SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Lisand

SY78

Lisandi ühildumine

Ka eeslisand ühildub põhjaga tavaliselt arvus ja käändes, nt Kuurortlinnas Pärnus käib palju välismaalasi. Kunstivoolust ekspressionismist oli vahepeal palju juttu. Parimale tantsupaarile Kasele kingiti kristallvaas.

Sellel üldreeglil on järgmised tähtsamad erandid:

1. Omastavas käändes eeslisand ei ühildu oma põhjaga, nt Narva linnas elavad põhiliselt venelased. Lehed kirjutavad Pauligi firmale antud Sillaehitaja auhinnast.

Märkus. Et omastavas käändes lisand langeb kokku omajat väljendava täiendiga, siis vormistatakse ta vajaduse korral selguse huvides põhjaga kokku, nt direktorihärra, Juhani-onu.

2. Aunimetust, sugulust, elukutset vms väljendav eeslisand ei ühildu oma põhjaga, vaid jääb nimetavasse käändesse, kui ta on ainsuses, ilma täiendita ning pole sisuliselt esile tõstetud, nt Paku härra Tammele istet. Professor Kasele esitati palju küsimusi. Laenasin tädi Tiiult raamatu.

Aunimetust, sugulust, elukutset vms väljendav lisand ühildub oma põhjaga, kui ta on:

a) sisuliselt tähtis ja teda rõhutatakse, nt Temast poleks saanud nii tublit sportlast, kui poleks olnud treenerit Olavi Küngast. Ma mõtlen mitte baleriini Maasikut, vaid ooperisolisti Maasikut;

b) mitmuslik, nt Vendadest Parikatest on palju kirjutatud;

c) eestäiendiga, nt Kinkisin oma sõbrale Jaanile sünnipäevaks raamatu;

Märkus. Kõnetlussõnana talitlev lisand (härra, proua, preili, professor, doktor, kindral jne) jääb ühildumata ka siis, kui tema ees on täiend, mis kuulub pigem kõnetlussõna põhja kui kõnetlussõna enda juurde, nt Õnnitleme austatud härra professorit. Kui aga täiend laiendab kõnetlussõna ennast, siis viimane ühildub oma põhjaga, nt Kõik me armastame alati heatujulist professorit Paul Poomi.

d) ne-liiteline, nt Õpilast Tootsi kästi klassist välja minna.

Märkus. Ainsuslik laiendamata lisand ei ühildu ka taevakeha nimega, nt Täideti planeet Marsi uurimise programmi, ning ei pruugi, kuid võib ühilduda jumala ning looma nimega, nt Tempel oli pühendatud jumalatar = jumalatarile Isisele. Kass = Kassil Arturil on pahad kombed. Sageli jäetakse selguse huvides nimetavasse ka võõrsõnaline lisand, nt Ravimine preparaat = preparaadi humisooliga ei andnud tulemusi.

3. Eesnimi on perekonnanime suhtes muutumatu eeslisand, nt Feliks Tammel on kolm poega.

4. Perekonnanimi, mille ees paikneb mitu eesnime, on ainsuses, nt Rein ja Anne Põld, muu loetelu korral kas ainsuses või mitmuses, nt Isa ja poeg Kask/Kased. Nii ainsus kui mitmus on võimalik ka siis, kui lisandina toimib abielupaar või perekond, nt perekond Kask/Kased. Ainult mitmuses on perekonnanimi siis, kui talle eelneb mitmuslik lisand, nt vennad Kased, õed Abolinid.

5. Kui põhjaks on pealkiri, tsitaat, täht, täheühend või number, siis käändub vaid selle ees paiknev üldnimeline lisand, samal ajal kui põhi jääb muutumatuks, nt Ajakirja Keel ja Kirjandus toimetus asub Tallinnas. Romaani "Tõde ja õigus" on kirjutanud A. H. Tammsaare. Ühendverbil välja panema on mitu tähendust. Punktist 0 tõmmake ristjoon sirgele AB. Sellest on juttu lk-l 28, §-is 17.

6. Kui põhjaks on organisatsiooni nimi, võib muuta kas lisandit või põhja, nt Istusin kohvikus Gnoom = kohvik Gnoomis, RASil Eesti Lennuliinid = RAS Eesti Lennuliinidel, ASi Kalev juhatus = AS Kalevi juhatus. Lisandi muutmist eelistatakse siis, kui tahetakse näidata nime algkuju, nt ASis Rapos on selgem kui AS Raposes. Suurtähtlühendi käänamisel võib soovi korral kasutada ka sidekriipsu, nt RAS-i Tondi Elektroonika = RASi Tondi Elektroonika (vt O 49).

7. Seestütlevas käändes eeslisand ühildub põhjaga ainult arvus, nt Käin alati oma kunstnikust sõbra / kunstnikest sõprade näitustel.

8. Eeslisand, mille põhi on olevas, rajavas, kaasaütlevas või ilmaütlevas käändes, ühildub oma põhjaga ainult arvus, jäädes omastavasse käändesse, nt Majandusjuhataja vestles oma kolleegi Kõlliga.