ORTOGRAAFIAKOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINEMuutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamineO45Määrsõnade üldreegelMäärsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku.Nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud. Märkus. Mõnikord võib määrsõna olla liitnimisõna täiendosaks (vt O40), vahel liituda kesksõnaga, moodustades kokku iseseisva omadussõna, nagu näiteks kauamängiv plaat, väheütlev ettekanne. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta ühendverbi-vormides vt O44. Liitmäärsõnade üldreegelKui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirjutatakse nad kokku.Nt aegamööda, aegapidi 'aeglaselt', alailma, alatasa 'alati, ühtelugu', allamäge, avasilmi, eeskätt 'esmajoones', eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevalt, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbilõhki, läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead, otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval, ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel. Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär- või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast ühendist (nt aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees- või järelosa samas funktsioonis iseseisva sõnana pole tarvitatav: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa). Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui analoogial ka justkui; päripäeva, pärituul, vastutuul analoogial ka pärituult, vastutuult; aegamööda, kordamööda, pikkamööda eeskujul ka meeltmööda, jõudumööda, kontimööda), kuid neid võib tavaliste sõnaühendite analoogial kirjutada ka lahku (just nagu analoogial ka just kui, vastu seina analoogial ka vastu tuult jne, töö oli poisile konti mööda ~ kondi järgi). Oma olemuselt ebakindlate ja seega kaheti kirjutatavate juhtude hulka kuuluvad ka seesugused tavaks saanud kokkukirjutised nagu minupärast, minugipoolest, sellepoolest, sellegipoolest, millegipoolest jms. Kaheti võib kirjutada ka kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi, kinni + silmi, üksi + silmi, palja + päi, purjus + päi, püsti + päi, palja + käsi, ristis + käsi, palja + jalu, harkis + jalu, üksi + sõnu, teisi + sõnu, vanu + igi, suuri + vaevu. Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, vankuvi jalu, värisevi käsi. Fakultatiivseiks, st võimalikeks, kuid mitte kohustuslikeks tuleb pidada vahetegemisi, nagu nii palju, kui palju ja niipalju 'niivõrd', kuipalju 'kuivõrd', selja taga (otseses tähenduses) ja seljataga 'möödas (ruumiliselt või ajaliselt); tagaselja', nii pea ja niipea (kui), nii kaua ja niikaua 'seni', nii kaugel ja niikaugel 'sealmaal' jms. Kas või kirjutatakse alati lahku. Kaassõnade üldreegelKaassõna (ees- või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku.Nt mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi.
Märkus. Ainult sel korral, kui kaassõna moodustab tema juurde kuuluva
käändsõnaga lahutamatu terviku, kirjutatakse ta liitmäärsõnade reegli põhjal kokku:
aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi.
Näpunäiteid sõnuti
|