MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Kääne

M52

Omastav kääne

Omastav on ennekõike noomeni ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab:
  1. täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja;
  2. lisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka;
  3. käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha;
  4. võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune;
  5. võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline;
  6. tagasõnade laiendit, nt metsa taga.
Häälikuloolise arengu tulemusel on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv, mis enamikus keeltes erineb omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab kindlatel tingimustel (vt lähemalt SÜ37):
  1. täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse;
  2. sellega sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju.
Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, nimelt:
  1. konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme;
  2. rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust sõprade ja töökaaslastega;
  3. samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas.
Omastaval käändel puudub tunnus.