ORTOGRAAFIA

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

Omadus-, arv-, ase- või määrsõna + nimisõna

O40

Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, vene muusika, ungari kirjandus, moka kohv, viini vorst, türgi pipar, hiina tee, bordoo vein, šveitsi juust, tori hobune, soome kelk, rooma number, siberi katk.

Märkus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms.

Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku, kuigi mõni tõunimi võib esineda iseseisva nimisõnana: ardenni tõugu hobune ehk ardenn, leghorni kanad ehk leghornid.

Märkus. Eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aleksandrikook, aadamaõun, eevaülikond.

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel.

Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: agraarmaa, esmaabi, kapitaalremont, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk.

Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab 'erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik'; tähenduses 'spetsiaalne, eriline' kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. Nt töötasime igaüks eri alal (= igaüks omaette, erineval alal), aga tuli valida endale mõni teine eriala (= spetsiaalala); igaühele neist anti eri ülesanne (= erisugune, teistest erinev ülesanne), aga talle anti eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates).

Määrsõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad. Siiski võib määrsõna nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja.

Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehe-firma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad.