ORTOGRAAFIALÜHENDAMINESõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamineO49Sõnaühendeid saab lühendada kahel viisil.
Suurtähtlühendite puhul on tavaks kasutada teist moodust: ÜRO -- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, EMI -- Eesti Majandusjuhtide Instituut, EHA -- Eesti Hariduse Arenduskeskus, ETS -- Eesti tööstusstandard. Suurtähtlühendite rühmad kirjutatakse parema loetavuse huvides lahku: ETA EKI -- Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Lühendite lugemineVäiketäht-, harvemini suurtähtlühendeid loetakse nende taga peituvate sõnadena: nt -- näiteks, n-ö -- nii-öelda, skp -- selle kuu päeval, EE -- Eesti Ekspress; "Eesti entsüklopeedia", SEJ -- soojuselektrijaam.Suurtähtlühendeid loetakse kas tähekaupa veerides: POÜ [pee-oo-üü] -- põllumajanduslik osaühing, BNS [bee-enn-ess], APN [aa-pee-enn], või kokku sõnana, kui lühend annab kõlaliselt vastuvõetava häälikuühendi: EMI [emi], FIAT [fiat], NATO [nato], ROK [rokk] -- Rahvusvaheline Olümpiakomitee, ETA [eta] teatab ITAR-TASSi [itar-tassi] vahendusel .. Et valik on vaba, loetakse osa lühendeid mõlemat moodi: USA [uu-ess-aa] ja [usa], LAV [ell-aa-vee] ja [lavv] jt. Märkus. Üksikuid võõrlühendeid (eriti rahvusvaheliste organisatsioonide ja infoagentuuride omi) on tavaks lugeda lähtekeelepäraselt: BBC [bii-bii-sii], FBI [eff-bii-ai], UPI [juu-pii-ai]. Lühendite käänamineKäände väljendamiseks, kui see on tarvilik, lisatakse lühendile käändetunnus, mitmuse väljendamiseks mitmuse tunnus. Neid ühendab lühendiga sidekriips: lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite), p-des (punktides), pr-d (prouad), a-il (aastail) 1970--80, ETK-le saadetud kaubad, kooskõlas HM-ga, A. J-le, T. E-st. Lühendi lõpupunkt langeb ära.Märkus 1. Tüvevokaali näitamine ei ole üldjuhul tarvilik, kuid selguse huvides võib seda teha: R-i nõusolek, APN-i teatel, võistles MM-il, AS-id, EL-i valitsusjuhid. Märkus 2. Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta: ELi valitsusjuhid, sõitis USAsse, kooskõlas HMga, TTRi ajastu. Eriti sobib see sõnana loetavate lühendite puhul: RAMi poistekoor, ROKi liikmed, töötas KEKis. Märkus 3. Kui lühendit käsitatakse juba sõnana, ei erine tema muutmine teiste samasuguse ehitusega sõnade omast: arutati Unescos, vana gosti põhjal, õppis Gitises, nägi ufot. Lühenditest tuletamineSuurtähtlühendid saavad olla tuletusaluseks. Liide liidetakse neile kas sidekriipsu abil või kokku kirjutades: ERSP-lane ~ ERSPlane, KGB-lane ~ KGBlane, RTV-lik ~ RTVlik. Eesti lühendamineSobimatu on lühendada EV president, EV valitsus, EV 75. aastapäev, EV siseminister, EV kaitsekontseptsioon jne. Olenevalt kontekstist tuleb EV asemel kirjutada Eesti Vabariigi või riigi või polegi riigi nimetamine tarvilik.Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon (ISO) soovitab, et rahvusvahelises tarvituses oleks Eesti kahetäheline maatähis EE ja kolmetäheline EST. Eesti mootorsõidukite maatähis on EST. Keele tähisena on kasutusel et. Ladinakeelsed lühendidLadinakeelseid lühendeid tuleb käsitada tsitaatidena ja kirjutada nagu lähtekeeles: e. c. -- exempli causa, op. cit. -- opus citatum, ib. -- ibidem, id. -- idem, s. a. -- sine anno, P. S. -- post scriptum.TähtsümbolidErialatarvituseks moodustatakse lühendid kas rahvusvahelise või ühe keele sisese erialakokkuleppe alusel. Erialalühendite tarvitus ei kuulu eesti keele üldortograafia alla. Seesuguseid ühe eriala raames mingiks kindlaks otstarbeks moodustatud lühendeid nimetame tähtsümboleiks. Osa neist allub lühendamise üldreegleile, osa mitte. Põhimõtteliselt ei pea tähtsümbol olema saadud (sedasama tähendavatest) sõnadest, ta võib olla ka puhttinglikult valitud. Nt
Isikunimede lühendamineNimetähti võib kirjutada punktita kokku JVV, RK, BB või punktiga lahku J. V. V., R. K., B. B.Isikunimest ainult eesnime lühendamisel on eesnimetähe (-tähtede) järel soovitatav panna punkt: E. Vilde, R. Tobias, F. R. Kreutzwald, T-R. Veller. Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti mitte esmakordsel tekstis esinemisel, raamatukaantel ja -tiitellehtedel, dokumentides, uksesiltidel jne. Lühendatud eesnimi ei ole kõnes pöördumisel (inimese järele küsimisel jne) kasutatav. Liiati ei paku eesti perekonnanimed infot isiku soo kohta (nt kas küsida härra või proua V. Tamme). |