[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'Hammer'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1559) Hamer, Hans (ein undutsche); (Müller 1600-1606: 65) Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606) 'palvehaamriga'; (Stahl LS I 1641: 213) üx Hamer 'ein Ha͠mer'; (Göseken 1660: 287) Hammer, -i 'Hammer'; (Göseken 1660: 700) Wassar 'H͠amer'; wassarick 'Ha͠mer'; (Piibel 1739) ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; (Hupel 1780: 152) hamer r. 'der Hammer'; (Hupel 1818: 39) hamer, haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; (Lunin 1853: 24) hamer, haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa- Juu Kos, `(v)ua- JMd VMr VJg Kod); `aamer M; `aamri T(aamõr Ran) (EMS I: 51)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; Wiedemann 1893: 60 hāmber, hāmbri '= hāmer'; hāmer, hāmri (hāmbri) (hāmber, hamber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Plur. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
Käsitlused: < sks Hammer (EEW 1982: 240; SSA 1: 136); < kasks hamer (Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; EES 2012: 64)
Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] Hammer < mnd. hamer (Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6); āmurs, āmars Hammer < mnd. hāmer (Jordan 1995: 53);
Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari (1643) (väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik < mrts hamar, hamare (SKES: 53); lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer (SSA 1: 136); lvS āmer (SLW 2009: 40); lv ō̬mə̑r Hammer < sks (Kettunen 1938: 267); vazār haamer; āmurs (LELS 2012: 357)

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < kasks haspel 'Haspel, Weife'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) Langelöim /o 'Haspell'; (Hupel 1780: 144) aspel, -pli r. d. 'Haspel'; (Hupel 1818: 40) haspel, -plir. d.; haspli pu r. d.; haspli, haspli d. 'Weife, Haspel'; (Lunin 1853: 25) haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
Murded: `aspel R; `aspel S(`asper Khk Kär); `aspel sporL K I M Puh; `aspli T; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä (EMS I: 477)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; Wiedemann 1893: 49 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel (EEW 1982: 302; SSA 1: 145); < kasks haspel (Raun 1982: 11); < sks Haspel (EES 2012: 71); < asks haspel 'Haspel' (EKS 2019)
Läti keel: lt aspiles Haspel (Sehwers 1953: 4); lt tītavas haspel (ELS 2015: 150);
Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] vyyhdinpuu / Haspel < rts haspel (SSA 1: 145); sm haspeli Haspel < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel (Bentlin 2008: 216)

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'Hobel'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 73) höfel, höflist 'Hobel'; (Gutslaff 1648: 219) Höfli 'Höfel'; (Göseken 1660: 287) Höwel 'Höbel'; (Göseken 1660: 355) höwel 'hobel'; lucka hend (rupphöövel) 'Grosserhobel / Schrubbehobel'; (Vestring 1720-1730: 37) Höwel, -wli 'der Hobel'; (Helle 1732: 94, 322) höwel, -i, -et 'der Hobel'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga, ja lükkab sedda hööwlidega silledaks; (Hupel 1780: 156) höwel, höwli r., d. 'Hubel, Höfel'; (Hupel 1818: 45) höwel, höwli r., d. 'der Hobel'; (Lunin 1853: 29) höwel, hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; Wiedemann 1893: 728 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
Käsitlused: < asks hövel (EEW 1982: 466; SSA 1: 218); < kasks hovel 'Hobel' (Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; EES 2012: 86)
Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] Hobel < mnd. hōvel, hövel (Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34); † ẽvelbeņ̃ķis Hobelbank < nd. hövelbenk (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēvele Hobel < mnd. hōvel (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm höylä Hobel < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel (Bentlin 2008: 116); sm höylä, höveli, heveli [1637] Hobel < rts hyvel (‹ asks hövel); krj höylä; is hövelin < sm höylä (SSA 1: 218); vdj hevel höövel; рубанок, струг (VKS: 255); lv ēviĺ Hobel < kasks hövel; ēviĺ-beŋ̄k̀ Hobelbank (Kettunen 1938: 50); lv ēviļ höövel; ēvele; ēviļbenk höövelpink; ēvelsols; grūoipēviļ rupphöövel; gropēvele (LELS 2012: 60, 65)
Vt hööveldama

peitel, peitli 'puussepa tööriist' < kasks beitel 'Beitel, Meissel'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 558) peitzel 'Durchschlag (der Tischler)'; (Vestring 1720-1730: 167, 183) Päitel, -li 'Der Meißel, Pöitel'; Pöitel 'der Meißel'; (Helle 1732: 152) päitel 'der Meisel'; (Piibel 1739) kui sa omma peitliga sedda raiud, siis teotad sa tedda ärra; (Hupel 1780: 233, 238) päitel, -tli r. 'der Meisel'; peitel, -tli r.; peitli d. 'der Meißel, liefl. Beitel'; (Hupel 1818: 167, 176) päitel, -tli r. 'Meissel'; peitel, -tli r. d.; peitli d. 'Meissel'; (Lunin 1853: 128, 136) päitel, -tli r. 'долото, рѣзецъ'; peitel, -tli r. d. 'долото, рѣзецъ'
Murded: `peitel, `peitli (-le) R HJn KuuK Jä ViK I Äks Plt KJn M Ran Puh; `peikel, `peikli Phl L Juu; `peikli (`pekli) sporT V(`peipli Plv); `peiker, `peikri Jäm (EKI MK); `pöitel, `pöitli (-le) Mar Mär Lih Vän Ha Plt KJn SJn (EKI MK); `pöikel, `pöikli S Kul Vig Han Var Aud
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 863 peitel, peit´li = päitel; peikel, peikli (d) '= päitel'; päitel, päit´li 'Stämmeisen, Meisel'; Wiedemann 1893: 796, 797, 783 peikel, peikli (d) = päitel; peitel, peitla, peit´li = päitel; päitel, päit´li (päikel, peitel, peikel, põikel) 'Stämmeisen, Meisel'; ÕS 1980: 502 peitel;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bêtel, beitel 'Meissel, celtes; Stecheisen'; Schiller-Lübben betel, beitel 'Meißel, Keil'; MND HW I bêͥtel 'Meißel, Stecheisen';
Käsitlused: < kasks Beitel 'Meissel' (EEW 1982: 1979); < kasks beitel (Viires 1960: 76; Raun 1982: 118; EES 2012: 360); < kasks betel, beitel (Liin 1964: 51)
Sugulaskeeled: lv peì̯k̆kel Stemmeisen, Meissel < kasks *bētel (Kettunen 1938: 280)

puur2, puuri 'oherdi, tööriist' < kasks bor 'Bohrer'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 39) oherdi: oherdim, oherdimme∫t 'Bohr / damit man bohren (oherdi, lusikpuur)'; (Gutslaff 1648: 208) Oherith 'Bohr'; (Göseken 1660: 535, 591) ohherdim (puurimisriist) 'Bohrer'; Rattaste ohherdim 'Gros bohr'; (Helle 1732: 209) winnal 'der Bohrer'
Murded: puur, `puuri Jõe VNg Lüg Vai; puur, puuri Sa Rei sporL Juu JMd Koe VMr Sim I Äks Plt Vil eL(-r´) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūr´, pūri 'Bohrer'; Wiedemann 1893: 906 pūr´, pūri 'Bohrer'; ÕS 1980: 551 puur 'puurimisvahend';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bor 'Bohrer'; MND HW I bōr (bar) 'Bohrer'; bōren 'bohren, anbohren'
Käsitlused: < ? kasks bor 'Bohrer' (EEW 1982: 2261); < kasks bor (Raun 1982: 133); < asks bōr (Viires 1960: 49); < vn bur 'puur' (SKES: 665; EES 2012: 397)
Läti keel: lt buoris, buoritis ein kleiner Bohrer < mnd. bōr 'Bohrer' (Sehwers 1953: 21); buoris Bohrer (Instrument zum Bohren) < mnd. bōr (Jordan 1995: 58);
Sugulaskeeled: sm pora [1860; 1797 põrata] Bohrer < rts bor (SSA 2: 397); sm puura rautakanki / Brecheisen < vn bur 'maa-, kallio-, kivipora' ( ‹ sks Bohr või hol boor) (SSA 2: 445); is pora kaira, suuri veivari; krj pora (kivi)pora < sm pora (SSA 2: 397); vdj burafka, burava puur (väiksem kui oherdi) < vn бурав (VKS: 176); vdj puuri puur; бурав (VKS: 983); lv bu’oŕ Bohrer (Kettunen 1938: 32)
Vt puurima

saag, sae 'tööriist' < kasks sāge 'Säge'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 103) ∫ai, ∫ai∫t '∫age'; (Gutslaff 1648: 233) Saje 'Sage (Serra)'; (Göseken 1660: 295) Saij 'Sage'; (Göseken 1660: 605) Sai 'Sage (serra)'; Saijema 'Sagen (serrare)'; (Göseken 1660: 607) saij lahastket (saelaastukesed) 'Sägespönne (serrago)'; Sage Laud 'Brett gespalten'; Say Laud 'Brett gespalten'; Saagi purro (saepuru) 'sage spän'; (Göseken 1660: 608) SaySepp 'Sagen-Schmid (serrarius)'; (Virginius 1687-1690) nink jaggas neid Sagide, Raud-Haakide ja Kirwestega ärra; (Vestring 1720-1730: 211) Saag, -gi 'Die Säge'; (Helle 1732: 171, 322) saag 'die Säge'; (Piibel 1739) satis neid ärra sagedega, ja raud-ekkedega, ja kirwestega tööd teggema; (Hupel 1780: 261) saag, sagi od. sae r., d. 'die Säge'; (Hupel 1818: 212) saag, -i od. sae r. d. 'Säge; lf. Sage'; (Lunin 1853: 164) saag, -i ~ sae r. d. 'пила'
Murded: saag, sae R Sa Muh sporL; saag (soag, suag), sae K I; sae Hi Kod; saeg, sae Lä Ris Trm; saag´, sae eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1118 sāe, sāe (D) '= sāg'; sāg, sāe 'Säge'; Wiedemann 1893: 1012 sāg, sāe (sāe) 'Säge'; ÕS 1980: 610 saag;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sage 'Säge'; MND HW III sāge 'Säge'
Käsitlused: < kasks sāge, saghe 'Säge' (EEW 1982: 2643-44); < kasks sage (Viires 1960: 60; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 150; EES 2012: 453)
Läti keel: lt zãģis [1638 Saghis] Säge < mnd. sage 'Säge' (Sehwers 1918: 54, 100, 165; Sehwers 1953: 162); lt zāģis, zāģe Säge, Instrument zum Schneiden der Kimme < mnd. sāge 'Säge' (Jordan 1995: 111);
Sugulaskeeled: sm saha [Agr] Säge; is saha; krj saha; vdj saha < mrts sagha 'saha' (SSA 3: 141); lv zò̬i̯ɢ, zōiɢ Säge < kasks sage (Kettunen 1938: 401); lv zǭig saag; zāģis (LELS 2012: 377)
Vt saagima

tangid, tangide 'tööriist' < kasks tange 'Zange'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 349) hend laßexime Tullise echk kumade Tangede kaas katki kisckuda; (Müller 1600/2007: 568) kumade Tangede kaas (12.07.1605); (Göseken 1660: 652) Tangi 'Zange (forceps)'; (Vestring 1720-1730: 242) Tang, -gi 'Eine Zange'; (Helle 1732: 185) tang 'die Zange'; (Hupel 1780: 280) tang, -i r.; tangi d.; tangid r. Pl. 'die Zange'; (Hupel 1818: 240) tang, -i r.; tangi d.; tangid r. Pl. 'die Zange'; (Lunin 1853: 188) tang, -i r. d. 'щипцы, клещи'
Murded: `tangid R(`tanged Vai); tangid S(taid Emm); tangid L Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Vil; tangi M (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1235 tang, tangi 'pl. Zange'; Wiedemann 1893: 1118 tang, tangi 'pl. Zange'; ÕS 1980: 695 tangid;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tange 'Zange'; MND HW III tange 'Werkzeug, Zange (Schmiedezange, chirurgisches Instrument, glühende Folterzange u. a.)'
Käsitlused: < kasks tange (Viires 1960: 80; Liin 1964: 51; EEW 1982: 3073; Raun 1982: 171; SSA 3: 309; EES 2012: 514)
Läti keel: lt stañgas [1638 Tanghas] Zange < mnd. tange (Sehwers 1918: 24, 96, 160); tangas, stañgas Zange < mnd. tange 'Zange' (Sehwers 1953: 119, 141); tangas (pl.), stanga Zange, Kneifzange < mnd. tange (Jordan 1995: 102);
Sugulaskeeled: sm tongit [1900-luv.] pihdit / Zange < rts tång, tang (SSA 3: 309; Häkkinen 2004: 1328); vdj piheᴅ tangid, pihid; щипцы, клещи (VKS: 910); lv taŋ̄´gə̑ᴅ, taŋ̄´giᴅ, tāŋ´gə̑ᴅ Zange < kasks stange, tange (Kettunen 1938: 409); lv taŋ´gǝd pihdit < lt stangas (‹ kasks) (SSA 3: 309); lv taņgõd tangid, näpitstangid, pihid; knaibles (LELS 2012: 317)

tõu, tõu 'köis' < kasks tow, touwe 'Tau'

Esmamaining: Schüdlöffel 1843
Vana kirjakeel: (Schüdlöffel 1843: 31) Massinad käiwad, tõuid wenniwad pingule
Murded: tõu (töu) '(slepi)tross' Khk Pöi Muh Ris (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1316, 1317 tõu, tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw, tõuwi 'Tau, Seil'; Wiedemann 1893: 1191, 1192 tõu, tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw, tõuwi (tauw) 'Tau, Seil'; ÕS 1980: 744 tõu 'köis, tross'; Mereleksikon 1996: 438 tou (tau, tõu) 'hol touw)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 touwe, tow 'Tau, Seil'; Schiller-Lübben dow (douwe, dawe, dau) 'Thau'; MND HW I douwe, dow (dou, dauwe, *douch) 'Tau'
Käsitlused: < kasks touwe, tow, tau ~ mrts togh (EEW 1982: 3429); < kasks tow (Raun 1982: 187); < kasks touwe, tow 'Tau, Seil' (GMust 1948: 47, 94; Uibo 2010b: 925); < asks touwe, tow, tau 'tööriist; vanker; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri' [sub tou] (EES 2012: 543)
Läti keel: lt taũva das Tau < mnd. touwe, tou (Sehwers 1918: 33, 162; Sehwers 1953: 142); tauva Tau, Seil < mnd. touwe, tow, tau (Jordan 1995: 103);
Sugulaskeeled: sm touvi [1699] paksu köysi / Tau < mrts togh, rts tåg, vrd kasks touwe, tow, tau 'laite; työkalu; köysi (laivassa)', hol tou(we) 'köysi' (SSA 3: 316; SKES: 1366); is tovvi köysi, jolla merrat kiinnitetään; vdj tovvi < sm (SSA 3: 316); sm touvi Tau < kasks touwe, tow, tau 'Tau, Seil' (Bentlin 2008: 94); lv touv tou, tõu; tauva (LELS 2012: 329)

viil, viili 'tööriist' < kasks vile 'Feile'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 285) wijhli 'Feile'; (Göseken 1660: 708-709) wijhl 'Feile (lima)'; wijhli pörm (viilipuru) 'Feil-Staub'; wijhli sitt (viilipuru) 'Feil-Staub'; (Piibel 1739) Neil olli agga wiil, mis raud-labbidatte ja kablide ja kolmearroliste ärkide ja kirweste tarwis, ja astlaid tärrawaks tehha; (Hupel 1766: 72) punnane wask, mis sa wiiliga mahha kabid, wötta neljas ossa sest mis noa otsa peäle lähhäb; (Hupel 1780: 312) wiil, -i r., d. 'die Feile'; (Hupel 1818: 285) wiil, -i r., d. 'die Feile'; (Lunin 1853: 228, 229) wiil d. 'напильникъ'; wiil, -i r. d. 'терпукъ, напильникъ'
Murded: viil, `viili R; viil (-l´), viili S L Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv Hls T V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1525 wīl´, wīli 'Feile'; Wiedemann 1893: 1376 wīl´, wīli 'Feile'; ÕS 1980: 789 viil '(tööriist)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vile 'Feile'; MND HW I vîle 'Feile'
Käsitlused: < kasks vile 'Feile' (EEW 1982: 3819; Raun 1982: 203; Raag 1987: 324; EES 2012: 602); < kasks vîle (Liin 1964: 51)
Läti keel: lt vĩle [1638 Wiele] Feile < mnd. vīle 'Feile' (Sehwers 1918: 49, 100, 164; Sehwers 1953: 159); vīle, vīla, vīlis Feile < mnd. vîle (Jordan 1995: 109);
Sugulaskeeled: sm viila [1637 fijla, 1787 viila] Feile < rts fil 'viila' (SSA 3: 441); sm viila, fiila, hiila Feile < asks fila ~ rts fil (Bentlin 2008: 99); lv vīl´ Feile < kasks vile (Kettunen 1938: 492; Raag 1987: 327); vīļ viil; vīle (LELS 2012: 365); vdj fiila viil; напильник (VKS: 225)
Vt viilima

vinn, vinna 'vinnastusseade, pöör' < kasks winde 'Winde'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 713) winne (tõstmisriist) 'Schraube / winde (trochlea)'; winne (tööriist vilja tõstmiseks) 'Winde / Kornwinde (sucula)'; (Hupel 1780: 313) win, -na oder -ni 'eine Winde (etwas aufzuwinden)'; (Hupel 1818: 287) win, -na od. -ni r. d. 'Winde (etwas aufzuwinden); Brunnenschwengel'; (Lunin 1853: 230) win r. d. 'воротъ, блокъ; оцепъ, курокъ'
Murded: vinn, `vinna R; vinn, vinna eP(vind, vinna Var Mih); vinn, vinna M Ran; vin´n, vin´ni San V(võnd, võnnu Lei) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510, 1511 wind, winna '= winn'; winn, winna; win´n´, win´n´i 'Instrument zum Spannen oder Aufheben, Winde, Brunnenbalken, Block (auf Schiffen)'; Wiedemann 1893: 1364 winn, winna; win´n´, win´n´i (wind) 'Instrument zum Spannen oder Aufheben, Winde, Brunnenbalken, Block (auf Schiffen)'; Wiedemann 1869: 1512 winne, winde (G) 'Schraube'; Wiedemann 1893: 1365 winne, winde (G) 'Schraube'; ÕS 1980: 794 vinn, vinna;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben winde 'Winde'
Käsitlused: < kasks winde (EEW 1982: 3865; EES 2012: 608); < asks winn, winne 'Winde, Block (auf Schiffen)' (GMust 1948: 45); < kasks winde 'Winde, Block (auf Schiffen)' (GMust 1948: 96)
Läti keel: lt vinda Winde; Tau an der Fähre; Drahtseil < mnd. winde 'Winde' (Sehwers 1918: 164; Jordan 1995: 110); lt vinda, vinde Winde; das Tau an der Fähre; Brunnenschwengel und Strick < mnd. winde 'ein Werkzeug zum Winden' (Sehwers 1953: 158);
Sugulaskeeled: sm vintti [1648] kaivon vipulaite; kelain / Brunnenschwengel; (Zugnetz)winde < rts vind, vinda 'kaivon vipu; nuottaveneen kela'; lv vīnda vintturi; kaivonvintti < lt vinda, vind (‹ sks) (SSA 3: 454); lv vīnda Winde, Hebel < kasks winde (Kettunen 1938: 493); lv vīnda vinn; vinda (LELS 2012: 366)
Vt vinnama

veebiliides @ veebihaldur