[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kessel, kesli 'kess' < kasks kesser 'Käscher'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660)
• Murded: `kessel, `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel, `kesle Phl Tõs Hää Trv (EMS II: 1061); `kestel, `kestli S Lä; kestel, `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls (EMS II: 1067)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel), kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; Wiedemann 1893: 267, 268 kessel (kesel), kesla, kesli (D) (kestelkes´s´) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd. kess';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
• Käsitlused: < kasks kesser 'kess' (Raun 1982: 37; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt ķesele, ķeselis kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi < lv kēšiĺ (SSA 1: 350);
• Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz < vn ~ rts (SSA 1: 350); krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi (SSA 1: 350); sm kasseli, kassali (1886) tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde; krj kaššali, kaššeli; Akrj kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' (SSA 1: 324); lv keš̆šìl´ Netzsack, Kescher (Kettunen 1938: 116)

laadik, laadiku 'laegas' < kasks lade, ladeken 'Lade'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 83) Ladick, ladicka∫t 'Lade'; (Stahl HHb IV 1638: 144) ninck omma lahdicko la∫ckma nehha 'vnd sein Lade sehen lassen'; (Stahl LS I 1641: 388) ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; (Gutslaff 1648: 223) Ladick 'Lade'; (Göseken 1660: 460) Ladick 'Lade'; (Göseken 1660: 598) Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; (Virginius 1687-1690) paljo Rahha olli se Ladiko sees; (Vestring 1720-1730: 104) Laekas, Laeka 'die Lade'; (Hupel 1780: 197) ladik, -o r., d. 'die Lade'; (Hupel 1818: 111) ladik, -o r. d. 'die Lade'; (Lunin 1853: 80) ladik d. 'ящичекъ, коробочка'; ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
• Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har (EMS IV: 753, 755, 774)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik, lādiku, lādike (d); lādikas, lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; Wiedemann 1893: 469 lādik, lādiku, lādike (d); lādikas, lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
• Käsitlused: < kasks lade (eher mnd. als schwed.) (EEW 1982: 1189); < germ, vrd kasks lade, mrts la(a)dikka (Raun 1982: 66); < kasks lade 'Kiste, Schrein' (asks lade + ee -ik) (Ariste 1963: 95); < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ mrts la(a)dika 'väike kast, karp' (EES 2012: 217); < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lãde Lade, Kasten < nd. lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' (Sehwers 1953: 69); lāde Lade, Kasten < mnd. lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel' (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] Kasten, Kiste, Schublade < mrts lādikka (SSA 2: 33); sm laatikko Kasten, Kiste, Schublade < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika (Bentlin 2008: 130); lvS lād, laod (1828) kleiner Kasten, Büchse (SLW 2009: 103); lv lō̬ᴅ́ Kasten < kasks lade (Kettunen 1938: 204); lǭḑ laegas; ladite, šķirstiņš (LELS 2012: 172)

napp1, napa 'anum' < kasks nap 'Napf' Sõna pole kindlasti laenatud alggermaani aegadest ega sõnakujust.

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 228) Liuwd /a 'Napff'; (Hornung 1693: 31) Nap / Nappa / Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; (Vestring 1720-1730: 147) Nap, -pi 'Ein Näpchen'; (Helle 1732: 144) nap 'das Näpfen'; (Helle 1732: 322) nap 'der Napf'; (Hupel 1780: 222) nap, -pi r., d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; (Hupel 1818: 150) nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; (Lunin 1853: 114) nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
• Murded: napp, nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp, napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp, napi Kir Pä JõeK Kad San; nap´p, nap´p V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; Wiedemann 1893: 648 napp, napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn. väike (puu)kauss';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
• Käsitlused: < kasks nap (mindestens die i-stämmige Variante) (EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Liin 1964: 56; Koponen 1998: 131); < alggerm *χnappa-z, vrd v-isl hnappr 'kauss', mrts napper 'peeker, jooginõu' (EES 2012: 307; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß; is nāppa; vdj nāppi < rts napp (SSA 2: 205)

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'Bütte'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 301) Sadda pütti öli; (Gutslaff 1648: 221) Puetti uwrd, -e 'Ki͠ming'; (Gutslaff 1648: 242) Pütt /o 'Tonne'; (Gutslaff 1648: 224) Püttikenne 'Lechel'; (Gutslaff 1647-1657: 80) se wessi löppis erra se pütticko sissest; (Göseken 1660: 585) pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; (Göseken 1660: 392) karrane püttiken (plekknõu) 'blächern büchslein'; (Hornung 1693: 33) Püt, Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; (Vestring 1720-1730: 192) Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; (Helle 1732: 163) püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; (Helle 1732: 348) Nenda kui püt on, nenda kaas 'dignum patella operculum'; (Hupel 1780: 249) püt, -ti r., d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; (Hupel 1818: 194) püt, -ti od. selt. -ta r. d. 'Bütte, Tonne, Faß, hölzernes Gefäß'; (Lunin 1853: 151) püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
• Murded: pütt, pütti R(pütti, püdi VNg); püttü, püdü Kuu Vai; püt´t (-tt), püti S(pütt, püta Jäm Kär Kaa); püt´t, püti L(pütt, püta Kse Var Tõs Hää); püt´t, püti K I M T; püt´t, pütü Võn San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´, püti; pütt, pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; Wiedemann 1893: 912 püt´t´, püti; pütt, pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
• Käsitlused: < kasks bütte, vrd sks Bütte (EEW 1982: 2352); < kasks butte (Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; EES 2012: 408); < kasks bütte (SKES: 674); < asks Butt, Butte (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt bute [1638 Buttes] Butte < nd. butte (Sehwers 1918: 85, 145);
• Sugulaskeeled: sm pytty [1637] kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel < mrts bytta (SSA 2: 452; SKES: 674); is püttü; krj pytty; vdj pütt´sü < sm (SSA 2: 452); vdj püttü pütt, puunõu; кадка, деревянная посуда (VKS: 1017); lvS pütt [1769 pütki] Fass (SLW 2009: 161-162); lv pit̄ (püt̄) Tonne < vrd sks Bütte, rts bytta (Kettunen 1938: 293); pit pütt, tünn; muca, muciņa; bentsīnpit, tȭra pit bensiinivaat, tõrvatünn; benzīna muca, darvas muca (LELS 2012: 43, 245)

roov, roovi 'katuselatt; lattidest alus' < asks rôf 'Roff'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1544
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1544: 110) Hans Rowisep; (Göseken 1660: 295) Roowi 'Roff'; (Vestring 1720-1730: 209) Roow, -wi 'Küche mit einem gewölbe, ohne Schornstein'; (Helle 1732: 170) roow 'die Küche oder Gewölbe ohne Schornstein'; (Hupel 1780: 259) roow, -i r., d. 'der Roof, Küche ohne Schornstein'; (Hupel 1818: 210) roow, -i r. d. 'Küche; lf. Roof'; (Lunin 1853: 162) roow, -i r. d. 'кухня'
• Murded: ruov, `ruovi 'katuselatt, ritv; katuselatistik' R(`ruovi Vai); roov, roovi (-uo-, ua-) Kul Kse Tõs Tor Saa KPõ Iis Trm Ksi Plt; roob, roobi Kul Mih Juu; ru̬u̬v, roovi Kod KJn M sporT V(-v´); ruov, `ruovi 'võlvlagi reheahju suu ees, ahjukumm' Lüg; roov, roovi Jäm Khk Vll Pöi Muh Phl sporVar Tõs Hää; roob, roobi Lä Pil; ru̬u̬v, roovi 'mõisaköök; ahjukapp' Krk Har Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080 rōw, rōwi 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; Wiedemann 1893: 978 rōw, rōwi (rōe) 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; Wiedemann 1869: 510 rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; Wiedemann 1893: 462 rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; ÕS 1980: 600 roov 'katuselatt; roovitis';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'Schutzdach über Mauern, Planken; Decke, Deckel (über e. Wanne, Kufe, Wagen)'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'Decke, Deckel'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Abdeckung, Deckel; Dach'
• Käsitlused: < kasks rôf (EEW 1982: 2541; Raun 1982: 145); < kasks rôf (Kobolt 1931: 151); < kasks rôf (ruf) (Liin 1964: 52); < asks rōf, ruf 'kate; ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' (EES 2012: 437)
• Läti keel: lt ruõvis, ruõve das Gewölbe über dem Feuerherd; der Feuerherd, der ein Gewölbe über sich hat < mnd. rōf 'Schutzdach über Mauern' (Sehwers 1953: 103); ruovis Gewölbe über dem Feuerherd, gewölbtes Funkendach; oberer Teil des Riegenofens; Küche mit einem Feuerherd etc. < mnd. rôf 'Decke, Deckel (über einer Wanne, Kufe etc.)' (Jordan 1995: 86)
• Vrd ruhv

tekk1, teki 'vaip, kate; eesriie' < kasks decke 'Decke'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1604
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1604) Jurgen Teck; (Stahl 1637: 47) teck, tecki∫t 'Deck'; (Stahl HHb III 1638: 240) ∫e ettepanneminne / ninck teck - - löchki∫ kahex katki 'der Vorhang im Tempel zerreiß in zwey stücke'; (Gutslaff 1648: 210) Tecki 'Decke'; (Gutslaff 1648-56) peat wihskümment sölmokeist teggema, egga tecki perrametze wehre pähle; (Göseken 1660: 285) Tecki 'Decke'; (Göseken 1660: 660) Tecki on paicklick 'die Decke ist fleckig 'laiguline'; (Göseken 1660: 348) hobbose Tecki 'Decke (auffm Pferde)'; (Göseken 1660: 393) Karwane Tecki 'Rauhe decke / i.e. haaricht'; (Göseken 1660: 715) wohdi tecki 'bettdecke'; (Göseken 1660: 660) Tecki 'Tapezerey (tapetis)'; (Hornung 1693: 33) Tek, Tekki / Acc. pl. Tekkisid 'eine Dekke'; (Vestring 1720-1730: 246) Tek, -ki 'Die Decke'; (Helle 1732: 178) söbba 'eine Decke'; (Helle 1732: 187, 322) tek 'die Decke'; (Hupel 1780: 282) tek, -ki r., d. 'die Decke'; (Hupel 1818: 244) tek, -ki r. d. 'Decke, Teppich'; (Lunin 1853: 192) tek, -ki r. d. 'покрывало, коверъ'
• Murded: tekk, tekki R(tekk, tegi Kuu); tekk (-k´k), teki eP; tek´k (-kk), teki eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk, teki 'Decke, Teppich'; Wiedemann 1893: 1143 tekk, teki 'Decke, Teppich'; ÕS 1980: 702 tekk '(voodi)vaip';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben decksel, deckels 'Decke, Deckel, Dach'; MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'
• Käsitlused: < vrd asks Deck, sks Decke (EEW 1982: 3120); < asks deck (Raun 1982: 174; Ariste 1963: 105); < kasks decke (Liin 1964: 53); < asks decke, dēke(ne) 'kate; katus' (EES 2012: 522)
• Läti keel: lt *deķis [1638 Degkis] Decke < dt. (Sehwers 1918: 86, 146); deķis Decke < mnd. decke (Sehwers 1953: 26; Jordan 1995: 59);
• Sugulaskeeled: sm täkki [1729] peite, peitto / (Bett)decke < rts täcke 'peite, (vuode)peitto'; krj täkki < sm (SSA 3: 353); lvS dekk, dekid Bettdecke (SLW 2009: 53); lv dek̄ Decke, Verdeck < kasks deck(el) (Kettunen 1938: 36); dek kate, tekk; sega (LELS 2012: 52)

tiin, tiinu 'kaanega (liha)nõu, vann, toober' < kasks tîne, vrd rts tina

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 248) Tiin, -ni 'Eine länglichte Küfe'; (Helle 1732: 188) tiin 'die längliche Kufe'; (Hupel 1780: 284) tiin, i r. 'der längliche Küfen (Kübel, Kufe)'; (Hupel 1818: 245) tiin, -i r. d. 'ein länglicher Kübel'; (Lunin 1853: 193) tiin, -i r. d. 'лоханъ'
• Murded: tiin, `tiinu Kuu; tiin, tiinu Jäm Ris Pai Trm Plt KJn Ote; tiin´, tiini Trv Hls Krk Kan Lut; tein´, teini Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīn, tīni; tīn, tīnu (P) 'Zuber, Kübel, Wanne, Fleischgeschirr'; Wiedemann 1893: 1163 tīn, tīni; tīn, tīnu (P) 'Zuber, Kübel, Wanne, Fleischgeschirr'; ÕS 1980: 711 tiin, tiinu 'pinnamõõt' van;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tine 'Butte, Kübel, Zuber; dem tineken'; Schiller-Lübben tine '(tinne)'
• Käsitlused: < kasks tîne (› tiin, tiini), rts tina (› tiin, tiinu) (EEW 1982: 3156); < kasks tine (Viires 1960: 101); < kasks tine (tinne) (Liin 1964: 53); < kasks tīne (SSA 3: 292)
• Läti keel: lt *tĩnis, tĩne ein großes, rundes hölzernes Gefäß mit einem Deckel < mnd. tīne 'Kübel, Zuber, Butte' (Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 143); tīna, tīne aus einem Holz gehöhltes Gefäß mit Deckel zum Aufbewahren von Kleidern, Mehl, Getreide usw. < mnd. tine 'Butte, Kübel, Zuber' (Jordan 1995: 103); lt stĩnis, stĩne ein großes, ründes hölzernes Gefäß mit einem Deckel < mnd. tīne (Sehwers 1953: 123);
• Sugulaskeeled: sm tiinu [1637] suurikokoinen kimpiastia / Bottich < rts tina (‹ kasks tīne 'saavi, sammio, sanko'); lv tīn´ iso kannellinen laatikko t. pyöreäpohjainen astia, tiinu < kasks tīne (SSA 3: 292); lv tīn´ Kasten; Zuber; Aussteuer; rundes Gefäss mit Deckel zum Aufbewahren von Korn, Mehl < kasks tine (Kettunen 1938: 424); lv tīņ 1. astja (vilja, jahu, kaasavara hoidmiseks); tīne; 2. kirst; šķirsts; 3. toober; toveris (LELS 2012: 327)