LEKSIKOLOOGIA
SÕNAVARA
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L12
Need sõnad on tuntud paljudes maailma või vähemalt ühe kultuuriareaali
keeltes. Seepärast nimetatakse neid rahvusvahelisteks sõnadeks ja eesti keelde on neid vahendanud
ennekõike saksa, vene ja inglise keel.
Räägitakse palju, kui kasulikud on niisugused ühtemoodi sõnad. Olgem aga siiski
ettevaatlikud: pahatihti langeb sõna väliskuju küll kokku, aga tähendus on keeliti eksitavalt erinev. Nt
abiturient tähendab meil 'keskkooli viimase klassi õpilane', aga vene keeles 'kõrgkooli vm õppeasutusse astuja,
kellel keskkool juba seljataga'. Dekoratsioon tähendab eesti keeles '1. vaateakende, ruumide vm kaunistus
ning kujundus; 2. teatris: lavakujundus või selle osa'; prantsuse samakujulisel sõnal
décoration on lisaks sellele veel tähendus 'aumärk, orden'. Inglise
control on 'juhtimine; reguleerimine; võim; enesevalitsemine'
ja lõpuks ka 'kontroll'. Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti
bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab
bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol, USAs gasoline ja
Prantsusmaal essence. Kui aga peaks huvitama
petrool (ehk petrooleum), siis tuleb Inglismaal küsida
paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal petrol. Rahvusvahelistena ei ole kasutatavad isegi suuremad
arvsõnad (kõrgemate järguühikute nimetused), sest biljon on Venemaal, Prantsusmaal, USAs 109,
aga Suurbritannias, Saksamaal 1012, triljon vastavalt 1012 ja 1018 jne.
Kõige harilikumad meie kultuuriareaali rahvusvahelise leksika lähtekeeled on olnud
vanakreeka ja ladina keel. Vanakreekast pärinevad nt apteek, ingel, kips, kirik, orel, paragrahv, piibel,
piiskop, prohvet. Tänapäeva sõnaloome seisukohalt on olulisem, et sealt on pärit hulk aktiivseid
morfeeme (tüvesid, eesliiteid ehk prefikseid, pooleesliiteid ehk prefiksoide, järelliiteid ehk sufikseid,
pooljärelliiteid ehk sufiksoide). Järgnevalt näiteid vanakreeka prefiksoidide ja sufiksoidide kohta:
| a-, täishääliku ees an- | (väljendab eitust, millegi puudumist) |
a/moraalne, a/poliitiline, an/onüümne |
| aero- | (aer 'õhk') |
aero/foto, aero/sool |
| agro- | (agros 'põld') |
agro/noomia, agro/keemia, agro/tehniline |
| anti-, täishääliku ees ant- | (anti 'vastu-, vastas-, vastand-') |
anti/biootikum, anti/friis, anti/staatik, anti/paatne, ant/onüüm, ant/agonistlik |
| astro- | (astron 'täht') |
astro/noom, astro/füüsika, astro/ühik |
| auto- | (autos 'ise') |
auto/gramm, auto/didakt, auto/kraatlik |
| biblio- | (biblion 'raamat') |
biblio/graafia, biblio/fiil |
| bio- | (bios 'elu') |
bio/loogia, bio/mass, bio/rütm, bio/sfäär |
| deka- | (deka 'kümme') |
deka/liiter, dek/aad |
| demo- | (demos 'rahvas') |
demo/graafia, demo/kraat |
| di- | (dis 'kaks korda') |
di/lemma, di/oksiid |
| dia- | (dia 'läbi, laiali, lahku') |
dia/positiiv, dia/meeter |
| disko- | (diskos 'ketas') |
disko/teek, disko/rütm |
| -droom | (dromos 'jooks') |
auto/droom, velo/droom, kordo/droom |
| düs- | (dys-, väljendab häiret, riket, raskust, puudulikkust) |
düs/graafia, düs/pepsia, düs/troofia |
| epi- | (epi 'juures, peal, pärast, üle, vastu, järel') |
epi/goon, epi/loog, epi/tsenter, epi/teel |
| etno- | (ethnos 'rahvas') |
etno/graafia, etno/lingvistika |
| eu- | (eu- 'hea, ilus, meeldiv') |
eu/foonia, eu/femism, eu/stress |
| filo-, fil- | (phileo 'armastan') |
filo/kartia, filo/soofia, fil/harmoonia |
| -fiil | |
esto/fiil, biblio/fiil |
| -fiilia | |
esto/fiilia, biblio/fiilia |
| fono- | (phone 'häälik, heli') |
fono/teek, fono/loogia, fono/lukk |
| -fon | |
tele/fon, magneto/fon, ksülo/fon |
| -foonia | |
kako/foonia, stereo/foonia, kvadro/foonia |
| geo- | (ge 'maa') |
geo/graafia, geo/füüsika, geo/poliitiline |
| -graaf | (grapho 'kirjutan') |
kardio/graaf, karto/graaf |
| -graafia | |
bio/graafia, orto/graafia |
| grafo- | |
grafo/loogia, grafo/maan, grafo/projektor |
| -gramm | (gramma 'kirjutis') |
auto/gramm, fono/gramm, kardio/gramm |
| heksa- | (hex 'kuus') |
heksa/gonaalne, heksa/meeter |
| hekto- | (hekaton 'sada') |
hekto/graaf, hekto/liiter |
| helio- | (helios 'päike') |
helio/teraapia, helio/tsentriline |
| hepta- | (hepta 'seitse') |
hepta/goon, hepta/meeter |
| hetero- | (heteros 'teine, muu') |
hetero/geenne, hetero/seksuaalne |
| homo- | (homos 'sama, võrdne') |
homo/foonia, hom/onüüm, homo/seksuaalne |
| hüdro- | (hydor 'vesi') |
hüdro/loogia, hüdro/energia, hüdro/turbiin |
| hügro- | (hygros 'niiske') |
hügro/meeter, hügro/skoopiline |
| hüper- | (hyper 'üle, liig') |
hüper/toonia, hüper/vitaminoos, hüper/trofeeruma |
| hüpo- | (hypo 'alla, all') |
hüpo/toonia, hüpo/vitaminoos, hüpo/teek |
| kilo- | (chilioi 'tuhat') |
kilo/meeter, kilo/gramm |
| kosmo- | (kosmos 'maailm') |
kosmo/naut, kosmo/poliit, kosmo/visioon |
| -kraat | (väljendab isikut, vt järgm) |
parto/kraat, pluto/kraat |
| -kraatia | (kratos 'võim') |
demo/kraatia, tehno/kraatia |
| krono- | (chronos 'aeg') |
krono/loogia, krono/meeter |
| kseno- | (xenos 'võõras') |
kseno/foobia, kseno/gaamia |
| logo- | (logos 'sõna') |
logo/peedia, logo/tüüp |
| -loog | (väljendab isikut, vt järgm) |
geo/loog, teo/loog |
| -loogia | (logos 'sõna') |
filo/loogia, psühho/loogia |
| makro- | (makros 'pikk, suur') |
makro/kosmos, makro/majandus, makro/organism |
| -meeter | (metron 'mõõt') |
baro/meeter, takso/meeter, senti/meeter |
| -meetria | (metreo 'mõõdan') |
geo/meetria, tele/meetria |
| mega- | (megas 'suur') |
mega/herts, mega/tonn, mega/fon |
| melo- | (melos 'laul, viis') |
melo/draama, melo/maan |
| meta-, täishääliku ees met- | (meta- 'järel, vahel, koos, ümber') |
meta/keel, meta/morfoos, meta/tees, meta/foor, met/onüümia |
| metro- | (metron 'mõõt') |
metro/loogia, metro/noom |
| mikro- | (mikros 'väike') |
mikro/floora, mikro/skoop, mikro/protsessor |
| mnemo- | (mnemos 'mälu') |
mnemo/tehnika, mnemo/turniir |
| mono- | (monos 'ainus') |
mono/graafia, mon/okkel, mono/heli |
| narko- | (narko 'kangestus') |
narko/maan, narko/maffia, narko/äri |
| nekro- | (nekros 'surnud') |
nekro/loog, nekro/foobia |
| neo- | (neos 'uus') |
neo/realism, neo/liitikum, neo/logism |
| -noom | (väljendab isikut, vt järgm) |
agro/noom, astro/noom |
| -noomia | (nomos 'tava, seadus') |
ergo/noomia, gastro/noomia |
| para- | (para 'kõrval, juures, vastu; väär') |
para/doks, para/meeter, para/noia, para/psühholoogia, para/tüüfus |
| pato- | (pathos 'kannatus') |
pato/loogia, pato/anatoom |
| penta- | (pente 'viis') |
penta/loogia, penta/goon |
| peri- | (peri 'ümber, lähedal, juures') |
peri/fraas, peri/gee, peri/skoop |
| pneumo- | (pneuma 'õhk') |
pneumo/vasar, pneumo/transport |
| polü- | (poly 'palju') |
polü/foonia, polü/tehniline |
| pseudo- | (pseudos 'vale') |
pseud/onüüm, pseudo/sein |
| psühho- | (psyche 'hing') |
psühho/analüüs, psühho/farmakon, psühho/loogia, psühho/trauma |
| seismo- | (seismos 'maavärisemine') |
seismo/loogia, seismo/jaam |
| -skoop | (skopeo 'vaatan') |
mikro/skoop, tele/skoop |
| -skoopia | (väljendab ala, vt eelm) |
gastro/skoopia, horo/skoopia |
| stereo- | (stereos 'ruumiline') |
stereo/meetria, stereo/fooniline, stereo/plaat |
| sün-, süm-, sül- | (syn- 'koos-, kaas-, ühis-') |
sün/kroonne, sün/onüüm, süm/bioos, süm/foonia, süm/meetria, sül/logism |
| -teek | (theke 'hoidla, kast') |
karto/teek, disko/teek |
| tehno- | (techne 'kunst, meisterlikkus') |
tehno/talitus, tehno/võrgud, tehno/loogia |
| tele- | (tele 'kaugele, kaugel') |
tele/gramm, tele/paatia, tele/viisor |
| termo- | (thermos 'soe') |
termo/meeter, termo/staat |
| tetra- | (tettares 'neli') |
tetra/loogia, tetra/pakend |
| tri- | (tri- 'kolm-, kolmik-') |
tri/loogia, tri/ennaal |
| öko- | (oikos 'maja, elamu') |
öko/loogia, öko/süsteem, öko/kriis |
Ladina päritolu vanad kaudlaenud on eesti keeles altar, kabel, kantsel, kohver, korter,
materjal, meister, mood, müür, noot, oksjon, plaan, protsent, punkt, tempel, tohter, vigur, vorm,
vundament jt. Ning ladina keelgi on paljude aktiivsete prefiksoidide ja sufiksoidide läte:
| akva- | (aqua 'vesi') | akva/arium, akve/dukt, akva/langist |
| audio- | (audio 'kuulen, kuulan') | audio/visuaalne, audio/meeter |
| bi- | (bis 'kaks korda') | bi/seksuaalne, bi/noom |
| de- | (väljendab eemaldamist, eraldamist, vastupidiseks muutmist) | de/gaseerima, de/mobiliseerima, de/gradeerima |
| detsi- | (decem 'kümme', märgib kümnendikku) | detsi/liiter, detsi/meeter |
| dis-, ka di- | (dis- 'lahku, vastu, eba-') | dis/harmoonia, dis/kvalifitseerima, dis/proportsioon, di/elektrik |
| eks- | (ex 'välja, ära, -st; endine, pärast') | eks/matrikuleerima, eks/liibris, eks/port, eks/president |
| ekvi- | (aequus 'võrdne') | ekvi/valentne, ekvi/libristika |
| in-, ka il-, im-, ir- | ('sisse, sees; mitte-, eba-') | il/legaalne, im/migrant, in/variantne, ir/ratsionaalne |
| infra- | (infra- 'all') | infra/heli, infra/punane, infra/struktuur |
| inter- | (inter- 'vahel, hulgas') | inter/natsionaalne, inter/distsiplinaarne, inter/lingvistika |
| ko-, kol-, kom-, kon- | (cum 'koos-, kaas-, ühis-') | ko/eksistents, kol/lektiiv, kom/mutaator, kon/spiratsioon |
| kontra-, kontr- | (contra 'vastu, vastane, vastas-') | kontra/diktoorne, kontr/revolutsioon |
| kvadro- | (quattuor 'neli') | kvadro/foonia, kvadro/salvestus |
| maksi- | (maximus 'suurim') | maksi/mantel, maksi/mood |
| manu- | (manus 'käsi') | manu/faktuur, manu/skript |
| milli- | (mille 'tuhat', märgib tuhandikku) | milli/meeter, milli/gramm |
| mini- | (minimus 'vähim') mini/arvuti, mini/golf, mini/seelik |
| multi- | (multus 'palju, mitu') | multi/miljonär, multi/tsüklon |
| -plaan | (pl num 'pind') | bi/plaan, delta/plaan |
| post- | (post 'pärast') | post/modernism, post/skriptum |
| pre- | (prae 'enne-, ette-, esi-, eel-') | pre/sident, pre/tsedent |
| pro- | (pro 'ees-, eel-, eest-; abi-, ase-') pro/tsent, pro/seminar, pro/noomen, pro/rektor |
| radio- | (radio 'kiirgan') | radio/aktiivne, radio/meeter |
| re- | (re- 'taas, uuesti, tagasi') re/konstrueerima, re/noveerima, re/animatsioon |
| retro- | (retro 'tagasi, tagurpidi') | retro/spektiivne, retro/film |
| senti- | (centum 'sada', märgib sajandikku) | senti/meeter, senti/liiter |
| sub- | (sub- 'lähis-; alam-, all-, ala-') | sub/troopiline, sub/ordinatsioon, sub/produkt, sub/straat, sub/tiiter |
| super- | (super- 'üle-, peal-, ülem-, üli-') | super/intendent, super/latiiv, super/auto |
| trans- | (trans- 'üle, läbi, taga') | trans/formeerima, trans/litereerima, trans/portöör, trans/alpiinne |
| -tsiid | (caedo 'tapan') | geno/tsiid, herbi/tsiid, insekti/tsiid |
| ultra- | (ultra 'peale, pärast; üle') | ultra/violetne, ultra/heli, ultra/parempoolne |
| uni- | ( nus 'üks') | uni/fitseerima, uni/polaarne |
| video- | (video 'vaatan, näen') | video/kaamera, video/salvestus |
Kreeka, ladina jm võõrjärelliited ehk võõrsufiksid vt SM43.
Põhjalikum võõrkomponentide loetelu on Ülle Viksi "Väikeses vormisõnastikus".
Osa neist kreeka ja ladina morfeemidest võivad eesti keeles esineda ka iseseisvate sõnadena,
nt auto, dia, disko, homo, inter '1. internaat; 2.
internatsionalist', mini, retro, stereo, teek, ultra, video. Mõnel juhul saab rääkida uue morfeemi tekkest, nt
aku (ld verb accumulo koosneb osistest ad + cumulo), info (ld verb
informo koosneb osistest in + formo), kopter (heliko + pter, mis koosneb kr osistest
helix + pteron).
Sõna, mille osad pärinevad eri keeltest, on hübriidsõna. Nt bio/relv
(kr + ee), disko/õhtu (kr + ee), fono/lukk (kr + ee), hüdro/turbiin
(kr + ld), kemo/kindel (kr ja ld + ee), kemo/laser (kr ja ld + ingl),
eks/abikaasa (ld + ee), mono/etendus (kr + ee), tehno/keskus (kr + ee). Kunagi keeleteadlased
taunisid selliseid segaverelisi sõnu, tänapäeva risti-rästi suhtlevas maailmas on need aga sagedased ja loomulikud.
|