2: 147); vdj manna manna; манная крупа (VKS: 700); lv manna manna; manna (LELS 2012: 183)

mood, moodi 'komme; tava' < kasks môde 'Mode'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Modykas, Safferyn; (Gutslaff 1647-1657: 241) teije is hejtta Leino mohdolle; (Göseken 1660: 202) mohdo 'Gebrauch'; (Hupel 1818: 480) mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; (Lunin 1853: 108) mood, -i r. d. 'мода, обычай'
Murded: muod, `muodi R(`muodi Vai); moed, moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood, moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d, moodu eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd, mōé; mōd, mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´, mōdi; mōt, mōdu '= mōd´'; Wiedemann 1893: 611 mōd, mōe; mōd, mōu (mōt´, mōt) 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood, moe;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +*môde (mood) 'Mode, neuester Brauch'; +môdekrēvet 'Modekrankheit'
Käsitlused: < sks Mode (EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; EES 2012: 283); < asks Mood (Raun 1982: 92)
Läti keel: lt muõde [1782] Mode (Sehwers 1953: 81);
Sugulaskeeled: sm muoti [1749] Mode < rts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee (SSA 2: 179); vdj mooda komme, tava, mood; обычай, обряд, мода (VKS: 739); lvS muoda Art, Weise, Mode (SLW 2009: 124); lv mùo̯ᴅ Mode, Weise, Art (Kettunen 1938: 234); mūod mood; mode (LELS 2012: 199)

munk, munga < kasks monk, mrts munk 'Mönch'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1514) Monkepete, Madelene ('Mönchsbetrüger' ‹ munk + ? petma); (Kullamaa 1524: 140) Han Muck (?muuk); (Müller 1600-1606: 216) nente Mukade hæ Töh; (Müller 1600/2007: 394) sæl omat olnuth ned Mukadt (20.07.1604) 'mungad'; (Rossihnius 1632: 221) kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; (Stahl 1637: 91) munck, muncka∫t 'münch'; (Stahl LS II 1649: 669) Ep peame meije kahs nende Monckade kahs motlema 'Auch ∫ollen wir mit den Bäp∫tlern nicht gedencken'; (Stahl LS I 1641: 501) needt Munckat 'die Münche'; (Gutslaff 1648: 227) Munck 'Muenck'; (Gutslaff 1647-1657: 261) mönnet o[mm]at munckit, Kumbat essi munckis om heitnut; (Göseken 1660: 293) Munck 'Münch'; (Göseken 1660: 505) Munck 'monch'; muncka Rahwas 'Pabstumb'; muncka usck 'Pabstischer Glaub'; (Vestring 1720-1730: 142, 144) Munk, -ka 'Der Münch'; Munkade Usk 'Pabstl. Religion'; Muuk 'der Mönch'; (Helle 1732: 141, 322) munk 'der Mönch'; (Helle 1732: 308) munkahoow 'der München-Hof'; (Hupel 1780: 219, 220) munk, -a r., d. 'der Mönch'; muuk, -a r., d. 'der Mönch'; (Hupel 1818: 145) munk, -a r. d. 'Mönch'; (Lunin 1853: 109) munk, -a r. d. 'монахъ'
Murded: munk, `munga VNg Lüg Vai; munk, munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V (EKI MK); muuk, `muuga Jõe Kuu; muuk, muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk, muugi Hää Kod Plt Krl Se (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
Käsitlused: < mrts munk ~ kasks monk 'Mönch' (EEW 1982: 1571); < kasks monk (Raun 1982: 94); < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43); < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk (EES 2012: 288); < vrts munk (EKS 2019)
Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] Mönch < and. *munik (vgl. dän., schwed., estn. munk) (Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154); *meniķis Brückenmönch, Mönch an der Schleuse < nd. mönnick (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] Mönch < rts munk (‹ kasks monk, monik) (SSA 2: 178); lv mū`k Mönch < germ (Kettunen 1938: 237); lv mūk munk; mūks (LELS 2012: 198)

niplis, niplise 'pitsipadjal põimitud pits' < kasks knuppels, Erts knipul

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `niplis, -e 'pits' Jäm Ans Vll; `nipluse kot´t 'käsitöökott' Muh (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 niplis, niplise 'geklöppelte Arbeit, Spitzen, Zacken'; Wiedemann 1893: 671 niplis, niplise 'geklöppelte Arbeit, Spitzen, Zacken'; ÕS 1980: 457 niplis = niplispits 'kootud pits';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppels 'Spitzen'; MND HW II: 1 *knüppels (knöppelsch) 'Klöppelspitzen, Spitzentuch'
Käsitlused: < germ, vrd Erts knipul, kasks knuppels (Raun 1982: 103); < rts knyppla 'Spitzen klöppeln, fingern' (Raag 1987: 334); < asks knuppels 'pitsid' ~ rts knyppel, knippel 'malakas, vemmal; niplamispulk' (EES 2012: 314)
Läti keel: lt knipeles eine Art Spitzen (?) < mnd. knüppels 'Klöppelspitzen, Spitzentuch' (Sehwers 1953: 54-55; Jordan 1995: 68);
Sugulaskeeled: sm nyply, nypläys [1860] pitsinvalmistus < rts knyppla 'nyplätä pitsiä' (SSA 2: 247); lv knip̄-knäp̄ tǜö̯ kleine Handarbeit (Kettunen 1938: 142)

ork, orgi 'ora; okas' < kasks vorke 'Gabel'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 164) ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
Murded: or´k, orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (or´k), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hor´k, hor´gi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hor´k, hor´gi (hõr´k, hõr´gi; wor´k, wor´gi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 1845); < vrd ee ora (‹ aaria laen, vanaindia ārā) (Raun 1982: 111-112); < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' (EES 2012: 339)
Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrrkis] Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben < mnd. vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel; Feuergabel' (Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106)

pali, pali 'vann' < kasks ballie, ballige 'Balge, Zuber', vrd Bsks Balje

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pali 'pesunõu' Kuu Khk Hi Lä Tõs KPõ Kod Krk (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 pali, pali 'Wanne'; kǖr´-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; Wiedemann 1893: 759 pali, pali 'Wanne'; kǖr´-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; EÕS 1930: 690 pali 'vann (Balge, Wanne)'; ÕS 1980: 489 pali 'puust anum pesupesemiseks, kolmjalg';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balge, ballige (balleie) 'Kufe, Wanne kleinerer Art, bes. für Milch; Vertiefung im Watt, die als Fahrwasser dient; Rinnsal, Wasserleitung'; MND HW I balge, ballige 'Kufe, Wanne'; Hupel 1795: 15 Balge od. Balje (Lett.) 'eine kleine Kufe'; Nottebeck 1988: 20 Balje 'Bottich / E.'
Käsitlused: < kasks ballie, ballye, balge ~ ? rts balja (EEW 1982: 1910); < kasks ballige (Viires 1960: 99; Raun 1982: 115); < asks balge, ballige 'tõrs, vann' (EES 2012: 350)
Läti keel: lt baļ̃ļa [1644 ballie] ein großer Zuber, Waschfaß (Sehwers 1918: 142); baļ̃ļa die Balge, ein großer Zuber < mnd. balge 'Kufe, Wanne' (Sehwers 1953: 8); baļļa Balge, großer Zuber < mnd. balge 'Kufe, Wanne' (Jordan 1995: 54);
Sugulaskeeled: sm palju < mrts balja (SKES: 474); lv bō̬ĺa Zuber < ? kasks balge (Kettunen 1938: 27); lv bǭļa pali, küna; baļļa (LELS 2012: 46)

penning, penningi 'rahaühik; kaelaraha' < asks penni(n)k 'Pfenning'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 259) üche kaunÿ Kuld|Peñinge meddÿ keickede Kaila vmber; (Müller 1600/2007: 102) mitto tuhat Kuldt Penningit (28.12.1600) 'kuldraha'; (Gutslaff 1648: 90) Kuldpenning 'Ducatus'; (Gutslaff 1648: 230) Teng /a 'Pfenning'; (Gutslaff 1647-1657: 278) towutasit temmalle 30 Höbbe penningat; (Göseken 1660: 434) Kuldpenninck 'Goldgülden'; Kuldpenning 'Ducaten'; (Virginius 1687-1690) neil olli Tuhhat Kuld-Penikid nink Kaks kallist Wask-Astjad
Murded: `penning, -i Kuu; penning, -e Kod; peningi Juu; pääniḱ, pääninge Vas (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 pen´n´iṅg, pen´n´iṅgi, pen´n´iṅgu 'Pfenning'; Wiedemann 1893: 799 pen´n´iṅg, pen´n´iṅga, pen´n´iṅgi, pen´n´iṅgu 'Pfenning'; ÕS 1980: 503 penn 'penn, peenraha (rahvaluules)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pennink 'Münzstück jeder Art; ein bestimtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; Schiller-Lübben penni(n)k 'ein Münzstück jeder Art; ein bestimmtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; MND HW II: 2 penninc (penninch, pening), pennich, pen (penn) [häufig in verkürzter oder symbolischer Schreibung penn., pen.] 'Währungsmünze, Geldstück; Geld allgemein';
Käsitlused: < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks penni(n)k (Liin 1964: 48)
Sugulaskeeled: sm penninki [Agr] Ruotsin vallan ajan rahayksikkö / Münze im Wert von etwa 1/8 Öre; Geld < mrts pæn(n)inger 'raha' (SSA 2: 336)

päsmer, päsmri 'käsikaal, margapuu' < kasks besemer

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ei pea Sinnull katz bäsmerri ollema; (Göseken 1660: 492) marcka-puh 'schnel-Wage / Besemer'; marcka-püh (margapuu) 'schnel-Wage / Besemer'; pehsemer 'schnel-Wage / Besemer (statera)'; (Göseken 1660: 583) pehsomer 'Schelwage (statera)'; Pehsemer 'Besemer'; (Göseken 1660: 509) möhta Puh 'Besemer'; (Helle 1732: 136) märka-pu 'der Besemer (eine Art von Waage)'; (Hupel 1780: 234, 240) päsmer, -e od. -i d. 'der Beßmer'; pesmär, -e od. -i d. 'der Beßmer'
Murded: `päsmer, -i Kuu Vai(`pe-); `päsmer, `päsmri (-re) Pöi Muh Hi Mar Pä VlPõ M Rõn; päsmer, `päsmre Hel Ran San Urv Lei; `päsper, `päspri Sa; pässerm, -ä (-i) Puh Nõo Kam Rõn; pääserm, -u Ote; pässul´, -i Urv (EKI MK); päs(s)il, -ä Nõo Kam; pässul´, päsülä Ote Kan Urv VId; `päsli Krl Har; `pästli San Krl Har (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 869, 885 päsmer, päs´mri; päsül (d), 'Besmer; Handwage'; pesmer, pes´mri '= päsmer'; Wiedemann 1893: 789 päsmer, päs´mri; päsül (d), (pesmer) 'Besmer; Handwage'; EÕS 1930: 938 päsmer 'margapuu (Bes[e]mer, schwedische Wage)'; ÕS 1980: 561 päsmer 'murd. margapuu';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 besemer, bisemer 'eine Art Schnellwage, Handwage ohne Schalen auf Märkten gebraucht'; Schiller-Lübben besemer, bisemer 'eine Art Wage, die durch eine mit Blei ausgegossene Kolbe, auf einem Seile schwebend, die Last gegenüber bestimmt'; MND HW I bēsemēr 'Hand-, Balkenwage, Schnellwage ohne Schalen'
Käsitlused: < kasks besemer ~ ? sks (EEW 1982: 2324); < kasks besemer (Raun 1982: 136); < asks besemer, bisemer, besmer 'teatud kaal' (EES 2012: 405)
Läti keel: lt bezmẽrs Schnellwage < mnd. besemēr 'Schnellwage ohne Schalen' (Sehwers 1953: 10); bezmērs (neben bezmēns) Schnellwage, Besemer < mnd. bēsemêr (Jordan 1995: 55);
Sugulaskeeled: sm päsmäri [1787] komentelija / Wichtigtuer < alkuperä epäselvä (SSA 2: 460); vdj bezmeni margapuu, päsmer < vn безмен (VKS: 161); lvS pǟsmer Besmer, Handwaage (SLW 2009: 160; Kettunen 1938: 326); lv bä’zmə̑r Besemer < kasks besemer (Kettunen 1938: 34); bä'zmõr margapuu, päsmer; bezmēņs (LELS 2012: 43)

ruut1, ruudi 'rohttaim (Ruta)' < kasks krût 'Kraut'

Esmamaining: Gutslaff 1648-56
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) teije Kümnest annate sest Kappost hainast, wihnruhtest, n. keickesugkuzest aijahainast; (VT 1686) ruht 'ruut'; Kümnist annate Müntä nink Ruhtä nink kigesuggutze Roho eest; (Piibel 1739) teie kümnest maksate mündist ja rudist, ja keigest aia-rohhust
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 *rūt´, rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; Wiedemann 1893: 989 *rūt´, rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; EÕS 1937: 1176 ruut 'bot. taim (Ruta, Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut 'rohttaim (Ruta)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei jeder Art'; Schiller-Lübben krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei, vor allem zur Bereitung des Gewürzweines, der Gewürzwein selbst'; MND HW II: 1 krût (kruet, kruyt) 'Kraut, „herba“, Pflanze, grünes Gewächs; Gewürzpflanze; Heilkraut, Arzneikraut'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2566); < kasks krût 'rohttaim' (Raun 1982: 146); < kasks rude (Liin 1964: 62); < asks krūt, krude 'taim, maitseaine; püssirohi' (EES 2012: 440)
Sugulaskeeled: sm ruuta [Agr ruta] eräs yrtti-, mauste- ja koristepensas / Raute < rts ruta 'Ruta graveolens' (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 3: 115); is rūti; vdj krūti < sm (SSA 3: 115); sm ryyti [1820; 1580 krydhitt] mauste, yrtti / Gewürz < rts, vrd mrts kryde 'mauste' (‹ kasks krūt, krude 'mauste, kasvi') (SSA 3: 121; Häkkinen 2004: 1086)

taakel, taakli 'taglas' < kasks tākel, sks Takel, Takelage

Murded: `taakel '(tõsteploki) konks' Kaa Mus Emm Khn (EKI MK); `taaklus, -e 'purjeka purjed, köied, plokid jm varustus' Hi; `taakelvärk Mar; `taagelverk 'raamistik' Kuu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1244 tākel, tākli; tākelāz, tākelāzi 'Takelage, Takelwerk'; Wiedemann 1893: 1126 tākel, tākli; tākelāz, tākelāzi 'Takelage, Takelwerk'; EÕS 1937: 1502 taakel 'tali; tõmbeköis laeva masti küljes';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben takel 'jede Ausrüstung, bes. Schiffsausrüstung, Tauwerk und Hebezeug'; MND HW III tākel 'Ausstattung, Gerätschaften; Ausrüstung des Schiffes, bes. Tauwerk, Takelage des Schiffes'; Kluge Takel 'Tauwerk und Hebezeug des Schiffs'; (Mndd. mndl. takel, in hochdeutschen Texten seit dem 16. Jh.)
Käsitlused: < sks Takelwerk (EEW 1982: 3038); < kasks tākel 'Takelage, Takelwerk' (GMust 1948: 44, 92)
Läti keel: lt tãkala, tãkale ein Block, womit man schwere Gegenstände hebt < dt. Takel 'Hißtau am Schiffsmast, Flaschenzug' (Sehwers 1953: 142);
Sugulaskeeled: sm takila (takkeli, taakeli) [1787 takeli] aluksen mastot, raa'at ja köysistö, riki / Takelage < rts tackel 'takila' (‹ kasks takel ~ tākel) (SSA 3: 258); sm takila, takkeli, taakeli Takelage < asks takel ~ vrts takel, tagel (Bentlin 2008: 187)
Vrd taglas

taht, tahi 'küünla- või lambitaht' < kasks dacht 'Docht'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 346) sen pißokeße pollewa tachti erra|kustuda; (Stahl 1637: 46) tacht, tachti∫t 'Dacht'; tachtlöngk 'Dacht'; (Stahl HHb IV 1638: 151) ninck ∫e ∫uhtzotaja tacht 'vnd das glimmend Docht'; (Gutslaff 1648: 241) Künala Lang 'Tacht'; (Göseken 1660: 285) Tacht, -i 'Dacht im Licht'; (Göseken 1660: 459) kühnla tacht, -i 'Dacht'; (Göseken 1660: 726) öchkun tacht (hõõguv taht) 'Glimmend tacht'; (Göseken 1660: 650) tachti-löng 'Dachtgarn'; tocht pehlt errawotma (küünalt kustutama) 'schneutzen das Liecht'; (Hornung 1693: 39) Taht, Tahhi / Acc. fing. Tahti / Acc. pl. Tahta & Tahtisid 'Dacht im Licht'; (Vestring 1720-1730: 240) Taht, -hi 'Der Dacht'; (Helle 1732: 184) taht, g. i 'das Dacht, Docht'; (Piibel 1739) öhkuwad tahti, mis weel suitseb, ei kustuta temma mitte ärra; (Hupel 1780: 279) taht, tahtiod. tahhi r., d. 'Dacht'; (Hupel 1818: 238, 249) taht, -i od. tahhi r. d. 'Dacht'; toht, -i r. d. 'Dacht'; (Lunin 1853: 187, 197) taht, tahhi r. 'свѣтильня'; tahhi lõng r; lang d. 'свѣтильня'; taht, -a r. d. 'свѣтильня'; toht, -i r. d. 'свѣтильня'
Murded: taht (tah´t), tahi Kuu VNg Lüg IisR S L sporK I(tas´t Kod); tah´t, tahi M(tah´k Hls); taht´ (taht), tahi TLä TMr San V(dokt Lei); `tahti, tahi VNg Vai (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1225 taht, tahi 'Docht'; Wiedemann 1893: 1109 taht, tahi 'Docht'; ÕS 1980: 690 taht;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dacht, decht, dicht 'Docht'; Schiller-Lübben dacht 'Docht'; MND HW I dă̂cht, dĕ̂cht (â › a) 'Docht'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 3045); < kasks dacht (Raun 1982: 169; Ariste 1963: 104; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 95; EES 2012: 508)
Läti keel: lt dakte, dakts [1638 Dacktz] Docht < mnd. dacht (Sehwers 1918: 39, 86, 145; Sehwers 1953: 25); dakts Docht < mnd. dâcht, dacht (Jordan 1995: 59); lvS dakt Docht;
Sugulaskeeled: lvS dakt Docht (SLW 2009: 52-53); lv dak̄t Docht < kasks dacht (Kettunen 1938: 35); dakt, lampdakt taht, lambitaht; dakts, deglis, lampas dakts (LELS 2012: 52, 159)

teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'Dienst'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 353) næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; (Müller 1600-1606) Jumala Thenistusse; oma Verdeenistuss ninck Kytus; (Müller 1600/2007: 100) keick Iumala Thenistuße [kaas] (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 367) minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; kumb olckut teye moistlick Iummala|thenistus 'teenimine'; (Stahl HHb I 1632: Biij) ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; (Stahl 1637: 48) deni∫tus, denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; (Stahl HHb II 1637: 48) ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; (Stahl HHb III 1638: 79) Jummala deni∫tus 'Gottesdien∫t'; (Stahl LS II 1649: 539) tahat ∫inna Jummala Deni∫tu∫∫el heitma 'wiltu Gottes Diener ∫eyn'; (Gutslaff 1648: 210) Erri /a 'Dienst'; (Göseken 1660: 285) Teenistus 'Dienst'; (Göseken 1660: 657) tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst (meritum)'; teenistlick (teenistusvalmis) 'diensthafftig'; (Virginius 1687-1690) Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; (Vestring 1720-1730: 246) Tenistus, -se 'Der Dienst'; (Helle 1732: 187, 322) tenistus 'der Dienst'; (Hupel 1780: 282) tenistus r., d. 'Dienst, Verdienst'; (Hupel 1818: 244) tenistus od. teniminne r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; (Lunin 1853: 192) tenistus; teniminne r. d. 'служба, служение, заслуга'
Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss, teenistüse V(teenüstüss Har) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; Wiedemann 1893: 1151 tēnistus, tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
Käsitlused: < kasks dênst 'Dienst' (EEW 1982: 3109); < kasks dênst, denest (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' (EES 2012: 520)
Läti keel: lt † *diẽnests Dienst < mnd. dēnst, dēnest (Sehwers 1918: 71, 146); diẽnests Dienst < mnd. dēnest 'Dienst' (Sehwers 1953: 26); dienests, dieneste Dienst < mnd. dênst (Jordan 1995: 60);
Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti ansio, ansiotyö; krj tienesti < mrts thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' (SSA 3: 289); lv dìḙnə̑st Dienst < kasks dēnest (Kettunen 1938: 37); lv dīenast teenistus; dienests (LELS 2012: 53)
Vrd teenima

tokk1, toki 'kepp' < kasks stok, sks Stock

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tokk (-k´k), toki 'kepp; malk; teivas' Khk Kaa Muh Kse Han Hää Saa Rap JMd JJn VJg Kod Äks Ksi Lai sporVlPõ eL; togi Vai (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1291, 1344 tokk, toki, toku 'Stock'; tukk, tuku '= tokk'; Wiedemann 1893: 1169 tokk, toki, toku (tukk) 'Stock'; ÕS 1980: 716 tokk 'kepp';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stok 'Stock; Zeichen der Amtsgewalt; Kerbstock'; Schiller-Lübben stock 'Stock, Zeichen der Amtsgewalt; Baumstumpf; Kerbstock'; MND HW III stock 'Baumstumpf, Wurzelstock; Stange, Pfahl; dürrer Ast, Stock; Wanderstock, Gehstock; Knüttel, Schlagwaffe'
Käsitlused: < kasks stock ~ sks Stock (EEW 1982: 3211); < asks Stock (Raun 1982: 178); < asks stock 'kepp; känd; mesipuu', sks Stock 'kepp, malakas; känd; mesipuu' (EES 2012: 536)
Sugulaskeeled: lvS stoikk Stock; lv stok̄ (SLW 2009: 179); lv stok kepp; spieķis (LELS 2012: 304)

traavel, traavli 'traavihobune' < kasks drever '(Traber) Pferd'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `traavel, `traavli R Emm Rei Lä(`traabel Mar Mär); `traavel, `traavli (-oa-, -ua-) Hää sporKPõ I Plt Hel; `traavli, `traavli San V; `raavel, `raavli (-e) Khk Muh Tor KJn M (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 trāwel, trāwli; trāwer, trāwri 'Traber, Renner'; Wiedemann 1893: 1195 trāwel, trāwli; trāwer, trāwri 'Traber, Renner'; ÕS 1980: 722 traavel;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 drever 'eine Art Pferd (Ggs. Zelter?)'; MND HW I drēver '(Traber) Pferd'
Käsitlused: < kasks drever (EEW 1982: 3258); < asks drever 'teatud hobusetõug' (EES 2012: 543)
Läti keel: lt drēberis ein schnelles, feuriges Pferd; ein unbändiges Pferd < nd. drēver 'Pferd (Traber)' (Sehwers 1953: 28)
Vt traav, traavima

tuuker, tuukri 'sukelduja; lind (Podiceps cristatus)' < kasks duker 'Taucher'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 192) tüükred 'Taucher (eine Art Enten)'; (Hupel 1780: 290) tüükred H. 'Taucher-Enten'; (Hupel 1818: 255) tüükred H. 'Taucher-Enten'; (Lunin 1853: 202) tuker r. 'водолазъ, нырокъ'
Murded: `tuuker, `tuukri 'tuttpütt' Kaa Pha Khn(`tõuker) (Mäger 1967: 16); `tõuker, `tõukri 'tuuker' Mus Rid (EKI MK); `tuuker, `tuukri (-e) 'sukelduja' Kuu VNg Emm Mih Hää Ris Juu JMd KJn; `tuukri San; `tuukar, -i Kad; `tuukur, `tuukru VJg; `touker, `toukri Jõe Kuu VNg Jäm Hi Rid Tõs Kos; `töuker, `töukri Khk Krj Vll; `tõuker, `tõukri Pöi Muh Rid Khn; `tauker, -i Ris; `tunker, -i Lüg Var Hls (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1358, 1371 *tūker, tūkri, tūkre 'Taucher, Tauchente'; tǖker, tǖkre = tūker; laewa-tǖker 'Schiffsberger'; Wiedemann 1893: 1229 *tūker, tūkri, tūkre (tǖker) 'Taucher'; tǖker, tǖkre = tūker; laewa-tǖker 'Schiffsberger'; ÕS 1980: 740 tuuker; Mereleksikon 1996: 449 tuuker '(keskülemsaksa)'; VL 2012 tuuker '(kesksaksa tûker)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben duker, dukvogel 'die nordische Ente'; MND HW I tü̂ker, tûker (ducker) 'Taucher; Tauchente, nordische Ente'
Käsitlused: < kasks duker (EEW 1982: 3386; Raun 1982: 185); < kasks dûker 'Taucher' (GMust 1948: 70, 94)
Läti keel: lt † dũkurs, dũķers Taucher (ein Vogel) < mnd. dūker (Sehwers 1918: 146); dũķeris, dũkurs Taucher < mnd. dūker 'Taucher' (Sehwers 1953: 30); dūkuris, dūķeris Taucher < mnd. dü̂ker (Jordan 1995: 60)

täke, täkke 'sisselõige, kramm' < ? kasks tacke 'Zacke'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 501S) teckima 'Bicken, mit dem Beil kerben'; (Lithander 1781: 565) siis leika ümberringi täkked äärte sisse
Murded: täkke 'sälk' Jõe Kuu VNg(täkk, täkke); täke, täkke sporSa Muh Rei sporL KPõ Iis Trm Plt KJn Hls Ran; täke, `täkme Mih Tõs; täkes, täkke Khk Kär LNg Mär (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1253 täke, täkke 'Einschnitt, Kerbe, Scharte, Zacke'; Wiedemann 1893: 1133 täke, täkke (täkk) 'Einschnitt, Kerbe, Scharte, Zacke'; ÕS 1980: 747 täke; täkk, täki 'täke';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tacke 'Ast, Zweig, Zacke'; tackich 'zackig'
Käsitlused: < ee täkkima (deskr) (EEW 1982: 3450; EES 2012: 566); < vrd kasks tacke (Raun 1982: 188)

vaak, vaagu 'lisapars reheahjusuu kohal' < ? asks vak 'Raum in der Scheune'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 299) waak, -u 'das letzte Theil des Korns welches man in der Riege aufsteckt'
Murded: vaak, vaagu (-o) 'lisapars ahjusuu kohal' T V (EKI MK); vaaguss, -e 'osa (rehe)ahtest, mis ahjusuu ette kuivama pandi' Kam Ote (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1464 wāk, wāgu (d) 'der letzte Raum in der gefüllten Riege vor dem Ofenloch'; Wiedemann 1893: 1323 wāk, wāgu (d) 'der letzte Raum in der gefüllten Riege vor dem Ofenloch'; EÕS 1937: 1626 vaak, vaagu;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vak 'Umfriedigung, Zaun; Abteilung der Mauer, des Daches, des Hauses, der Scheune; Raum, Räumlichkeit'; MND HW I vak, vāk 'Abteilung irgendwelcher Art; Abteilung einer Räumlichkeit; Raum in der Scheune, wo das Getreide aufgehäuft wird'
Käsitlused: < ? ee vajak (EEW 1982: 3601); < kasks vak, vāk 'Raum in der Scheune' (Raud 1940: 193); < ? asks vak 'osasto' (Koponen 1998: 190)
Sugulaskeeled: lv vò̬i̮k̀ querstange, worauf man etwas zu trocknen auslegt (Kettunen 1938: 498); lv vɔ̄ik kuivatustanko (Koponen 1998: 190)

vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'Fass'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 383) kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Sen toÿse Vate sid:; (Müller 1600/2007: 542) se v̈che Vate siddes omat paliu ninck hæd Önne (14.06.1605); (Stahl 1637: 55) waht, wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; (Stahl LS I 1641: 172) on ∫e pea kolme waht We∫∫i olnut 'Seyn es drey Ahmen Wa∫∫er gewe∫en'; (Gutslaff 1648: 243) Wâti 'Vaß'; (Göseken 1660: 285) waat, -i 'Fas'; (Göseken 1660: 747) öhhe waahti algkama (vaati avama) 'Auffthun Ein Faß (relinire)'; (Göseken 1660: 710) wijhna waat (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; (Göseken 1660: 636) suhr waat 'weit Fas (cupa capacior)'; (Göseken 1660: 454) Kessi wahti 'Hand Fas'; (Göseken 1660: 687) Waahti 'Fas (dolium)'; waahti kallatusse pehl (vaat hakkab tühjaks saama) 'Fas, das auff der Neige ist'; (Göseken 1660: 319) asti 'Fas / Geschir'; (Hornung 1693: 28) Waet, Wadi / Acc. fing. Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; (Vestring 1720-1730: 272) Waat, -ti 'Ein Faß'; (Helle 1732: 199) waat 'das Vaß'; (Piibel 1739) wiis wati ja nellikü͠mend kanno; (Hupel 1780: 299) waat, G. wadi od. wati r., d. 'das Faß'; (Hupel 1818: 268) waat, -i; wadi r. d. 'Faß'; (Lunin 1853: 214) waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
Murded: vaat (-t´), vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat, `vaadi R(`vaati Vai); vaet, vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt), aadi Muh Khn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´, wādi 'Fass'; Wiedemann 1893: 1324 wāt´, wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), ○vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
Käsitlused: < kasks vat (Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; EES 2012: 583)
Läti keel: lt vãte, vãts [1638 Wahte] Faß < mnd. vat 'Faß, Gefäß, Behälter' (Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108);
Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < mrts fat, faat, fatt 'tynnyri' (SSA 3: 418); vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti (SKES: 1584; Nirvi 1971: 649); lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot Fass (SLW 2009: 213); lv vō̬`t´ Fass (= pit̄) < kasks vat (Kettunen 1938: 501); vǭţ vaat; vāts, muca (LELS 2012: 370)

vaht, vahi 'valve; vahipost; valvur' < kasks wacht(e) 'Wache, Wächter'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 389) Eike ninda kuÿ v̈x Wacht, echk v̈x Achke Sodda|mees; Öhwacht; (Müller 1600/2007: 118) Eike ninda kuÿ v̈x Wacht, echk v̈x Achke Soddamees (23.01.1601) 'valvur'; sest Pi͠meda Öh wahist woix errapæstetuth sada (23.01.1601) 'pimeda öö vahikorrast'; (Müller 1600/2007: 514) kuÿ kauwa tæma piddab wachti piddama (31.05.1605); (Stahl HHb III 1638: 188) ninck töi∫e wahti 'vnd andere Hut'; (Stahl LS I 1641: 51) ninck wachti piddawat 'vnd wacht halten'; (Gutslaff 1647-1657: 289) Teill om se wacht, mincket, pancket sedda nihähste Kindi; (Gutslaff 1647-1657: 274) Kumba waha aicko se warras tulleb; (Göseken 1660: 299) wacht, -i 'Wacht'; (Göseken 1660: 691) wacht 'Hütt (custodia, tutela)'; Wachti 'schildwacht (excubiæ)'; wacht uxe ees (uksehoidja) 'thür Wechter (stator)'; (Hornung 1693: 39) Waht, Wahhi, Wahti / Acc. pl. Wahtisid 'ein Wächter'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Wachti Jürri; (Vestring 1720-1730: 277) Waht, -hi 'Der Wächter'; (Helle 1732: 202) waht 'die Wacht, der Wächter'; (Piibel 1739) Ja ta panni neid wahhi alla kunninga wahhimeeste pealikko kotta; mispärrast ei olle sa kunninga omma issanda jure wahti pannud; Ja se sündis ho͠miko wahhi aial; (Hupel 1780: 302) waht, wahhi r., d. 'die Wache, der Wächter'; (Hupel 1818: 273) waht, wahhi r., d. 'Wache, Wächter'; (Lunin 1853: 219) waht, wahhi r. d. 'караулъ, сторожъ'
Murded: vaht, vahi 'valve(kord); valvaja' Kuu Lüg Jõh S(vaeht); vaht (-h´-), vahi (-e) L K I Trv Hel T V; `vahti, vahi VNg Vai; vahk (-h´-), vahi Saa Hls Krk (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1424 waht, wahi 'Wache, Wächter'; Wiedemann 1893: 1288 waht, wahi 'Wache, Wächter'; ÕS 1980: 766 vaht;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wacht(e) 'Wacht, Wache, Bewachnung'; wake 'das Wachen, Wache, Wacht, Bewachnung'; Schiller-Lübben wachte 'Wacht, Wachen, Bewachung'
Käsitlused: < kasks wacht(e) (EEW 1982: 3639; Raun 1982: 195; GMust 1948: 70, 95; SSA 3: 389; EES 2012: 585); < kasks wachte (Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47); < kasks wachte 'Wachtposten', vrd rts vakt, väkt (Raag 1987: 337)
Läti keel: lt *vakts [1638 Wackts] Wacht, Wache < mnd. wacht(e) (Sehwers 1918: 39, 99, 164); vakts, vakte Wacht, Wache < mnd. wacht(e) 'Wacht, Wache, Bewachung' (Sehwers 1953: 150; Jordan 1995: 107);
Sugulaskeeled: sm vahti [1621] vartija; vartio(vuoro), vartiointi / Wächter; Wache; is vahti; krj vahti < rts wacht 'vartioiminen, vartio; vartija, vahti; vahtihuone' (‹ kasks wacht(e)) (SSA 3: 389); sm vahti Wächter; Wache < asks wacht(e) ~ vrts vakt (Bentlin 2008: 194); lv vak̄t´; vdj vahti < sm ~ ee (SKES: 1588-89); is vahti (Len, Kos) (öö-, metsa)vaht (Laanest 1997: 212); lvS vakt Wacht (SLW 2009: 215); lv vak̄t´ Wache, Wächter < kasks wachte (Kettunen 1938: 467); vakţ valvur; sargs (LELS 2012: 351)
Vt vahtima

vahtima, (ma) vahin 'valvama; ootama' < kasks wachten 'wachten'

Esmamaining: Stahl HHb IV 1638
Vana kirjakeel: (Stahl HHb IV 1638: 308) ninda ommat kah∫ needt Englit öhe∫koh∫ / wahivat ∫ünno Hinge pehle 'also sein auch die Engel beysa͠men / warten auff deine Seele'; (Stahl LS I 1641: 23) ∫e truwi ∫ulla∫e kahs meije I∫∫anda pehle wachtima 'mit dem getrewen Knechte auff vn∫en Herren warten'; (Stahl LS I 1641: 26) ninck meddi I∫∫anda pehle wachtima 'vnd auff vn∫eren Herren warten'; (Gutslaff 1648: 245) kaitzma 'wachten'; (Göseken 1660: 299) wachtima 'wachten'; (VT 1686) sis olliwa nemmä temmä pähle wachtman; (Helle 1732: 202) wahtima 'lauren'; (Piibel 1739) nemmad wahtsid ühhe päwa ja ö wärrawis; otsego rööwlid wahhiwad ühhe mehhe järrele; Ma tahhan seista ommas wahtis , ja seisma jäda kantsi, ja tahhan wahtida; (Hupel 1780: 303) wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; (Hupel 1818: 273) wahtima r.; wahtma d. 'lauern'; wahti pidama d. 'zur Wache seyn'; (Lunin 1853: 219) wahtima r.; wahtma d. 'караулить, сторожить, подстерегать'; wahti piddama 'быть на часах, караулить'
Murded: `vahtima 'vaatama; jälgima; valvama' R eP(`vah´tma Mar Mih Khn Saa KJn, `vaśtma Kod); `vah´tma Trv T V; `vah´tme Hel San; `vah´kme Krk Hel (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1425 wahtima, wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; Wiedemann 1893: 1288 wahtima, wahin; wahtma (d) 'wachen, bewachen, lauern, auflauern, beobachten'; ÕS 1980: 766 vahtima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wachten 'wachen, aufpassen, lauern; warten, hüten, bewahren'; waken 'wachen, Wache halten'; Schiller-Lübben waken 'wachten, Wache halten, Wachdienst leisten'; wachten 'sorgsam hüten; warten, erwarten'
Käsitlused: < ee vaht ~ kasks wachten 'wachen, aufpassen' (EEW 1982: 3640); < kasks wachten (Raun 1982: 195; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 47; SSA 3: 388; EES 2012: 585); < kasks wachten 'bewachen', vrd rts vakta (Raag 1987)
Läti keel: lt *vaktêt [1638 wackteht] Wache halten, bewachen < mnd. wachten (Sehwers 1918: 99, 164); vaktêt Wache halten, Achtung geben, bewachen, behüten < mnd. wachten 'wachen, aufpassen, lauern, hüten, bewahren' (Sehwers 1953: 150); vaktēt Wache halten, Achtung geben, bewachen; vāķēt (bei einem Kranken, einem Toten) wachen < mnd. waken (Jordan 1995: 107);
Sugulaskeeled: sm vahdata [1732; 1621 vahtia] pitää silmällä, vahtia, paimentaa; väijyä; tuijottaa / (be)hüten, bewachen, überwachen; belauern; anstarren; is vahtia vartioida; odotella; tuijottaa < mrts vakta 'vartioida, pitää silmällä; suojella; vaania' (‹ kasks wachten); krj vahtie vahtia, vartioida < sm vahtia; vdj vahtia vartioida < sm ~ ee (SSA 3: 388; SKES: 1588-1589); is vahtiaɢ (Len, Hev, Sür) valvama (Laanest 1997: 212); lvS vakt wachen, bewachen; auf etwas abzielen (SLW 2009: 215); lv vak̄t́ə̑ wachen, bewachen < kasks wachten (Kettunen 1938: 467); vakţõ valvata; vaktēt, sargāt (LELS 2012: 351)
Vt vaht

viidikas, viidika 'kala (Alburnus alburnus)' < kasks witik, witeke 'Füdchen'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1570)? Wyttyka, Pagel; (Vestring 1720-1730: 63) Widikas, -ka 'Ein Wiedchen'; (Hupel 1780: 311, 535) widik, widikas r. 'Füdchen (Fisch)'; widikenne r., d. 'Füdchen (Fisch)'; (Hupel 1818: 284) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'Füdchen (Fisch)'; (Lunin 1853: 228) widik, -a; widikas, -ka r. d. 'уклейка (рыба)'
Murded: `viidikas, `viidika Jõe IisR Vai(-ga); viidikas, viidika Sa Muh L Ris Trm Äks KJn Kõp; viidik, viidika (-ä) Kod Vil Trv; viidik, viidike (-ge) T V(viit´k Räp Se); viidik, viidiku (-gu) Hi Hää Saa Iis Trv Hls San; viiding, -i Khk Plt Hel(-e); viidingas, viidinga Sa (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze 'Füdchen, Weissfisch'; wīdiṅg, wīdiṅgu '= wīdikas'; Wiedemann 1893: 1376 wīdik, wīdiku, wīdike (d); wīdikas, wīdika; wīdikene, wīdikeze (wīding) 'Füdchen, Weissfisch'; ÕS 1980: 788 viidikas '(Alburnus alburnus)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witink, witik, witeke 'ein Weissfisch (cyprinus alburnus)'; Schiller-Lübben witink 'eine Art kleiner Fische'; witteke 'ein kleiner Weißfisch (cyprinus alburnus)'
Käsitlused: < vn..... ~ kasks..... (EEW 1982: 3817); < vrd Bsks Füdchen (Raun 1982: 203); < asks witik, witeke, witink 'viidikas' (EES 2012: 602; Kendla 2014: 161); < asks witik, witeke 'viidikas' (EKS 2019)
Läti keel: lt vīķe < nd. wittke 'Weißfisch' (Sehwers 1953: 157); lt vīķe viidikas (ELS 2015: 1006);
Sugulaskeeled: sm viitikka (Suomenlahdella) salakka (Vuorela 1979: 512); vdj viitikkõ; is viidikka < ee viidikas (EES 2012: 602)

viis, viis 'komme, laad; meloodia' < kasks wîs(e) 'Weise'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 246) Kombe 'Weise (modus)'; (Gutslaff 1647-1657: 285) olli sell Mahsundijal ütz wihse; (Göseken 1660: 711) wijsi 'Art / Weise'; wijsi 'Art / Gewohnheit'; wijsi 'Gewohnheit'; wijsi perra (viisi järgi) 'Gewöhnlich'; (Hornung 1693: 22) Joon 'die Manier oder Weise'; (Vestring 1720-1730: 289) Wiis, -si 'Die Weise, Gewohnheit'; (Helle 1732: 129) laulo-wiis 'die Melodey'; (Helle 1732: 208) wiis 'die Weise'; (Helle 1732: 353) Se wiis, mis norelt öppib, se wannalt peab 'jung gewognt, alt gethan'; (Piibel 1739) Tarkusse tö ja wisid: jölledusse tö ja wisid; (Hupel 1780: 312) wiis, wisi r., d. 'Weise, Gewohnheit; Melodie'; (Hupel 1818: 285) wiis, -i r., d. 'Weise, Art, Gewohnheit, Gebrauch'; laulo wiis 'Melodie'; (Lunin 1853: 229) wiis, -i r. d. 'образъ, манера, родъ, привычка, видъ'; laulo wiis 'мелодiя по употребленiю въ пѣнiи'
Murded: viis, `viisi 'komme' R; viis (viis´), viisi Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 wīz´, wīzi, wīe (SW, F) 'Art, Weise, Gewohnheit, Sitte, Aufführung'; Wiedemann 1893: 1381 wīz´, wīzi, wīe (SW, F) 'Art, Weise, Gewohnheit, Sitte, Aufführung'; ÕS 1980: 790 viis 'komme, laad';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wîs(e) 'Art und Weise; Lebensart, Sitte; Gestalt, Form; Mass; Melodie'; Schiller-Lübben wis(e) 'Art und Weise'
Käsitlused: < kasks wis(e) (EEW 1982: 3831; Raun 1982: 204; Liin 1964: 60, 65); < asks wise 'viis, mood, laad' (EES 2012: 604)
Läti keel: lt *vĩze [1638 Wi∫e] Weise < mnd. wīse (Sehwers 1918: 100, 165); lt vĩze Art und Weise < mnd. wīse 'Art und Weise' (Sehwers 1953: 160); vīze Weise, Art und Weise < mnd. wîs(e) (Jordan 1995: 110);
Sugulaskeeled: sm veisu [1749] jonkin tapauksen johdosta sepitetty runo t. laulu; kevyt, turhanpäiväinen laulu, renkutus / (Gelegenheits)gedicht od. -lied; einfaches Volkslied, Liedchen < rts visa, mrts wijso '(ylistys)laulu'; is veissata siunata, vihkiä kirkko esim. korjauksen jälkeen (SSA 3: 422); sm viisu [1749 walitus-wijsu] arkkiin t. pieneen vihkoon painettu, usein jonkin tapauksen johdosta sepitetty tuno t. laulu; kevyt, turhanpäiväinen laulu, renkutus / auf eienm Bogen od. in einem Heft abgedrucktes (Gelegenheits)gedicht od. -lied; einfaches Volkslied, Liedchen < rts visa, mrts wijso 'ylistyslaulu, valitusvirsi' (SSA 3: 445); vdj nootti viis, meloodia; мелодия, мотив (VKS: 818); lvS vīs Art, Weise (SLW 2009: 223); lv vīž Art, Weise < kasks wis(e) (Kettunen 1938: 495)
Vrd viisi

viisi 'kombel, moel' < kasks wîse 'Weise'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) Keß Roiwi wise uhest teisest Wottap; (Göseken 1660: 303) wijhsi perrast (viisi järgi) 'nach Art (more)'; (Virginius 1687-1690) pari wiisi, Issasit nink Emmasit; (Helle 1732: 210) sedda wisi 'auf die Weise'; (Piibel 1739) need rattad ollid tehtud wankri ratta wisi; (Hupel 1766: III) mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; (Hupel 1780: 314) wisi, seda wisi r., d. 'auf die Weise'; (Lithander 1781: 507) on se nüüd sedda wisi tehtud; (Lunin 1853: 232) ühte wisi d. 'равным образомъ'
Murded: `viisi R eP eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 wīz´, wīzi, wīe 'Art, Weise'; küzija wīzi 'fragweise'; nädala wīzi 'wochweise'; õiguze wīzil 'auf rechtliche Weise'; Wiedemann 1893: 1381 wīz´, wīzi, wīe 'Art, Weise'; küzija wīzi 'fragweise'; nädala wīzi 'wochweise'; õiguze wīzil 'auf rechtliche Weise'; ÕS 1980: 790 [paari-, kuude] viisi;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wîs(e) 'Art und Weise'; in wat wîse 'wie'; in richtes wîse 'gerichtlich'; gastes wîse 'als Gast'
Käsitlused: < kasks wis(e) 'Art und Weise' (Ariste 1940a: 110; SSA 3: 445)
Sugulaskeeled: sm viisi [1787] tavalla, lailla / (auf diese, dieselbe) Weise < mrts vīs (vrd kasks, kys wis(e), sks Weise); is vīsi tapa; vdj vīsi tapa, laatu < ee (‹ kasks); lv vīž < kasks (SSA 3: 445); lv vīt̆´t´ə̑ auf eine Art, Weise (Kettunen 1938: 495-496)
Vt viis

viiul, viiuli 'keelpill' < kasks viole 'Geige'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 215) [ - ] 'Geige'; (Göseken 1660: 89) Kijhgi 'Geige'; (Hupel 1780: 536) wiol r., d. 'Wioline, Geige'; (Hupel 1818: 288) wiol, i 'Violine, Geige'; (Lunin 1853: 231) wiol, -i r. d. 'скрипка; гудокъ'
Murded: `viiul, `viiuli Kuu VNg Lüg Vai; viiul (viiol), -i Jäm Khk Muh Emm L Ris Juu JMd VJg I Plt KJn M Nõo V (EKI MK); viiuld, -i Rei
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1527 wīol, wīoli 'Violine, Geige'; Wiedemann 1893: 1378 wīol, wīoli 'Violine, Geige'; ÕS 1980: 791 viiul;
Saksa leksikonid: MND HW I viole 'besondere Art von Geige, Altgeige, Bratsche'
Käsitlused: < kasks fiole ~ sks Viole (EEW 1982: 3836); < kasks fiole (Raun 1982: 204; EES 2012: 604)
Läti keel: lt pijuõles, pivuoles Violine < mnd. viole (Sehwers 1918: 43); lt vijuõle, vijuõles [1638 Wioles] Geige, Violine < mnd. viole (Sehwers 1918: 100, 164); lt gîga Geige < mnd. gīge (Sehwers 1918: 23); lt pijuõle Violine, Geige < mnd. fiole (Sehwers 1953: 88); lt vijuole Geige, Violine < nd. vijōl 'Violine' (Sehwers 1953: 157); vijuole Geige, Violine < mnd. viole 'besondere Art von Geige, Altgeige, Bratsche' (Jordan 1995: 109);
Sugulaskeeled: sm viulu [1787; 1669 fioli] jousisoitin / Geige < rts fiol, viol 'viulu' (‹ asks viole ‹ it viola) (SSA 3: 466); lv fijuò̯l´, fio̯l Violine (Kettunen 1938: 54); lv fijōl, vijōl viiul; vijole (LELS 2012: 61, 364)

värk1, värgi 'asi; tegu; töö' < kasks werk 'Werk'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 78) Töh 'Werck'; (Gutslaff 1648: 206) Werck /e 'Arth / artific.'; (Gutslaff 1647-1657: 282) sehsa[mm]a werck; (Göseken 1660: 299) werck 'Werck'; (Virginius 1687-1690) Nink teggi Keedi-wärki Koori sisse; (Vestring 1720-1730: 275) Wärk, -ki 'Art, Gestalt'; (Helle 1732: 200) sedda wärki 'von der Art'; (Hupel 1780: 302) wärk, -i r.; warki d. 'Art, Gestalt, Weise'; (Hupel 1818: 271) wärk, -i r. d. 'Art, Gestalt, Weise'; (Lunin 1853: 217) wärk, -i r. d. 'родъ, образъ; видъ'
Murded: verk, `vergi Jõe Kuu; värk, `värgi Hlj RId(`värki Vai); värk (vär´k), värgi eP M T; vär´k, vär´gi V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1491 wär´k, wär´gi 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; wer´k, wer´gi '= wär´k'; werkel, wer´kli '= wär´k'; Wiedemann 1893: 1333 wär´k, wär´gi (wer´k, werkel) 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; ÕS 1980: 810 värk;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 werk, wark 'Werk; Tätigkeit, Arbeit, Verrichtung; Product der Arbeit; Arbeitsgerät, Werkzeug; Material zur Arbeit'; Schiller-Lübben werk, wark 'Werk, Thätigkeit, Arbeit; Product der Arbeit; die Gesammtheit der in einem bestimmten Zweige Arbeitenden (Gewerk, Gilde, Zunft)'
Käsitlused: < sks Werk (EEW 1982: 3985); < kasks werk (Ariste 1972: 97; Raun 1982: 212; EES 2012: 621); < kasks werk, wark (Liin 1964: 50)
Läti keel: lt verķis Handwerker < kasks werk (Sehwers 1953: 154; Jordan 1995: 109);
Sugulaskeeled: sm värkki [1731] työkalu, kapine, vehje; tekotarpeet / Werkzeug, Gerät; Material; krj värkki tarve- t. työkalu, kapine; kelvoton ihminen t. eläin; penis, oriin suoro < rts, vrd mrts værk 'työ, teko, toimi, teos, laitos, varustus' (SSA 3: 483); sm verstas [1655] työ-, korjauspaja / Werkstatt < rts verkstad 'työhuone, paja' (‹ kasks werkstede) (SSA 3: 428)

äks, äksi 'väike kirves' < kasks exe, exene 'Axt'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: äks, äksi S L Ha M (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 äks, äksi 'kleines Beil'; līdi-äks 'kleines Beil mit eisernem Stiel (zum Verfertigen der Räder)'; Wiedemann 1893: 76 äks, äksi 'kleines Beil'; līdi-äks 'kleines Beil mit eisernem Stiel (zum Verfertigen der Räder)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben exe, exene 'Axt'; MND HW I exe, ēxe, ē̆kse 'Achse'
Käsitlused: < kasks exe (Viires 1960: 31); < kasks exe, exene (Ariste 1972: 97; EEW 1982: 4052)

veebiliides @ veebihaldur