Andreas ja Adrian Virginiuse Vana Testamendi tõlge (1687–1690)

Kambja pastor Andreas Virginius (1640–1701) ning tema poeg, Puhja ja hiljem Otepää pastorina tegutsenud Adrian Virginius (1663–1706) kuulusid 17. sajandi lõpukümnenditel olulisimate eesti kirjakeele arendajate ja uuendajate hulka. Eeskätt nende tõlketöö viljana ilmus 1686. aastal trükis lõunaeestikeelne Wastne Testament, mille väljaandmist koordineeris Liivimaa superintendent Johann Fischer. Fischeri õhutusel hakkasid Virginiused seejärel tõlkima Vana Testamenti põhjaeesti keelde. Adrian Virginiuse surmaeelse elulookirjelduse andmeil alustasid nad koos isaga Vana Testamendi tõlkimist 1687. aasta lõpus või 1688. aasta alguses ning jõudis tööga kuni Iiobi raamatu lõpuni. 1690. aastal kutsus J. Fischer Adrian Virginiuse Riiga tõlget lõpetama, kuid nähtavasti ei tulnud edasitõlkimisest midagi välja. (Curriculum vitae 122–123) Kui Tartu Põhjasõja käigus 1704. aastal vene vägede kätte langes, läks tõlge kaduma ning veel 19. sajandi keskpaiku peetigi seda jäljetult kadunuks. 1887. aastal räägitakse Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul piiblitõlke käsikirjast, mis olla umbes 40 aastat tagasi leitud ja seltsile üle antud (Sitzungsberichte 1888: 51–52). Ehkki koosoleku ülevaates ei seostata käsikirja Virginiuste nimega, võib selle kirjelduse järgi oletada, et tegemist on praegu Virginiustele omistatava tõlkega, mis on peaaegu täielikult (kuni Iiob 42:3) tänini alles Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolises Arhiivis. Käekirja ekspertiisi järgi pole küll tegemist Virginiuste omakäelise üleskirjutusega, vaid paar aastat hilisema ärakirjaga. Tõlke alguse- ja lõpuosa (1. Moosese raamat ja Iiobi raamat) on hiljem välja antud ka trükis (Virginiused 2003).

Tõlge on põhjaeestikeelne, kuid rohkete lõunaeestiliste sugemetega (Saareste 1926: 593), nagu võibki oodata teksti korral, mille on põhjaeesti keelde tõlkinud Lõuna-Eestis tegutsenud pastorid. Säilinud käsikirjast võib näha, et tõlget on veel pärast ümberkirjutamist püütud "põhjaeestistada".

Tõlkemeetodilt iseloomustab Virginiuste tõlget Lutheri tõlke fraasisturktuuri kombineerimine mõningate Lutheril puuduvate heebreapärasustega, mis lubab oletada, et tõlkimisel lähtuti Luhteri tekstist, kuid jälgiti hoolega ka originaali sõnastust (nagu võib oletada ka samade autorite tõlgitud lõunaeestikeelse Wastse Testamendi korral). Keeleliselt on tõlge oma aja kohta silmapaistvalt nõtke ning ladus.  

  • Curriculum vitae = Curriculum vitae Adriani Verginii Pastoris in Odenpee descriptum Dörpati ao. 1706. 9. Apr. - Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s. Neunter Band, Riga 1860, lk 118-125.
  • Saareste 1926 = Andrus Saareste, Virginius, Andreas. - Eesti biograafiline leksikon. Tartu, Loodus 1926-1929 (Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetused II), lk 592-593.
  • Sitzungsberichte 1888 = 535. Sitzung der Gelehrten Estnischen Gesellschaft am 4. (16.) März 1887. – Sitzungsberichte der Gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. 1887. Dorpat: Druck von C. Mattiesen. 1888, lk 45-77.
  • Virginiused 2003 = Esimene Moosese raamat, Iiobi raamat: tõlkinud 1687–1690 Andreas ja Adrian Virginius. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus.