Vaata piiblitekste


   

Esimenne Mosesse Ramat.

• Se essimenne Peatükk.
• Se Teine Peatükk.
• Se 3 Peatükk.
• Se 4 Peatük
• Se 5 Peatük
• Se 6 P
• Se 7 Peatük
• Se 8 Peatük
• Se 9 Peatükk
• Se 10 Peatük
• Se 11 Peatük
• Se 12 Peatük
• Se 13 Peatük.
• Se 14 Peatük
• Se 15 Peatük.
• Se 16 Peatük
• Se 17 Peatük.
• Se 18 Peatük.
• Se 19 Peatük.
• Se 20 Peatük.
• Se 21 Peatük.
• Se 22 Peatük.
• Se 23 Peatük
• Se 24 Peatük.
• Se 25 Peat.
• Se 26 Peatük.
• Se 27 Peatük.
• Se 28 Peatük.
• Se 29 Peatük.
• Se 30 Peatük.
• Se 31 Peatük.
• Se 32 Peatük.
• Se 33 Peatük.
• Se 34 Peatük.
• Se 35 Peatük.
• Se 36 Peatük.
• Se 37 Peatük.
• Se 38 Peatük.
• Se 39 Peatük.
• Se 40 Peatük.
• Se 41 Peatük.
• Se 42 Peatük.
• Se 43 Peatük.
• Se 44 Peatük.
• Se 45 Peatük.
• Se 46 Peatük.
• Se 47 Peatük.
• Se 48 Peatük.
• Se 49 Peatük.
• Se 50 Peatük.

Se essimenne Peatükk.

 1. Algmisses loi se [(kolmainus)] Jummal sedda Taewast, ja sedda Maad.
 2. Ja se Ma olli [arrimata] ja paljas ([…] tühhi) ¤ n. Pimmedus olli Süggawusse peäl, ja Jum̃ala Waim olli [kui kik]umas We[d]e peäl.
 3. Ning Jum̃al ütles: Sago Walgus, ja Walgus sai.
 4. N. Jum̃al watas sedda Walgust et hea olli, ja […] teggi Jum̃al Wahhet Walgusse wahhele ja Pimmedusse wahhele
 5. N. Jum̃al nim̃etas sedda Walgust Päwaks, agga sedda Pimmedust nimmetas tem̃a Ööks. Ning sai Öhtust ja Homikust essimenne Pääw. ¤
 6. N. Jummal ütles: Sago Läutus kesk Wette wahhel ja olgo Wahhet Wette ja Wette Wahhel.
 7. N. Jum̃al teggi sedda Läutust ja teggi Wahhet Wette wahhel, mis Läutusse al, ja Wette wahhel, mis Läutusse peal olli, ja se sai nenda.
 8. N. Jum̃al nim̃etas sedda Läutust Taewaks. Nenda sai öhtust ja Homikust teine Pääw.
 9. Pärrast ütles Jum̃al: Wessi koggugo Taewa all ühte Paika, et Kuiwa näikse, ja se sai nenda
 10. N. Jum̃al nim̃etas sedda Kuiwa Maaks. agga sedda We[d]e kogg[udusse] nim̃etas tem̃a Merreks. Ja Jum̃al näggi et se hea olli.
 11. Pärrast ütles tem̃a: Ma kaswatago Rohto […] Rohhud, mis Semet kandwad […] Pu[i]d ¤, mis Wilja kandwad ([igga) Wil]ja omma Suggu järrele, kenne sees om̃a Seme olli, ja se sai nenda.
 12. Ja Ma kaswatas Rohto. Rohhud, mis Sem[…] kandwad omma Suggu järrele, ja Puid, mis Wilja kandwad, kenne sees omma Seme olli ¤ om̃a Suggu järrele. N. Jum̃al näggi, et se hea olli.
 13. Nenda sai Öhtust ja Homikust kolmas Pääw.
 14. N. Jum̃al ütles: Sago Walgussed Taewa Läutusses, mis Wahhet teggewad Päwa wahhel ja öö wahhel ja olgo tähtäks ([….] täh[…]) ja seätud Aeguks ([…]tadeks]) ja Päiwi[…] ja Aastaiks
 15. Ja nem̃ad olgu Walgussiks Taewa Läutusses, et nem̃ad Walgust andwad se Ma peäle ja se sai nenda.
 16. N. Jum̃al teggi kaks suremat ([l.] suurt) Walgust, sedda suurt Walgust ¤, mis Päwal piddi wallitsema ja sedda wähhemat Walgust mis Öse[l] piddi wallitsema, ja need tähhed.
 17. N. Jum̃al piddi neid Taewa Läutusse [… peale] et nem̃ad piddid Walgust andma se Ma peäle.
 18. N. et nem̃ad piddid wallitsema Päwal n. Öö Aeges ja Wahhet teggema Walgusse wahhel ja Pimmedusse wahhel. N. Jum̃al watas et se hea olli
 19. Nenda sai Öhtust ja Homikust [neljas] Pääw.
 20. Wêed ¤ siggitago [Wessi] Lojussed, kennel ellaw [Hing] on, agga need Linnud lendko Ma peäl Taewa Läutusse pole.
 21. N. Jum̃al loi need sured Wallas-kallad, ja [köik] ellawad liguwad Hinged mis Wêed siggitawad omma Suggu järrele ja köik tibadega Linnud omma Suggu järrele. N. Jum̃al watas et se hea olli.
 22. N. Jum̃al önnistas neid n. ütles: tehke Suggu ¤ n. siggige n. täitke sedda Maad ¤ Merre sees; agga need Linnud […] Ma peal.
 23. Nenda sai Homikust ja Öhtust wies Pääw ¤
 24. N. Jum̃al ütles: Ma[…] to[…] Ellajad om̃a Suggu järrele Lojuksed, Romajad n. Ma Ellajad ¤ om̃a Suggu järrele ja se sai nenda.
 25. N. Jum̃al teggi Ma Ellajad om̃a ¤ Suggu järrele n. need Lojuksed om̃a ¤ Suggu järrele n. köik Ma Romajad om̃a Suggu järrele n. Jum̃al näggi et se hea olli.
 26. N. se (kolmainus) Jum̃al ütles: Tehkem Innimest meie Näo järrele n. meie Sarnaseks, et nem̃ad wallitsewad ülle Merre Kallade n. ülle Taewa Lindude n. ülle Weiste n. ülle köige se Ma n. ülle köige Romajade, mis Ma peal roma[b].
 27. N. Jum̃al loi sedda Innimest omma Näo järrele, Jum̃ala Näo järrele loi tem̃a tedda, Mehheks ja Naeseks loi tem̃a neid.
 28. N. Jum̃al öñistas neid n. Jum̃al ütles n[en]de wasto: tehke Suggu ¤ n. siggige n. [täit]ke sedda Maad n. saatke sedda eñaste alla n. wallitsege ülle Merre Kallade n. ülle Taewa Lindude n. ülle köige Ellajade, mis Ma peal liguwad.
 29. N. Jum̃al ütles: Wata miña ollen teile annud köik Rohhud, mis Semet kandwad, kennel Semet on, mis köige se Ma peäl on, n. köik Puid, mis peäl [Pu Wilja] on, kennel om̃a Semet on
 30. Ja köige Ma Ellajadele Ma peal ja köige Taewa Lindudele ja köigele Romajadele Ma peal, mis sees ellaw Hing on, ollen minna köiksuggu haljast Rohto Roaks, ja se sai nenda.
 31. N. Jummal watas köige se peäle, mis tem̃a olli teinud n. wata, se olli wägga hea. Nenda sai Öhtust ja Homikust kues Pääw.

Se Teine Peatükk.

 1. Nenda on se Taewas n. se Ma ning ning köik nende wäggi walmistud.
 2. [Kui] nüüd Jum̃al seitsmel Päwal om̃a tööd olli löppetanud, mis ta teggi, siis hingas tem̃a seitsmel Päwal köigest om̃ast Tööst mis ta olli teinud.
 3. Ja öñistas sedda seitsmest Päwa ja pühhitses tedda, sest et tem̃a [sellal] olli hingan[ud] köigest Tööst, mis Jum̃al tehjes olli lonud ([...] mis Jum̃al olli teinud [n. lonud]).
 4. Se on se Taewa ja se Ma [Lominne (Sündimissed)], kui neid lodi, sellal, kui se Issand Jum̃al sedda Maad ja sedda Taewast teggi.
 5. Agga köik Wälja Puud mis ep olnud weel mitte Ma peal, ja köik Wälja Roh[t]ud mis ep olnud weel mitte üllestousnud, sest se Issand Jum̃al ei olnud enne mitte lasknud Wihma saddada Ma peäle, ja ei olnud Innimest sedda Maad arrimas.
 6. Agga Uddo tousis Maast wälja n. kastis köige se Ma.
 7. N. Issand Jum̃al löi (l. teggi) ¤ Innimest, mis Pörm on, Maast ja puhhus tem̃a Niñasse ühhe ell[awa] Hinge, nenda sai se Innimeñe ellawaks Hingeks.
 8. N. se Issand Jum̃al ehhitas Aeda Edeni Maal Päwatousmisse pole ja panni siña sedda Innimest, mis tem̃a olli lonud.
 9. N. Issand Jum̃al laskis Maast üllestousta köigesuggu Puid, mis illusad ollid nähha ja head süa, [köigeeñamiste] sedda Ello Puud kesk Paika Aeda, ja sedda hea n. kurja Tundmisse Puud.
 10. N. Jöggi tulli Edeni Maast sedda Aeda kastma ja tem̃a lahkus sealt [(l. tedda …teti)] n. sai neljaks [… Arrolisseks l.] Arruks.
 11. Esimesse Nim̃i olli Pison, se joseb köige se Hawila Ma ümber ([… …] se joseb [köwwerite] köige see Hawila Maad möda) kus Kulda on.
 12. Ja selle Ma kuld on hea, seäl on se Pedola ja Soami Kiwwi.
 13. N. selle teise Jöe Ni[mmi … …] se Kusi Ma ümber […]
 14. N. selle kolmandama Jöe Nimmi on Hiddekel, se joseb Assuri Ma ümber (l. Maad Möda) Homiko pole. N. se neljas Jöggi on se Wrat.
 15. Ja se Issand Jum̃al wottis sedda Innimest n. panni tedda Edeni Ma Aeda sedda arrima ja sedda hoidma.
 16. N. se Issand Jum̃al käskis sedda Innimest n. ütles: Köigist Aia Puist woid sa kül süa.
 17. Agga selle hea n. kurja Tundmisse Puust ei pea sa mitte söma; sest, mil Päwal sinna sest sööd, pead sa Surma surrema.
 18. N. se Issand Jum̃al ütles: Se ep olle mitte hea et se Innimeñe ¤ üksi on, minna tahhan tem̃ale Abbi tehha, mis tem̃a suggu[ne] [on].
 19. Sest se Issand Jum̃al olli kül Maast lonud köik Wälja Ellajad ja köik Taewa Linnud n. olli neid Adami jure saatnud, et ta saaks nähha, kudda tem̃a nei[d] ¤ piddi nim̃etama, ja kudda Adam […] ellawa Hinge piddi nim̃etama; nenda piddi tem̃a Nim̃e ollema.
 20. N. Adam panni Nim̃et köigile, köige Wei[k]stele n. Taewa Lindudele ja köigile Wälja Ellajatele; agga Adamile ei leitud mitte Abbi, mis tem̃a suggune olli.
 21. Siis laskis se Issand Jum̃al raske Unne Adami peäle tulla ja tem̃a uinus maggama n. wottis ühhe tem̃a Külje Luist n. panni sedda [kesset] Lihhaga jälle kinni.
 22. N. se Issand Jum̃al teggi sedda Külje Luud [mis] ta Innimessest olli wotnud, Naeseks ja satis tedda Adami ¤ jure.
 23. Siis ütles Adam: Nüüd on Lu minno Lu[u]st, ja Lihha minno Lihhast, sepärrast peab tem̃a Mehhe-sugguseks kutsutama, sest et tem̃a Mehhest on woetud.
 24. Sepärrast jättab Mees om̃a Issa n. om̃a Em̃a mahha n. hoiab om̃a Naest takka n. nem̃ad peawad üks Lihha ollema.
 25. N. nem̃ad ollid mollemad allasti Adam n. tem̃a Naene n. ei häbbenend eñast mitte.

Se 3 Peatükk.

 1. Agga se Us olli kawwalam, kui köik Wälja Ellajad, mis Issand Jum̃al olli teinud (l. lonud) n. se ütles Naese wasto: Kas piddi Jum̃al sedda ütlema: teie ei pea köigest Aja Puist söma!
 2. N. se Naene ütles Ussi wasto: Kül meie söme Aia Pu-Wiljast.
 3. Agga selle Pu-Wiljast, mis kesk Aeda, on Jum̃al üttelnud: ärge söge sest mitte n. ärge putuge tem̃asse mitte, et teie ärra ei surre.
 4. Agga se Us ütles Naese wasto: teie ei pea mitte Surma surrema.
 5. Sest Jum̃al teab, mil Päwal ¤ teie sest söte, et teie Silmad lahti tehhakse ja sate kui Jum̃al ja tuñete Head n. Kurja.
 6. N. se Naene näggi et sest Puust hea olli süa et ja et tem̃a [illus] olli nähha n. et se Pu olli armas, et ta targaks [teggi] n. tem̃a wottis tem̃a [… (l. Wiljast)] ja söi, ja andis [omma mehhele ka] , ja tem̃a söi.
 7. Siis tehti nende möllemade Silmad lahti n. tundsid ennast allasti ollewad, ja nem̃ad palmitsesid Wigi […] Lähte kokko ja teggid ennestele Pöllesid.
 8. N. nem̃ad kuulsid Issanda Issanda Jum̃ala Heäle, mis señna ja tänna käis Aedes, kui Pääw willuks sai n. Adam ja tem̃a Naene peitsid ennast ärra ¤ Issanda Jummala Palle eest kesk Pude alla Aedes.
 9. Siis hüdis Issand Jum̃al Adamit n. ütles tem̃a wasto: kus sa olled?
 10. N. tem̃a ütles: Ma kuulsin so Heäle Aedes n. [minna] kartsin sest et ma allasti ollen.
 11. N. Jum̃al ütles: kis on sulle üttelnud, et sa allasti olled? Olled sa siiski sönud sest Puust, mis minna sind käsksin sömast!
 12. N. Adam ütles: se Naene, mis sa mulle andsid, sesam̃a andis mulle sest Puust, ja miña söin.
 13. N. Jum̃al ütles Naese wasto: Miks sa sedda olled teinud? Se Naene ütles: Us pettis mind, ja minna söin.
 14. N. se Issand Jum̃al ütles Ussi wasto: Et sa sedda olled teinud, ärranetud olled sinna köige Lojuste seast, ja köig[e] Wälja Ellajade seast: om̃a Köhho peäl pead sa käima ja Pörmo pead sa söma koige om̃a Ello Aega.
 15. N. minna tahhan Wihha-Waeno tösta siño wahhel[e] n. selle Naese wahhel[e] n. sinno Seemne Wahhel[e] n. tem̃a Seemne wahhel[e]. Sesam̃a peab sinno pead [russuks] katki tallama n. sinna pead tem̃a kanna nölama.
 16. Naese wasto ütles tem̃a: Minna tahhan sulle wägga paljo [Waewa] sata, kui sa käima peäle saad; [Waewaga] pead sa Lapsi Ilmale toma n. siño Him̃o l. tahtmiñe pead siño Mehhe järrele ollema n. sesam̃a peab siño ülle wallitsema.
 17. Agga Adami wasto ütles tem̃a: sepärrast et sa olled kuulnud om̃a Naese [Heäle] n. sönud sest Puust, mis miña sind [keel]sin, ütteldes: Siña ei pea mitte sest söma, ärrane[e]tud olgo se Ma sinno pärrast, Waewaga pead sinna sest söma, om̃a Ello Aega.
 18. Kiwwowitso n. Ohhakaid peab tem̃a sulle kaswatama n. siña pead wälja Roh[t]ud söma.
 19. Om̃a Palle Higgi sees pead sa Leiba söma, senni kui sa Mullaks saad, sest sestsam̃ast olled sa woetud. Sest sinna olled Pörm, n. pead jälle Pörmuks sama.
 20. N. Adam nim̃etas om̃a Naese Nim̃i Ewa l. […] sest et tem̃a köige ellawade (Iñimeste) Em̃a on.
 21. N. se Issand teggi Adamile ja tem̃a Naesele Nahk-Ridid, n. panni neid nende Selga.
 22. N. se Issand Jum̃al ütles: Adam olli kui üks meist et ta teadis Head n. Kurja, agga nüüd, et ta om̃a Kät ei sirruta ja ei wotta ka sest Ello Puust [ja ei sö n.] iggawest ei ella.
 23. N. se Issand Jum̃al ajas tedda Edeni Ma Aiast wälja sedda Maad arrima, kust tem̃a olli woetud.
 24. Siis a[i]as Jum̃al sedda Innimest wälja ja pañi Edeni-[Aia] Homiko pole need Kerubi[mi]d ja [kahheterralist] paljast Moöka sedda Ello-Pu Teed hoidma.

Se 4 Peatük

 1. N. Adam tundis om̃a Naest Ewa n. tem̃a sai käima peäle ja töi [k]ainit Ilmale ja ütles tem̃a ütles: Ma ollen, sedda Meest, sedda Issandat sanud.
 2. N. tem̃a töi ta ilmale tem̃a Wenda Haweli. N Hawel olli [Lammbur]; agga Kain olli Pöllomees.
 3. N. se sündis pärrast sedda Aega et Kain Issandale Ohwri töi Ma-Wiljast.
 4. N. Hawel töi ka om̃a Lam̃aste Essi[miku]st ( l. essimessest Suggust) ja nende Raswa[…] ([…st]) n. Issand watas Haweli n. tem̃a Ohwri peäle.
 5. Agga Kaini ja tem̃a Ohwri peäle ei waatnud tem̃a mitte. Siis wihhastas Kain wägga ja tem̃a olli [kahwato] (l. kahwatas]) Silmist.
 6. Siis ütles se Issand Kaini wasto: Miks sa wihhastad eñast ni wägga? ja miks sa olled ni [ka…wato] Silmist ¤.
 7. Eks se olle nenda? Kui sa hästi head teed, siis saad sa Andeks. Agga kui sa ep te Head siis maggab se Pat Ukse ees ja s[… …] tem̃a Him̃o agga wallitse sinna tem̃a ülle
 8. N. Kain räkis om̃a Weña Haweliga. N. se sündis, kui nem̃ad Wäljal ollid, siis Kippus Kain om̃a Wenna Haweli peäle ja tappis tedda ä.
 9. N. se Issand ütles Kaini wasto: kus so Wend Hawel on? Ja tem̃a ütles: ei miña tea; ollen minna om̃a Weña Hoidja?
 10. N. tem̃a ütles: mis sa olled ¤ teinud? Sinno Weña Werre Heäl kissendab miño pole Ma peält.
 11. Agga nüüd, arranetud olle sinna Ma pealt, mis om̃a Suud lahti teinud so Wenna Werd s[e]nno käest wasto wötta.
 12. Kui sa arrid sedda Maad, siis ei pea tem̃a sulle om̃a Wägge mitte andma. Hulguja ja Ma [jooksia] pead sa Ma peal ollema.
 13. N. Kain ütles Issanda wasto: S[o Nuhtlus] miño Ullekoh[to] pärrast on surem kui et ma [sudaks] sedda kanda.
 14. Wata, siña ajad mind täña [pakko] sest Maast ärra ja miña pean siño Palle eest eñast ärrapeitma, n. [miña pean] Ma peal [Hulguja n.] Ma jooksia ollema, ja se süñib et mind ärratappab köik mis mind leiab.
 15. N. Issand ütles tem̃ale: sepärrast kis Kainit ärratappab, selle kätte peab seitse wörra jälle maksetama n. Issand pañi Kainile Tähhe et ükski ei piddand tedda mahha löma, kes tedda [leiab].
 16. N. Kain läks ärra selle Issanda Palle eest ja ellas [No…i] (se on Pöggenemisse) Maal, Edeni Ma[al], Homiko poole.
 17. N. Kain tundis om̃a Naest n. tem̃a sai käima peäle n. töi Hanoki Ilmale n. tem̃a ehhitas üht Linna ja panni selle Liña Nim̃e, nenda kui om̃a Poiage Nim̃e Hanok.
 18. N. Hanokile sündis Irad; n. Irad sünnitas Mehujaeli n. Mehujael süñitas Metusaeli ja Metusael süñitas Lemeki.
 19. N. Lemek wottis eñesele kaks Naest, teise Nim̃i olli Ada n. teise Nim̃i olli Silla.
 20. N. Ada töi Ilmale sedda Jabalit, sesam̃a olli nende Issa, kis Teldide ¤ sees ellawad ja Weiksed kaswatawad.
 21. N. tem̃a Wenna Nim̃i olli Jubal, se olli köige Kandle-Löjade n. Pillipuhhujate Issa.
 22. N. Silla, sesam̃a toi ka Ilmale sedda Tubalkainit, se öppetas köik, mis Wasse- ja Raudseppa Tööd teggid; ja Tubalkaini Ödde olli Naama.
 23. N. Lemek olli om̃a Naeste Ada ja Silla wasto üttelnud: kuulge miño Saña, teie Lameki Naesed, pange tähhele miño könned. Sest minna ollen ühhe Mehhe ärratapnud mulle Hawaks ja ühhe Nore-mehhe mulle Muhhuks.
 24. K[…] seitse wörra Kaini pärrast maksetakse siis Lemeki pärrast seitse seitseküm̃end wörra.
 25. N. Adam tundis ta om̃a Naest ja tem̃a töi Poia Ilmale ja pañi tem̃a Nim̃e Set. Sest Jum̃al (ütles tem̃a) on mulle teist Semet Abeli Assemele pannud se et Kain tedda olli ärratapnud.
 26. N. sellesam̃ale Setile sündis ka üks Poeg ja tem̃a panni tem̃a Nim̃e Enos. Sel Ajal hakkati Issande Nim̃e[...] kulutama.

Se 5 Peatük

 1. Se on Adami Suggu Ramat, sel Ajal, kui Jum̃al Innimesse löi ¤, Jum̃ala Näo järrele teggi temma tedda.
 2. Mehhe ja Naese loi temma neid, n. tem̃a önnistas neid ja nim̃etas nende Nimi Innimesseks sel Päwal, kui temma neid loi.
 3. N. Adam ellas sadda peäle kolmküm̃end Aastat n. sünnitas ühhe Poia om̃a Näo järrele ennese sarnaseks n. panni tem̃a Nim̃e Set.
 4. N. köik Adami Ello ¤ Päwad ollid pärrast sedda, kui ta Seti olli sünnitanud, kahheksasadda Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 5. Nenda ollid köik Adami Ello Päwad, mis tem̃a ellas ühheksa sadda peale kolmküm̃end Aastat n. surri ä.
 6. Agga Set ellas sadda peale wiis Aastat n. sünnitas Enosi.
 7. N. Set ellas pärrast sedda, kui ta Enosi olli sünnitanud kahheksa sadda peale seitse Aastat n. sunnitas Poege ja Tütrid.
 8. Nenda ollid köik Seti Ello Päwad ühheksa sadda peale kaksteistküm̃end Aastat n. surri ä.
 9. Agga Enos ellas ühheksaküm̃end Aastat n. sünnitas Kenani.
 10. N. Enos ellas pärrast sedda, kui ta Kenani olli sünnitanud, kahheksa sadda peale wiisteistküm̃end Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 11. Nenda ollid köik Enosi Ello Päwad ühheksa sadda peale wiis Aastat n. surri ä.
 12. Agga Kenan ellas seitsekümmend Aastat n. sünnitas Mahalalêeli.
 13. N. Kenan ellas pärrast sedda, kui ta Mahalalêeli olli sünnitanud kahheksasadda peäle nelliküm̃end Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 14. Nenda ollid köik Kenani Ello Päwad ühheksa sadda peäle küm̃e Aastat n. surri ä.
 15. Agga Mahalaleel ellas kuusküm̃end peäle wiis Aastat n. sünnitas Jaredi .
 16. N. Mahalalêel ellas pärrast sedda, kui ta Jaredi olli sünnitanud, kahheksa sadda peäle kolmkümmend Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 17. Nenda ollid köik Mahalaleeli Ello Päwad kahheksa sadda peäle [wiis]kümmend ja wiis Aastat n. surri ä.
 18. Agga Jared ellas sadda peäle kuusküm̃end ja kaks Aastat n. sünnitas Henoki.
 19. N. Jared ellas pärrast sedda, kui ta Henoki olli sünnitanud kahheksa sadda Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 20. Nenda ollid köik Jaredi Ello Päwad ühheksa sadda ühheksa sadda peäle kuusküm̃end ja kaks Aastat n. surri ä.
 21. Agga Henok ellas kuusküm̃end ja wiis Aastat n. sünnitas Metus[a]la.
 22. N. Henok köndis (l. [ajas] om̃a Ello) allate Jum̃alaga pärrast sedda, kui ta Metus[a]la olli sünnitanud, kolm sadda Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 23. Nenda ollid köik Henoki Ello Päwad kolmsadda peäle kuuskum̃end ja wiis Aastat.
 24. N. Henok köndis (l. [ajas] om̃a Ello) allate Jum̃alaga n. ep [olt] olnud ennam (Ma peal […]) sest Jum̃al olli tedda ärrawotnud.
 25. Agga Metus[a]la ellas sadda peäle kahheksaküm̃end ja seitse Aastat n. sünnitas Lameki.
 26. N. Metus[a]la ellas pärrast sedda, kui ta Lameki olli sünnitanud seitsesadda peäle kahheksaküm̃end ja kaks Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 27. Nenda ollid köik Metus[a]la Ello Päwad ühheksasadda peäle kuusküm̃end ja ühheksa Aastat n. surri ä.
 28. Agga Lamek ellas sadda peäle kahheksaküm̃end ja kaks Aastat n. sünnitas ühhe Poia n. panni tem̃a Nim̃e Noa[h] ütteldes:
 29. Sesam̃a peab l. wottab meid römustama l. römustada köiges meie Töes ja meie Kätte Waewas Ma peäl[e], mis se Issand on ärraneednud.
 30. N. Lamek ellas pärrast sedda, kui ta Noa olli sünnitanud wiis sadda peäle ühheksaküm̃end ja wiis Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 31. Nenda ollid köik Lameki Ello Päwad seitse sadda peäle seitseküm̃end ja seitse Aastat n. surri ä.
 32. Agga kui Noa wiis sadda Aastat wanna olli, sünnitas tem̃a Semi, Hammi, Jaweti.

Se 6 P

 1. Ja se sündis kui neid Innimessi hakkas paljo sama ja neile Tütred sündsid.
 2. Siis waatsid Jum̃ala Lapsed nende (kurja) Innimeste Tüt[ride] peäle et nem̃ad illusad ollid ja wotsid ennestele Naesed neist köigist, mis nem̃ad ial ärrawallitsenud.
 3. Siis ütles se Issand: Minno Waim ei pea mitte iggaweste Innimessega [Ridus ollema], sest et nem̃ad[ki] Lihha on, neile peab weel sadda peäle kaksküm̃end Aastat Aega ollema.
 4. [Seel] Ajal ollid sured [üllekohlased] Mehhed Ma peal n. ka pärrast sedda, kui Jum̃ala Lapsed Innimeste Tütride jure tullid, [siis] sündsid neile Laps[i]; Needsam̃ad s[ai]d wäggewa[d] ¤ mis am̃ust Ajast kuulsad Mehhed on.
 5. Kui nüüd ¤ Issand näggi, et Innimesse Kurjus suur olli Ma peal ja köik Süddame [Mele] Mötle[missed] selged ku[rjad] iggal Ajal.
 6. Siis kahhetses Issand, et tem̃a sedda Innimest Ma peal olli teinud, ja tem̃a Südda teggi haiget.
 7. Sepärrast ütles Issand: Minna tahhan need Innime[ssed], mis minna ollen lonud, Ma pealt ärrakautada; Innimessest [… …] sadik, Romajast sadik, Taewa Linnu[… … kahhetsen et minna] neid ollen teinud […].
 8. Agga Noa leidis Armo Issanda Silmade ees.
 9. Se on Noa Suggu ¤; Noa olli üks öige Mees; ilmalaitmata om̃as Suggus; Allate köndis Noa (l. ajas Noa om̃a Ello) Jum̃alaga.
 10. N. Noa sünnitas kolm Poega, Semi, Hami ja Jaweti.
 11. N. Ma olli Jum̃ala ees ärrarikkutud ja se Ma olli täis Üllekohhut.
 12. N. Jum̃al näggi sedda Maad n. wata, temma olli ärrarikkutud. Sest köik Lihha olli om̃a Teed Ma peäl ärrarikkunud.
 13. Sepärrast ütles Jum̃al Noa wasto: köige Lihha Ots on minno ette tulnud, sest se Ma on täis Üllekohhut ne[… …] ¤, sepärrast wata, minna tahhan neid Maga hopis ärrarikkuda.
 14. Te ennesele Laewa [Küpressi] l. Kowri ¤ Puust, Assemid pead sinna teggema siña Laewa sisse. Ja seestpiddi ja wäljastpiddi pead sa tedda Piggiga woidma ([…]: terwama).
 15. N. se on se Mööt, mis järrele sa sedda pead teggema, kolmsadda Künart olgo Laewa Pitkus, wiisküm̃end Künart tem̃a Laius ja kolmküm̃end Künart tem̃a Körgus.
 16. Akna pead sinna Laewale teggema ja walmista sedda üks Künar [körgus]piddi üllewelt; ja Laewa Ukse panne tem̃a Külge. Sinna pead tem̃ale kolm […] teggema sedda allumist sedda […] kolmandamat lagge.
 17. […] miña wata minna tahhan [We … M]a peäle sata , et m[ .. … …] Lihha, mis sees ellaw Hing on; köik, mis Ma peal on, peab ärrasurrema.
 18. Agga siñoga tahhan minna om̃a Seädust kindlaste tehha, ja sinna pead Laewa minnema sinna ja sinno Poiad ja sinno Naene ja sinno Poegade Naesed sinnoga.
 19. N. köigest Ellajadest, koigest Lihhast, kaks iggaühhest üks Issane ja üks Em̃ane, lasse Laewa tulla ¤, et nem̃ad sinnoga Ellusse jäwad.
 20. Neist Lindudest omma Suggu järrele neist Lojustest omma Suggu järrele, köigest Ma Romajadest om̃a Suggu järrele, köigest (ma ülles) peawad nem̃ad kahhekeste sinno jure tullema, et nem̃ad Ellusse jäwad.
 21. N. sinna wotta eñesele köigest Roast, mis süakse, ja koggu se eñese jure, et se sinnule ja neile Söma-ajaks on.
 22. N. Noa teggi köige se järrele, mis Jum̃al tedda olli käsknud, nenda teggi tem̃a.

Se 7 Peatük

 1. Pärrast ütles Issand Noa wasto: Minne sinna köige om̃a Perrega siñna Laewa, sest sind, sind (ma ütlen) ollen miña näinud öige ollewad miño ees sesiñatse Suggu ses.
 2. Köigest puhtaist Lojustest wotta eñesele ikka seitse sedda Issast ja tem̃a Em̃ast, ja sest Lojustest mis ep […lle] [puh…a...] neist wotta […] […] [temma] Emmast.
 3. […Taewa Lindudest] seitse ikka Issast ja […] [Ellusse] jääks köige se Ma […].
 4. Sest weel pärrast [seits…] Päwa tahhan minna Ma peäle [las…a] Wihma saddada nellikümmend Päwa ja nelliküm̃end Ööd ja tahhan Ma pealt ärrakäutada köik, mis [seal] on, mis ma ollen teinud.
 5. N. Noa teggi köige se järrele, […] Issand tedda olli käsknud.
 6. Agga Noa olli kuus sadda Aastat wanna, kui se Wee-Upputus Ma peäle sai.
 7. N. Noa läks ja tem̃a Poiad ja tem̃a Naene ja tem̃a Poegade Naesed (l. Minniad) tem̃aga Laewa, enne kui se Wee Upputus sai.
 8. Sest puhtast Lojussest n. sest Lojussest, mis puhhas ep olle n. neist Lindudest ja köigest, mis Ma peal romab.
 9. Tullid [ka…] Noa jure Laewa üks Issane ja üks Em̃ane, nenda kui Jum̃al Noa[t] olli käsknud.
 10. N. se sündis pärrast [seits…] Päwa, siis sündis Wee-upputus Ma peale .
 11. Otse sel Aastal, kui Noa kuussadda Aastat wannaks olli sai teisel Kuul, selle Ku seitseteistkümnemal Päwal, otse selsam̃al Päwal läksid köik surema Süggawusse Kaew[u]d löhk[e] ja need Taewa Aknad tehti lahti.
 12. N. Saddo sai Ma peäle nelliküm̃end Päwa ja nelliküm̃end Ööd.
 13. Otse selsam̃al Päwal läks Noa n. Sem n. Ham n. Jawet n. Noa Naene ka ja need kolm temma Poegade Naest nendega Laewa.
 14. Nemmad n. köik Ellajad omma [Suggu järrele] ja köik Lojuksed omma [Suggu järrele] n. köik Romaja, mis Ma peal romab, om̃a Suggu järrele n. köik Linnud om̃a om̃a Suggu järrele n. köik Liñokessed; köik mis Tibadega olli.
 15. N. nem̃ad tullid Noa jure Laewa; köigest Lihhast [ka…] ikka, mis sees ellaw […] olli.
 16. Agga kui nem̃ad sisse läksid, siis tullid […] üks Issane ja üks Em̃ane köigest Lihhast, nenda kui Jum̃al tedda olli käsknud n. Issand panni temma [ta…ka] kinni.
 17. N. se Wee-Upputus sai 40 Päwa Ma peäle n. sai paljo Wet, se töstis Laewa ülles nenda et [tema] körgesse [touses] Ma peält.
 18. N. sedda [Wet] on wägga paljo sanud Ma peal, nenda et se Laew käis [We…] peäl.
 19. Siis wottis Wessi üpris wägga Woimust Ma peäl, nenda et ka köik need suremad Mäed, mis köige se Taewa al ollid, said kattetud.
 20. Wiisteistküm̃end Kunart tousis se Wessi üllesse (l. körgesse) et need Mäed said kattetud.
 21. Siis surri köik Lihha ärra, mis Ma peal olli, neist Lindudest, Lojustest, Ellajadest n. ka köigest Romajast, mis Ma peal romab [ka] köik Innimessed.
 22. Köik kelle Ninnna sees ell[aw] Waim[o] [Hing] olli […] [köik se] mis Kuiwa peäl olli surri ä.
 23. Nenda löppes ärra köik, mis ellas, mis ma [peäl] olli Innimestest Lojustest sadik, Romajadest sadik, Taewa Lindudest sadik, ne[…d se] Ma pealt ärra n. ei jänud ülle, kui agga Noa n. need kis tem̃aga Laewas ollid.
 24. N. Wee[t] olli Woimust Ma peal, sadda peale wiisküm̃end Päwa.

Se 8 Peatük

 1. N. Jum̃al motles Noa peäle n. köige Ellajade n. köige Lojuste peäle, mis temaga Laewad ollid n. Jum̃al laskis ülle Ma Tuult käia n. Wêed allanesid ärra.
 2. N. Süggawuste Kaewud panti kinni ja need Taewa Aknad n. Saddo Taewast löppes ärra.
 3. N. Wessi läks taggasi ¤ Ma pealt ärra, tem̃a läks n. läks taggasi n. Wessi sai wähhemaks pärrast sadda peale wiisküm̃end Päwa [otsa] said.
 4. N. se Laew jäi seisma seitsme Ku, selle Ku seitseteistkümnemal Päwal [ühhe] Ara[…] Mäggede peäle.
 5. N. Wessi [läks] n.sai sai ikka Wähhemaks Kümnema Kuni n. kümnemal Kuul, selle Ku essimessel Päwal päistsid Mäggede Harjad.
 6. N. se sündis pärrast 40 Päwa […] Noa […] Laewa Akken lahti teggi, mis tem̃a olli teinud.
 7. N. laskis ühhe Kaarna wälja n. se läks miñes ja tulles senni kui Wessi Ma pealt ärrakuiwis.
 8. Siis laskis tem̃a ühhe Tuikesse ennese jurest wälja et saaks nähha, kas Wessi olli Ma pealt ka[hha]nend.
 9. Agga se Tu[ikene] [ei leidnud] [mitte] kus tem̃a Jalg woiks hingada, ja tulli tem̃a jure taggasi Laewa, sest et Wessi olli koige se Ma peäl. Siis pistis tem̃a om̃a Kät wälja ja wottis tedda ja satis tedda ennese jure Laewa.
 10. N. tem̃a otis weel teist seitse Päwa n. laskis ta ühhe Tuikesse Laewast wälja.
 11. Agga se Tuikeñe tulli tem̃a jure taggasi Öhto Ajal n. wata: üks ärramurtud Ölli-Pu-Läht ¤ olli tem̃a Suus. N. Noa tundis et se Wessi olli Ma pealt ärralangend.
 12. N. tem̃a otis weel teist seitse Päwa n. läskis ühhe Tuikesse wälja n. se ei tulnud mitte [ei] jälle tem̃a jure taggasi.
 13. N. se sündis essimessel peäle Kue saa Aastal essimesse Ku essimessel Päwal [tahhanes] Wessi ¤ Ma pealt ärra n. Noa wottis Laewa Kattust ärra ja watas ja wata, Ma olli tahhenenud.
 14. N. teisel Kuul selle Ku seitsmel kolmat kümmend Päwal sai Ma kogguniste kuiwaks n. [tahhedaks] ¤.
 15. N. Jum̃al räkis Noa wasto: ütteldes
 16. Minne Laewast wälja sinna ja sinno Naene ja sinno Poiad, ja sinno Poegade Naesed (l. Minniad) sinnoga.
 17. Köik se Ellaja, mis sinno jures on köigest Lihhast, neist Lindudest ja neist Lojustest n. [köigest] [Romajast] mis Ma peäl romab […] ennesega wälja et nem̃ad siggiwad ja [Suggu] teggewad ja neid paljo saab Ma peal.
 18. Siis [läks] Noa wälja […] tem̃a Poiad n. tem̃a Naene [n.] tem̃a Poegade Naesed tem̃aga.
 19. Köik Ellaja, köik Romaja n. köik Linnud, köik mis lig[…]b Ma peäl omma Suggu järrele läksid Laewast wälja.
 20. N. Noa ehhitas Issandale Altare n. wottis köigist puhtaist Lo[i]ustest ja köigist puhtaist Lindudest n. ohwerdas Polletamisse ohwri Altari peäl[e].
 21. Kui nüüd Issand sedda maggusat Haiso [tundis], siis ütles Issand om̃as Süddames: ei miña mitte jälle ennam sedda Maad ärra neda Innimesse pärrast. Sest Innimesse Motlemissed ¤ on kurjad lapsest sadik. Ja minna ei tahha mitte jälle ennam köik Ellajat nuhhelda nenda kui minna ollen teinud.
 22. Ei pea [k…] eddespiddi, se[nni] kui Ma ilm seisab, mitte löpma Külwamiñe n. Leikus ja Külm n. Soe, ja Sui n. Talw, ja Pääw n. Ö.

Se 9 Peatükk

 1. N. Jum̃al önnistas Noa ja tem̃a Poiad n. ütles nende wasto: Tehke Suggu n. siggige ja täitke sedda Maad.
 2. Ja teie Kartus ja teie Hirm olgo ülle köige Ma Ellajade ja ülle köige Taewa Lindude, ja ülle köige, mis ma peäl ligub ¤ n. ülle koige Merr[…] Kallade, teie Kätte on need antud.
 3. Köik Ligu[…], mis sees Ello on, olgo teile [Ro…], nenda kui sedda haljast Rohto; Köik annan minna teile.
 4. Kum̃atagi ei pea teie mitte söma sedda Lihha tem̃a Hinges [ehk] [mis] tem̃a Werr[i on].
 5. Sest minna tahhan teie Werd teie Hingede pärrast jälle nouda: Ellaja[…] ¤ käest tahhan minna tedda jälle nouda, köige[onnami]ste ühhe Innimesse käest, ühhe Mehhe temma Wennagi käest, tahhan minna ühhe Innimesse Hinge jälle nouda.
 6. Sepärrast, kis Innimesse Werd ärrawallab, selle Werri peab Innimesse läbbi sama ärrawallatud, sest tem̃a on sedda Innimest Jummala Näo järrele teinud.
 7. Agga teie, tehke Suggu ja siggige, n. ligug[…] Ma peäl n. siggige tem̃a peäl.
 8. Weel ütles Jum̃al Noa n. tem̃a Poegade wasto, mis tem̃a jures ollid, ütteldes:
 9. Ja miña, wata miña teen om̃a Seädust teiega ja teie Seemnega pärrast teid.
 10. N. köige ellawa Hingega, mis teie jures on, neist Lindudest, Lojustest ja köigest Ma Ellaja[st] teiega, neist köigest, mis Laewast on wäljatulnud, köigest Ma Ellaja[st].
 11. N. minna teen om̃a Seädust teiega et ükski Lihha ei pea teps sama ärrakautud We[…]-Upputusse läbbi[…].
 12. Weel ütles Jum̃al: se on se Seädusse Täht mis minna pannen ¤ miño wahhele ja teie wahhele n. köige ¤ ellawa Hinge wahhe[le] mis teie jures on, iggawessest Pölwest sadik.
 13. Om̃a Wikker-Kare ollen minna Pilwed[…] pannud, n. se peab Seädusse Tähheks oll[ema] miño wahhel n. Ma wahhel.
 14. N. se sünnib, kui ma Pilwed p[i]lwetan Ma ülle, siis peab sedda Wikk[…]-kaar[e] P[e]lwedes nähtama.
 15. N. minna tahhan [m…] Mele tulletada om̃[…] Seädust, mis minno wahhel ja teie wahhel […], [ja] köige ¤ ellawa Hinge wahhel köiges Lihhas n. ei pea mitte ennam Wêed tullema Upputusseks et nem̃ad köik Lihha ärrarikkuwad.
 16. [Siis] peab se Wikkerkaar Pilwedes ollema et miña tedda nään n. Mele tulletan sedda iggawest Seädust Jum̃ala wahhel n. köige ¤ ellawa Hinge wahhel köige Lihha sees, mis Ma peäl on.
 17. N. Jum̃al ütles Noa wasto: Se on se Seädusse Täht, mis miña ollen teinud miño wahhel ja köige Lihha wahhel, mis Ma peäl on.
 18. Agga Noa Poiad, mis ¤ Laewast wälja tullid, ollid Sem ja Ham, n. Jawet, agga se Ham olli Kanaa[…] Issa.
 19. Need kolm ollid Noa Poiad ja Neist on köik Ma-Ilm wälja läutud.
 20. N. Noa hakkas kui Pollöme[…] ([…] N. Noa, se Pöllomees hakkas) n. istutas Wina Mägge.
 21. N. tem̃a jöi sest Winast n. sai joobnu[…] n. maggas allasti om̃a[s] Tel[dis].
 22. N. kui Ham Kanaa[…] Issa om̃a Issa [Häbbedust] näggi, […] andis tem̃a ¤ sedda om̃a kahhe Weñale oues teada.
 23. Agga Sem n. Jawet wotsid ühhe Katte n. pannid en[…]te mollema[de] ¤ ollade peäle ja käisid taggaja n. katsid om̃a Issa Häbbedust kinni, nende Silmad agga ollid […] taggaja, nenda et nem̃ad om̃a Issa Häbbedust ei näinud.
 24. Kui nüüd Noa om̃ast Winast üllesärkas ja sai teäda, mis tem̃a nor~em Poeg tem̃ale olli teinud.
 25. Siis ütles temma: ärranetud olgo Kanaan[,] sago tem̃a köige om̃a Wendade[le] Sullaste Sullaseks
 26. Agga tem̃a ütles: Kidetud olgo se Issand Semi Jum̃al, ja Kanaan sago neile Sullaseks.
 27. Jum̃al [lä…tago] Jaweti wälja ¤ n. tem̃a ellago Semi Teldide sees, ja Kanaan olgo tem̃a Sullaseks.
 28. N. Noa ellas pärrast Wêe-Upputust 300 peäle 50 Aastat.
 29. N. köik Noa Ello-Aasta Päwad ollid 900 peale 50 Aastat ¤ n. surre ä .

Se 10 Peatük

 1. Se on Noa Poegade Sugguwössad, Sem, Ham, Jawet ja [neili] sündsid Poiad pärrast We[~e]-Upputust.
 2. Jaweti Poiad on: Komer n. Magog n. Madai n. Jawan n. Tuwal n. Mesek n. Tiras.
 3. Agga Komeri Poiad on: Askenas, Rihwat, ja Togarma.
 4. N. Jawani Poiad on: Elisa , Tarsis [,] Kittim, Todanim.
 5. Neist on wäljaläutud nende Pagganade ¤ Sared nende Made sees, iggaüks om̃a Kele järrele, nende Sugguwössa järrele nende Rahwa seas.
 6. N. Ham[in]i Poiad on Kus n. Mitsraim n. Put n. Kanaan.
 7. N Kusi Lapsed on: Seba n. Hawila n. Sabda n. Raema n. Sa[…]teka n. Raema Poiad on Seba n. Tedan.
 8. N. Kus sünnitas sedda Nimro[t], se hakkas wäggewaks sama [Ma] sees.
 9. Se olli üks wäggew [Küt] Issanda ees sepärrast ööldakse: üks wäggew [Küt] Issanda ees nenda kui Nimrot.
 10. N. tem̃a Rigi Hakkatus olli Pabel n. Erek n. Akat n. Kalne Sineari Maal.
 11. Sealt Maalt tulli wälja Assur n. ehhitas Niniwe n. Reh[…]obot[…] Liña ([…] Rehhobot n. […] ) n. Kala.
 12. N. [Nesen] Niniwe wahhel n. Kala wahhel, se on üks suur Lin.
 13. N. Mitsraim sünnitas Ludim n. Anamim n. Lehabim n. Na[…]wtühim.
 14. N. Patrüsim n. Kaslühim, [kennest] Wilisti Rahwas on wäljatulnud ja need Kahwto[r…]..
 15. N. Kanaan sünnitas Sidon om̃a essimest sündinud Po[ega] ¤ ja sedda Het.
 16. N. Jebusi, Emori, Kirgosi.
 17. N. Hiwi n. Arki n. Sini.
 18. N. Arbadi n. Semari n. Hawati Neist on pärrast wälja läutud Kanaa-Rahwas ¤.
 19. N. Kanan-Rahwa Raia olli Sidonist, kust minnakse Kerar[a] Asast sadik n. kust minnakse Sodoma n. Komora n. Adma n. Seboim[…]. Lasast sadik.
 20. Need on […a…mi] Lapsed nende Sugguwössa ja nende Keelte järrele nende Made sees ja nende Rahwa seas ¤.
 21. N. Semile sündis ka, se on köi[…] Eberi Laste Issa [n.] Jaweti se [surema] Wend.
 22. Semi Poiad on Elam n. Assur n. Arwaksad n. Lud n. Aram.
 23. N. Arami Poiad on: Uts n. Hul n. [G]eter n. Mas.
 24. N. Arwaksad sünnitas sedda Sela n. Sela sünnitas sedda Eberi.
 25. N. Eberile sündsid kaks Poega, teise Nim̃i olli Peleg et tem̃a A[g]al se Ma ärrajaeti n. om̃a Weña Nim̃i olli Joktan.
 26. N. Joktan sünnitas Almoda[t] n. Sele[…] n. Hatsarmawet n. Jara.
 27. N. Hadoram n. […]sal n. Tigla.
 28. N. Obal n. Abimael n. Seba.
 29. N. Ohwir n. Hawila n. Jobab; köik need on Joktani Poiad.
 30. Ja nende Ello-Asse olli M[…]ssast, kust S[…]wara minnakse, kus Mäggi [on] Homiko pole.
 31. Need on Semi Poiad nende Sugguwössa ja nende Keelte järrele ¤, nende Made sees ja nende Rahwa sees.
 32. Se on Noa[h] Laste Suggu, nende Sugguwössa järrele nende Rahwa seas neist on Rahwa Suggu Ma peal wäljalautud pärrast sedda We[~e]-Upputust ¤.

Se 11 Peatük

 1. Agga köige Ma-ilmal olli üks [Keel] ja ühhesuggused Sönnad.
 2. N. se sündis, kui nemmad Homiko pol[e] Teed käisid (l. reisisid) ¤ siis l[…]sid nem̃ad ühhe laggeda Ma Sineari Maal n. jäid señna.
 3. N. nem̃ad ütlesid teine teise wasto: Et tehkem nüüd ([…] Tulge, tehkem nüüd) Teilis-Kiwwa ja pölletagem neid öiete: Siis ollid neile need Teilis-Kiwwid Kiww[a]ks ja Waik olli neil Lubjaks.
 4. N. nem̃ad ütlesid: Et ehhitagem nüüd ([…] tulge ehhitage[m] nüüd) ennes[…]le ühhe Linna ja Torni et tem̃a ots Taewasse lähhäb n. tehkem eñestele ühhe Nimme, e[hk] Wahhest pillatakse köige se Ma peäle.
 5. [Siis] tullid Issand mahha waatma sedda Liñna ja sedda Torni, mis Innimesse Lapsed teggid.
 6. N. Issand ütles: üks Rahwas n. üks Ke[e]l on neil köigil n. se on, mis nem̃ad ettewötnud tehha, agga nüüd ei kela ¤ neid ükski sedda köik, mis nem̃ad ettewotnud tehha.
 7. Et läkki nüüd alla ([…] tulgem [läkki] alla) ja seggagem seäl nende Keelt et nem̃ad teine teise Keelt ei moista ¤.
 8. Siis pillatas Issand neid seält laiale köige se Ma peäle ja nem̃ad jätsid sedda Liñna ehhitamata.
 9. Sepärrast kutsutakse ¤ tem̃a Nim̃i Pabel[iks] sest et Issand seäl köige Ma-ilma ke[let] ¤ on ärrasegganud n. sealt pillatas Issand neid laiale köige se Ma peäle.
 10. Se on Semi Sugguwössa; Sem olli sadda Aastat wanna ja sünnitas Arwaksat kaks Aastat pärrast We[~e]-Upputust.
 11. N. Sem ellas pärrast sedda, kui tema sedda Arwaksat olli süñitanud wiis sadda Aastat n. tem̃a sünnitas Poege n. Tütrid.
 12. N. Arwaksat ellas kolmküm̃end ja wiis Aastat n. sünnitas sedda Sela[t] ¤.
 13. N. Arwaksat ellas pärrast sedda, kui ta Sela[…] olli sünnitanud 400 peale kolm Aastat n. süñitas Poege n. Tütrid.
 14. N. S[a]la ellas olli 30 Aastat [waña] n. süñitas [H]eber[…].
 15. N. ellas pärrast sedda, kui ta [H]eberi olli sünnitanud nelli sadda peale kolm Aastat n. sünnitas Poege ja Tutrid.
 16. N. [H]eber olli kolmküm̃end ja nelli Aastat wanna n. sünnitas Peleg.
 17. N. [H]eber ellas pärrast sedda, kui ta Pele[…] olli sünnitanud, nelli sadda peäle kolmkümmend Aastat n. sünnitas Poege n. Tütrid.
 18. N. Peleg ellas olli kolmküm̃end Aastat waña n. sünnitas Re[h]u.
 19. N. Peleg ellas pärrast sedda, kui ta Re[h]u olli sünnitanud, kaks sadda peale ühheksa Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 20. N. Re[h]u ellas kolmküm̃end peale kaks Aastat n. sünnitas Serug ¤
 21. N. Re[h]u ellas pärrast sedda, kui ta Serug[…] ¤ olli sünnitanud kaks sadda peale seitse Aastat n. suñitas Poege ja Tütrid.
 22. N. Nerug ¤ ellas kolmküm̃end Aastat n. sünnitas Nahori.
 23. N. Serug ¤ ellas pärrast sedda, kui ta Nahori olli sünnitanud kaks sadda Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 24. N. Nahor ellas kaksküm̃end ja ühheksa Aastat n. sünnitas Tera.
 25. N. Nahor ellas pärrast sedda, kui ta Tera ¤ olli sünnitanud sadda peale ühheksateistküm̃end Aastat n. sünnitas Poege ja Tütrid.
 26. N. Tera ¤ ellas seitseküm̃end Aastat n. sünnitas Abram[…], Nahor[…] n. Haran[…].
 27. N. se on T[a]ra Sugguwössa; T[a]ra sünnitas Abram, Nahor n. Haran; Agga Haran sünnitas Lot.
 28. N. Haran surri enne ärra kui temma Issa T[a]ra om̃a Issa ¤ Maal Uris Kaldea-Maal.
 29. Siis wötsid Abram ja Nahor eñestele Naesed; Abrami Naese Nimmi olli Sarai n. Nahori Naese Nim̃i olli Milka Harani Tüttar, kis Milka Issa n. [J]iska Issa olli.
 30. Agga Sarai olli [siggimatu], n. tem̃al ep olnud Suggu.
 31. Siis wöttis T[a]ra om̃a Poia Abrami, n. Abrami Poia Lotti, om̃a Poia Poia ja Sarai om̃a Poia Tuttar ([…] Minnia) om̃a Poia Abrami Naese n. nem̃ad läksid nendega Urist Kaldea-Maalt et ta saaks Kanaa[n]-Ma[…] n. kui nem̃ad tullid Haranist sadik, jäid nem̃ad seña.
 32. N. selle T[a]ra Ello Päwad ollid kakssadda peale wiis Aastat n. T[a]ra surri Harani Liñas.

Se 12 Peatük

 1. Agga se Issand olli Abrami wasto üttelnud: Miñe siño (Heaks […] siño pärrast) om̃a Maalt n. om̃a Sugguwössas[t] ¤ n. om̃a Issa Koiast ärra […] wälja señna Male, mis minna sulle näitan […] tahhan ¤.
 2. Siis tahhan minna sind sureks Rahwaks tehha n. miña tahhan sind öñistada n. siño Nim̃e sureks tehha; ja siña pead se önnistus ollema.
 3. N. miña tahhan önnistada, kis sind öñistawad n. tahhan neid ärraneda ¤, kis sulle Kurja sowiwad ([…] palluwad) n. siño sees peawad köik Ma-ilma Sugguwössad öñistud olle[ma] .
 4. Siis läks Abram wälja nenda kui Issand tem̃ale olli üttelnud n. Lot läks tem̃aga; agga Abram olli seitseküm̃end ja wiis Aastat waña, kui ta Harani Liñast wälja läks.
 5. N. Abram wöttis om̃a Naese Sarai n. Lotti om̃a Wenna Poia n. köik nende Warrandust, mis nem̃ad enne ollid kokko pañud, ja ne[i]d Hinged, mis nem̃ad eñestele Haranis ollid saatnud ([…] […]) n. nem̃ad tullid wälja n. läksid Kanaa[…]-Male n. said [ka] Kanaa-Male.
 6. N. Abram käis sedda Maad läbbi S[…]kemi Paigast sadik, More Tammikust sadik. Agga Kanaa-Ma-Rahwas olli sel Ajal seäl Maal.
 7. N. se Issand näitis ennast Abramile n. ütles: Sinno Seemnele tahhan miñ[…] seddasam̃a Maad anda n. tem̃a ehhitas seäl Altari sellele Issandale, kis tem̃ale ennast olli näitnud.
 8. N. tem̃a läks [om̃a] Teldidega seält ärra ühhe ¤ Mäe pole, mis Homiko poolt Peteli olli n. panni seäl om̃a Teldi […], Petel olli Ohto poolt n. Ai olli Homiko poolt n. seäl ehhitas tem̃a […] Issandale ühhe Altari ja kulutas Issanda Nim̃el.
 9. N. Abram [käis] [Teed] siñna n. tänna minnes ¤ Louna pole.
 10. Agga Nälg olli seäl Maal n. Abram läks Egipti-Male et tem̃a seäl kui woöras olleks, sest Nälg olli suur seal Maal.
 11. N. se sundis, kui tem̃a Egipti-Ma liggi sai siis ütles tem̃a om̃a Naese Sarai wasto: Et Wata, miña tean et siña üks illus Näust olled.
 12. N. se sünnib, kui Egipti-Ma Rahwas sind näwad et nem̃ad ütlewad: se on tem̃a Naene n. tappawad mind ä, agga sind jätwad nem̃ad Ellusse.
 13. Siis ütle: nüüd, et sa mo [Ödde] olled et miñule sinno pärrast head tehhaks[…] n. miño Hing sinno pärrast Ellusse jää[b].
 14. N. se sündis, kui Abram Egipti-Male sai, siis näggid Egipti-Ma Rahwas sedda Naest, et tem̃a wägga illus olli.
 15. N. Warao Würstid näggid tedda ka, ja kiitsid tedda Waraoni ette, siis woeti se Naene Waraoni Kotta.
 16. Agga Warao teggi Abramile head tem̃a pärrast. Ja tem̃ale ollid Lambaid n. Weiksed n. Eeslid n. Sullasid n. Ümmardajaid n. Em̃a-Eeslid ja Kam̃elid.
 17. Agga se Issand w[aew]is Warao suurte Nuhtlustega n. temma Kodda, […]arai Abrami Naese pärrast.
 18. Siis kutsus Warao Abramit n. ütles Mikspärrast olled sinna sedda mulle teinud? Mikspärrast ei annud sinna mulle teada et tem̃a so Naene piddi ollema.
 19. Mikspärrast ütlesid siña: temma on miño Ödde n. miña tahtsin tedda eñesele Naeseks wotta. Agga nüüd wata, sea[le] on sinno Naene wotta tedda n. minne.
 20. N. Warao käskis [miust] Mehhi tem̃a pärrast, […] nem̃ad tedda ärrasaatsid ([…] [need] tedda piddid ärrasaatma) n. tem̃a Naest n. köik, mis tem̃al olli.

Se 13 Peatük.

 1. Siis läks Abram Egipti Maalt ülles Louna pole, tem̃a ja tem̃a Naene ja köik mis tem̃al olli n. Lot tem̃aga.
 2. N. Abram olli wägga rikkas Weikseist, Höbbedast ja Kullast.
 3. N. tem̃a käis om̃a endist Teed Louna poolt Peteli pole siñna Paika, kus tem̃a Teld essite olli olnud Peteli wahhel n. Aj[a] wahhel.
 4. Sinna Paika, kus [Altar olli] mis tem̃a seal olli teinud l. ehhitanud n. Abram kulutas seäl Issanda Nim̃el ¤.
 5. N. Lottil, kis Abramiga käis, olli ka Lambaid n. Weiksid n. Telta.
 6. Agga se Ma ei suutnud neid mitte kanda et nem̃ad woiksid ühhes seäl ellada, sest nende Warrandu[s] olli suur et nem̃ad ei woinud mitte ühhes ellada.
 7. N. Abrami Karjaste wahhel n. Lotti ¤ Karjaste wahhel [touses] Riid. Agga Kanaa[-] n. Peresi-Rahwas ellasid seal sel Ajal seäl Mal.
 8. Siis ütles Abram Lotti wasto: ärgo olgo nüüd Riid miño wahhel ja sinno wahhel ja miño Karjaste wahhel n. siño Karjaste wahhel sest meie olleme jo Wennaksed (l. suggulased).
 9. Eks köik se Ma ei olle sinno ees, lahku nüüd minnust ärra, lähhäd sa wassakut Kät, siis lähhän miña parr[a]mat Kät, lähhäd sa parr[a]mat Kät, siis lähhän miña Wassakut Kät.
 10. Siis töstis Lot ommad Silmad [lahti] ülles n. watis köik Jordani laggedad Kohhod läbbi et nem̃ad Wessised ollid enne kui Issand Sodoma n. Komorra ärrarikkus, kui Issanda Aed, nenda kui Egipti-Ma, ku[...] Soari minnakse.
 11. Nenda wallitses Lot eñesele köik Jordani Laggedad Kohha[t] n. Lot läks Homiko poolt ärra n. nem̃ad lahkusid teine teisest ärra.
 12. N. Abram ellas Kanaa Maal, agga Lot ellas selle Kohha Linnade sees n. panni om̃a Teldi Sodomast sadik.
 13. Agga Sodoma-Rahwas ollid wägga pattused Issanda [ees l.] wasto.
 14. N. se Issand ütles Abrami wasto pärrast sedda, kui Lot olli tem̃ast ärralahkunud. Tösta nüüd om̃ad Silmad ülles ja wata sest Paigast kus sa olled Pohja pole Louna pole, Homik[o] pole ja Öhto pole.
 15. Sest miña tahhan köik sedda Maad, mis sa nääd, siñule anda n. siño Seemnele iggawesseks Ajaks l. ajadeks.
 16. N. tahhan sinno Seemne nenda kui Ma Pörm panna, kui nüüd kegi woib Ma Pörmo ärraluggeda, siis peab siño Seme[...] ka sama ärraloetud [...].
 17. Touse ülles minne sedda Maad läbbi pikkute ja laiute, sest miña tahhan siñule sedda anda.
 18. Sepärrast panni Abram om̃a Teldi[...] ¤ n. tulli ja ellas Mamre Tam̃ikus, mis Hebroni pool on n. tem̃a ehhitas seal Issandale ühhe Altari ([...] ehhitas seal ühhe Altari Issandale.

Se 14 Peatük

 1. N. se sündis Amrawile Sineari Kunninga Ajal: Arioki Elassari ¤ Kunninga, Kedorlaomeri Elam̃i Kunninga n. Tideali [nende] Paggana [d]e Kunninga Ajal
 2. Et nem̃ad Södda töstsid Pera Sodoma Kunningaga n. Pirsa Komor[...] Kunningaga Sineab[...] Adama Kunningaga n. Semeberi [S...] Kunningaga, n. sesam̃a on Soar.
 3. Need köik koggusid [wägga] ühte Sidimi ¤ Orko, se on [...] Sola Merri.
 4. Kaksteistküm̃end Aastat ollid nem̃ad Kedorlaomeri al olnud agga sel kolmeteistkümnemal Aastal tousid nem̃ad tem̃a wasto ülles.
 5. N. neljateistkümnemal Aastal tulli Kedorlaomer ja need Kunningad, mis tem̃aga ollid ja löid neid Rewai[...] Aataro[...]- Karnaimis mahha ja neid Susim Ha[...]mis n. neid Emim Kiriataimi[...] Laggeda peal.
 6. N. neid Horri Rahwast Seiri[...] nende mäggise Maal peal Parani [Tam̃ast] sadik, mis Körwe p[oo]l on.
 7. Siis pöörsid nem̃ad ümber ja tullid [...pat...] mis se on Kades ja löid köik Amaleki-Rahwa-Ma mahha n. ka neid [...]mori Rahwast, mis Haatsason-Tamaris ellasid.
 8. Siis läks wälja Sodoma Kunningas ja Komora Kunningas n. Adama Kunningas n. Seboimi Kunningas n. Pela-Linna ¤ Kunningas, se on Soar n. walmistasid ennast nende wasto söddi[...] Siddimi [orrus] ¤.
 9. Kedorlaomeri Elami Kuninga wasto n. Arioki Elassari Kunninga wasto nelli Kunningat wie Kunninga wasto.
 10. Agga Sidimi [Orgus] ollid paljo Waiko Auk[e] n. Sodoma n. Komora Kunningad pöggenesid ja need [lödi] sealsam̃as mahha n. need, mis üllejäid, pöggenesid Mäggede pole.
 11. Ja nem̃ad wötsid köik Sodoma n. Ko[...]rra Warrandust n. köik nende Söma-Aega n. läksid ärra.
 12. Nem̃ad wötsid Lotti Abrami Wenna Poia n. tem̃a Warrandust (sest tem̃a ellas Sodomas).
 13. Agga üks, kis olli ärrapääsnud, tulli n. andis Abramile, selle Ebrea-Mehhele, teada n. sesam̃a ellas Mamre se Amori-Mehhe, Tam̃akus, kis Eskoli ja Aneri Wend olli n. need ollid Abramiga ühhes Nous ¤.
 14. [...] nüüd Abram kulis et tem̃a Wend olli Wangi woetud [ehhitas] tem̃a seks om̃a [pärris] Sullased ¤ kolmsadda peäle kahheksateistküm̃end, mis tem̃a Maias ollid n. ajas neid takka [Tañest] sadik.
 15. Ja jaggas eñast nende wasto, tem̃a ja tem̃a Sullased Ösel ja löi neid mahha n. ajas neid takka Hobast sadik, mis on Wassakut Kät Tamasko pole.
 16. N. töi l. satis köik Warrandust taggasi n. ka Lotti om̃a [Wend] (Suggulast) satis tem̃a taggasi n. ka ne[i]d Naes[i] ¤ ja sedda Rahwast.
 17. N. Sodoma Kunningas läks wälja tem̃a wasto pärrast sedda, kui ta tulli taggasi sest Taplussest Kedorlaomeriga n. nende Kunningadega, mis tem̃aga ollid Sab[...] Or[...], mis on se Kunninga Org.
 18. N. Melkisedek Salemi Kunningas töi Leiba n. Wina wälja, agga sesam̃a olli se köigekörgema Jum̃ala Preester.
 19. N. temma önnistas tedda ja ütles: Önnistud olgo Abraham [s...] köigekörgemale Jum̃alale, [kenne] pärrast se Taewas ja se Ma on.
 20. Ja önnistud (l. kidetud) olgo ¤ se köige körgem Jum̃al, kis sinno Waenlased on sinn[...] Kätte on annud. Ja tem̃a andis tem̃ale Kümnest köigist.
 21. N. Sodoma Kunningas ütles Abrami wasto: anna need Hinged miñule agga sedda Warrandust wotta eñesele.
 22. Agga Abram ütles Sodoma Kuñinga wasto: Miña töstan om̃a Kät ülles Issanda se köigekörgema Jum̃ala pole, [kenne] se Taewas ja se Ma on.
 23. Et miña ei tahha ühte Lönga ehk Kinga Paela wötta köigest sest, mis siño pärralt on, et sinna ei ütle: Miña. ollen Abrami rikkaks teinud; Ilma.
 24. Ilma agga sedda, mis need P[...]sid on sönud n. nende Meeste Ossa, mis minnoga on käinud, Aner, Eskol n. Mamre, needsam̃ad wötko om̃a Ossa.

Se 15 Peatük.

 1. Pärrast sedda Luggu sai Issanda Saña Abrami wasto ühh[e]s Näggemisses, ütteldes: ärra karda, Abram miña ollen siñule Kilbiks, ja siño Palk on wägga suur ¤.
 2. Agga Abram ütles: [oh!] Issand Issand mis sa tahhad mulle anda? Sest minna lähhän suggu[m]ata n. sesam̃a, kis mo [...] [maia] watab, sesam̃a on se Elieser Tamasku[...] ([...] n. sesam̃a Elieser Tamaskus, kis mo Ello-Maia watab, olgo mul Lapseks).
 3. Wata siña olled mulle mitte Semet annud ja Wata miño [Pärris]-Poeg p[ää]b ¤ miño Pärria ollema.
 4. N. wata, siis sai Issanda Sanna tem̃a wasto: Se ei pea mitte so Pärria ollema, waid se, kis sinno Ihhust tulleb, sesam̃a pe[ä]b so Pärria ollema.
 5. N. tem̃a (Issand) käskis tedda wäljaminna ([...] satis tedda oue) n. ütles: Et wata nüüd taewa ¤ pole n. loe ne[e]d Tähhed, kas sa woid neid luggeda? n. tem̃a ütles tem̃ale: nenda peab siño Seme ollema.
 6. N. tem̃a usk[o]s Issanda [sisse] n. tem̃a arwas sedda tem̃ale Öigusseks.
 7. N. tem̃a (Issand) ütles: Miña ollen [se] Issand, kis sind Urist Kaldea-Maalt [olli] ärrawinud (l. saatnud) et minna siñule sedd siñule an[nan] seddasam̃a Maad pärriks.
 8. N. Abram ütles: kust ma sedda tean et ma sedda pean pärrima.
 9. N. tem̃a ütles tem̃a wasto: wotta mulle kolme ¤ aastase Mullika ja kolme aastase Kitse n. kolme aastase Jära n. ühhe Turtli-Tuikesse ja ühhe Tui Poia.
 10. Ja tem̃a [töi] tem̃ale sedda köik n. tem̃a leikas neid kesk[il] löhki n. panni igga Tükki teine teise wasto, agga need Linnud ei löhk[nu]d tem̃a mitte ¤.
 11. N. need Liñud tullid R[aibe]de peäle n. Abraham hirmutas neid ärra.
 12. N. Pääw olli Loja minnemas n. raske Unni tulli Abrami peale n. wata, Hirm, n. suur Pimmedus tulli tem̃a peale.
 13. N. Jum̃al ütles Abrami wasto: sedda pead sa töeste l. [wissiste] teadma et sinno Seme peab woöras ollema ühhe Ma sees, mis nende pärralt epolle, ja nem̃ad suñiwad neid teni[...] ja waewad neid nelli sadda Aastat.
 14. Siiski tahhan miña ka sedda Rahwast, kedda nem̃ad teniwad ¤, sundida ja pärrast sedda peawad nem̃ad sealt wäljaminnema sure Warrandussega.
 15. Agga sinna pead Rahhoga om̃a Wañem[a...] jure sama n. sind peab hea Wannad[usse] sees mattetama.
 16. N. [ses] neljandamas Pölwes peawad nem̃ad taggasi seia tullema. Sest nende Amori-Rahwa Üllekohhus ep olle weel täide siit sadik.
 17. N. se sündis, kui Pääw olli Lojaläinud n. [olli] [pimme], ja wata, siis olli Pets-Ah[...] Suits ja tulline t[ö]rwa-Künal nende löhhutud [...ide] wahhel.
 18. Selsam̃al Päwal teggi Issand Abramiga ühhe Seadusse n. ütles: siño Seemnele tahhan miña seddasiña[...] Maad anda Egipti-Ma [...] Jöest sure Jöeni, Wratti Jo Jöeni.
 19. Keniti Rahwast [...] Kenisi Rahwast [...] Kadmoni Rahwast.
 20. Kitti Rahwast [...] Peresi Rahwast n. need Rewai[...].
 21. Emori Rahwast [...] Kanaa[...] Rahwast, Kirgasi Rahwad ¤ n. Jebusi Rahwast.

Se 16 Peatük

 1. N: Sarai Abrami Naene ei tonud ¤ tem̃ale Lapsi Ilmale n. tem̃al olli üks Egipti-Ma Ümmardaja kelle (n. tem̃a) Nimmi olli Hagar.
 2. Siis ütles Sarai Abrami wasto: wata se Issand on mind kinnipannud et miña Lapsi Ilmale ei to (l. [kanna]); et heida nüüd eñast miño ([waña]) Ümmardaja jure, kis [teeb] ehk minnule tem̃ast Suggu [tehhakse] n. Abram wottis Sarai Sanna kuulda.
 3. Siis wöttis Sarai Abrami Naene, om̃a Üm̃ardaja Hagari[t] pärrast küm̃[...] Aasta[...], kui Abram olli Kanaa-Maal ellanud ja panni tedda om̃a Mehhele Abramile, tem̃ale … Naeseks.
 4. Ja tem̃a heitis eñast Hagari jure n. tem̃a sai käima peäle ja kui tem̃a näggi [eñast] käima peäle ollewad, siis piddas tem̃a om̃a Em̃anda alwaks om̃a[...] [Silmis] ¤.
 5. N. Sarai ütles Abrami wasto: Se [Üllekohhus], mis mulle tehhakse, olgo sinno [p...]. Minna ollen om̃a Ümmardaja sinno Süllesse annud, agga et ta nääb, ennast ¤ käima pe[ä]l ollewad ([...] et ta käima peal on) siis ollen minna alw tem̃a Silmis. Issand [sundko] miño wahhel ja siño wahhel.
 6. N. Abram ütles Sarai wasto: wata, sinno Üm̃ardaja on sinno käes (l. käe [al...]) te tem̃aga [...] sa tunned, n. [kui] Sara[...] tedda wottis [walwada], siis pöggenes tem̃a tem̃a jurest ärra.
 7. N. se Issanda Ingel leidis tedda ühhe Kaewo ¤ jurest Kör[w]es se Suri Tee pe[a]l.
 8. N. se Issanda Ingel ütles: Hagar, Sarai Ümmardaja, kust sa tulled, ja kuhho sa lähhäd? N. tem̃a ütles, miña ollen om̃a Em̃anda jurest ärrapöggenenud.
 9. N. Issanda Ingel ütles tem̃ale: Miñe taggasi om̃a Em̃anda jure, ja [h]eida eñast tem̃a Kätte alla.
 10. N. se Issanda Ingel ütles tem̃ale: miña tahhan sinno [Sem...] wägga paljo tehha, et tedda ei woi arwada, sest et tedda ni paljo on.
 11. N. Issanda Ingel ütles tem̃a wasto: wata sinna, siña olled ennast wasto ja pead ühhe poia Ilmale toma ja pead tem̃a Nim̃e pannema Ismael, sest et Issand sinno Hädda on kuulnud.
 12. N. tem̃a saab kui Metsalinne Innimeste seas ollema: tem̃a Kässi on köigede wasto ja köigide Kässi tem̃a wasto, agga tem̃a peab om̃a ¤ Wendade Silmade ees [rahhul] ellama.
 13. N. tem̃a (Hagar) kutsus selle Issanda Nim̃e, kis tem̃aga räkis: Sinna olled se Jum̃al, kis [...b]. Sest tem̃a ütles: Ollen miña siin ka näinud, kis miño järrele ¤ watab?
 14. Sepärrast kutsutakse sedda Kaewo Lakaik-Roiks n. se on se: (ellawa Jum̃ala Kaew, kis nääb) ¤ wata se on Kadesi wahhel n. Paret[...] ¤ wahhel.
 15. N. Hagar kandis Abramile ühhe Poia Ilmale n. Abram pañi om̃a Poia Nim̃e, mis Hagar tem̃ale Ilmale kandis (l. töi) Ismael.
 16. N. Abram olli ühhiksaküm̃end peale kuus Aastat wanna, kui Hagar Abramile sedda Ismaeli Ilmale kandis.

Se 17 Peatük.

 1. Agga kui Abram ühhiksaküm̃end peale ühhiksa Aastat wanna olli, siis näitis se Issand eñast Abramile n. ütles tem̃a wasto: Minna ollen se köigewäggewam Jum̃al käi ¤ minno ees ja olle [ilmahimmuta wagga].
 2. N. miña tahhan om̃a Seädust minno wahhel n. siño wahhel panna n. tahhaks sind üpris wägga paljo tehha.
 3. Siis langes Abram om̃a Palle peäle mahha n. Jum̃al räkis weel tem̃aga ütteldes:
 4. N. [...] ¤, wata, min[...] [teen] ühhe Seadusse siñoga [...] siña pead ühhe sure Rahwa Hulga Issaks sama.
 5. N. siño Nim̃e ei pea ennam Abramiks kutsutama, [waid] Abraham peab siño Nim̃e ¤ ollema, sest miña ollen sind ühhe Rahwa Hulga Issaks pañud.
 6. N. miña tahhan sind üpris wägga sigg[...ib] pä[...] ja tahhan sind Rahwaks tehha, nenda [et] Kuñingad [...] peawad siñust wäljatullema.
 7. N. miña tahhan om̃a Seädusse kindlaste tehha miño wahhel n. sinno wahhel n. siño wahhel pärrast sind nende Pölwedes (l. Sugguwössas) iggawesseks Seädusseks [n.] miña tahhan siño Seemnele pärrast sind Jum̃alaks olla.
 8. N. miña tahhan sinnule ja siño Seemnele pärrast sind sedda Maad anda, kus sa paraego Woöras sees olled, köik sedda Kanaa-Maad iggawesseks Pärrandusseks n. miña tahhan neile Jum̃alaks olla.
 9. N. Jum̃al ütles Abrahami wasto: Agga Sinna, Siña pead miño Seädusse piddama, Siña ja siño Seme pärrast sind nende Pölwedes l. Sugguwössas.
 10. Agga se ¤ on miño Seädus, mis teie peate piddama miño wahhel pärrast sind köik Meeste Rahwas peab teile ümberleikatama.
 11. Agga teie peate om̃a Ees-nahha Lihha ümberleikama, ja se peab Seadusse Tähheks ollema miño wahhel ja teie wahhel.
 12. Kahheksapäwast Poeg-Last peab teile ümberleikatama, köik mis Meeste-rahwas on teie Sugguwössas, olgo Perres sündinud ehk mis Rahha pärrast on ostetud köigest woöra Rahwa käest, mis siño Seemnest ep olle.
 13. Mis sinno Perre[st] on sündinud peab [wissist] ümberleikatama n. mis sinno Rahha pärrast ostetud ja miño Seadus ([...] Seadusse Täht) peab teie Lihhas ollema iggawesseks Seadusseks.
 14. Agga se Meeste-rahwas, keñel Ees-nahk on [...] ep olle ¤ ümberleikatud om̃a Eesnahha Lihha polegi, [seddasam̃a] Hinge peab siis ärrakäut[...]d[...] om̃a ¤ Rahwa seast, sest et tem̃a miño Seadusse (Täht) on tühjaks teinud.
 15. Weel ütles Jum̃al Abrahami wasto: Mis Saraist, so Naesest tulleb üttelda, siis ei pea siña tem̃a Nim̃e mitte [ennam] Sarai[...] [kutsuma], kuid Sara peab [...] tem̃a Nim[e] ollema.
 16. Sest minna tahhan tedda önnistada n. tem̃a peab Rahwaks sama n. tahhan tem̃ast sulle ühhe Poia anda n. tahhan tedda önnistada et ta Rahwaks saab Rahwa Kunningad peäwad tem̃ast sündima.
 17. Siis langes Abraham om̃a Palle peäle mahha n. naeris ja ütles om̃as Süddames: kas peab mulle, kis sadda aastane ollen Laps sündima? Ja kas peab Sara kis ühhiksaküm̃end aastane on, Last Ilmale kandma (l. toma).
 18. N. Abraham ütles Jum̃ala wasto: Jääks agga Ismael siño ees Ellusse!
 19. Siis ütles Jum̃al: [...] peab so Naene Sara siñule ühhe Poia Ilmale [...] (l. toma) n. siña pead tem̃a Nim̃e Isaak pañema n. miña tahhan om̃a Seadust kindlaste tem̃aga tehha iggawesseks Seadusseks n. tem̃a Seemnega pärrast tedda.
 20. N. mis Ismaeli pärrast tulleb üttelda ([...] N. Ismaeli pärrast) ollen miña sind ka kuulnud n. panne[s] tedda siggima n. tahhan tedda üpris wägga paljo tehha, kaksteistküm̃end Würstid peab ta süñitama ja minna tahhan tedda Sureks Rahwaks tehha.
 21. Agga minno Seadust tahhan minna kindlaste tehha Isaakiga, kedda Sara sulle peab Ilmale kandma sell[...] seatud Ajal, tullewal Aastal.
 22. Kui tem̃a ([...]) nüüd olli tem̃aga löpnud rägimast, siis läks Jum̃al ülles Abrahamist ärra.
 23. Siis wöttis Abraham om̃a Poia Ismaeli n. köik need, kis tem̃a Perres ollid sündinud n. köik kis tem̃a Rahha pärrast ollid ostetud, köik Meeste rahwas Abrahami Perre-rahwa seast ja leikas nende Ees-nahha Lihha ümber, otse selsam̃al Päwal nenda kui Jum̃al tem̃a wasto olli üttelnud.
 24. N. Abraham olli ühh[i]ksaküm̃end peäle ühhiksa Aastat wanna, kui tem̃a [Es]nahha Lihha ümberleikati.
 25. Agga Ismael tem̃a Poeg olli kolmeteistküm̃end Aastat wanna, kui tem̃a Eesnahha Lihha ümberleikati.
 26. Otse selsam̃al Päwal leikati Abrahamit ja tem̃a Poeg[...] Ismaelit ümber.
 27. N. köik tem̃a Perre Meeste Rahwast, mis tem̃a Perres ollid sündinud ehk Rahha pärrast ostetud woöra Rahwa seast, need on tem̃aga ümberleigatud.

Se 18 Peatük.

 1. N. se Issand näitis ennast (Abrahamile) Mamre Tam̃ikus[t], kui tem̃a ästus Teldi Ukse ees, kui Pääw pallaw olli (se on Louna Ajal).
 2. Siis töstis tem̃a om̃ad Silmad ülles ja näggi n. wata kolm Meest seisid tem̃a jures n. kui tem̃a neid näggi jooksis tem̃a nende wasto om̃a Teldi Ukse jurest ärra n. kum̃ardas Mani.
 3. N. ütles: Issand, ollen minna Armo leidnud so Silmade ees[...] ¤, siis ärra minne nüüd mitte om̃ast Sullasest möda.
 4. Et [wotke] pissut Wet ¤ n. peske om̃ad Jallad ja istuge sesiñatse Pu alla mahha.
 5. Siis tahhan minna Leiwa-Pallokest tua ¤ n. kinnitage omma Südda, pärrast woite eddase minna, sest sepärrast ollete teie om̃a Sullase jure tulnud. Ja nem̃ad ütlesid: te nenda, kui sa olled üttelnud.
 6. Siis tottas Abraham s[e]nna Teldi Sara jure n. ütles: joua, wotta kolm Moöto peent [Nissu]-Jahho sötku ([...] sötku kolm Moöto peent Jahho) n. te Kogisid.
 7. Agga Abraham jooksis Weiste jure ([...] Karja) n. wottis ühhe hea raswase ([...]) ¤ Wassika n. andis se Poisi kätte n. se tottis sedda walmistama.
 8. N. wottis Woid ja Pima n. sedda Wassika[st] ¤, mis temma olli walmistanud n. panni nende ette; n. tem̃a seisis nende jures selle Pu al ja nem̃ad söid jöid.
 9. Siis ütlesid nemmad temma wasto: Kus on so Naene Sara[...]? N. tem̃a ütles: Wata (l. [w...]) seäl Teldis.
 10. N. temma ütles: Minna tahhan wissist jälle sinno jure tulla otse selsam̃al Aasta ¤ Ajal ja wata Sara[le] siño Naesele peab üks Poeg ollema; n. Sara kulis sedda Teldi Ukse tahha ¤ n. se olli tem̃a (Abrahami) tagga.
 11. Agga Abraham ja Sara ollid wannad, ellatand, [...] ei olnud Sara[...] ennam Naeste Wisi järrele ¤.
 12. Siis [...] naeris Sara[...] om̃as Süddames, ütteldes: Pärrast sedda (l. Nüüd) kui minna ollen wannaks läinud ja miño Issand ka wanna on, peab siis weel Lihha Himmo ollema.
 13. N. se Issand ütles Abrahami wasto: mikspärrast naerab Sara, uhteldes: Kas pean miña wissist Ilmale kandma, kui miña ollen ni ¤ wannaks sanud.
 14. Peaks s[...] Issanda eest ni im̃e Assi ollema! Otse selsam̃al Aasta Ajal tahhan minna jälle siño jure tulla n. Sara[l] peab üks Poeg ollema.
 15. Agga Sara walletas ja ütles: miña ep olle mitte naernud. Sest tem̃a kartis. Agga tem̃a (Issand) ütles: Ei mitte: siña olled naernud.
 16. N. need Mehhed tousid sealt ülles n. waatsid Sodoma Male; [...] Abraham läks nendega et tem̃a neid piddi ärrasaatma[...].
 17. Siis ütles se Issand: peaks minna Abrahamile teadmata jätma, mis minna tahhan tehha.
 18. Sest et (l. Ja) Abraham peab wissist sureks wäggewaks Rahwaks sama n. tem̃a sees peawad köik Ma-ilma Rahwas önnistud sama.
 19. Sest miña tunnen tedda, et tem̃a wöttab om̃ad Lapsed ja om̃a Perret käskida pärrast tedda et nem̃ad Issanda Teed peawad hoidma n. et nem̃ad tewad Öigust n. Kohhut, sepärrast et Issand Abrahami [peäle] sataks, mis tem̃a tem̃a[le] [on] räginud.
 20. Sepärrast ütles se Issand: Et se Heal Sodoma n. Komorra pärrast mis suur on ja et nende Pat ni wagga on raske on.
 21. Siis tahhan miña nüüd mahha miña ja watada, kas nem̃ad te[...]d nenda kui [...] Heäl[...] nende pärrast, on miño ette tulnud, ehk mitte, et minna sedda saan teata.
 22. Siis kallasid [...] Me[...ed] sealt n. läksid Sodoma, agga ¤ Abraham jäi weel Issanda [ees] seisma.
 23. N. Abraham astus liggi n. ütles: kas sinna tahhad ka sedda Öiget selle [Kurjaga] ärrarikkuda ¤.
 24. Ehk wahhest on 50 Öiget seäl Linna sees, kas sinna siis ärrarikkud ja [...] and[eks] ¤ selle Paigale nende [wieküm̃...d] öige pärrast, mis [...e...] sees on.
 25. Ärgo sündko se sinnust et ¤ sa sedda möda piddid teggema (l. [t...d...]) [ning] piddid tapma sedda Öiget Kurjaga [argo] [sündko] se [sinnust] ¤: Eks köige Ma-ilma Kohtomoi[...tia] peaks Öigust [...st]
 26. Siis ütles se Issand: kui minna Sodoma[...] 50 Öiget sealt Liñast leian, siis tahhan miña nende pärrast köigile ¤ selle Paigale andeks anda.
 27. Siis [kostis] Abraham n. ütles: wata miña ollen ettewötnud l. julg[enu]d Issandaga rägida et miña kül Pörm ja Tuhk ollen.
 28. Ehk wies[t]küm̃end Öigest puduwad wiis, kas sa tahhad siis köige se Linna ärrarikkuda nende wie pärrast? n. tem̃a ütles: ei miña tahha mitte ärrarikkuda, kui ma sealt nelliküm̃end peäle wiis saan leidnud l. leian.
 29. N. tem̃a räkis weel tem̃aga n. ütles: Ehk wahhest seält leitakse nelliküm̃end? n. tem̃a ütles: Ei miña tahha sedda mitte tehha nende neljaküm̃[...]d pärrast.
 30. N. tem̃a ütles: ärgo wötko Issand wihhastada et ma weel rägin: Ehk wahhest seält leitakse kolmküm̃end n. tem̃a ütles: ei minna tahha sedda mitte tehha kui miña sealt kolmküm̃end leian.
 31. N. tem̃a ütles [...]: wata nüüd, miña ollen ettewötnud l. julgend Issandaga rägida: Ehk wahhest seält leiakse kaksküm̃end. N. tem̃a ütles: Ei minna tahha mitte sedda ärrarikkuda [nende] kahheküm̃[...]d pärrast.
 32. N. Abraham ütles (l. n. tem̃a ütles) ärgo wötko Issand wihhastada, et minna agga sedda puhko weel rägin: Ehk wahhest seält leiakse küm̃e; n. tem̃a ütles: ei miña tahha sedda mitte ärrarikkuda nende küm̃[...] pärrast.
 33. N. se Issand läks ärra, kui tem̃a olli löpnud Abrahamiga rägimast; agga Abraham läks taggasi om̃a Pai[k]a.

Se 19 Peatük.

 1. Ja need kaks Inglit ollid Sodoma sanud Öhto, [kui] Lot Wärrawa[...] ees istus, kui neid Lot näggi, [...] tousis tem̃a ülles (n. [seisis]) nende wasto ja kum̃ardas Pallega Maani.
 2. N. tem̃a ütles: et watake nüüd, miño Issandad, tulge nüüd om̃a Sullase kotta n. wötke Öö-maia, et pestke om̃ad Jallad, siis woite home warra üllestousta n. om̃a Teed minna, agga nem̃ad ütlesid: ei mitte, waid meie tahhame Ulitsa peäl Ösel olla.
 3. N. tem̃a ajas wägga nende peäle, siis läksid nem̃ad tem̃a jure sisse, ja tullid ¤ tem̃a Kotta, n. tem̃a walmistas neile Söma-aja [...] [Jodo] n. teggi neile hapnemata Kogisid n. nem̃ad söid.
 4. Ei nem̃ad olnud eñast weel mitte mahha heitnud, siis tullid need Liña Mehhed, need Sodoma Mehhed selle Koia ümber nored [...] wannad (l. norest wañast sadik).
 5. N. hüütsid Lotti n. ütlesid tem̃ale need Mehhed, mis sinno jure Öseks tulnud, sata meie [jure] wälja et meie neid ärratunneme.
 6. N. Lot läks nende jure wälja Ukse ette n. panni Ukse ennese tagga kinni.
 7. N. tem̃a ütles: [oh] minno Wennad, ärge tehke mitte sedda Kurja.
 8. Et [wa...e], mul on kaks Tüttart, mis ep olle weel Meest ärratunnud, neid tahhan miña teile (l. teie [ette]) wälja tua, siis tehke nendega, kuida teie tunnete, agga ¤ neile Meestele ärge tehke ühtegi, sest sepärrast on nem̃ad miño Kattusse Warjo alla tulnud.
 9. Siis ütlesid nem̃ad: Et astu liggimale. N. nem̃ad ütlesid ka; se üks ainus [...] on tulnud kui üks Woöras meie jures ellama ja tahhab öiete Kohhut moista. Nüüd tahhame sulle ennam Kurja tehha kui neile. Siis kippusid nem̃ad wägga se Mehhe Lotti peäle n. tullid liggi sedda [Ust] mahhakiskuma.
 10. Agga need Mehhed (need Inglid) pistsid om̃a Kät wälja ja wotsid Lotti eñese jure Kotta n. pannid Ukse kinni.
 11. N. need Inglid löid neid Mehhi, mis Koia Ukse [...] ollid, [Söggedussega], pissikessest surest sadik et nem̃ad ärrawässisid Ukse leidmast.
 12. N. need Mehhed ütlesid Lotti wasto: Kis sul weel siin [...]? ehk W[e]imees, ehk siño Poiad ehk so Tütred, ehk mis sul ial Linnas on, wi l. sata neid siit Paigast wälja ¤.
 13. Sest meie tahhame sedda Paika ärrakäutada, sest se Heal nende pärrast on suur Issanda ees n. Issand on meid Lä[...]tand sedda ([Linna]) ärrakäutama.
 14. Siis läks Lot wälja n. ütles om̃a Wäimeeste wasto, kis temma Tütrid tahtsid wötta l. [...tsid] n. utles: touske ülles, minge siit Paigast wälja, sest se Issand rikkub l. tahhab selle Linna ärrarikkuda n. tem̃a olli nende Wäimeeste [Silmis] kui üks [...] ¤.
 15. N. kui hakkas koitma, siis [...ä...sid] need Inglid Lotti [p...le] n. ütlesid: touse ülles, wotta om̃a Nae[st] n. om̃a kaks Tüttart, mis sul siin on, et sinna sesiñatse Linna Üllekohto[ga] [...] hukka ei sa.
 16. Agga kui tem̃a wi[w]is (l. lusis) hakkasid need Mehhed tem̃a kätte n. tem̃a Naese n. tem̃a kahhe Tütre Kätte kinni, sest et se Issand [...le] andis Armo (l. tah[h]is anda) n. wisid tedda wälja ja jätsid tedda Linna ette.
 17. Agga se sündis, kui nem̃ad (Inglid) neid ollid ärrawinud wälja, siis ütles tem̃a: [Pöggene] om̃a Hinge pärrast, ärra wata mitte eñese tagga [...] jä mitte seisma köige se Laggeda peäle, pöggene siñna Mäele, et sa hukka ei sa.
 18. Agga Lot ütles nende wasto: ei mitte Issand.
 19. Wata, sinno Sullane on Armo leidnud sinno Silmade ees, n. sinna olled om̃a Hallastust sureks teinud, mis sa mulle olled teinud, et sa mo Hinge Ellusse jätnud agga minna ei woi mitte siñna Mäele [pöggeneda], et se Kurri l. Nuhtlus mind kinni ei sa n. minna ärra ei surre.
 20. Et wata nüüd, sesinnane Lin ([...]) on liggi siñna pöggeneda ja sesam̃a on Weike, lasse mind sinna pöggeneda, eks se polle weike et miño Hing jääks (l. woiks Ellusse jäda).
 21. Siis ütles temma tem̃a wasto: wata, minna ollen selle Asja sees sind wötnud kuulda et minna selle Linna ärra ei rikku, mis pärrast sa olled.
 22. Tötta, pöggene siñna, sest minna ei woi ühtegi tehha enne kui sa siñna saad. Sepärrast kütsutakse selle Linna Nim̃i Soariks.
 23. Pääw olli ülles tousnud Ma peäle, kui Lot Soari sai.
 24. Siis laskis Issand Sodoma peale n. Komora peale saddada Weewlid ja Tuld Issandast Taewast.
 25. N. rikkus ne[i]dsam̃ad Linnad ärra ja köik sedda Laggeda ja köik nende Linnade Rahwa[...], ja Ma[a] Rohtud l. Rohto.
 26. N. tem̃a Naene watas ([...] läks) tem̃ast l. tem̃a jurest taggasi n. sai Sola-Sambaks.
 27. N. Abraham tousis homiko warra ülles n. läks sinna Paika, kus tem̃a Issanda jures olli seisnud.
 28. N. watas Sodoma n. Komorra ja köige se Ma Laggeda peäle n. kui ta näggi, wata, siis tousis selle Ma Suits ülles kui Ahjo Suits.
 29. N. se sündis, kui Jum̃al selle Laggeda Liñad ärrarikkus et Jum̃al Abrahami peale mötles [n.] satis Lotti keskelt sealt ärrarikkumissest wälja [...] ärra, kui tem̃a ne[e]d Linnad ärrarikkus, kus sees Lot ellas.
 30. N. Lot läks Soarist ülles ja ellas Mäe peäl n. tem̃a kaks Tüttart temmaga, sest temma kartis Soari[...] ella[...] n. tem̃a ellas ühhes Mäe Aukus ([...] [önes] Mäe [Paikes]) temma ja tem̃a kaks Tüttart.
 31. Siis ütles se wannem norema wasto, meie Issa on wanna, n. ep olle ühtegi Meest Ma peäl, kis meie jure tulleks köige Ma-ilma Wisi järrele.
 32. Tulle, jootkem om̃a Issa Winaga n. heitkem tem̃a jure maggama et meile ommast Issast Seme Ellusse jää[b]!
 33. N. nem̃ad jootsid om̃a Issa sel Ösel Winaga n. se wannem tulli ja maggas om̃a Issa jures ja tem̃a (Issa) ei teadnud mitte, kui temma maggama heitis, egga, kui temma üllestousis.
 34. N. se sündis teisel Päwal, et se wannem ütles norema wasto: wata miña ollen eile om̃a Issa jures magganud, jootkem tedda ka sel Ösel Winaga, siis tulle, magga [sinna] ka tem̃a jures ¤ et meile om̃ast Issast Seme Ellusse jää[b].
 35. N. nem̃ad jootsid ka sel Ösel om̃a Issa Winaga n. se norem tousis ülles n. maggas tem̃a jures ja tem̃a (Issa) ei teadnud mitte kui tem̃a maggama heitis, egga kui tem̃a üllestousis.
 36. Nenda said mollemad Lotti Tütred om̃ast Issast ennast wasto.
 37. N. se wannem kandis (l. töi) ühhe Poia Ilmale n. panni tem̃a Nim̃e Moab, sesam̃a on se Moabi Issa tännapäwani.
 38. N. se norem töi ka ühhe Poia Ilmale n. panni temma Nimme [D]en-Am̃i sesesamma on Ammoni Laste Issa tännapäwani.

Se 20 Peatük.

 1. N. Abraham läks sealt ärra Louna Ma pole n. ellas Kadesi wahhel ja Suri wahhel ja olli kui woöras Keraris.
 2. N. Abraham ütles om̃ast Naesest Sarast: Temma on minno Ödde. Siis läkkitas Abimelek Kerari Kunningas, ja wottis Sara.
 3. Agga Jum̃al tulli Abimelek[k] jure Ösel Unnes n. ütles temma wasto: wata, sinna pead surrema selle Naese pärrast, mis sinna olled wötnud, sest et tem̃a Mehhe Na[...] on.
 4. Agga Abimelek ei puutnud tem̃asse n. tem̃a ütles: [oh] Issand, tahhad sinna ka ühhe öige Rahwa ärratappa?
 5. Eks sesam̃a olle mulle üttelnud? Tem̃a on miño Ödde n. tem̃a ütles ka isse: tem̃a on miño Wend. Minna ollen sedda om̃a [ilmawaggata] Süddame[st] ¤ n. ilmasüta Kättega teinud.
 6. Siis ütles Jum̃al tem̃a wasto Unnes: Miña tean sedda ka, et sinna sedda om̃as [ilmawäggatu] Süddame[ga] olled teinud, ja miña ollen sind ka keelnud, et sinna ep olle miño wasto Patto teinud sepärrast ei lasknud miña mitte tem̃asse putuda.
 7. Sepärrast sata selle Mehhe Naene ärra, sest tem̃a on üks Prohwet, […] tem̃a sinno pärrast pallub […] jääd sa Ellusse. Agga kui sa tedda mitte ärra ei sata, siis ¤ pead sa teadma, et sinna wissiste pead surrema sinna ja köik, mis sul on.
 8. Siis tousis Abimelek homiko warra ülles ja kutsus köik om̃a Sullased n. ütles köige sedda […] nende kuuldes n. need Mehhed kartsid wägga.
 9. Pärrast kutsus Abimelek Abrahami n. ütles tem̃a wasto: mis sinna olled meile teinud? Ja mis ollen minna sinno wasto eksinud et siña olled [ni] sure Patto miño peäle n. miño Rigi peäle saatnud, sinna olled miñ[oga] nisuggust Asja teinud, mis ei sünni tehha.
 10. [Wel] ütles Abimelek Abrahami wasto: Mis olled sa näinud, et sa nisugguse ¤ Asja olled teinud?
 11. Siis ütles Abraham: Sepärrast et minna mötlesin: Ehk wahhest ei olle Jum̃ala Kartust ¤ siin Paikes n. tappawad mind sepärrast mo Naese pärrast.
 12. N. tem̃a on ka töest miño Ödde, tem̃a on minno Issa Tüttar, agga mitte mo Em̃a Tüttar n. sai miñule Naeseks.
 13. N. se sündis kui (se Kolmainus) Jum̃al mind om̃a Issa Maiast satis […], siis ütlesin miña tem̃a wasto: se olgo so Arm ¤, mis sinna minnule [pead teggema]: köigis Paikus, kuhho meie [läheme], ütle miñust: Tem̃a on miño Wend.
 14. Siis wöttis Abimelek Lambaid n. Weiksed n. Sullasid n. Ümmardajaid ja andis Abrahamile n. andis tem̃ale tem̃a Naese Sara jälle.
 15. N. Abimelek ütles: wata miño Ma on siño ees, ella kus sa isse tuñed (l. head ollewad).
 16. N. Sarale ütles tem̃a: wata miña ollen so Weñale tuhhat Höbbe-Tükki annud. Wata, tem̃a olgo siñule Silmade Katteks köigede sees, mis sinno jures on, n. köik se sündis et ta piddi tem̃a kätte maksma l. tassuma. et tedda nomiti et ta sai oppetud, et ta piddi targem ollema ¤.
 17. N. Abraham pallus Jum̃alat n. Jum̃al parrandas Abimelek[…] ja tem̃a Naese n. tem̃a Üm̃ardajaid et nem̃ad Lapsi kandsid.
 18. Sest Issand olli kowwaste kiñipannud köik Abimeleki […] [Ihhod] He[…] Ma[…] Sara Abrahami Naese pärrast.

Se 21 Peatük.

 1. N. se Issand tulli Sara[…] katsma nenda kui tem̃a olli üttelnud, n. Issand teggi nenda kui ta olli räginud.
 2. N. tem̃a sai ennast wasto ¤ n. Sara kandis Abrahamile ühhe Poia Ilmale tem̃a waña Ea sees otse selsam̃al Ajal, mis Jum̃al tem̃ale olli üttelnud.
 3. N. Abraham panni om̃a Poia Nim̃e, mis tem̃ale olli sündinud, mis Sara tem̃ale olli Ilmale tonud, Isaak.
 4. N. Abraham leikas om̃a Poia Isaaki ümber, kui tem̃a kahheksapäwane olli nenda, kui Jum̃al tedda olli käsknud.
 5. Agga Abraham olli sadda Aastat waña, kui tem̃a Poeg Isaak tem̃ale sündis.
 6. N. Sara ütles: Jum̃al on minnule ühhe Naero teinud, iggamees, kis sedda wel kuleb ,naerab miñowasto.
 7. N. tem̃a ütles: kis olleks Abrahamile üttelnud: Sara im̃eb Lapsi, sest et minna ollen ühhe Poia Ilmale kannud tem̃a wanna Ea sees ([…] tem̃a waña Eale).
 8. Agga se Laps kaswis l. sai kangemaks ja woöreti ärra, siis teggi Abraham surre Joto sel Päwal kui Isaakit ärrawoöreti.
 9. Agga Sara näggi Haga[r] se Egipti-Ma Naese Poia, mis tem̃a Abrahamile olli Ilmale [kannud], Pilki[…] ollewad,
 10. Siis ütles tem̃a, aja se Üm̃ardaja [om̃a] Poiaga wälja, sest selle Üm̃ardaja Poeg ei pea mitte miñu Poia Isaakiga pärrima.
 11. Agga se Sanna olli tem̃a Silmis wägga pahha tem̃a Poia pärrast.
 12. Agga Jum̃al ütles Abrahami wasto: ärgo olgo se pahha so Silmis se Poi[…] pärrast n. su Üm̃ardaja pärrast, köik mis Sara sinno wasto ütleb, sedda wotta kuulda, sest Isaakis peab Sulle Seem[…] nimmetadama.
 13. N. minna tahhan ka se Üm̃ardaja Poia ühheks Rahwaks tehha l. paña, sest et tem̃a sinno Seme[s] on.
 14. Siis tousis Abraham homiko warra ülles ja wottis Leiba n. ühhe Lehkri Weega n. andis Hagarile, panni om̃a Selga n. sedda Last ka n. satis tedda ärra, Siis läks tem̃a n. eksis ärra Perseba Körwes.
 15. Kui nüüd Wessi Lehkrist ärralöppes, siis heitis tem̃a sedda Last ühhe Poösa alla. ([…] […] siis laskis tem̃a tedda ühhe Poesa al maggada).
 16. N. tem̃a läks n. istus tem̃a wast[o] l. kohhal ni kaugel kui Amboga woib lasta, sest tem̃a ütles, ei ma woi mitte nähha kui mo Laps l. [Poeg] […] ärrasurreb n. istus tem̃a wasto n. töstis om̃a Heäli ja nuttis.
 17. N. Jum̃al kulis se Poisikesse Heäl[…] n. Jum̃ala Ingel hüdis sedda Hagarit Taewast n. ütles tem̃a wasto: Mis on sul Wigga Hagar? ärra karda, sest Jum̃al on sedda se Poisikesse l. Lapse Healt kuulnud seäl kus ta on.
 18. Touse ülles wötta se Poisikeñe ja hakka tem̃a Kä[…], sest miña tahhan tedda sureks Rahwaks tehha.
 19. N. Jum̃al teggi tem̃a Silmad lahti ja ¤ tem̃a ühhe Wêe-Kaewe näggi, siis läks tem̃a ja täitis sedda Lähkrit Wêega ja jotis sedda Poisisikest.
 20. N. Jum̃al olli selle Poisikessega n. tem̃a kaswis l. sai sureks, ja tem̃a ellas Körwes ja sai Küttiks.
 21. N. ellas Parani Körwes ja tem̃a Em̃a wöttis tem̃ale Naese Egipti Maalt.
 22. N. sel Ajal sündis et Abimelek ja tem̃a Södda-Pealik Pikol Abrahamiga räkis n. ütles: Jum̃al on sinnoga köigis, mis sa ial teed.
 23. Sepärrast wannu nüüd mulle Jum̃ala […] l. jures et siña [eega] miñule, [eiga] miño Poiale, [eiga] miño Poia Lastele Kawwalust ei te [waid] et sa se Armo järrele, mis ma sulle ollen teinud […] […] [te…] […] [Ma…], kus sa kui woöras sees olled.
 24. Siis ütles Abraham: miña tahhan wanduda.
 25. Agga Abraham nomis Abimeleki se Wêe-Kaewo pärrast, mis Abimeleki Sullased wäggise ollid ärrawötnud.
 26. Siis ütles Abimelek: Ei minna tea mitte, kis sedda on teinud, ja sinna ei olle ka sedda minnule teäda annud, ei miñage polle ka sedda mitte kuulnud kui praego l. tänna.
 27. Siis wöttis Abraham Lamb[a]id ¤ n. Weiksid n. andis Abimelek[ile] n. nem̃ad teggid kahhekeste ühhe Seädusse.
 28. N. Abraham [s…s...s] seitse Lamba Tallekest issepäine.
 29. Siis ütles Abimelek Abrahamile: mis need seitse Tallekest siin on mis siña issepäine olled pannud?
 30. N. tem̃a ütles: need ¤ seitse Tallekest pead sinna miño Käest wötma et nemmad peawad [Täh…] ollema et ma sedda Kaewo ollen kaewanud.
 31. Sepärrast kutsus tem̃a (Ahah[…]) sedda Pai[ka] Peersebaks sest et nem̃ad mollemad seäl ollid wannud.
 32. Nenda teggid nem̃ad ühhe Seädusse Peersebas n. Abimelek tousis ülles n. Pikol tem̃a Söa-Södda Pealik n. läksid taggasi Wilisti-Rahwa Male.
 33. N. Abraham istutas Puid Persabas ja kulutas Issanda, selle iggawesse Jum̃ala Nim̃el.
 34. N. Abraham olli kui woöras Wilisti-ma sees mitto Aega.

Se 22 Peatük.

 1. Agga se sündis pärrast sedda Luggu, et Jum̃al Abrahamit kiusas n. ütles tem̃a wasto: Abraham; n. tem̃a ütles: Siin ma ollen.
 2. N. tem̃a ütles: et wotta nüüd om̃a Poeg[,] sedda ainust, kedda sa armastad, sedda Isaak n. miñe ¤ Moria Male ja [oh...ri] tedda seal Polletamisse Ohwriks ühhe nende Mäggede peäle mis minna sulle ütlen l. tahhan üttelda.
 3. Siis tousis Abraham hom̃iko Warra ülles ja pani~i om̃a Eesli walmis n. wottis om̃a kaks Pois[...] ennesega n. om̃a Poia Isaaki n. löhkus Pölletamisse ohwri Pu[i]d, ja tousis ülles n. läks sinna Paiko, mis Jum̃al tedda olli üttelnud.
 4. N. kolmandal Päwal sündis, et Abraham om̃ad Silmad üllestöstis n. näggi se Pai[g]a kaugelt.
 5. Siis ütles Abraham om̃a [P...ste] Poiste wasto: jäge teie sei[...] selle Eesliga, agga miña ja se [Poisikenne] lähhäme sinna n. peame Palwet n. tahhame jälle taggasi teie jure tulla.
 6. N. Abraham wöttis need Polletamisse Ohwri Puid n. panni neid om̃a Poia Isaaki Selga n. wottis om̃a Kätte Tuld ja Nugga Nenda läksid nem̃ad kahhekeste ühtlaise.
 7. Siis [ütles] Isaak om̃a Issa Abrahami wasto n. ütles: Mo Issa, n. tem̃a wastas: siin ma ollen, mo Poeg; n. tem̃a ütles: wata siin on [T...] ja need Puud ([...] Tuld ja Puid) agga kus on se Tal Polletamisse ohwri [tarwis].
 8. Siis ütles Abraham: küllab Jum̃al watab eñesele ühh[e] Talle ohwri tarwis, mo Poeg n. need mollemad läksid ühtlaise.
 9. [Siis] nem̃ad [nüüd] tullid sinna Paika, mis Jum̃al tem̃ale olli üttelnud, sis ehhitas Abraham seal ühhe Altari n. seädis need Puud n. siddus om̃a Poia Isaaki kiñi n. pañi tedda Altari peäle nende Pude peäle.
 10. Siis sirrutas Abraham om̃a Kät walja n. wottis se No[...] et ta piddi om̃a Poia ärratapma.
 11. Agga Issanda Ingel hüdis tem̃a wasto Taewast n. ütles: Abraham n. tem̃a ütles: siin ma ollen.
 12. Ja tem̃a ütles: ärra [s...ta] om̃a Kät se Poisi peale n. ärra te tem̃ale middagi, sest nüüd tean miña, et sinna Jum̃alat kardad n. et sinna om̃a Poega, om̃a ainust mulle mitte keelnud.
 13. N. Abraham töstis om̃ad Silmad ülles n. watas, ja wata, üks Jäär olli tem̃a tagga ¤ Sarwist kinni hakkand [Räsas], siis läks Abraham n. wottis sedda Jära ja ohwris sedda Polletamisse Ohwriks om̃a Poia assemele.
 14. N. Abraham panni selle Paika Nim̃e: Kül Issand nääb; sepärrast ööldakse weel tännagi: kül Issanda Mäe peäl [wadatakse].
 15. Weel l. Pärrast hüdis Issanda Ingel Abrahami wasto teist korda Taewast.
 16. N. utles: Minna ollen ennese jures [wannud], ütleb Issand sepärrast et sinna olled sedda Asja teinud ja ei pollege om̃a Po[ia] om̃a ainust mulle mitte keelnud.
 17. Siis tahhan miña sind wissiste l. töeste öñistada n. siño Semet wägga paljo tehha nenda kui Taewa Tähhed ja kui Liiw, mis Merre äres on n. sinno Seme peab om̃a Waenlaste Wärrawad pärrima.
 18. N. sinno Seemne sees peawad köik Ma-ilma Rahwas [önnistadama] ([...] peawad ennast köik Ma-ilma Rahwas oñistud ollewed) sepärrast et siña olled miño Saña kuulnud.
 19. Pärrast läks Abraham jälle om̃a Poiste jure n. nem̃ad tousid ülles n. läksid ühtlaise Peersaba n. Abraham ellas Peersabas.
 20. N. se sündis pärrast sedda Luggu, et Abrahamile tea[...]a anti ja ööldi, wata, Milka, sesam̃a on ka so Wennale Nahorile Ilmale kannud.
 21. Utsi[...] sedda essimest [sündinud] ja Pusi tem̃a Wen[...] ja Kemueli Abrahami Issa.
 22. N. Kese[t]i n. Haso n. Pildasi n. Iidlawi n. Petueli.
 23. (Agga Petuel sünnitas sedda Rebe[ka]) need kahheksa kandis Milka Ilmale Nohorile Abrahami Weñale.
 24. N. tem̃a Liig-naene, kelle Nim̃e Rêuma olli sesam̃a Ilmale [kannud], sedda Teba n. Kahham n. Tahas ja Mahaka[...].

Se 23 Peatük

 1. N. Sara olli sadda peale kaksküm̃end ja seitse Aastat wanna, need ollid Sara Ello Aastat.
 2. N. surri ä Kiriat-Arbas (l. Arbe Liñas) se on Hebron, Kanaa-Maal n. Abraham tulli sedda Sara Leinama ja tedda nutma.
 3. N. Abraham tousis om̃a Surn[u]st jurest ülles n. räkis Hetti Lastega n. ütles:
 4. Minna ollen woöras ja ollen tännini teie jures ellanud, andke mulle ühhe pärris-Hauda teie jures et minna om̃a Surnud om̃a Silmade eest (l. mis miño Silmade ees on) sinna mattan.
 5. Siis wastasid Hetti Lapsed Abrahami wasto ja ütlesid tem̃ale.
 6. [Et] [k]ule meid, Issand, sinna olled üks Jum̃ala Würst meie seas matta om̃[a] Surnud ühhe meie köige parrajate Haudade sisse ei ükski meie sea[s] ei kela om̃a Hauda siñule om̃a surnud sinna mahhamatmast.
 7. Siis tousis Abraham ülles n. kum̃ardas selle Ma-rahwa nende Hetti Laste ees,
 8. N. räkis nendega, ütteldes Ons se teie Melepärrast et miña om̃a Surnud, mis [miño] ees [...] l. miño Silmade eest, mahhamattan, siis kuulge mind ja wotke miño eest Eewroni Soa[...] Poiaga rägida.
 9. Et tem̃a mulle anna[b] sedda [Hauda] Makpela-Maal ¤, mis tem̃a pärralt on, mis wälja Otsas [on], täie Rahha peab tem̃a mulle sedda and[...] teie se[...] pärris-Hauaks.
 10. Sest Eewron [istus] [kesk] Hette Laste wahhel n. Eewron, se Hetti-Ma Mees wastas Abrahamile Hetti-Laste [kuuldes], köigede nende ees mis tem̃a Linna Wärrawast sisse läksid, ütteldes.
 11. Ei mitte, Issand, kule mind, miña annan sulle sedda Wälja; minna annan sulle sedda [miñu] ¤ Rahwa Laste Silmade ees matta siñna om̃a Surnud.
 12. Siis kum̃ardas Abraham selle Ma-rahwa ees.
 13. N. räkis Eewroniga selle Ma-rahwa kuuldes olled sa nüüd sesam̃a, siis wotta mind kuulda miña annan selle Wälja Hinda l. [Rahha] wotta sedda miño käest, siis tahhan miña om̃a Sur[...] sinna matta.
 14. Agga Eewron wastas Abrahamile n. ütles tem̃a wasto:
 15. Mo Issand, kule mind. Se[d...] Ma maksab nelli sadda Höbbe [Seklit] ¤, mis se on miño wahhel ja siño wahhel. Matta agga om̃a Surnud.
 16. Siis kulis Abraham Eewroni Saña n. Abraham [...das] Eewronile sedda Rahha [...] ¤, mis tem̃a olli üttelnud, Hetti Laste kuuldes nelli sadda Höbb[...] Sekli[t], mis Kaupmeeste seas jookseb.
 17. Nenda sai [k...tud] Eewroni Wälli, mis Makpelas on, mis Mamre kohhal on, se Wälli ja se Haud, mis tem̃a sees on n. köik Puud, mis seal Wäljal ollid, köik mis seal ümber ja ümber tem̃a Raia sees olli.
 18. ([...] sai [kinnitud]) Abrahamile [Pärrandusseks] Hetti Laste nähhes, köigide ees, [...] kis tem̃a Linna Wärrawast sisse läksid.
 19. N. pärrast sedda mattis Abraham om̃a Naese Sara mahha Makpela Wälja Hauda ¤ Mamre kohhal, se on Hebron Kanaa[...]-Maal.
 20. Nenda sai se Wälli ¤ ja se Haud ¤, mis tem̃a sees on Abrahamile [k...itud] pärris-Hauaks Hetti Laste käest.

Se 24 Peatük.

 1. Agga Abraham olli wanna ja wägga ellatand n. Issand olli Abrahami köigist ¤ öñistand.
 2. Siis ütles Abraham om̃a [weña] [Perrea] Sullase wasto, kis ülle köi[...] [...], mis tem̃al olli: pañ[...] nüüd om̃a Kät miño Pusa alla.
 3. Ja miña tahhan sind [...ska] wanduda se Issanda Taewa Jum̃ala n. Ma Jum̃ala jures et sinna miño Poiale Naest ei wotta neist Kanaa-Ma rahwa Tütr[idest], kenne seas miña ellan.
 4. Waid sinna pead minno Male ja miño Sugguwossa jure miñema ja pead seal miño Poiale Isaakile Naest wotma.
 5. N. se Sullane ütles tem̃a wasto: Ehk wahhest se Naene ei tahha miño järrele sei[a] Male tulla, kas ma [kül] pean siño Poia siña Male wima, kust sa wälja tulnud.
 6. Siis ütles Abraham tem̃a wasto: hoia ennast, et sa minno Poega mitte siñna taggasi ei wi.
 7. Se Issand Taewa Jum̃al, kis mind on wotnud miño ¤ Issa Koiast ja miñ[o] Sündimisse Maalt, n. kis mulle on wand wannud, üttel[...]: Sinno Seemnele tahhan miña seddasinnast Maad anda, kül sesamma läkkitab om̃a Ingli sinno eel [ja] sinna miño Poiale sealt Naese wöttad.
 8. N. kui se Naene ei tahha sinno järrele tulla, siis olled sinna sestsiñatsest miño Wannest lahti; Agga et sinna miño Po[...] [sinna] ei [...].
 9. Sepärrast panni se Sullane om̃a Kät om̃a Issanda Abrahami Pusa alla ja wan[...] tem̃ale se Asja pärrast.
 10. Pärrast wöttis se Sullane küm̃e Kam̃eli[...] om̃a Issanda Kam̃elidest ja tem̃a läks ([...] [et] ta ärraläks) n. köik om̃a Issanda Warra olli tem̃a käes; n. tem̃a tousis [ülles] n. läks Mesopotamia Male Nahori Linna.
 11. N. tem̃a laskis neid Kam̃elid Linna [ees] [hingada] ühhe Wêe-Kaewo jures Öhto Ajal, sel Ajal, mil need Wêe-Tojad wälja tullid.
 12. N. tem̃a ütles: Issand Jum̃al, miño Issanda Abrahami Jum̃al! aña l. sata mulle tännapääw l. tänna sedda Naest mo wasto tullema n. näita Armo mo Issandale Abrahamile.
 13. Wata miña seisan se Wêe-Kaewo jures ja Linna-Rahwa Tüdred tullewad wälja Wet toma.
 14. Siis sündko et sesam̃a [Tüdar], kelle wasto ma ütlen: lasse om̃a Wêe-kruusa mahha et miña joon n. tem̃a ütleb (l. [...tab]) jo siña n. miña tahhan ka siño Kam̃eli[t] jota, sesam̃a olgo se, kedda siña sinno Sullasele Isakile olled näitnud ja sest saan ma moista et sinna minno Issandale olled Armo näitnud.
 15. N. se sündis, enne kui tem̃a löppes rägimast, wata, siis tulli Rebek[a] wälja, kis olli sündinud Petuelil Milka Poiale, se ([Milka]) olli Nahori Abrahami Wenna Naene ja Wêe-Kruus tem̃a Ölla peäl.
 16. [...] Tüd[er] olli wägga illus Näust ja [olli] Neitsit alles n. ükski Mees ei olnud tedda ärratunnud, tem̃a läks alla Kaewo jure ja täitis om̃a Wêe-Krusi n. tulli jälle ülles.
 17. Siis jooksis se Sullane tem̃a wasto ja ütles: Et anna mulle pissut Wet sinno Wêe-Krusest rüpada ¤.
 18. N. tem̃a ütles: jo, miño [...] Issand, n. tem̃a töttas ja laskis om̃a Krusi Käe peale mahha n. jotis tedda.
 19. N. kui temma löppes tedda jootmast, siis ütles [tem̃a]: minna tahhan sinno Kammelid[...] jota ¤, senni kui nem̃ad [...] jonud.
 20. N. tem̃a töttas n. wallas om̃a Krusi wälja Künna sisse n. jooksis jälle Kaewo jure Wet toma ja [töi] köigile tem̃a Kam̃elidele.
 21. Agga se Mees ehmatas temma pärrast ärra[,] jäi waid et ta piddi teada sama kas Issand temma Teed olli [önnistanud] ehk mitte.
 22. N. se sündis, kui need Kam̃elid ollid löpnud jomast, siis wottis se Mees üh[...] Kuld Ninna Sörmust (l. [Pea-Ehte]) pool Seeklit raske n. kaks Kässi-Kee[t] tem̃a Kätte ümber, mis kümme Kuld-Seeklit rasket ollid.
 23. N. tem̃a ütles: et ütle mulle, kenne Tüttar sa olled? Kas on sinno Issa Maias Maad Öömaiaks.
 24. N. tem̃a ütles tem̃a wasto: Minna Petueli Milka Poia Tüttar, kedda tem̃a on Nahorile Ilmale tonud.
 25. N. tem̃a ütles tem̃a wasto: Meie jures [...] kül Ölge [...] Weiste Soma-aega [...] Öömaia[...] Maad.
 26. Siis kum̃ardas se Mees n. pallus Issandat.
 27. N. ütles: [Kidetud] olgo Issand, miño Issanda Abrahami Jum̃al [...] tem̃a om̃a Armo l. Heldust ja om̃a Töt ep olle mahhajätnud miño Issandast. Mind, mind ma ütlen on Issand selle Têe peäle saatnud miño Issanda Wenna [Ko...].
 28. Siis jooksis se [Tüd...e] n. andis se teada om̃a Em̃a Koiale nenda kui se olli sündinud.
 29. Agga Rebekkal[e] olli üks Wend, [keñe] Nimmi olli Laban n. Laban jooksis wälja se Mehhe jure, Kaewo jure.
 30. N. se sündis, kui tem̃a sedda Niña Sörmust (l. Pea-Ehte) ja need Kässi-Keed om̃a Öe Kätte ümber olli näinud n. om̃a Öe Rebekka Könned, [siis] ütles: Nenda on mulle se Mees räginud, siis tulli tem̃a se Mehhe jure ja wata tem̃a seisis Kam̃elide jures Wêe-Kaewo jures.
 31. N. tem̃a ütles: tulle sinna Issanda önnistud, mi[s] sa seisad wäljas, [...] [miña] ollen se Koia walmistanud n. Maad neile Kam̃elidele.
 32. N. kui se Mees siñna Kotta läind ¤ n. neid Kam̃elid päästnud, andis tem̃a ([Laban]) neile Kam̃elidele Ölge ja Weiste Söma-aega n. Wet tem̃a Jalg[a] pesta ja nende Meeste Jal[g]ad, kis tem̃aga ollid.
 33. Siis pannid nem̃ad Roga ¤ tem̃a ette, n. tem̃a ütles: ei miña sö enne mitte, kui miña saan om̃a Asja ärraräginud; n. tem̃a (Laban) ütles: rägi siis.
 34. Siis ütles tem̃a: Miña ollen Abrahami Sullane.
 35. N. se Issand on minno Issandat wägga önnistanud et tem̃a on sureks sanud n. tem̃ale añud Lamb[a]id n. Weiksid n. Höbbedat n. Kulda [...] Sullasid n. Ummardajaid n. Kam̃eli[t] n. Eeslid.
 36. N. miño Issanda Naene Sara on miño Issandale ühhe Poia Ilmale [ka]~nud pärrast kui ta olli wannaks sanud, ja sellele [annat] tem̃a köik, mis tem̃al [eal] on.
 37. N. miño Issand on mind lasknud wandud[a] n. üttelnud: Sinna ei pea mitte miño Poiale Naest wotma neist Kanaa-Ma rahwa Tütr[idest], kelle Ma[...] miña ellan.
 38. Waid sinna pead miño Issa Kotta ja miño Sugguwössa jure minnema mo Poiale Naese wotma.
 39. Siis ütlesin miña om̃a Issanda wasto ehk wahhast se Naene ei tahha miño järrele tulla.
 40. Siis ütles tem̃a miño wasto: kül Issand, kenne Palle ees miña ollen köndinud, läkkitab om̃a Ingli siñoga n. önnistab sinno Teed, et sinna miño Poiale Naese wottad miño Sugguwössast ja miño Issa Koiast.
 41. Agga siis pead sinna sest Needmissest lahti ollema, kui sinna miño Sugguwössa jure olled sanud ja nem̃ad sulle ei anna, siis pead sa miño Needmissest lahti ollema.
 42. [Kui] ma nüüd tännapääw se Kaewo jure tullin, siis ütlesin miña: Issand miño Issanda Abrahami Jum̃al, kui sa [nüüd] ¤ tahhad miño Teed [onnistada] [...] peäl miña käin.
 43. Wata miña seisan se Wêe-Kaewo jures siis sündiko, et se Neitsit, mis wälja tulleb Wet tom[...] n. miña tem̃ale ütlen Anna mulle pissut Wet om̃ast Krusist jua.
 44. N. tem̃a miño wasto ütleb, jo ka sinna n. miña tahhan sinno Kammelidele ka Wet tua sesam̃a se Naene ¤, kedda se Issand miño Issanda Poiale on näitnud.
 45. Enne kui miña sedda [mnno] Süddames ollin löpnud rägimast, wata, siis tulli Rebekka wälja, n. üks Wêe-Kruus tem̃a Ölla peäl n. tem̃a läks alla Kaewo jure ja wottis wet n. miña [...] ütlesin tem̃ale: Et [aña] mulle jua.
 46. Siis laskis tem̃a ussinaste om̃a Wêe-Krusi eñese peält mahha n. ütles: jo, miña tahhan sinno Kam̃elid ka jota: Siis jöin miña n. tem̃a jotis miño Kam̃elid ka.
 47. N. miña küssisin tem̃a käest ja ütlesin, kenne Tüttar sa olled n. tem̃a ütles Petuli Nahori Poia Tüttar, mis tem̃ale Milka Ilmale on [kannud]: siis pannin miña Niña Sörmust tem̃a Ninnasse ([...] Pea Ehte tem̃a Niña peale) ja Kässi-[Ka~ed] tem̃a Kätte ümber.
 48. Pärrast kum̃ardasin miña n. pallusin Issandat n. kiitsin sedda Issandat miño Issanda Abrahami Jum̃alat, kis mind öige Têe peal[e] on saatnud, et ma miño Issanda Weña Tütre tem̃a Poiale wottan.
 49. Kui teie nüüd need ollete, kis tahhawad Armo ¤ ja [Tr...st] näita miño Issanda wasto, siis üttelge mulle, kui mitte, siis üttelge mulle ka, et miña eñast pöran parramale ehk pahhemale pole.
 50. Siis kostsid Laban n. Petuel n. ütlesid Issandast on se Assi tulnud, meie ei woi Sañagi lausta sinno wasto egga Kurja, egga Head.
 51. Wata, sii[s] on Rebekka sinno ees, wotta tedda ja minne, et tem̃a saaks siño Issanda Poia Naeseks nenda kui se Issand on räginud.
 52. N. se sündis, kui Abrahami Sullane ne[e]d Könned sai kuulnud, siis kum̃ardas tem̃a Issandat Mani.
 53. Siis wottis se Sullane Hobbe Riistad n. Kuld-Riistad n. Rided wälja n. andis Rebekkale; agga tem̃a Weñale ja tem̃a Em̃ale andis tem̃a kallid [...ad].
 54. Pärrast söid ja jöid nem̃ad, tem̃a ja tem̃a Mehhed, mis tem̃aga ollid, n. jäid siña Ömaia[...]. Agga kui nem̃ad homiko warra ollid üllestousnud, siis ütles tem̃a: saatke mind mo Issanda jure.
 55. Siis ütles tem̃a Wend ja tem̃a Em̃a: Et jägo se [Tüd...k...] [monda] Päwa ehk küm[m]ekond meie jure; pärrast woid sa miña.
 56. N. tem̃a ütles nende wasto: ärge wiwitage mind mitte, sest se Issand on miño Teed [önnistanud]: saatke mind ärra, et miña om̃a Issanda jure lähhän.
 57. Ja nem̃ad ütlesid: Et hüüdkem sedda [Tüdrukut] ja küssige[m] tedda eñast.
 58. Siis hüüdsid nem̃ad Rebekka n. ütlesid tem̃a wasto: tahhad sa selle Mehhega miña. N. tem̃a ütles: Ma tahhan miña.
 59. Siis saatsid nem̃ad Rebekka om̃a Öe n. tem̃a Amme n. Abrahami Sullase n. tem̃a Mehhed.
 60. N. nem̃ad önnistasid Rebekka n. ütlesid tem̃a wasto: sinna olled meie Ödde, sa [siña] küm̃e tuhhatkord tuhhandeks, et sinno Seme pärrib om̃a Wihhameeste Wärrawad [...].
 61. Nenda tousis Rebekka n. tem̃a Üm̃ardajad ülles n. söitsid Kam̃elide Seljas n. läksid se Mehhe järrele n. se Sullane wottis Rebekka wasto n. läks ä.
 62. Agga Isaak olli tulnud om̃a Têekäimissest [senna] Kaewo jure[...]La[hai] Roi (l. se on [selle] ellawa n. näggewa Jum̃ala) sest tem̃a ellas Louna Maal.
 63. Siis läks Isaak Wälja peäle Jum̃alat palluma Öhto pole ¤ n. tem̃a töstis om̃ad Silmad ülles n. watas n. wata: siis tullid Kam̃elid.
 64. N. kui Rebekka om̃ad Silmad ka ülles töstis, siis näggi tem̃a Isaakit n. laskis eñast (l. hüppas) Kam̃eli Seljast mahha.
 65. N. tem̃a ütles Sullase wasto: kis on [... se Mees], sesam̃a ¤, kis seal wälja peal tulleb meie wasto ¤? Siis ütles se Sullane: se on miñno Issand n. tem̃a wottis ühhe Katte n. kattis eñast kinni.
 66. Siis räkis se Sullane Isaakile köige sedda Asja , mis tem̃a olli teinud.
 67. N. Isaak wiis tedda om̃a Em̃a Sara Teldi n. wottis sedda Rebekka n. tem̃a sai tem̃ale Naeseks n. tem̃a armastas tedda. Nenda sai Isaak [römustud] l. trööstitud om̃a Em̃a pärrast.

Se 25 Peat.

 1. Pärrast wöttis Abraham jälle ühhe Naese, selle Nim̃i olli Ketura.
 2. N. ta kandis tem̃ale Ilmale Simran, Joksan, Medan n. Midan n. Jsbak n. Sua.
 3. N. [Simran] sünnitas Seba ja Tedani; n. Tedani Poiad ollid Assurim n. Letusim ja Lêumim.
 4. N. Midjani Poiad ollid Ewa[h] n. Ewer n. Hanok n. Abida n. Eldaah. Köik need on Ketura Lapsed.
 5. Agga Abraham andis köik, mis tem̃al olli Isaakile.
 6. Agga nende Liig-naeste Lastele, mis Abrahamil ollid, andis Abraham Andid ja satis neid om̃a Poia Isaaki jurest ärra (kui tem̃a weel ellas) Päwatousmisse pole ehk homiko pole Male.
 7. Ja need on Abrahami Ello Aasta Päwad, mis tem̃a ellas, sadda peäle seitseküm̃ed ja wiis Aastat.
 8. N. tem̃a heitis Hinge n. surri ä hea Wannusse sees, waña ja kül ellatand ja tedda kogguti om̃a Rahwa jure.
 9. N. tem̃a Poiad Isaak n. Ismael matsid tedda mahha siña Makpela Hauda ¤ Eewroni Soari selle Hetti-mehhe Poia Wäljale ¤, mis on Mamre kohhal.
 10. Sinna Wäljale, mis Abraham olli ostnud Hetti Laste käest; siñna sam̃a möeti Abrahamit n. tem̃a Naest Sara mahha.
 11. N. se sündis, pärrast kui Abraham olli surnud et Jum̃al tem̃a Poia Isaaki önnistas, agga Isaak ellas se Kaewo Lahai-Roi (se on: se ellawa näggia Jum̃ala) jures.
 12. N. se on Ismaeli Abrahami Poia Sugguwössa, kedda Hagar se Egipti-Ma Naene Sara Üm̃ardaja on Abrahamile Ilmale [kan]nud.
 13. N. need on Ismaeli Laste Nim̃ed nende Nim̃ede järrele n. nende Sugguwössa järrele. Ismaeli essimeñe sündinud Poeg on Nebajot; siis ¤ Kedar n. Adbeel n. Mibsam.
 14. N. Misma n. Tumah n. Massa.
 15. Hadad n. Tema, Jetur, Nawis n. Kedma.
 16. Need on Ismaeli Poiad ja need on nende Nim̃ed, nende Küllade ja nende Linnade sees, kaksteistküm̃end Würstit nende Rahwa ülle.
 17. Ja need on Ismaeli Ello Aastat sadda peäle kolmküm̃end ja seitse Aastat n. tem̃a heitis Hinge ja surri ä n. tedda kogguti om̃a Rahwa jure.
 18. Nem̃ad (need [12] Würsti) ellasid Hawilast Surist sadik, mis on Egipti-Ma kohhal, kust Assura-Male miñakse; Agga tem̃a (Ismael) ¤ on köigede nende Wendade ees om̃a Ma Ossa sanud.
 19. N. se on Isaaki Abrahami Poia Sugguwössa. Abraham sünnitas Isaaki.
 20. Agga Isaak olli 40 Aastat waña, kui tem̃a Rebekka Petuili, se Siria-Ma Mehhe Tütre Mesopotamia-Maalt Padan Aramast, Labani se Siria-Ma Mehhe Öe eñesele Naeseks wottis.
 21. N. Isaak pallus Issandat wägga om̃a Naese pärrast, sest tem̃a olli siggimata n. se Issand wöttis tem̃a Palwet kuulda l. [wasto] ja tem̃a Naene Rebekka sai käima peäle.
 22. Kui nüüd need Lapsed teine teist toukasid tem̃a Ihhus, siis ütles tem̃a: Kui se Luggu nenda on, mi[...]pärrast [sallati] sedda n. tem̃a läks Issandat otsima l. küssima.
 23. Agga se Issand ütles tem̃a wasto: kaks Rahwast on sinno Ihhus ja kaks Rahwast peawad ennast so Sissekoñast ¤ lahkuma n. teine Rahwas peab wäggewam ollema, kui teine, ja se surem peab sedda wähhemat tenima.
 24. Kui tem̃a Päwad nüüd täis said et ta piddi Ilmale toma ¤, wata siis ollid kaksikud tem̃a Ihhus.
 25. N. se essimeñe tulli wälja puñakas, ülleüldes kui karwane Kuub, ja nem̃ad pannid tem̃a Nim̃e Esaw.
 26. N. pärrast sedda tulli tem̃a Wend wälja, n. tem̃a kässi hakkas Esawi K[...]st kinni; sepärrast nim̃etakse l. pandi tem̃a Nim̃e Esaw Jakobiks n. Isaak olli kaksteistküm̃end Aastat waña, kui nem̃ad sündisid.
 27. Ja kui need Poisid ollid sureks kaswanud siis sai Esaw tar[ka]ks Küttiks n. Pöllomehheks; agga Jakob olli wagga Mees, kis Teldide sees ellas.
 28. N. Isaak armastas Esawi, sest need Metsa-Liñud ollid tem̃a Su pärrast; agga Rebekka armastas Jakobit.
 29. N. Jakob ketis ühhe Kedo ¤ n. Esaw tulli Wäljalt ja temma olli ärrawässinud.
 30. N. Esaw ütles Jakobi wasto: Et anna mulle [maitsta] sest punnaset, sest puñasest, sest miña ollen ärrawässinud, sepärrast nim̃etakse l. pandi tem̃a Nim̃e Edom.
 31. Agga Jakob ütles: mü miñule täñapääw sinno essimest Sündimist.
 32. N. Esaw ütles: wata miña lähhän ärra surrema, mis on mulle sedda essimest Sündimist tarwis.
 33. Siis ütles Jakob, et wannu mulle tännapääw n. temma wandus tem̃ale n. tem̃a müüs om̃a essimest Sündimist Jakobile.
 34. Siis andis Jakob Esawile Leiba ja Läätse Leent n. tem̃a söi ja jöi, Pärrast tousis tem̃a ülles ja läks ärra; Nenda pölgas Esaw sedda essimest Sündimist.

Se 26 Peatük.

 1. Ja Nälg olli seal Maal, ilma sedda endist Nälga, mis Abrahami Ajal olli, siis läks Isaak Abimeleki Wilisti-rahwa Kuñinga jure Kerari Liñna.
 2. N. se Issand näitis eñast tem̃ale n. ütles: ärra miñe mitte alla Egipti Male, waid ella seal Maal, mis miña sulle ütlen.
 3. Pea ennast ülles kui üks Woöras siin Maa sees, siis tahhan miña siñoga olla ja sind önnistada, sest siñule ja sinno Seemnele tahhan miña köik need siñatsed Maad anda n. miña tahhan töeks tehha sedda Wannet, mis ma sinno Issale Abrahamile ollen wannud.
 4. N. miñna tahhan sinno Semet paljo tehha kui Taewa Tähhed n. tahhan sinno Seemnele köik need siñatsed Maad anda ja sinno Seemne sees peawad eñast köik Ma-ilma Rahwas önnis[tud] ollema.
 5. Sepärrast et Abraham on miño Saña kuulnud n. on piddanud, mis ma käsknud piddada, miño Käskmissed, miño Seädmissed n. miño Kässud.
 6. Siis jäi Isaak Keraris.
 7. Kui nüüd selle Paigu Rahwas küssisid tem̃a Naese pärrast, siis ütles tem̃a: Se on miño Ödde, sest tem̃a kartis ütteld[es]: Tem̃a on miño Naene sest et selle Paigu Mehhed (motles tem̃a) miño Rebekka pärrast ärra ei tappa, sest tem̃a olli illusa Näoga.
 8. N. se sündis, kui tem̃a olli seal Tükki Aega wiwind, siis näggi Abimelek Wilisti-rahwa Kuñningas Aknast n. watas ja wata: Isaak mängis (l. heitis Nalja) om̃a Naese Rebekkaga.
 9. Sepärrast kutsus Abimelek Isaaki n. ütles: wata, tem̃a on töeste sinno Naene, kuida olled sa siis üttelnud: tem̃a on miño Ödde n. Isaak ütles tem̃a wasto l. wastas: Miña ollen sedda sepärrast üttelnud et ma ei piddanud tem̃a pärrast surrema.
 10. Siis ütles Abimelek: mikspärrast olled sinna sedda meille teinud? Kül se olleks woinud pea sündida, et üks meie Rahwast olleks sinno Nase jures magga[n]d n. siis olleksid sinna meie peale Süüd saatnud.
 11. N. Abimelek käskis köik Rahwa[st] n. ütles: kis selle Mehhe ja tem̃a Naese külge pudub, se peab Surma surrema.
 12. N. Isaak külwas selsam̃al Maal ja sai sel Aastal sadda[…] l. saddakortse Wilja, sest se Issand önnistas tedda.
 13. Ja se Mees sai rikkaks n. läks Pääw Päwalt rikkamaks senni kui tem̃a wägga rikkaks sai.
 14. Ja tem̃al ollid Lambaid [ja] Weiksid n. paljo Perret nenda et Wilisti-rahwas tedda kaetsesid.
 15. N. Wilisti-rahwas pannid kiñi köik n. täitsid Mullaga köik need Kaewud, mis tem̃a Issa Sullased ollid kaewanud tem̃a Issa Abrahami Ajal.
 16. N. Abimelek ütles ka Isaaki wasto: Minne meie jurest ärra, sest Sinna olled paljo wäggewamaks sanud kui meie.
 17. Siis läks Isaak sealt ärra ja löi om̃ad Teldid ülles Kerari [Orgus] ning ellas seal l. jäi senna.
 18. N. Isaak kaewas jälle need Wêe-Kaewud, mis nem̃ad ollid tem̃a Issa Abrahami Ajal kaewanud, mis Wilisti-rahwas ollid pärrast Abrahami Surma kinni pannud ja nim̃etas neid nende Nim̃ede järrele, mis tem̃a Issa neile olli pannud.
 19. N. Isaaki Sullased kaewasid seal Orrus n. leidsid seält Hallika We[s] Kaewo.
 20. N. Kerari Karjatsed riidlesid Isaaki Karjastega n. ütlesid: Se on meie Wessi, sepärrast panni tem̃a selle Kaewo Nim̃i Esek (se on Rio Kaew), sest et nem̃ad tem̃aga ollid riidlenud.
 21. N. nem̃ad kaewasid ühhe teise Kaewo ja selle pärrast riidlesid nem̃ad ka n. tem̃a panni tem̃a Nim̃e Sitna.
 22. N. tem̃a läks sealt om̃a Teldidega ärra n. kaewas ühhe teise Kaewo ja selle pärrast ei riidlenud nem̃ad mitte n. pañi tem̃a Nim̃i Rehobot n. ütles: nüüd on Se Issand meile Maad kül annud et meie woime siggida Ma peal.
 23. N. tem̃a läks ülles Pörsaba pole.
 24. N. Jum̃al näitis ennast tem̃ale selsammal Ösel n. ütles: miña ollen sinno Issa Abrahami Jum̃al: ärra karda, sest miña ollen siñoga ja tahhan sind öñistada ja sinno Semet paljo tehha om̃a Sullase Abrahami pärrast.
 25. N. tem̃a ehhitas ¤ [seal] ühhe Altari n. kulutas Issanda Nim̃el ja pañi seña om̃a Teldi ülles n. Isaaki Sullased kaewasid [seal] ühhe Kaewo.
 26. N. Abimelek läks tem̃a jure Kerarist n. tem̃a Söbber Ahüssat n. tem̃a Söa-Pealik Pikol.
 27. Siis ütles Isaak nende wasto: mikspärrast tullete teie miño jure, sest teie wihhate mind jo n. ollete mind eñaste jurest ärrasaatnud.
 28. Siis ütlesid nem̃ad, meie näme öiete et Issand on sinnoga ja meie ütlesime: et olgo Needmiñe meie mollemode wahhel, meie wahhel n. siño wahhel n. meie tahhame Seadusse sinnoga tehha.
 29. Et sinna meile Kurja ei te, nenda kui meie ep olle siñusse puutnud n. nenda, kui meie sulle agga Head olleme teinud n. sind Rahhoga ärralasknud, nenda te sinna nüüd ka, sinna Issandast öñistud.
 30. N. temma teggi neile [Jode] ja nem̃ad söid ja jöid.
 31. N. nem̃ad tousid homiko warra ülles ja wandusid teine teisele n. Isaak satis neid ärra ja nem̃ad läksid tem̃a jurest Rahhoga ärra.
 32. N. selsam̃al Päwal sündis et Isaaki Sullased tullid ja andsid tem̃ale teada l. töid Sönnomid se Kaewo pärrast, mis nem̃ad ollid kaewanud n. ütlesid: meie olleme wet leidnud.
 33. N. tem̃a panni tem̃a Nim̃i Siba, sepärrast on selle Linna Nim̃i [Pörsaba] tänna päwani.
 34. Kui Esaw nelliküm̃end Aastat wanna olli, siis wottis tem̃a Naeseks Judit Peri, selle Hetti-Mehhe Tütre n. Pasmat Eloni selle Hetti-Mehhe Tütre.
 35. N. nem̃ad ollid Isaakile n. Rebekkale Melehaigusseks.

Se 27 Peatük.

 1. N. se sündis, kui Isaak wanna olli ¤, et tem̃a Silmad sögga[ss]eks said, tem̃a ei woinud hästi selletada; siis kutsus tem̃a Esawi om̃a wannema Poia n. ütles tem̃ale: Mo Poeg; n. tem̃a wastas tem̃a wasto: siin ma ollen.
 2. N. tem̃a ütles: miña ollen wañaks sanud ja ei tea mitte om̃a Surma Päwa.
 3. Siis wotta nüüd om̃ad Riistad om̃a Noolte Tuppe ja Ambo ja miñe Metsa n. lasse mulle üks Metsa-Lind ¤.
 4. N. te mulle maggusad Road mis minno Mele pärrast on, ja to mulle [neid] ¤, et miña söön, n. miño Hing sind önnistab enne kui ma surren.
 5. Agga Rebekka kulis, kui Isaak om̃a Poia Esawiga räkis n. Esaw läks Wälja l. Metsa Lindo laskma n. toma.
 6. N. Rebekka räkis om̃a Poia Jakobiga n. ütles: wata, miña kuulsin sinno Issa so Weña Esawiga rägiwad ja ütlewad
 7. To mulle üks Metsa Lind, ja te mulle maggusad Road et miña söön n. et ma sind Issanda ees önnistan enne kui ma surren.
 8. Sepärrast, mo Poeg, kule miño Sanna mis miña sind kässin.
 9. Et miñe Kitsede jure ja to mulle seält kaks head Wohlat, et miña neist teen sinno Issale maggusad Road, mis tem̃a Mele pärrast on.
 10. N. sinna pead neid sinno Issale wima et ta sööb n. et tem̃a sind öñistab enne kui ta surreb.
 11. Agga Jakob ütles om̃a Em̃a Rebekka wasto: wata, miño Wend on karwane n. miña ollen sille.
 12. Kui wahhest miño Issa mind katsuks, siis olleksin miña tem̃a ees kui Pettis n. sataksin eñese peäle Needmist, ja mitte Önnistust.
 13. N. tem̃a Em̃a ütles tem̃a wasto: Mo Poeg, se Needminne tulgo minno peäle sinno pärrast ¤, kule agga miño Sanna, miñe ja to mulle.
 14. N. tem̃a läks ja töi ja wiis om̃a Em̃a kätte, siis teggi tem̃a Em̃a maggusad Road nenda, kui tem̃a Issa Mele pärrast olli.
 15. N. Rebekka wöttis om̃a Poia Esawi kallid Rided, mis tem̃a käes tem̃a Maias ollid ja panni neid om̃a norema Poia Jakobi Selga.
 16. N. nende Wohlade Nahhad panni tem̃a tem̃a Kätte ümber n. tem̃a Kaela ümber, kus ta sille olli.
 17. N. andis need maggusad Road n. Leiba mis ta olli teinud, om̃a Poia Jakobi kätte.
 18. N. tem̃a tulli om̃a Issa jure n. ütles: miño Issa, n. tem̃a ütles: Siin ma ollen, kis sa olled?
 19. Siis ütles Jakob om̃a Issa wasto, miña ollen Esaw, se essimeñe sündinud Poeg, miña ollen teinud nenda kui sa olled miño wasto üttelnud, Et touse nüüd ülles, istu n. sö miño Metsa Linnust, et sinno Hing mind önnistab.
 20. N. Isaak ütles om̃a Poia wasto: miño Poeg, kus sa olled sedda ni pea leidnud? N. tem̃a ütles: Issand sinno Jum̃al on sedda miño Silmade ette [seadnud].
 21. Siis ütles Isaak Jakobi wasto: Et tulle liggi et ma sind Käega katsun, miño Poeg, kas sa sesam̃a miño Poeg olled ehk ollemata.
 22. Siis tulli Jakob liggi om̃a Issa Isaaki jure ja tem̃a katsus tedda käega. N. tem̃a ütles: se Heäl on Jakobi Heäl, agga need Käed on Esawi Käed.
 23. N. tem̃a ei tuñud tedda mitte, sest tem̃a Käed ollid karwassed, nenda kui tem̃a Wenna Esawi Käed n. tem̃a önnistas tedda.
 24. N. tem̃a ütles: Olled siña sesam̃a miño Poeg Esaw? N. tem̃a ütles: Miña ollen.
 25. Siis ütles tem̃a: To mulle seia, et ma söön miño Poia Metsa Liñust, et miño Hing sind önnistab n. tem̃a töi liggi tem̃a ette n. tem̃a söi, n. wiis tem̃ale wina ja tem̃a jöi.
 26. Siis ütles tem̃a Issa Isaak tem̃a wasto: Et tulle liggi, mo Poeg, ja anna minnule Suud.
 27. N. tem̃a tulli liggi ja andis tem̃ale Suud; Siis tundis tem̃a tem̃a [Riede] Haiso n. tem̃a önnistas tedda n. ütles: Wata, miño Poia Hais on kui Wälja Hais, mis Issand on önnistanud.
 28. Jum̃al andko nüüd sulle Taewa Kastest ja wäggewad Maad ja paljo Wilja ja wärsket Wina.
 29. Rahwas tenigo sind ja Rahwas kum̃ardago sinno ees: Olle Issandaks om̃a Wendadele, ja sinno Em̃a Lapsed kum̃ardago sinno ees. Ärranetud olgo, kis sind ärraneab n. önnistud olgo, kis sind önnistab.
 30. N. se sündis, kui Isaak olli löpnud Jakobit önnistamast, se sündis (ma ütlen), kui Jakob om̃a Issa Isaaki jurest olli otse wälja läinud, siis tulli tem̃a Wend Esaw om̃ast Laskmissest.
 31. N. tem̃a teggi ka maggusad Road ja töi neid om̃a Issa jure n. ütles om̃a Issa wasto: Et tousko mo Issa ülles, et ta söeb om̃a Poia Metsa-Linnust; n. sinno Hing mind önnistab.
 32. Siis ütles tem̃a Issa Isaak tem̃a wasto: kis sa olled? N. tem̃a ütles: miña ollen sinno essimeñe sündinud Poeg Esaw.
 33. Siis kohkus Isaak ¤ üpris wägga hirmsaste ärra n. ütles: kis on siis sesam̃a, kis on Lindo lasknud ja mulle töi ja miña söin köigest, enne kui sinna tullid ja önnistasin tedda; kül se jääb ka önnistud.
 34. Kui nüüd Esaw om̃a Issa Söñad kulis, siis kissendas tem̃a sure Kissendamissega üpris wägga hirmsaste ja ütles om̃a Issa wasto: önnista mind ka, miño Issa.
 35. N. tem̃a ütles: sinno Wend on Kawwalussega tulnud ja on sinno Önnistust ärrawotnud.
 36. N. tem̃a ütles: Eks tem̃a Nim̃i öiete Jakobiks ei nim̃eta l. ei pandud, sest tem̃a on mind jo kaks puhko ärra petnud ¤. Minno essimest Sündimist wöttis tem̃a ärra ja wata, nüüd on tem̃a miño Önnistust ka ärrawotnud. N. tem̃a ütles: eks sa polle ka miñule Önnistust ärra[...]?
 37. N. Isaak wastas n. ütles: wata miña ollen tedda sulle Issandaks pannud ja köik tem̃a Weñad ollen miña tem̃ale Sullasiks annud, ja Wilja n. Wina ollen miña tem̃ale murretsenud ja mis pean miña nüüd sulle teggema, mo Poeg?
 38. N. Esaw ütles om̃a Issa wasto: mo Issa, ons sul agga üksainus Önnistus? Önnista mind, mo Issa, ja tem̃a töstis om̃a Healt ülles ja nuttis.
 39. N. tem̃a Issa Isaak wastas ja ütles tem̃a wasto: wata, sinno Ello Asse peab üks wäggew ¤ Ma ollema ja Taewa Kastest üllewelt peab sedda kastetama.
 40. N. sinno Moöga läbbi pead sa ellama ja om̃a Wenda tenima, [siiski] sünnib, kui sa saad hästi waewatud ¤ kül sa ajad siis Ikke om̃a Kaela pealt ärra.
 41. N. Esaw [wihhastas] Jakobit se Önnistusse pärrast, misga tem̃a Issa tedda olli önnistanud n. Esaw ütles om̃as süddames: Kül Leinamisse Päwad tullewad minno Issale, sest miña tahhan om̃a Wenda Jakobit ärratappa.
 42. Siis anti Rebekkale teada tem̃a wañema Poiad Sönnad teada ja tem̃a läkkitas ja hüdis ¤ om̃a norema Poia Jakobi n. ütles tem̃a wasto: Wata sinno Wend Esaw römustab eñast, sest et tem̃a tahhab sind ärratappa.
 43. Sepärrast, mo Poeg, kule miño Sanna ja touse ülles pöggene eñese Heaks l. pärrast Harani-Linna miño Wenna Labani jure.
 44. N. jä tem̃a jure ürrikesseks Ajaks, senni kui so Wenna Wihha möda lähhäb.
 45. Senni [ma ütlen] kui so Wenna Wihha siño pärrast möda lähhäb ja tem̃a sedda ärraunnustab, mis sinna tem̃ale olled teinud. Siis tahhan miña läkkitada ja sind laska sealt ärra tua. Mikspärrast pean miña teist mollemist ühhel Päwal lahti sama.
 46. N. Rebekka ütles Isaaki wasto: Mo tüddin ellamast nende Hetti-rahwa Tütrede jures, kui Jakob [möne nende] Naese wöttab nende Hetti-rahwa Tütredest, kui need (Esawi Naesed) selle Ma Tütredest, mis siis miño Ell[ost] on?

Se 28 Peatük.

 1. Siis kutsus Isak Jakobit n.önnistas tedda ja käskis tedda n. ütles tem̃a wasto: Sinna ei pea mitte Naest wotma neist Kanaa-Ma Tütredest.
 2. Touse ülles, miñe Padana Siria-Maale Petueli siño Em̃a Issa Kotta ja wötta eñesele sealt ühhe Naese Labani sinno Em̃a Wenna Tütredest.
 3. N. se köigewäggewam Jum̃al önnistagu sind ja tehko sind siggitawaks ja tehko sind paljo et sinna saad Rahwa Hulgaks.
 4. Köigeeñamiste andko tem̃a sulle Abrahami Önnistust, siñule n. siño Seemnele siñoga, et sinna pärrid sedda Maad, kus sees sinna kui üks Wooras olled eñast üllespiddanud, mis Jum̃al Abrahamile on añud.
 5. N. Isaak satis Jakobit ärra, [et] tem̃a piddi minnema Padana Siria-Male Labani jure, Petueli selle Siria-Ma Mehhe Poia, kis Rebekka, selle Jakobi ja Esawi Em̃a, Wend olli.
 6. Kui nüüd Esaw näggi, et Isaak olli Jakobit önnistanud n. tedda ärra saatnud Padana Siria-Male sealt ennese Naest wotta, ka tedda önnistades olli käsknud n. üttelnud: Ei sa pea mitte neist Kanaa-Ma Tütredest Naest wotma.
 7. N. et Jakob om̃a Issa ja Em̃a Sanna olli kuulnud n. Padana Siria-Male ärraläinud
 8. N. et Esaw ka näggi, et need Kanaa-Ma Tütred tem̃a Issa Isaaki Meles pahhad ollid
 9. Siis läks Esaw Ismaeli jure ja wottis Mahhalati Ismaeli Abrahami Poia Tütre, Nebajoti Öe om̃a endiste Naeste peale eñesele Naeseks.
 10. Agga Jakob läks Pörsabast wälja n. [käis] Haran[a]-Linna pole
 11. N. sattus ühte Paika ja jäi Öse sinna, sest Pääw olli Loja läinud n. wöttis ühhe selle Paiga Kiwwadest n. panni om̃a Pea alla n. maggas sealsam̃as Paikes.
 12. N. tem̃a näggi Unnes n. wata: üks Reddel seisis Ma [...] peäl ja tem̃a Ots ullatas Taewast sadik n. wata: Jum̃ala Inglid ollid tem̃a peal üllesastumas ja mahhaminnemas.
 13. N. wata se Issand seisis tem̃a peal n. ütles: miña ollen se Issand siño Issa Abrahami Jum̃al n. Isaaki Jum̃al, se Ma, mis peal sa maggad, tahhan miña sulle n. sinno Seemnele anda.
 14. N. sinno Seme peab sama kui Ma Pörm, n. sind peab wälja läutadama Öhto pole n. Homiko pole n. Pohja pole n. Louna pole n. siño Seme sees ja sinno Seemne sees peab köik Mailma Suggu önnistadama.
 15. N. wata, miña ollen sinnoga n. tahhan sind hoida köiges Paikes, kus sa lähhäd, n. tahhan sind seie Male taggasi sata, sest miña ei tahha sind mitte mahhajätta, senni kui miña saan sedda teinud, mis miña sulle ollen üttelnud.
 16. Kui nüüd Jakob om̃ast Unnest ülles ärkas siis ütles tem̃a: se Issand on töeste siin Paikes ja miña ei teädnud sedda mitte.
 17. N. tem̃a kartis n. ütles: Oh kui [pühha] ¤ sesiñane Paik; siin ep olle muud kui Jum̃ala Kodda, ja se on se Taewa Wärraw.
 18. N. Jakob tousis homiko warra ülles ja wottis sedda Kiwwi, mis tem̃a olli Pea alla pannud, ja panni sedda püsti Sambaks n. wallas Ölli tem̃a Otsa peäle.
 19. N. tem̃a pañi selle Paiga Nim̃i Petel (se on Jum̃ala Kodda) sest ennemuiste olli selle Linna Nim̃i Lus.
 20. Weel tootas Jakob ühhe Tootusse n. ütles: Kui Jum̃al minnoga on ja hoiab mind [sesam̃ase] Tee peäl, kus ma käin n. annab mulle Leiba süa ja Rided Selga panna
 21. Ja sadab mind Rahhoga jälle taggasi miño Issa Kotta [n. se Issand miño Jum̃al on].
 22. Siis peab se Kiwwi, mis miña ollen püsti pannud Sambaks, Jum̃ala Koiaks sama, ja köigest sest, mis sa mulle ial annad, tahhan miña töeste Kümnest anda.

Se 29 Peatük.

 1. N. Jakob töstis om̃ad Jallad ülles n. läks selle Laste Male, mis homiko pole ellawad.
 2. N. tem̃a watas n. wata, seal olli üks Kaew Wäljal ja wata, sealsam̃as ollid kolm Lam̃aste Hulka maas maggamas, […] ¤ Kaewust jootsid nem̃ad Karjad, ja suur Kiwwi olli Kaewo Su peäl.
 3. N. köik need Lam̃aste Hulgad kogguti siña ja nem̃ad weretasid se Kiwwi Kaewo Su peält ärra ja jootsid Lambad ja pannid sedda Kiwwi se Kaewo Su peäle jälle om̃a Paika.
 4. N. Jakob ütles nende wasto: Mo Wennad, kust teie ollete? Ja nem̃ad ütlesid l. wastasid: Meie olleme Haranast.
 5. Siis ütles tem̃a neile: kas teie tuñete Laban se Nahori Poia? N. nem̃ad ütlesid: kül meie tuñeme.
 6. Siis ütles tem̃a nende wasto: kas tem̃a Kässi hästi käib? N. nem̃ad wastasid: käib hästi. Wata seal tulleb Rahhel tem̃a Tüttar Lam̃astega.
 7. N. tem̃a ütles: wata suur Pääw alles ep olle weel Aega Weiksed kokkoajada, jootke Lambad ärra ja minge, saatke neid söma.
 8. Agga nem̃ad ütlesid: meie ei woi mitte enne kui köik Lam̃aste Hulgad [koggunekse] ¤, siis weretame meie sedda Kiwwi Kaewo Su pealt ärra ¤ ja jodame need Lambad ¤.
 9. Kui tem̃a weel nendega räkis, siis tulli Rahhel om̃a Lam̃astega, mis tem̃a Issa pärralt ollid, sest tem̃a olli Lambur.
 10. N. se sündis, kui Jakob Rahheli om̃a Em̃a Weña Labani Tütre näggi, ja Labani om̃a Em̃a Wenna Lambad, siis astus Jakob liggi n. weretas sedda Kiwwi Kaewo Su pealt ja jotis om̃a Em̃a Weña Labani Lambad.
 11. N. Jakob andis Rahhelile Suud n. töstis om̃a Heäle ülles n. nuttis.
 12. N. Jakob andis Rahhelile teada, et tem̃a tem̃a Issa Wend ja Rebekka Poeg olli n. tem̃a jooksis ja andis om̃a Issale teada.
 13. N. se sündis, kui Laban kulis sedda om̃a Öe Poia Jakobi Luggu; siis jooksis tem̃a tem̃a wasto, ja hakkas tem̃a Kaela ümber n. andis tem̃ale Suud n. wiis tedda om̃a Kotta. Siis räkis tem̃a (Jakob) Labanile köige sedda Luggu.
 14. Siis ütles Laban tem̃ale: Töeste sinna olled miño Lu n. miño Lihha n. tem̃a jäi tem̃a jure ühhe Ku Aego.
 15. Pärrast ütles Laban Jakobi wasto: Et sinna [...] miño Wend l. Suggulane olled, kas sinna sepärrast mind ilma peaksid tenima? Ütle mulle: mis so Palk peab ollema.
 16. Agga Labanil ollid kaks Tüttart, selle Wannema Nimmi olli Lea n. selle norema Nimmi olli Rahhel.
 17. N. Leal ollid maddalad Silmad agga Rahhel olli illusa [Pallega] ja illusa Näoga.
 18. N. Jakob armastas Rahheli ja ütles: miña tenin sind seitse Aastat sinno norema Tütre Rahheli pärrast.
 19. Siis ütles Laban: parram on ,et ma sulle [s]edda annan, kui et ma teise Mehhele tedda annan, jä miño jure.
 20. Nenda tenis Jakob Rahheli pärrast seitse Aastat ja need ollid tem̃a Meles kui [ühhed] Päwad, sest et tem̃a tedda ni wägga armastas.
 21. N. Jakob ütles Labani wasto: Et aña nüüd mulle minno Naene kätte, sest miño Aeg on täis, et miña tem̃a jure heidan.
 22. Siis koggus Laban köik selle Paiga Mehhed l. Rahwas n. teggi ühte Jo[te] l. Pulma Sömaaeg.
 23. N. se sündis Öhto, et tem̃a wottis om̃a Tütre Lea n. wiis tedda tem̃a jure n. tem̃a heitis ¤ tem̃a jure ¤.
 24. N. Laban andis tem̃ale om̃a Üm̃ardaja Silpa,et ta piddi om̃a Tütrele Leale Üm̃ardajaks ollema.
 25. Ning se sündis homikul n. wata, se olli Leah n. tem̃a ütles Labani wasto: mis se ons, mis sa mulle olled teinud? Eks ma olle Rahheli pärrast sinno jures teninud n. wata, sa olled mind petnud.
 26. Siis ütles Laban: Se polle mitte meie Ma wiis ¤, et meie sedda noremat Wannema ette walja anname.
 27. Pea sellega se Pulma Näddal, kül meie siis anname sulle sedda teist ka selle Tenistusse pärrast, mis sinna weel teist seitse Aastat miño jures pead tenima.
 28. N. Jakob teggi nenda n. piddas tem̃aga se Näddal n. tem̃a andis ka om̃ a Tütre Rahheli tem̃ale Naeseks.
 29. N. Laban andis om̃a Üm̃ardaja Pilhahi om̃a Tütrele Rahhelile, et ta piddi tem̃ale Üm̃ardajaks ollema.
 30. N. tem̃a heitis ka Rahheli jure n. armastas ka Rahheli ennam kui Leahi ja tenis tem̃a jures weel teist seitse Aastat.
 31. Agga kui se Issand näggi, et Lea wihkati ¤, siis teggi tem̃a tem̃a Lapsekodda l. Ihho lahti agga Rahhel olli siggimata.
 32. N. Lea sai käima peale n. töi ühhe Poia ¤ Ilmale n. panni tem̃a Nim̃i Ruben, sest tem̃a ütles: Se Issand on waatnud miño Willetsusse peäle, sest nüüd wöttab miño Mees mind armastada.
 33. N. tem̃a sai ta käima peale ja kandis ühhe Poia Ilmale n. ütles: Et Issand on waatnud, et mind wihhati ¤, siis on tem̃a mulle sedda ka añud n. panni tem̃a Nim̃i Simeon.
 34. N. tem̃a sai ta käima peale n. kandis ühhe Poia Ilmale n. ütles: kül weel sedda puhko heidab mo Mees [eñast mo jure] , sest et miña tem̃ale kolm Poega ollen Ilmale kañud, sepärrast panni tem̃a (Jakob) tem̃a Nim̃i Lewi.
 35. N. tem̃a sai ta käima peale n. kandis ühhe Poia Ilmale n. ütles: Sedda puhko tahhan miña Issandat kita, sepärrast panni tem̃a tem̃a Nim̃i Juda n. löppes Ilmale kandmast.

Se 30 Peatük.

 1. N. kui Rahhel näggi, et ta Jakobile Lapsi Ilmale ei kannud, siis kaetses Rahhel om̃a Öe n. ütles Jakobi wasto: Sada mulle Lapsi, kui mitte, siis surren miña ä.
 2. Siis sai Jakob Rahheli peale wägga wihhaseks n. ütles: Ollen minna Jummala Assemel, kis sulle Ihho Suggu kelab?
 3. N. tem̃a (Rahhel) ütles: seal on miño Üm̃ardaja Pilha, heida eñast tem̃a jure, et tem̃a miño Polwede piale Ilmale toob, ja miña ka tem̃ast Suggu saan.
 4. N. tem̃a andis tem̃ale om̃a Üm̃ardaja Pilha Naeseks n. Jakob heitis tem̃a jure.
 5. Nenda sai Pilha käima peale n. kandis Jakobile ühhe Poia Ilmale.
 6. Siis ütles Rahhel: Jum̃al on miñu pärrast Kohhut moistnud ¤, ja on ka miño Heält kuulnud, n. on mulle ühhe Poia añud: sepärrast panni tem̃a tem̃a Nim̃i Tan.
 7. N. tem̃a sai ta käima peale n. Pilha Rahheli Üm̃ardaja kandis Jakobile teise Poia Ilmale.
 8. N. Rahhel ütles: miña ollen om̃a Öega Jum̃ala Woitlemissega woitlenud ja ollen ärrawoitnud n. panni tem̃a Nim̃i Nahwtali.
 9. Agga kui Lea näggi, et tem̃a löpnud Ilmale kandmast, siis wottis tem̃a om̃a Üm̃ardaja Silpa n. andis tem̃a tem̃ale Naeseks.
 10. N. Silpa, Lea Üm̃ardaja toi ¤ Jakobile ühhe Ilmale.
 11. Siis ütles Lea: Laste Hulk tulleb: n. tem̃a panni tem̃a Nim̃i Ka[t].
 12. N. Silpa Lea Üm̃ardaja kandis Jakobile teise Poia Ilmale.
 13. Siis ütles Rahhel: Mulle Önniks! sest Tütred wotwad mind önsaks [kitmas] n. tem̃a panni tem̃a Nim̃e A[s]ser.
 14. Agga Ruben läks Nisso Leikamisse Ajal n. leidis Wäljalt Tudaimi Marjad ja andis neid om̃a Em̃a Leale, siis ütles Rahhel Lea wasto: Et anna nüüd mulle sinno Poia Tudaimi Marjust ¤.
 15. Agga tem̃a ütles tem̃ale: ons se wähhä et sinna miño Meest olled ärrawötnud? Ja sinna tahhad ka miño Poia Tudaimi Marjad ¤ wotta? N. Rahhel ütles: sepärrast maggago tem̃a se Öse siño jures sinno Poia Tudaimi Marjade eest.
 16. Kui nüüd Jakob Öhto Ajal Wäljalt tulli, siis läks Lea tem̃a wasto n. ütles: miño jures pead sa ennast heitma, sest miña ollen sind Palga pärrast palganud miño Poia Tudaimi Marjade ¤ eest. Ja [ta] maggas sel Ösel tem̃a jures.
 17. N. Jum̃al kulis Lea[h] n. tem̃a sai käima peäle n. kandis Jakobile wiendama Poia Ilmale.
 18. Siis ütles Lea: Jum̃al on mulle miño Palka annud, sepärrast et miña ollen om̃a Üm̃ardaja miño Mehhele añud. Ja tem̃a panni tem̃a Nim̃i [Isaskar].
 19. N. Lea sai ta käima peale n. kandis Jakobile kuendama Poia Ilmale.
 20. Siis ütles Lea: Jum̃al on mulle hea Ande kinkinud. Seddapuhko wottab mo Mees miño jures maggada, sest et ma ollen tem̃ale kuus Poega Ilmale kannud ja tem̃a panni tem̃a Nim̃i Sebülon.
 21. N. pärrast kandis tem̃a ühhe Tütre Ilmale n. tem̃a panni tem̃a Nim̃e Tina.
 22. Agga Jum̃al mötles ka Rahheli peäle n. Jum̃al kulis tedda n. päästis ¤ tem̃a Ihho lahti.
 23. N. tem̃a sai käima peale n. töi ühhe Poia Ilmale n. ütles: Jum̃al on miño Häbbi hopis ärrawötnud ¤.
 24. N. panni tem̃a Nim̃i Josep, n. ütles: se Issand andko mulle teise Poia weel jure.
 25. N. se sündis, kui Rahhel olli Joseppit Ilmale kandnud, siis ütles Jakob Labani wasto, lasse mind ärra, et miña lähhän om̃a Paika n. om̃a Male.
 26. Anna mulle miño Naesed ja mo Lapsed kenne pärrast miña ollen sind teninud, et miña ärralähhän, sest siña tead miño Tenistust, kudda miña ollen teninud.
 27. Siis ütles Laban tem̃a wasto: ollen miña nüüd Armo leidnud so Silmade ees (siis jä weel miño jure). Miña ollen tuñud, et se Issand mind sinno pärrast on önnistanud.
 28. Weel ütles Laban: Ütle öiete mis ma sulle pean Palgana [andma].
 29. N. tem̃a ütles tem̃a wasto: Sinna tead, kuida miña sind ollen teninud n. kuida so Weiksed minno jures olnud l. sigginud.
 30. Sest se pissut, mis sul enne mind olli, on nüüd sureks Hulgaks n. paljo sanud ¤. Ja se Issand on mind sinno Jalla läbbi (l. Käe järrele) önnistanud. Agga nüüd, millal pean miña om̃a Maia ette murretsema?
 31. N. tem̃a ütles, mis ma pean sulle andma? N. Jakob wastas tem̃a wasto: Siña ei pea mulle middagi, kui sa agga sedda teed, siis tahhan miña jälle so Lambad söma sata ja need hoida.
 32. Minna tahhan tännapääw köik so Lammaste Hulga läbbi käia, n. tahhan isse sealt ärralahhutada köik täppilissed ¤ ja kirjud Lambad ja köik Lambad, mis töm̃ukad on, Tallede seast, ja need kirjud ja täppilissed Kitsede seast, ja se sam̃a oll[e] olgo eddespiddi miño Palk.
 33. Siis tunnistab miño Öigus [hoomsel] Päwal miño [ellos], kui sa siño Silmadega tedda miño Palga jures nääd, köik, mis ep olle täppilinne ¤ [ja] kirjo Kitsede seas ja töm̃ukas Tallede seas, se olgo Wargus miño jures.
 34. Siis ütles Laban: Et wata; [Noh olgo] nenda sinno Sanna järrele.
 35. N. tem̃a (Laban) lahhutas seelsam̃al Päwal köik lappilissed Jallust ¤ ja kirjud Sikkud n. köik kirjud n. täppilissed Kitsed ¤, köik kus agga pissutki Walget küljes olli, n. köik töm̃ukas Tallede seast; ja andis neid om̃a Poegade kätte.
 36. N. panni kolme Päwa Teed ennese wahhele n. Jakobi wahhele; agga Jakob olli teised Labani Lambad hoidmas.
 37. Siis wottis Jakob eñesele tored [Papli]-Pu ja [Sarra]-Pu ja [Kastani]-Pu Keppisid ja tem̃a koris neile walged Kripsud nenda et se walge neist Keppidest paistis ¤.
 38. N. tem̃a panni need Keppid, mis tem̃a olli ärrakorinud nende [Rennide] ja Wêe Küñade sisse kuhho Lambad tullid joma, otse Lammaste ette n. kui nem̃ad ollid jomas, siis tulli nende peale Jookso-Him̃o nende Keppide jures.
 39. Kui nüüd Jookso-Him̃o nende peale olli tulnud nende Keppide jures, siis teggid nad Tallessi, mis täppilissed Jallust, n. täppilissed n. kirjud.
 40. N. Jakob lahhutas need Talled nenda et ta nende Lam̃aste Silmad seadis nende kis Jallust täppiliste wasto ¤ n. köige töm̃uka[de] wasto Lam̃aste seas[t]. N. tem̃a teggi l. satis isseennesele Lamba Karjad n. ei lasknud neid mitte Labani Lam̃aste sekka.
 41. Ja se sündis ni mittokord, kui need wäggewad [uted] kargasid, et Jakob need Keppid nende Reñide sisse panni otse Lam̃aste Silmade ette, et nem̃ad kargasid nende Keppide jures.
 42. Agga kui need wäetimad kargasid, ei pannud tem̃a mitte. Nenda said need wäetimad Labanile ja need wäggewad Jakobile.
 43. Nenda kossus se Mees üpris wägga n. tem̃al olli paljo Lambaid n. Üm̃ardajaid n. Sullasid n. Kam̃elid n. Eeslid.

Se 31 Peatük.

 1. N. tem̃a kulis Labani Laste Könned, kis ütlesid: Jakob on köik ärrawötnud, mis meie Issa pärralt olli, ja sest, mis meie Issa pärralt olli, on tem̃a köik sedda Warrandust ennesele koggunud.
 2. N. Jakob näggi ka Labani Silmad ja wata, nem̃ad ep olnud mitte tem̃a wasto, kui eile ja tunnaeile.
 3. N. se Issand olli ka Jakobi wasto üttelnud: Minne jälle taggasi om̃a Issa Male ja om̃a Sugguwössale n. miña tahhan sinnoga olla.
 4. Siis läkkitas Jakob n. laskis Rahheli ja Lea kutsuda Wäljale Lam̃aste jure.
 5. N. ütles nende wasto: Minna nään teie Issa Silmad, et nem̃ad ep olle ennam miño wasto nenda kui eile ja tuñaeile; agga miño Issa Jum̃al on minno jures olnud.
 6. N. teie teate, et miña köige om̃a Ram̃oga ollen teie Issat teninud.
 7. Agga teie Issa on mind petnud l. mulle Pettist teinud ja on miño Palka küm̃ekorda teist Wisi seädnud. Agga Jum̃al ei olle mind lasknud ¤ mulle Kurja tehha.
 8. Kui tem̃a nenda ütles: need täppilissed peawad sulle Palgaks ollema, siis teggid köik need Lambad täppilissi Tallekessi; Agga kui tem̃a nenda ütles: need Jallust täppilissed peawad sulle Palgaks ollema, siis teggid köik need Lambad Jallust täppilissi Tallekessi.
 9. Nenda on Jum̃al teie Warrandust ärrawotnud ja miñule annud.
 10. N. se sündis kui Jookso Him̃o nende peale tulli, et minna om̃ad Silmad ülles töstsin ja Uñes näggin, ja wata, need [Sokkud] kargasid nende Lam̃aste Selga, need teggid Jallust täppilissi ja lappilissi ja neid, kennel pissukessed Tähhed ollid.
 11. N. se Issanda Ingel ütles miño wasto Unnes: Jakob, ja miña kostsin: wata, siin ma ollen.
 12. N. tem̃a ütles: Et tösta om̃ad Silmad ülles ja wata: köik Järad kargawad nende Lam̃aste Selga, mis on Jallust täppilissed, lappilissed ja kennel pissukessed Tähhed ollid. Sest minna ollen köik sedda näinud, mis Laban on sulle teinud.
 13. Minna ollen se Jum̃al, se Peteli Jum̃al l. kis ennast sulle Peteli näitis, kus siña sinna sedda Kiwwi-Sammast olled woidnud, kus siña mulle Tootust olled tootanud. Sepärrast [...] nüüd touse ülles, miñe siit Maalt ärra ja miñe jälle taggasi om̃a Suggu[wössa] Male.
 14. Siis wastasid Rahhel n. Lea n. ütlesid tem̃a wasto: kas on meil weel Ossa [...] Pärrandust meie Issa Koias.
 15. Eks meie olle kui Woörad tem̃ast arwatud sest tem̃a on meid ärramünud ja on ka ikka meie Rahha ärrasönud.
 16. Sest köik se Rikkus, mis Jum̃al on meie käest ärrawotnud, se on meie ja meie Laste pärrast. Sepärrast, köik mis Jum̃al sulle üttelnud, sedda te.
 17. N. Jakob tousis ülles n. panni om̃ad Lapsed ja om̃ad Naesed Kam̃elide Selga.
 18. N. tem̃a satis köik om̃ad Weiksed ärra ja köik om̃a Warrandust, mis ta olli koggonud (l. kokko pannud) need Weiksed, mis ta eñesele olli saatnud Siria-Maal, et ta piddi miñema om̃a Issa Isaaki jure Kanaa-Male.
 19. Agga Laban olli läinud om̃ad Lambad niitma. Siis warrastas Rahhel need Terapi[w]id (l. woöra Jum̃ala Kuiud) ärra, mis tem̃a Issal ollid.
 20. N. Jakob warrastas Labani se Siria-Ma Mehhe Süddame ärra, sest et tem̃a ei olnud tem̃ale mitte teada añud, et ta [wot]tis pöggeneda.
 21. Siis pöggenes tem̃a, n. köik, mis tem̃al olli n. tem̃a tousis ülles ja läks ülle [...] Jöe (Wrat) n. pöris om̃ad Silmad Kileadi Mäe pole.
 22. Agga kolmandal Päwal anti teada et Jakob olli pöggenenud.
 23. Siis wottis tem̃a om̃ad Wennad eñesega n. aias tedda takka seitse Päwa Teed ja sai tedda kätte Kileadi Mäe peäl.
 24. Agga Jum̃al olli Ösel Labani se Siria-Ma Mehhe jure tulnud Unnes n. olli tem̃a wasto üttelnud: Hoia ennast et sinna Jakobiga Head rägid, ei mitte Kurja ¤.
 25. N. Laban sai Jakobi tagga: Agga Jakob olli om̃a Teldi ülleslönud sellesiñatse Mäe [peäl] n. Laban löi om̃a Wendadega Teldi ülles ¤ Kileadi Mäe peäl.
 26. Siis ütles Laban Jakobi wasto: mis olled sinna teinud, et sinna olled mo Süddame ärrawarrastanud n. olled miño Tütred ärrawinud, nenda kui olleksid nem̃ad Moöga läbbi Wangiks sanud.
 27. Mikspärrast olled sinna sallaja ärrapöggenenud n. wargusse Wisi minnust ärra läinud, ja ep olle sedda mulle mitte teada annud, et miña sind olleksin ärrasaatnud Römoga ja Lauludega, Trum̃i ja Kandlega.
 28. N. ep olle ka mitte lasknud miño Poegadele ja Tütredele Suud anda [...]l: Nüüd siña olled sedda, mis sa olled teinud, jölledaste teinud.
 29. (Nüüd) olleks kül Melewald miño käes teile Kurja tehha, agga teie Wannemade ¤ Jum̃al on miñoga räginud n. üttelnud: Hoia eñast, et sinna Jakobiga Head rägid, ei mitte Kurja.
 30. Agga sa olleksid kül woinud ärra miña, kui sinna om̃a Issa Maia nii wägga him̃ostasid, agga mikspärrast olled sinna miño Jum̃alad warrastanud?
 31. Siis wastas Jakob n. ütles Labani wasto: Sepärrast et miña kartsin n. ütlesin ehk sinna wahhest sinno Tütred miño kaest ärra ei wotta ¤.
 32. Agga kenne jures sinna om̃ad Jum̃alad saad leidnud (l. leiad) se ärgo jägo mitte Ellusse; meie Wendade ees otsi läbbi mis miño käes on, se ja wotta [...], mis sa ial sinno Riistadest minno jures leiad, ja Jakob ei teädnud mitte, et Rahel neid olli ärrawarrastanud.
 33. Siis tulli l. läks Laban Jakobi Teldi n. Lea Teldi n. kahhe Üm̃ardajade Teldi ja ei leidnud mitte n. kui tem̃a Lea Teldist wälja tulli, siis läks tem̃a Rahheli Teldi.
 34. N. Rahhel olli neid Terawid (neid Woöra Jum̃ala Kuiud) ärrawotnud ja neid ühhe Kam̃eli Saddula H[…]sse pannud n. istus selle ¤ peal. Agga Laban otsis kül köige se Teldi läbbi ja ei leidnud mitte.
 35. N. tem̃a ütles om̃a Issa wasto: ärgo sago miño Issanda Meel pahhaks, et ma sinno ees ei woi üllestousta, sest mul on Naeste Wisi Luggu ¤ n. tem̃a otsis köik läbbi agga ei leidnud neid Woöra Jum̃ala Kuiud mitte ¤.
 36. Siis sai Jakob wihhaseks n. riidles Labaniga n. Jakob kostis n. ütles Labani wasto: mis on mo Ülle[...]? Mis on mo Pat, sest sinna mind nenda olled takka ajanud?
 37. Et sa kül olled köik minno Riistad läbbi katsunud, mis olled sa siis leidnud köigist om̃a Koia l. Maia Riistadest? Panne sedda seia miño Wendade ja sinno Wendade ette, et nem̃ad meie mollemade wahhele Kohhut moistwad.
 38. Need kaksküm̃end Aastat ollen miña sinno jures olnud, sinno Lambad ja siño Kitsed ep olle ärralonud ja need Järad so Lam̃aste seast ep olle minna mitte sönud.
 39. Mis olli ärramurtud sedda ep olle miña mitte sinno kätte tonud, mulle tulli se Tasuks, sest miño käest küssid sa sedda [olleks] Ö ehk Päwa Ajal ärrawotnud l. ärrawarrastud.
 40. Sedda Wisi käis mo Kässi, Päwa Aeges et mind Pallaw ärrasöi ¤ ja Öse Aeges Külm n. Und ep olnud mo Silmis (l. Unni olli mo Silmist ärra).
 41. Minna ollen nüüd need 20 Aastat so Koias l. Maias olnud: miña ollen sind kahheteistküm̃end Aastat teninud kahhe Tütre pärrast ja kuus Aastat sinno Lam̃aste pärrast n. miño Palga olled sa küm̃ekord teist Wisi seadnud.
 42. Kui ep olleks miño Issa Jum̃al, Abrahami Jum̃al ja Isaaki Hirm ¤ miño jures olnud, sinna olleksid mind tühja Käega (l. tühjalt) ärra[...]. Agga Jum̃al on miño Hädda ja miño Kätte Tööd näinud, ja on sind eile nominud.
 43. Siis wastas Laban n. ütles Jakobi wasto: Need Tütred on miño Tütred ja need Poiad on miño Poiad ja need Lambad on miño Lambad, N. köik, mis sinna nääd, se on miño; agga mis pean miña tänna neilesiñatsile miño Tütredele teggema? Ehk nende Poeg[eLastele], mis nem̃ad on Ilmale kannud.
 44. Siis tulle nüüd, tehkem ¤ Seädusse miña ja sinna, ja se olgo Tunnistusseks miño wahhel ja sinno wahhel.
 45. Siis wöttis Jakob ühhe Kiwwi ja panni tedda püsti ülles Sambaks.
 46. Pärrast ütles Jakob om̃a Wendadele: Et kögguge Kiwwa n. nem̃ad wotsid Kiwwa n. teggid ühhe Hunniko n. nem̃ad söid seal se Hunniko peäl.
 47. N. Laban panni tem̃a Nim̃i Jegar-Sahhaduta, agga Jakob panni tem̃a Nim̃e [Kilead].
 48. Siis ütles Laban, se Hunnik olgo täña pääw Tunnistusseks miño wahhel ja siño wahhel; Sepärrast panni tem̃a tem̃a Nim̃i [Kilead]
 49. n. Mitspa: sest et tem̃a ütles: Kül Issand wahhib l. watab, kui meie teine teisest ei tea.
 50. Kui sinna miño Tütred waewad ehk kui sinna Naesi wottad miño Tütrede peäle l. jure. Ükski Innimeñe ep olle meie jures, wata Jum̃al on Tunnistus-Mees miño wahhel ja siño wahhel.
 51. Weel ütles Laban Jakobi wasto: wata, siin on se Huñik ja wata se Täht l. Kiwwi-Sam̃bas ollen miña üllespañud ¤ miño wahhele ja sinno wahhele.
 52. Se Huñik olgo Tuñistusseks ja se Täht l. Kiwwi Sam̃as olgo Tuñistusseks, et miña ei tahha ülle se Huñiko sinno jure tulla n. et sinna ei tahha ülle se Huñiko n. ülle se Sam̃as miño jure tulla.
 53. Abrahami Jum̃al n. Nahori Jum̃al n. nende Wañemade Jum̃alad moistko Kohhut meie wahhele, n. Jakob wandus om̃a Issa Isaaki Hirmo jures.
 54. N. Jakob tappis ühhe Tännamisse Ohwri se Mäe peal n. kutsus om̃ad Weñad söma n. nem̃ad söid ja ollid Öse se Mäe peäl.

Se 32 Peatük.

 1. N. Laban tousis homiko warra ülles n. andis om̃a Poegadele ja om̃a Tütredele Suud ja önnistas neid n. Laban läks ärra n. tulli taggasi om̃a Paika.
 2. N. Jakob läks ka om̃a Teed n. Jum̃ala Inglid tullid koggemata ¤ tem̃a wasto.
 3. Siis ütles Jakob, kui tem̃a neid näggi Se on Jum̃ala Leer ¤ n. panni selle Paiga Nim̃e Mahhanaim.
 4. Agga Jakob läkkitas käskusid eñese eel om̃a Wenna Esawi jure Seiri Male Edomi Wäljale.
 5. N. käskis neid ja ütles: nenda peate teie ütlema miño Esawi wasto: Nenda ütleb sinno Sullane Jakob: miña ollen eñast kui üks Woöras Labani jures üllespiddanud ja ollen tännene seäl ellanud.
 6. N. miñul on Härge ja Eeslid, Lambaid n. Sullasid ja Üm̃ardajaid. Sepärrast ollen minnes läkkitanud miño Issandale sedda teada and[es] et miña Armo sinno Silmade ees piddin leidma.
 7. N. need Käskud l. Kässud tullid taggasi Jakobi jure n. ütlesid meie saime siño Wenna Esawi jure ja tem̃a tulleb ka sinno wasto n. nelli sadda Meest tem̃aga.
 8. N. Jakob kartis wägga n. tem̃al olli kitsas käes n. tem̃a jaggas sedda Rahwast, mis tem̃aga olli n. need Lambad n. Weiksid n. Kam̃elid kahheks Hulgaks.
 9. N. ütles: kui Esaw tulleb ühhe Hulga peäle ja lööb tedda mahha, siis [...] se teine Hulk pöggenemas.
 10. Weel ütles Jakob: Oh miño Issa Abrahami Jum̃al ja miño Issa Isaaki Jum̃al! oh Issand!, kis sa mulle olled üttelnud: miñe taggasi om̃a Male ja om̃a Sugguwössa jure, sest miña tahhan siñule head tehha.
 11. Minna ep olle mitte wäärt koige siño Heateggemisse n. koige Töe ¤, mis siña om̃a Sullasele olled teinud: Sest miña ollen selle miño Keppiga ülle se Jordani läinud, agga nüüd ollen miña kahheks Hulgaks sanud.
 12. Oh päästa mind ärra miño Weña käest, Esawi käest. Sest miña kardan tedda, et tem̃a wahhest ei tulle ja mind mahha ei löe, Em̃a nende Lastega.
 13. N. siña olled jo üttelnud, miña tahhan sulle töeste head tehha ja Sinno Seme kui Merre Liiw panna, mis ei woi luggeda se sure Hulga eest.
 14. N. tem̃a jäi siñna selsam̃al Ösel ja wöttis sest, mis tem̃a kätte sai, Andi om̃a Weñale Esawile.
 15. 200 Kitse n. 20 Sikko, 200 Lam̃ast ja 20 Jära.
 16. 30 im̃etajat Kam̃elit nende Warsadega, 40 Lehma ja 10 Wärsa, 20 Em̃a-Eesli n. 10 Eesli Warsa.
 17. N. tem̃a andis om̃a Sullaste kätte, igga Hulga issepäine. N. tem̃a ütles om̃a Sullaste wasto: minge teie miño eel n. jätke Maad igga Hulga wahhel.
 18. N. tem̃a käskis sedda essimest ja ütles: kui miño Wend Esaw miño wasto tulleb ja sind küssib n. ütleb: nenda keñe pärralt sa olled n. kus sa lähhäd, ja keñe pärralt on se, mis sinno ees on?
 19. Siis ütle: se on sinno Sullase Jakobi Andi, mis ta om̃a Issandale Esawile läkkitab (l. mis om̃a Issandale Esawile läkkitakse) n. wata, tem̃a on ka meie tagga.
 20. Nenda käskis tem̃a ka sedda teist n. ka sedda kolmandamat n. ka köik neid, mis nende Hulgade järrele käisid n. ütles sedda möda peate teie rägima, kui teie sate tem̃a jure.
 21. N. ütle[de], wata sinno Sullane Jakob on ka meie tagga, sest tem̃a ütles: miña tahhan tedda ärraleppitada se Andega, mis miño eel käib, ja pärrast sedda tahhan miña tem̃a Silmad nähha ehk tem̃a wahhest mind armsaste wastowottab.
 22. Nenda läks se Ande tem̃a eel, agga tem̃a jäi selsam̃al Ösel Leris.
 23. N. tem̃a tousis selsam̃al Ösel ülles ja wottis om̃a kaks Naest ja om̃a kaks Üm̃ardajat n. om̃a üksteistküm̃end Last ja läks Jabboki Têe kohhast läbbi.
 24. N. tem̃a wottis neid, ja satis neid ülle Jöe n. satis ka ülle köik sedda, mis tem̃al olli.
 25. N. Jakob jäi üksepäinis järrele, siis eitles üks Mees kangeste tem̃aga, senni kui hakkas koitma ¤.
 26. Ja kui tem̃a näggi, et tem̃a ei sanud Woimust tem̃a peäle, putus tem̃a tem̃a Pusa [Lik]esse, nenda et Jakobi Pusa-Like assemelt ärrasai, kui tem̃a tem̃aga nii kangeste eitles.
 27. N. tem̃a ütles: et lasse mind ärra sest Koit on jo üllewel, ja tem̃a ütles: Ei miña lasse sind mitte, kui sa mind ei önnista.
 28. N. tem̃a ütles tem̃a wasto: mis so Nim̃i on? N. tem̃a ütles: Jakob.
 29. Siis ütles tem̃a: Siño Nim̃i ei pea ennam Jakobiks nim̃etama waid Israeliks, sest siña olled kui Mees woitlenud Jum̃ala n. Innimestega n. olled Woimust sanud.
 30. Siis küssis Jakob n. ütles: aña mulle siño Nim̃i ka teäda? Ja tem̃a wastas: Mis sa küssid miño Nim̃e pärrast? N. tem̃a önnistas tedda seäl.
 31. N. Jakob panni selle Paiga Nim̃e Pniel. Sest (tem̃a ütles) miña ollen Jum̃alat Pallest Pallesse näinud ja miño Hing on päästetud.
 32. N. Pääw tousis tem̃ale ülles, kui tem̃a Pnielist ärraläks n. tem̃a lonkas teist Pusa.
 33. Sepärrast ei sö Israeli Lapsed mitte sedda Pusa Soont kenne Nim̃i [Nasä], mis Pusa Liikme peal on, tännapäwani sepärrast, et tem̃a olli puutnud Jakobi Pusa Liikmesse n. se Sone [Nasä], mis tem̃a peal on.

Se 33 Peatük.

 1. Pärrast töstis Jakob om̃ad Silmad ülles n. watas ja wata, Esaw tulli ja tem̃aga 400 Naest, siis jaggas tem̃a need Lapsed Lea jure, Rahheli jure ja nende kahhe Üm̃ardaja jure.
 2. N. tem̃a panni need Üm̃ardajad ja nende Lapsed ette n. Lea ja tem̃a Lapsed pärrast n. Rahhel[…] ja Josep wimaks.
 3. N. tem̃a läks nende eel n. kum̃ardas eñast seitse kord Mani, señi kui ta sai om̃a Wenna jure.
 4. Siis jooksis Esaw tem̃a wasto n. hakkas tem̃a ümber ja langes tem̃a Kaela ümber ¤ n. andis tem̃ale Suud ja nem̃ad nutsid.
 5. N. tem̃a töstis om̃ad Silmad ülles n. näggi need Naesed ja need Lapsed n. ütles: kis need, kis sinno jures on? N. tem̃a ütles: need on need Lapsed, mis Jum̃al sinno Sullasele on kinkinud.
 6. Siis astusid need Üm̃ardajad ja nende Lapsed liggi n. kum̃ardasid eñast.
 7. Siis astus ka Lea n. tem̃a Lapsed liggi n. kum̃ardasid eñast n. pärrast astus Josep n. Rahhel liggi n. kum̃ardasid eñast.
 8. N. tem̃a ütles: mis sa tahhad tehha köige sesam̃a Hulgaga, mis miño wasto on tulnud? N. tem̃a ütles: et miña Armo leian meie Issanda Silmade eest.
 9. Siis ütles Esaw: mul on sedda kül, miño Wend, pea se agga sulle, mis sul on.
 10. Siis ütles Jakob: ei mitte, kui miña agga ollen Armo leidnud sinno Silmade eest, siis wotta miño And[i] miño käest. Sest sepärrast ollen miña sinno Silmad l. Pallet näinud nenda l. otse kui olleksin miña Jum̃ala Silmad l. Pallet näinud, ja siña olled mind hästi (l. armsaste) wastowötnud ja sul on miñust hea Meel olnud.
 11. Et wotta nüüd miño Önnistu[st], mis ma sulle ollen läkkitanud, sest Jum̃al on mulle sedda kinkinud n. et mul köigest kül on. N. tem̃a pallus tedda wägga, senni kui ta piddi wötma .
 12. N. tem̃a ütles: et käigem n. läkki, miña tahhan sinno eel käia.
 13. Agga tem̃a ütles tem̃a wasto: miño Issand teab, et need Lapsed wäetimad on ja et im̃etajat Lambad ja Lehmad mo Kaela peal on n. kui need ühhe Päwa ajatakse siis surreb köik se Hulg ärra.
 14. Miño Issand mingo agga om̃a Sullase eel n. lasse mind hiljukeste järrele ajada nenda, kui need [Weiksed] jouawad, mis miño Silmade ees, n. kui need Lapsed jouawad senni kui ma tullen om̃a Issanda jure Seiri-Male.
 15. Siis ütles Esaw, miña tahhan siis jätta siñoga sest Rahwast, mis miño jures on. Agga tem̃a ütles: mikspärrast sedda? Kui miña agga Armo leian mo Issanda Silmade eest!
 16. Siis läks Esaw selsam̃al Ösel Päwal om̃a Teed taggasi Seiri-Male.
 17. Agga Jakob läks Sükota ja ehhitas eñesele ühhe [Koddä] l. Maia n. om̃a Weistele teggi tem̃a Hurtsikkud, sepärrast nim̃etas selle Pa[e]ga Nim̃e Sükkotiks.
 18. Siis tulli Jakob hea Terwissega Sekemi Linna, mis on Kanaa-Maal, kui tem̃a tulli Padanast Siria-Maalt n. löi om̃a Teldi ülles wasto Liñna.
 19. N. tem̃a ostis se Wälja Ossa, kus tem̃a om̃ad Teldid ülleslönud Hamori Sekemi Issa Laste käest 100 Naela [Rahha] l. Rahha Tükki eest.
 20. N. tem̃a ehhitas seal ühhe Altari ja panni tem̃a Nim̃i: Jum̃al on Israeli Jum̃al.

Se 34 Peatük.

 1. N. Tina Lea Tüttar, mis tem̃a Jakobile olli Ilmale kannud, läks välja sellesam̃a Ma Tütred watama.
 2. Siis näggi tedda Sekem, se H[e]wi-rahwa Würsti Hemori Poeg, n. tem̃a wottis tedda n. maggas tem̃a jures ja naeris tedda ärra l. teotas tedda ärra.
 3. N. tem̃a Südda ¤ hoidis Tina Jakobi Tütre takka ja tem̃a armastas sedda Tüdruk[ot] n. räkis selle Tüdruko Mele pärrast.
 4. Siis räkis Sekem om̃a Issa Hamoriga n. ütles: wotta sedda Tüdr[ukot] miñule Naeseks.
 5. N. Jakob olli kuulnud et tem̃a tem̃a Tütre olli ärranaernud l. ärrateotanud, agga tem̃a Poiad ollid Weistega Metsas n. Jakob olli waid, senni kui needl l. nem̃ad Koio tullid.
 6. Siis läks Hamor Sekemi Issa wälja Jakobi jure tem̃aga rägima.
 7. Agga Jakobi Poiad tullid Metsast n. kui nem̃ad sedda kuulsid, siis sai nende Meel haigeks n. nem̃ad wihhastasid eñast, et tem̃a olli sedda Rum̃alust ¤ teinud n. Jakobi Tütre jures magganud n. se ei piddanud mitte sündima.
 8. Siis räkis Hamor nendega; ja mis miño Poiast Sekemist tulleb üttelda, siis armastab tem̃a Hinge wägga teie Tütre, et andke nüüd tedda tem̃ale Naeseks.
 9. N. sage meiega Suggulaseks, andke meile teie Tütred ja wotke eñastele meie Tütred.
 10. Siis woite teie meiega ellada, se Ma on teie ees ¤, ellage ja kauplege sealsees ja assutage [señe] sees.
 11. N. Sekem ütles tem̃a Issa n. tem̃a Wendade wasto: Et laske mind teie Silmade eest Armo leida, siis tahhan miña anda, mis teie miñule ütlete.
 12. Pandke miño peale [ni] paljo Kasa-rahha n. And, kui teie ial tahhate, siis tahhan miña anda, miña tahhan anda, nenda kui teie mulle ütlete. Andke agga sedda Tüdruko miñule Naeseks.
 13. Siis kostsid need Jakobi Poiad Sekemile ja tem̃a Issale Hamorile Kawwalussega ja ütlesid (sepärrast et tem̃a nende Öe Tina olli ärranaernud l. ärrateotanud)
 14. Ja nem̃ad ütlesid nende wasto: Ei meie woi sedda mitte tehha, et meie om̃a Öe anname ühhe Mehhele, keñel alles Ees-nah[ha] on, sest se olleks meie Häbbiks.
 15. Agga siis tahhame teie Mele pärrast tehha ¤ kui teie sate nenda kui meie et teie lassete köik Meeste-rahwas teie seas ümberleikata.
 16. Siis tahhame meie om̃a Tütrid teile anda ja tahhame meie om̃a Tütred eñestele wotta n. teiega ellada n. ühheks Rahwaks sada.
 17. Agga kui teie meid ei wotta mitte kuulda, et teie eñast ümberleikate, siis wottame meie om̃a Tütre ja lähhäme ä.
 18. N. nende Könned ollid head Hamori Meles ja Hamori Poia Sekemi Meles.
 19. N. se Noor-Mees ei wi[witand] mitte sedda teggema[st], sest tem̃al olli hea Meel Jakobi Tütre pärrast, sest tem̃a olli aus[am], kui köik tem̃a Issa [Koias].
 20. N. Hamor ja tem̃a Poeg Sekem tullid nende ¤ Linna Wärrawa jure n. räkisid om̃a Linna Rahwaga ja ütlesid:
 21. Need Mehhed on rahholissed meiega, siis ellago nem̃ad siin Maal ja kaupelgo seal sees, se Ma, waatke, se on köige polest lai kül nende ees, siis wotkem nende Tütred eñestele Naesiks ja andkem om̃ad Tütred neile.
 22. Agga siis ¤ tahhawad nem̃ad meiega Mele pärrast olla, et nem̃ad meie jures ellawad ja ühheks Rahwaks sawad, kui meie jures köik Meeste Rahwast ümberleikatakse, nenda kui nem̃ad on ümberleikatud.
 23. Nende Weiksed n. nende Warrandus ja köik nende Lojuksed, eks need olle meie pärralt? Olgem agga nendega Mele pärrast, et nem̃ad meie jures ellawad.
 24. Ja nem̃ad wotsid Hamori n. tem̃a Poia Sekemi Saña kuulda, koik need, kis tem̃a Liña Wärrawast wälja[läksid]. Nenda leikati köik Meeste Rahwast ümber, köik, kis tem̃a Linna Wärrawast wäljaläksid.
 25. N. se sündis kolmandal Päwal, kui nem̃ad Wall[os] ollid, siis wotsid need kaks Jakobi Poega, Simeon n. Lewi, Tina Weñad, iggaüks om̃a Moöga n. läksid julgeste Linna n. tapsid köik Meeste-rahwast ä.
 26. Nenda tapsid nem̃ad Hamori ja tem̃a Poia Sekemi Moögaga ärra n. wotsid Tina Sekemi Koiast ja läksid ärra.
 27. Pärrast tullid Jakobi Poiad nende peäle, kis ollid ärratappetud n. risusid se Liña ärra, sepärrast, et nem̃ad nende Öe ollid ärranaernud l. teotanud.
 28. N. wotsid ärra nende Lambad ja nende Weiksed l. Härjad n. nende Eeslid, ja mis Liñas olli, ja mis Wäljal olli.
 29. N. köik nende Warrandus ja köik nende Lapsed ja nende Naesed wisid nem̃ad wangiks ärra ja risusid neid ärra, ja köik mis Koddade sees olli.
 30. Siis ütles Jakob Simeoni n. Lewi wasto: Teie ollete mulle Murret teinud, sest et teie ollete selle Ma-rahwa, selle Kanaa-Ma ja Peresi rahwa Wihha miño peale saatnud; Ja miña, meie olleme üks pissuke Hulk Rahwast, kui nem̃ad eñast miño wasto kogguwad et nem̃ad mind mahhalöwad, siis käu[…] miño ärra, miño n. miño Kodda.
 31. Agga nem̃ad ütlesid: Kas tem̃a siis meie Öega, kui ühhe Horaga piddi teggema?

Se 35 Peatük.

 1. Siis ütles Jum̃al Jakobi wasto: touse ülles miñe ülles Peteli ja ella seal n. ehhita seal ühhe Altari selle Jum̃alale, kis sulle ennast näitnud, kui sinna pöggenesid.
 2. Siis ütles Jakob om̃a Perre wasto ja köigede wasto, kis tem̃aga ollid: saatke eñeste jurest ärra need woörad Jum̃alad, mis teie seas on n. puhhastage eñast n. wotke teisi Ridid.
 3. Siis tahhame üllestousta n. üllesminna Peteli, et [ma] seal ehhitan ühhe Altari selle Jum̃alale, kis mulle miño Ahhastusse Ajal (l. kis mulle sel Ajal, kui mul Hädda käes olli) on [kostnud] n. on miño jures olnud se Têe peal, kus ma käisin.
 4. Siis andsid nem̃ad Jakobile köik Woörad Jum̃alad, mis nende käes ollid, n. need Körwa Röngad, mis nende Körwus ollid, n. Jakob mattis neid mahha ühhe Tam̃e (l. tamse Pu) alla, mis Sekemi jures on.
 5. Ja nemmad läksid tee peäle ja Jummala hirm tulli nende linnade peäle mis nende ümberkaudo ollid et nemmad Jakobi poege takka ei aianud.
 6. Nenda tulli Jakob Lusa, mis on Kanaani-Maal (se on Petel) n. köik tem̃a Rahwas mis tem̃aga olli.
 7. N. ehhitas seal ühhe Altari n. panni selle Paiga Nimmi El-Petel, sest seal ilmus se (kolmainus) Jum̃al tem̃ale, kui tem̃a om̃a Wenna eest pöggenes.
 8. Siis surri Tebora Rebekka Am ja tedda maeti Peteli [alla] se Tam̃e (l. tamse Pu) alla, mis sepärrast nim̃etati Nutto-Tam̃eks.
 9. N. Jum̃al näitis eñast ta Jakobile, kui tem̃a Padanast Siria-Maalt l. Mesopotamiast tulli n. önnistas tedda.
 10. N. Jum̃al ütles tem̃a wasto: Sinno Nim̃i on Jakob; sinno Nim̃i ei pea eñam mitte ükspainis Jakobiks nim̃etama waid Israel peab sinno Nim̃i ollema, n. tem̃a panni tem̃a Nim̃i Israel.
 11. Weel ütles Jum̃al tem̃ale: Miña ollen se köigewäggewam Jum̃al; te Suggu ja sa paljo. Rahwas ja Rahwa Hulk peab siñust sama n. Kunningad peawad sinno Niudist wäljatullema.
 12. N. seddasam̃a Maad, mis miña Abrahamile n. Isaakile ollen annud, tahhan miña sulle anda; ja sinno Seemnele pärrast sind tahhan miña sedda Maad anda.
 13. Siis läks Jum̃al tem̃a jurest ülles, sealt Paigast, kus ta olli tem̃aga räginud.
 14. N. Jakob panni ühhe Samba püsti seal Paigas, kus ta olli tem̃aga räginud, ühhe Kiwwi Samba n. Wallamisse Ohwri tem̃a peäle ja wallas Ölli senna peale.
 15. Siis panni Jakob (jälle) selle Paiga Nim̃i kus Jum̃al olli tem̃aga räginud, Petel.
 16. N. nem̃ad läksid Petelist ärra ja olli weel hea Tük Maad Ewrati miña, siis kandis Rahhel Ilmale n. se olli tem̃al wägga raske, kui ta Ilmale kandis.
 17. N. se sündis, kui se tem̃al wägga raske olli, kui ta ilmale kandis, siis ütles se Äm tem̃a wasto: ärra karda, sest se Poeg tulleb sulle ka.
 18. N. se sündis, kui tem̃a Hing seest wälja läks (sest tem̃a surri ä). Siis panni tem̃a tem̃a Nim̃i Penoni; agga tem̃a Issa panni tem̃a Nim̃i Penjamin.
 19. Nenda ¤ surri Rahhel ä n. tedda maeti mahha Ewrata Têe äres, mis on Petlehem.
 20. N. Jakob panni ühhe Samba tem̃a Haua peale püsti, sesam̃a on Rahheli Haua Sam̃as tannapäwani.
 21. N. Israel läks emale n. löi om̃ad Teldid ülles teispo[olt] Migdal Ederi.
 22. N. se sündis, kui Israel seal Maal ellas, siis läks Ruben ja maggas Pilha om̃a Issa Naese jures n. Israel kulis sedda. N. Jakobi Poiad ollid kaksteistküm̃end.
 23. N. Lea Poiad ollid: Ruben Jakobi essimeñe sündinud Poeg, siis Simeon n. Lewi ja Juda n. Isaskar n. Sebülon.
 24. Rahheli Poiad ollid Josep n. Penjamin.
 25. N. Pilha Rahheli Üm̃ardaja Poiad ollid Tan n. Nawtali.
 26. N. Silpa Lea Üm̃ardaja Poiad ollid: Kat n. Asser. Need on Jakobi Poiad, mis tem̃ale on sündinud Padanis Siria-Maal.
 27. Wiimaks tulli Jakob om̃a Issa Isaaki jure Mamre, Kiriat-Arba Linna, se on Hebron, kus Abraham n. Isaak ollid eñast kui woörad üllespiddanud.
 28. N. Isaaki Ello Aasta Päwad ollid sadda peale kahheksaküm̃end Aastat.
 29. N. Isaak heitis Hinge n. surri ä n. tem̃a kogguti om̃a Rahwa jure waña ja wägga [l. kül] ellatand n. tem̃a Poiad Esaw n. Jakob matsid tedda mahha.

Se 36 Peatük.

 1. Se on Esawi Sugguwössa, [kis] on Edom.
 2. Esaw wottis om̃ad Naesed neist Kanaa-Ma Tütredest sedda Ada, Eloni selle Hetti-Mehhe Tütre ja Ah[e]libama selle Ana Sibeoni Poia se Hew[i]-Mehhe Tütre.
 3. N. Pasmat Ismaeli Tütre Nebajotti Öe.
 4. N. Ada kandis Esawile sedda Eliwasi Ilmale n. Pasmat kandis Rêueli Ilmale.
 5. N. Aholibama kandis Jehusi Ilmale n. Jaelami n. Kora, need on Esawi Poiad, mis tem̃ale on sündinud Kanaa-Maal.
 6. N. Esaw wottis om̃ad Naesed ja om̃ad Poiad ja om̃ad Tütred ja köik om̃a Perre Hinged ja om̃ad Weiksed, n. köik om̃ad Lojuksed n. köik om̃a Warrandus, mis tem̃a olli Kanaa-Maal kokkopannud ja läks ühhe (teise) Male om̃a Wenna Jakobi jurest ärra.
 7. Sest nende Warrandus olli ni suur, et nem̃ad ei woinud ühhes ellada, sest se Ma, kus nem̃ad eñast kui woörad ülles piddasid, ei [woinud] neid mitte kanda nende Weiste pärrast.
 8. N. Esaw ellas Seiri Mäe peal (l. Mäggise Mäe peal) ¤, Esaw se on Edom.
 9. N. se on Esawi Sugguwössa, kis on Edomi Issa Seiri Mäe l. mäggise Ma peal.
 10. Need on Esawi Sugguwössa, kis on Edomi Poegade Nim̃ed: Eliwas, Ada Esawi Naese Poeg, Rehuel Pasmati Esawi Naese Poeg.
 11. Agga Eliwasi Poiad ollid Teman, Omar, Zewo n. Kaetam n. Kenas.
 12. Agga Timna olli Eliwasi Esawi Poia Liig-naene n. kandis Esawile sedda Amaleki Ilmale. Need on Esawi Naese Ada Poiad.
 13. Need on Rêueli Poiad: Nahat n. Sera, Sam̃a n. Missa. Need on Pasmati Esawi Naese Poiad.
 14. Wiimaks on need Aholibama, Ana Tütre, Sibeoni Tütre, Esawi Naese Poiad; ja sesam̃a kandis Esawile Ilmale Jêusi n. Jaelami n. Kora.
 15. Need on Esawi Poegade Würstid Eli[fasi] Esawi essimesse Poia Poiad: Würst Teman, Würst Omar, Würst Zewo, Würst Kena[h].
 16. Würst Kora, Würst Kaetam, Würst Amalek. Need on Eliwasi Würstid Edomi Maal. Need on Ada Poiad.
 17. N. need on Rehueli Esawi Poia Poiad: Würst Nahat, Würst Sera, Würst Sam̃a, Würst Missa. Need on Rehueli Würstid Edomi Maal. Need on Pasmati Esawi Naese Poiad.
 18. N. need on Aholibami Esawi Naese Poiad: Würst Je[…]us, Würst Jaelam, Würst Kora; Need on Aholibama Ana Tütre Esawi Naese Würstid.
 19. Need on Esawi Poiad ja need on nende Würstid, se on Edom.
 20. Need on Sehiri, se Horiti-Mehhe Poiad, kis seal Maal ellasid, Lotan n. Sobal n. Sibeon n. Ana.
 21. N. Tison n. Eetser n. Tisan, need on Horiti-rahwa Seiri-Ma Poia Würstid.
 22. N. Lotani Poiad ollid Hori n. Hemam n. Lotani Ödde olli Timna.
 23. Ja need on Sobali Poiad: Alwan n. Manahat n. Ebal, Sewo n. Onam.
 24. Ja need on Sibeoni Poiad, [ja] Aia n. Ana. Se on se Ana, kis Körwest Hobbo-Eeslid leidis, kui tem̃a om̃a Issa Sibeoni Eeslid hoidis.
 25. Need on Ana Poiad: Tison n. Aholibama olli Ana Tüttar.
 26. Need on Tisani Poiad: Hemdan n. Esban n. Jitran n. Keran.
 27. Need on Etseri Poiad, Pilhan n. Saawan n. Akan.
 28. N. need on Tisani Poiad: Uts n. Aran.
 29. Need on need Hori-rahwa Würstid: Würst Lotan, Würst Sobal, Würst Sibeon, Würst Ana.
 30. Würst Tison, Würst Etser, Würst Tisan, need on need Hori-rahwa Würstid nende Würsti rigide järrele Seiri-Maal.
 31. Agga need on need Kuñingad, kis Edomi-Maal on wallitsenud enne kui weel üks Kunningas Israeli Laste ülle wallitses.
 32. Essite wallitses Edomis Pela Peori Poeg n. tem̃a Liña Nim̃i olli Tinhaba.
 33. N. kui Pela olli ärrasurnud, siis wallitses tem̃a Assemel Jobab Sera Poeg Potsrast.
 34. N. kui Jobab olli ärrasurnud, siis wallitses tem̃a Assemel Hüsam Temani-rahwa Maalt.
 35. N. kui Hüsam olli ärrasurnud, siis wallitses tem̃a Assemel Hadad Pedadi Poeg, kes Midjani rahwast mahha löi Moabi wäljal ja tem̃a linna nim̃i olli Awit.
 36. N. kui Hadad olli ärrasurnud, siis wallitses tem̃a Assemel Sa[…] Masrekast.
 37. N. kui Samla olli ärrasurnud, siis wallitses tem̃a assemel Saul Rehhobottist, mis (Wratti) Jöe äres olli.
 38. N. kui Saul olli ärrasurnud, siis wallitses tem̃a Assemel Pahalhanan Ahbori Poeg.
 39. N. kui Pahalhanan Ahbori Poeg olli ärrasurnud, siis wallitses tem̃a assemel Hadar, ja temma Linna nim̃i olli Pau, Agga tem̃a Naese Nim̃i olli Mehetab[iil], kis olli Matredi Tüttar, Mesahabi Tüttar.
 40. Ja need on Esawi Tütrede Würstide Nim̃ed nende Sugguwössade järrele ¤, nende Paigade möda ja nende Nim̃idega: Würst Timna, Würst Alwa, Würst Jetet.
 41. Würst Aholibama, Würst Ela, Würst Pinon
 42. Würst Kenas, Würst Teman, Würst Mipsar;
 43. Würst Magdiel, Würst Iram, need on Edomi Würstid nende Ello-Assed järrele l. möda nende Pärris[…] Ma sees. Se on Esaw Edomi Issa.

Se 37 Peatük.

 1. Agga Jakob ellas se Ma sees, kus tem̃a Issa ennast kui üks Woöras olli üllespiddanud Kanaa-Maal.
 2. Se on Jakobi Sugguwössa. Josep olli seitseteistküm̃end Aastat waña n. hoidis om̃a Wendadega Lambaid (n. tem̃a olli üks Noor-Mees om̃a Pilha Poegadega n. Silpa Poegadega) ¤ n. tem̃a andis köik nende kurja Luggu nende Issale teada ¤.
 3. Agga Israel armastas Josep ennam kui köik om̃a Lapsi, sest et tem̃a olli temma wanna Ea sees sündinud, ja teggi tem̃ale ühhe kirjo Kue.
 4. Kui nüüd tem̃a Weñad näggid, et nende Issa tedda ennam armastas, kui köik tem̃a Wend, siis wihhasid nem̃ad tedda ja ei woinud hästi ¤ tem̃aga rägida.
 5. N. Josep näggi ka Unnes n. räkis sedda om̃a Wendadele, siis hakkasid nem̃ad tedda weel ennam wihhama.
 6. Sest tem̃a ütles nende wasto: et kuulge nüüd sedda Unnenäggemist, mis miña ollen Unnes näinud
 7. Et wata, meie siddusime Wihko kesk Wälja ja wata, miño Wihk tousis ülles n. jäi ka püsti seisma n. wata, teie Wihhud tullid tem̃a ümber n. kummardasid ennast miño Wihho ees.
 8. Siis ütlesid tem̃a Wennad tem̃a wasto: sa tahhad siis öiete Kunningaks meie ülle olla? ¤ Kas sa tahhad meie ülle öiete wallitseda? Ja nem̃ad hak[k]asid tedda weel eñam wihhama tem̃a Unnenäggemiste pärrast ja tem̃a Könnede pärrast.
 9. N. tem̃a näggi weel teise Unnenäggemisse ja räkis sedda om̃a Wendadele [ulles] n. ütles: miña ollen weel Uñes näinud n. wata Päike ja Ku n. üksteistkümmend Tähte kum̃ardasid eñast miño ees.
 10. Kui tem̃a nüüd sedda räkis om̃a Issale siis söitles tedda tem̃a Issa n. ütles tem̃a wasto: missuggune Unnenäggeminne se on, mis sa näinud, kas miña ja sinno Em̃a ja sinno Weñad peawad öiete tullema n. sinno ees kum̃ardama Mani.
 11. N. tem̃a Weñad kaetsesid tedda, agga tem̃a Issa hoidis need Sañad.
 12. Agga kui tem̃a Wennad ollid läinud om̃a Issa Lambad hoidma Sekemis.
 13. Siis ütles Israel Joseppi wasto: Eks sinno Wennad olle Sekemis Lambur? Et tulle miña tahhan sind nende jure läkkitada n. tem̃a ütles tem̃a wasto: siin ma ollen.
 14. N. tem̃a ütles tem̃a wasto: Et minne nüüd wata, kas sinno Wendade Kässi hästi käib? Ja kas hästi on Weistega, n. sata l. to mulle Sönnumid taggasi. Nenda läkkitas tem̃a tedda wälja Eewroni Orrust ja tem̃a tulli Sekemi.
 15. Siis leidis tedda üks Mees ¤ ja wata, tem̃a olli ärraeksinud Wälja peal l. Wäljal ja see Mees küssis tedda ja ütles: Mis sa otsid?
 16. N. tem̃a wastas l. ütles: Miña otsin om̃ad Weñad: Et ütle mulle, kus nem̃ad on Weiksed hoidmas.
 17. Siis ütles se Mees; nem̃ad on sealt ärraläinud, sest miña kuulsin neid ütlewad, läkki Tota[m]a. Siis läks Joosep om̃a Wendade järrele n. tem̃a leidis neid Tota[m]ast.
 18. Kui nüüd nem̃ad tedda kaugelt näggid ja enne kui tem̃a weel nende jure liggi sai siis wotsid l. piddasid nem̃ad [kawwalad] Nou tedda ärratappa.
 19. N. ütlesid teine teise wasto: seal tulleb se Unnenäggia l. Unnistaja.
 20. Siis tulge nüüd, tapkem tedda ä n. wissagem tedda ühte Auko n. ütlegem: üks kurri Metsaliñe on tedda ärrasönud. Siis same nähha, mis tem̃a Unnenäggemissed on?
 21. N. Ruben kulis sedda, ja tahtis tedda nende käest ärrapäästada ütteldes: ärge tapkem tem̃a Hinge.
 22. N. Ruben ütles nende wasto: ärge wallage Werd ärra, wissage tedda selle Auko, mis Körwes on, ja ärge p[…]dke mitte Kät tem̃a külge, et tem̃a tedda nende käest woiks ärrapäästa n. om̃a Issa jure jälle taggasi sata.
 23. N. se sündis, kui Josep om̃a Wendade jures tulli, siis wotsid nem̃ad Joseppi Kue tem̃a Seljast ä, se kirjo Kue, mis tem̃a Seljas olli.
 24. N. nem̃ad wotsid tedda ja heitsid Auko sisse, agga se Auk olli tühhi l. Kuiw n. Wet es olnud sees.
 25. N. istusid mahha Leiba wotma n. töstsid om̃ad Silmad ülles ja näggid n. wata: Ismaeli-rahwa Têe-Selts tulli Kileatist n. nende Kam̃elid kandsid kallid Rohtusid ja kallist Waiko n. Mirrid, need läksid sedda Egipti-Male allawima.
 26. Siis ütles Juda om̃a Wendade wasto: Mis on meil sest Kasso, et meie om̃a Wenna ärratappame ja tem̃a Werd [peidame]?
 27. [Et] ja mügem tedda ä nende Ismaeli-rahwa kätte n. är[ke] sago mitte meie Kässi tem̃a küljes, sest et tem̃a on meie Wend ja meie Lihha n. tem̃a Weñad wotsid tedda kuulda.
 28. Kui nüüd ¤ need Midjani-rahwas Kaupmehhed möda läksid, siis ¤ tombasid ja wotsid nem̃ad Joseppi sealt August wälja n. müsid Joseppit ärra nende Ismaeli-rahwa kätte kahhekümne Hobbetükki eest ja nem̃ad wisid Joseppit Egipti-Male.
 29. Kui nüüd Ruben jälle Auko jure taggasi tulli, wata, siis es olnud Joseppit Aukus, siis kiskus tem̃a om̃ad Rided löhki.
 30. N. tem̃a tulli jälle taggasi om̃a Wendade jure n. ütles: Se Pois polle seal mitte, agga miña, kus miña nüüd saan.
 31. Siis wotsid nem̃ad Josepp[il] Kue ja tapsid ühhe Sikko n. kastsid sedda Kube Werresse.
 32. N. nem̃ad läkkitasid se kirjo Kue n. lasksid sedda om̃a Issa kätte wia ja ütlesid: sedda olleme meie leidnud, et katsu (l. katsu öiete) kas se sinno Poia Kuub on ehk ollemata.
 33. Agga tem̃a tundis sedda n. ütles: Se on miño Poia Kuub, üks kurri Metsaliñe on tedda ärrasönud, Josep on töeste ärramurtud.
 34. N. Jakob kiskus om̃ad Rided löhki ja panni ühhe Kotti om̃a Niudede ümber ja leinas wägga om̃a Poia pärrast midu Päwa.
 35. N. köik tem̃a Poiad ja köik tem̃a Tütred tousid ülles tedda trööstima agga tem̃a ei lasknud eñast mitte trööstida waid ¤ ütles: Miña lähhän leinades om̃a Poia jure Hauda. Nenda nuttis tedda tem̃a Issa.
 36. Ja need Midjani-Rahwas müsid tedda ärra Egipti-Maale Potiwari Warao Kunninga Te[nri] ja tem̃a Koia Wahhimeeste Pealiku kätte ¤.

Se 38 Peatük.

 1. N. se sündis sel Ajal, et Juda om̃a Wendade jurest ärraläks ja ühhe Odüllami Mehhe jure sisse läks, kelle Nim̃i olli Hira.
 2. N. Juda näggi seal ühhe Kanaa-Maal Mehhe Tütre, kelle Nim̃i olli Sua n. tem̃a wottis tedda ja läks tem̃a jure maggama l. ja maggas tem̃a jure.
 3. N. tem̃a sai käima peale ja kandis ühhe Poia Ilmale ja panni tem̃a Nimmi Er.
 4. N. tem̃a sai ta käima peale ja kandis ühhe Poia Ilmale n. panni tem̃a Nim̃i Onan.
 5. Kandis tem̃a ühhe Poia Ilmale ja panni tem̃a Nim̃i Selah. Agga tem̃a isse olli Kesippis, kui tem̃a sedda Ilmale kandis.
 6. N. Juda wottis Eerile om̃a essimes[l]e sündinud Poiale Naest, selle Nim̃i olli Tamar.
 7. Agga E[e]r Juda essimeñe sündinud Poeg olli kurri Issanda ees Silmas ja sepärrast tappis Issand tedda ä.
 8. Siis ütles Juda Onani wasto: minne om̃a Wenna Naese jure ja wotta tedda so Wenna Assemel eñesele, et sa om̃a Wennale [teed Suggu].
 9. Ja kui agga Onan teadis, et se Seme ei piddanud mitte tem̃a om̃a ollema, siis sündis, kui tem̃a om̃a Wenna Naese jure [sai], siis pillas tem̃a Ma peale, sest tem̃a ei tahtnud om̃a Wennale Semet sata.
 10. N. se olli Jum̃ala Meles pahha, mis ta teggi ja tappis tedda ärra ka.
 11. Siis ütles Juda Tamar om̃a Miñia wasto: olle Lesk om̃a Issa Maias senni kui miño Poeg Sela saab sureks, sest tem̃a mötles, ehk wahhest sesam̃a surreb ka, kui tem̃a Wennad, siis läks Tamar ärra n. jäi om̃a Issa Maiasse.
 12. Kui nüüd paljo Aega olli möda läinud n. Sua Tüttar, Juda Naene olli surnud, siis trööstis eñast Juda n. läks ülles om̃a Lam̃aste Niitjade jure, tem̃a ja tem̃a Söbber Hira, se Adüllami Mehhe ülles Timnati.
 13. N. Tamarile anti teada ja ööldi, wata sinno Äi lähhäb ülles Timnati Lambad Niitma.
 14. Siis wottis Tamar om̃ad [Leskete] Rided mahha n. kattis eñast kinni ühhe Kattega ja istus Enaimi Wärrawas, kust Timnati pole [käib], sest et tem̃a olli näinud, et Sela sureks sanud n. tem̃a ei pandud tem̃ale Naeseks mitte.
 15. Kui nüüd Juda tedda näggi, siis mötles tem̃a tedda Hor ollewa, sest et tem̃a olli om̃ad Silmad kinnikatnud.
 16. Ja tem̃a kallas tem̃a jure sinna Têe äre n. ütles, et […], ma tahhan sinno jure l. maggada ([…]), sest tem̃a ei teädnud mitte, et se piddi tem̃a Miñia ollema. Agga tem̃a ütles l. wastas, mis sa mulle añad, et sa miño jure tulled maggama l. maggad.
 17. Siis ütles tem̃a: miña tahhan sulle läkkitada ühhe Wohla miño Karjast, agga tem̃a wastas l. ütles: Kui sa mulle Panti annad senniks, kui sa sedda läkkitad.
 18. Siis ütles tem̃a: mis Pant peab se ollema, mis ma sulle annan (l. missuggust Panti pean miña sulle andma?) n. tem̃a ütles: so Pitser Sörmus, so Wö n. so Kep, mis so Käes on n. tem̃a andis tem̃ale n. läks tem̃a jure maggama (l. n. maggas tem̃a jure […]) n. tem̃a sai tem̃ast käima peale.
 19. N. tem̃a tousis ülles ja läks ärra ja panni se Katte ennese pealt ärra ja pañi om̃a Lesse Rided jälle Selga.
 20. N. Juda läkkitas se Wohla om̃a Söbra, se Adüllami Mehhe läbbi, et tem̃a piddi se Pant se Naese käest wotma n. tem̃a ei leidnud tedda mitte.
 21. N. kui tem̃a selle Paiga Rahwast küssis, kus se Hor on, kis Enaimi Têe äres olli? N. nem̃ad ütlesid: ei siin polle ühtegi Hora olnud.
 22. N. tem̃a tulli Juda jure taggasi n. ütles: miña ep olle tedda mitte leidnud. N. sellesam̃a Paiga Mehhed ütlesid ka: ei siin polle ühtegi Hora olnud.
 23. Siis ütles Juda: olgo se tem̃a käes, kui meid agga Häbbis ei sa. Wata miña ollen sedda Wohla läkkitanud ja sinna ep olle tedda mitte leidnud.
 24. Ja se sündis kolme Ku pärrast, et Judale anti teada ja ööldi: Tamar siño Miñia on Hora Tööd teinud ja wata: tem̃a on ka Hora Tööst käima peale sanud. N. Juda ütles: Toge tedda seie, et tedda ärrapolletakse.
 25. N. kui tem̃a ette todi, siis läkkitas tem̃a om̃a Äia jure, ütteldes: Sest Mehhest, kenne pärralt need Riistad on, sest ollen miña käima peale sanud: N. tem̃a ütles: Et tunne nüüd, kenne se Pitser, n. se Wö n. se Kep on?
 26. N. Juda tundis neid ärra n. ütles: tem̃a on öigem kui miña, sest et miña tedda ei olle Selale om̃a Poiale pannud. Agga tem̃a ei tunnud tedda pärrast mitte ennam ärra.
 27. N. se sündis sel Ajal, kui tem̃a piddi Ilmale kandma, et wata, siis ollid Kaksikud tem̃a Ihhus.
 28. Ja se sündis, kui tem̃a Ilmale kandis ¤, se üks om̃a Kät wälja pistis; siis wottis Äm ja siddus tem̃a Käe ümber ühhe puñase Lönga ja ütles: se tulleb essimeñe wälja.
 29. N. se sündis, kui tem̃a om̃a Kät jälle taggasi wottis, ja wata, siis tulli tem̃a Wend wälja, ja tem̃a ütles: Mis sa olled löhkunud? Sinno pärrast on se Löhkuminne. N. tem̃a panni tem̃a Nim̃e Perets.
 30. N. pärrast tulli tem̃a Wend wälja kelle Käe ümber se puñane (Löng) olli ja temma panni temma Nim̃e Sera.

Se 39 Peatük.

 1. Agga Josep olli allawinud Egipti-Male n. Potiwar Warao Kunninga Tener n. Kokkade Üllem ostis tedda Ismaeli-rahwa käest, kis tedda ollid sinna allawinud.
 2. Agga se Issand olli Joseppiga, et tem̃a […] n. tem̃a olli üks Mees, keñel köik Asjad korda läksid ja tem̃a seisis se Egipti-Ma Mehhe Koias.
 3. Et nüüd tem̃a Issand näggi, et se Issand tem̃aga olli, n. et se Issand köik, mis ta teggi, tem̃a Käe al laskis korda miña.
 4. Siis leidis Josep Armo tem̃a Silmade eest, ja tem̃a panni tedda om̃a Koia ülle, ja köik, mis tem̃al olli, andis tem̃a tem̃a kätte.
 5. N. se sündis sest Ajast, kui tem̃a tedda olli om̃a Koia ülle pañud, ja köige se ülle, mis tem̃al olli, siis öñistas se Issand selle Egipti-Ma Mehhe Koia Joseppi pärrast n. se Issanda Önnistus olli köige se jures, mis tem̃al olli ni Koias kui Wäljal.
 6. N. tem̃a jättis köik, mis tem̃al olli, Joseppi kätte n. ei murretsenud ühhes tem̃aga ¤, kui agga sedda Leiba, mis ta söi. Agga Josep olli illusa Näoga n. illus Silmist (l. illusa Teggoga).
 7. N. se sündis pärrast sedda, et tem̃a Issanda Naene om̃ad Silmad tem̃a peale töstis l. heitis n. ütles: magga miño jures.
 8. N. tem̃a kelas n. ütles om̃a Issanda Naese wasto: wata miño Issand ei […] murretsege ühtegi miñoga, mis siin Koias on ja köik, mis tem̃al ial on, on tem̃a miño Kätte annud.
 9. Ei olle ükski siin Koias surem mind ja tem̃a ei olle mulle ühtegi keelnud kui agga sind, sepärrast et sinna tem̃a Naene olled; ja kudda peaksin miña siis sedda suurt Kurja teggema n. Jum̃ala wasto Patto teggema?
 10. N. se sündis, kui tem̃a Joseppiga iggapääw räkis n. tem̃a tem̃a Sanna ei kuulnud mitte ja tem̃a jures olla.
 11. Siis sündis ¤ ühhel Päwal, et tem̃a Koio tulli om̃a Asja [aiama] n. ep olnud ükski Perre-rahwast seal kodd[…].
 12. N. l. siis hakkas tem̃a tem̃a Rietest l. Kuest kinni n. ütles: magga miño jures, agga tem̃a jättis om̃a Kue tem̃a kätte ja pöggenes n. läks wälja oue.
 13. N. se sündis, kui tem̃a näggi, et ta olli om̃a Kue tem̃a kätte jätnud n. et ta wälja poggenenud.
 14. Siis hüdis tem̃a om̃a Perre-rahwast n. ütles neile ütleldes: wata tem̃a on sedda Ebrea-Me[est] meie jure tonud, et tem̃a meid ärranaerab l. ärrateotab. Tem̃a tulli miño jure maggama n. minna karjusin sure Healega.
 15. Agga se sündis, kui tem̃a kulis, et miña Healt töstsin n. karjusin, siis jättis tem̃a om̃a Kue miño kätte l. jure ja pöggenes ja läks wälja.
 16. N. tem̃a panni tem̃a Kue eñese körwa, senni kui tem̃a Issand Koio tulli.
 17. Siis ütles tem̃a tem̃a wasto need Könned rägides: Se Hebrea Sullane, mis sinno olled meie jure tonud, tulli minno jure mind ärranaerma l. teotama.
 18. Ja se sündis, kui miña om̃a Healt tössin n. karjusin, siis jättis tem̃a om̃a Kue miño kätte l. jure n. pöggenes wälja.
 19. Agga se sündis, kui tem̃a Issand om̃a Naese Könned kulis, mis tem̃a tem̃a wasto räkis ütleldes: Nenda ja nenda on sinno Sullane mulle teinud, siis sai tem̃a wägga wihhaseks.
 20. N. Joseppi Issand wottis tedda ja heitis tedda Wangikotto sinna Paika, kus Kunninga Wangid kinni petakse. Nenda olli tem̃a seal Wangi-Koias.
 21. Agga se Issand olli Joseppiga ja heitis l. pöris om̃a Armo tem̃a peale n. teggi et tem̃a armas olli selle Wangi-Koia Pealikko Meles.
 22. N. se Wangi-Koia Pealik andis Joseppi kätte köik Wangid, mis seal Wangi-Koias ollid ja köik mis nem̃ad teggid, laskis tem̃a tehha.
 23. Ei se Wangi-Koia Pealik ei wa[atnud] ühhegi Asja järrele, mis tem̃a käes olli, sest et se Issand olli, ja mis tem̃a ial teggi, sedda laskis se Issand korda minna.

Se 40 Peatük.

 1. N. se sündis pärrast sedda Luggu, et Egipti-Ma Kunninga Sissewallaja ¤ n. se Paggar om̃a Issanda Egipti-Ma Kunninga wasto eksisid.
 2. Nenda et Warao om̃a kahhe Pealikko peale wägga wihhaseks sai, [se o], nende Sissewallajade Ulle Üllema peale ja nende Paggaride Üllema peale.
 3. Ja tem̃a panni neid Wa[hti] Kunninga Wahhimeeste Pealikko Kotta, Wangi-Kotta, sinna Paika, kus Josep kinni olli.
 4. N. se Kunninga Wahhimeeste Peälik panni Joseppit nende [ülle], et tem̃a neid piddi tenima, ja nem̃ad ollid [mönda] Päwa kinni.
 5. N. nem̃ad möllemad näggid Unnes, iggaüks om̃a Unne ühhel Ösel, iggaüks om̃a Unne ärra[arwa]misse järrele, se Sissewallaja ¤ n. se Paggar, mis Egipti-Ma Kunninga pärralt ollid olnud n. mis Wangi-Koias ollid.
 6. Kui nüüd Josep Hom̃iko nende jure tulli n. neid näggi, siis wata, nem̃ad ollid kurwad köik (l. neil olli pahha Näggo).
 7. Siis küssis tem̃a Warao Teenride käest, mis tem̃aga ollid Wangis om̃a Issanda Koias n. ütles: mikspärrast on teil tännapääw ni pahha Näggo?
 8. Siis wastasid nem̃ad tem̃a wasto: meie olleme Unnes näinud, agga meil ep olle, kis sedda ärra arwab. Siis ütles Josep: Eks Ärraarwamissi olle Jum̃ala pärralt? Kum̃atagi rägige ¤ mulle ülles.
 9. Siis räkis se Sissewallajad Üllem om̃a UnneNäggemist Joseppile n. ütles tem̃a wasto: Miño Unnenäggemisse sees olli üks Wina-Pu miño ees.
 10. Ja Wina-Pu küljes ollid kolm Oksa ja need ollid pakkatamas, ja Öied tullid wälja ja […] said walmis [Kowwarasse] ¤.
 11. Ja Warao Karrikas olli miño käes n. miña wotsin need [Kowwarad] n. miña [wao]tasin neid Warao Karrikasse ja miña andsin sedda Karrikast Warao kätte.
 12. Siis ütles Josep tem̃a wasto: Se on tem̃a Ärraarwamiñe ¤: kolm Oksa on kolm Päwa.
 13. Weel kolme Päwa pärrast, siis töstab Warao sinno Pea ülles n. panneb sind jälle sinno Am̃eti peale, ja sinna annad Warao Karrikast tem̃a kätte nenda kui eñe[muste], kui sinna ollid tem̃a Joma aja Sissewallaja.
 14. Agga pea ¤ mind om̃as Meles kui sinno Kässi hästi käib n. heida Armo miño peale n. rägi minnust Warao[n]i wasto n. sata mind siit Koiast ärra.
 15. Sest miña ollen wargusse Wisil Ebrea-Maalt ärrawarrastud, ja miña polle siinke middagi teinud, et nem̃ad mind seia Auko on pannud.
 16. Kui nende Paggaride Üllem näggi, et tem̃a hästi olli ärraarwanud, siis ütles tem̃a Joseppi wasto: miña ollen ka Unnes näinud, wata: kolm Korwi walge Leiwaga ¤ ollid mo Pea peal.
 17. N. selle Üllema Korwi sees olli köiksuggusest Warao Roast, mis Paggari Tö olli n. need Linnud söid sedda Korwist miño Pea pealt.
 18. Siis wastas Josep n. ütles: Se on tem̃a ärraarwamiñe: Kolm Korwi on kolm Päwa.
 19. Weel kolme Päwa pärrast, siis wottab Warao so Pea Otsast ärra ja poob sind ülles Pu külge, ja need Linnud söwad siis sinno Lihha sinno pealt ärra.
 20. N. se sündis kolmandal Päwal Warao Sündimisse Päwal, kui tem̃a Köigile om̃a Teenridele Jod[…] teggi, siis töstis tem̃a om̃a Sissewallajade Üllema Pea ülles ja se Paggaride Üllema Pea om̃a Teenride seas
 21. N. tem̃a panni sedda Sissewallajade Üllemat om̃a Wallamisse Am̃eti peale n. se andis Kärrikast jälle Warao kätte.
 22. N. nende Paggaride Üllemad poos tem̃a ülles otse nenda kui Josep olli neile ärraarwanud ¤.
 23. N. se Sissewallajade Üllem ei piddanud mitte Joseppit Meles, waid tem̃a uñustas tedda ärra.

Se 41 Peatük.

 1. N. se sündis kahhe Aasta pärrast, siis näggi Warao Unnes, n. wata, tem̃a seisis (Nili) Jöe äres.
 2. N. wata: Jöest tousid seitse Lehma ülles illusad ja lihhawad n. söid Rohho-Ma peal.
 3. N. wata, teist seitse Lehma tousid nende järrel Jöest ülles pahhad n. lahjad n. nem̃ad seisid nende (teiste) Lehmade körwas Jöe äres.
 4. N. need pahhad n. lahjad Lehmad söid neid seitse illusat n. lihhaw[at] Lehma ärra n. Warao ärkas ülles.
 5. N. tem̃a uinus jälle maggama n. näggi teist puhko Unnes ja wata: seitse Rukki Pead tousid ühhest Körrest ülles jäm̃edad n. head.
 6. Ja wata, seitse penikest ja Päwatousmisse Tulest ärrakörwetud Pead tousid nende järrele ülles.
 7. N. need penikessed Pead neelsid neid seitse jämedat n. täiet Pead ärra n. Warao ärkas ülles ja wata, se olli Unnenäggeminne.
 8. Ja se sündis Hom̃iko, et tem̃a Hing Murres olli n. tem̃a läkkitas n. käskis kutsuda köik Egipti-Ma [Lausiad], Targad, ja köik tem̃a Targad n. Warao räkis neile om̃a Unnenäggemist ülles, agga ei olnud ükski, kis Waräule sedda woinud ärra [arwada].
 9. Siis räkis nende Sissewallajade Üllem Waraoniga n. ütles, tännapääw tullewad minno Pattud mo Mele.
 10. Warao olli wägga wihhane om̃a Teenride peal[t] n. panni mind wangi Kunninga Wahhimeeste Pealikko Kotta, mind ja Paggaride Üllemat.
 11. N. meie näggime ühhel Ösel Unnes, miña ja tem̃a, iggaüks näggi Unnenäggemist om̃a Unnearwamisse järrele.
 12. Siis olli sealsam̃as meiega üks Ebrea-Noormees n. Kunninga Wahhimeeste Pealikko Sullane ja meie rääksime tem̃ale ülles n. tem̃a arwas meile meie Unnenäggemissed ärra; iggaühhele arwas tem̃a ärra [om̃a] Unnenäggemisse järrele.
 13. Siis sündis, nenda kui tem̃a meile ärraarwas, nenda sai se ka; Mind on tem̃a (Warao) jälle miño Am̃eti peale pannud ja tedda on ta üllesponud.
 14. Siis läkkitas Warao ja käskis Joseppit kutsuda n. nem̃ad wotsid tedda ussinaste Aukust wälja n. tem̃a Habbe ajeti ärra n. tem̃a [wahtis] teisi Ridid.
 15. Siis ütles Warao Joseppi wasto: miña ollen Unnes näinud n. ep olle ükski, kis sedda ärraarwab, kui sinna Unnenäggemist kuled, [siis] sinna sedda moistad ärraarwada.
 16. Siis wastas Josep Waräule n. ütles: Ei se polle miño käes, kül Jum̃al ommeti Waräule Head kulutab.
 17. Siis ütles Warao Joseppi wasto kui ma und näggin ¤: wata miña seisin miño Unnenäggemisses Neti Jöe äres.
 18. N. wata, Neti Jöest tousid ülles seitse Lehma mis lihhawad ja illusad Lehmad ollid ja nem̃ad söid Rohho-Ma peal.
 19. N. wata seitse teist Lehma tousid nende järrele ülles, mis wäetimad, wägga pahhad n. lahjad ollid; ei miña polle koige Egipti-Ma sees ni pahhad näinud[ke] kui need ollid.
 20. Ja need lahjad n. pahhad Lehmad söid neid seitse essimest lihhawat Lehma ärra.
 21. Ja et nem̃ad neid kül nende Köhhusse said, es olnud se siiski tunda et nem̃ad [ial] nende Köhhusse sanud, sest nende Näggo olli weel pahha, nenda kui eñegi; N. miña ärkasin ülles.
 22. Ja miña näggin om̃as Unnes n. wata, seitse Rukki pead tousid ülles ühhest Körrest, täied ja head.
 23. N. wata seitse kuiwa penikest hom̃iko l. Päwatousmisse Tulest ärrakörwetud Pead tousid nende järrele ülles.
 24. N. need penikessed Pead neelsid neid seitse head Pead ärra. N. miña ollen sedda om̃a [Lausiade] wasto üttelnud n. ep olle ükski, kis mulle sedda ärraarwab ¤.
 25. Siis ütles Josep Warao wasto: Warao Unnenäggeminne se on üks: Jum̃al on Waräule teada annud, mis ta wottab tehha.
 26. Need seitse head Lehmad on seitse Aastat n. need seitse head Pead on seitse Aastat. Se on üks näggeminne.
 27. N. need seitse lahjat n. pahhat Lehma, mis nende järrele üllestousid, need on seitse Aastat n. need seitse penikest hom̃iko l. Päwatoumisse Tulest ärrakörwetud Pead on seitse Nälja Aastat.
 28. Seeb se Assi on, mis miña ollen Waräule [üttelnud], sedda, mis Jum̃al wottab tehha, sedda on tem̃a Waräule näitnud l. teada annud.
 29. Wata nende seitsme Aasta sees, mis tullewad (l. seitse tullewat Aastat) peab rohkeste Wilja ollema köige Egipti-Ma sees.
 30. N. nende järrele tullewad seitse Nälja Aastat nenda et uñustakse köik rohket Wilja Egipti-Ma sees; N. se Nälg [röwib] sedda Maad ärra.
 31. N. ei mälleta ennam sedda rohket Wilja [selle] Ma sees ¤ se Nälja pärrast, mis se järrele tulleb, sest tem̃a on wägga [raske].
 32. Agga et se Unnenäggeminne Waräule on kaks kord olnud se tähhendab et se Assi on Jum̃alast töeste seätud ja et Jum̃al pea jouab sedda tehha.
 33. Sepärrast katsko nüüd Warao ennesele ühhe moistlikko n. targa Mehhe ja pango tedda Egipti-Ma ülle.
 34. Warao tehko nenda ja pango Üllewatjad se Ma ülle ja wotko wiet l. wiendat Ossa Egipti-Maalt neil seitsmel rohke Wilja Aastal.
 35. Et nem̃ad nende heade Aastade sees, mis tullewad köige Söma-[…] [kokko korjawad] ¤ ja Wilja kokko pañewad Warao käe alla Roaks Liñade sees ja sedda hoidwad.
 36. N. kül siis peab se Willi seisma selle Male nende seitsmeks Nälja Aastaks ¤, mis Egipti-Ma peale tullewad, et se Ma Nälja pärrast hukka ei sa.
 37. N. se Könne olli Warao ja köige tem̃a Teenride Mele pärrast.
 38. N. Warao ütles om̃a Teenride wasto: kust nisuggust Meest peaks lei[…], keñe sees Jum̃ala Waim on?
 39. Siis ütles Warao Joseppi wasto: Sest et Jum̃al siñule sedda köik on teada añud, siis ep olle ükski ni moistlik ja tark kui siña.
 40. Siña pead ülle miño Koia ollema n. köik miño Rahwas peab sinno Saña kuulma; agga Kuñinglikko Järre polest tahhan miña ükspäinis surem sind olla
 41. Weel ütles Warao Joseppi wasto: wata, miña ollen sind köige Egipti-Ma ülle pannud.
 42. N. Warao wottis om̃a Pitser Sörmust om̃a Käe pealt ärra ja pañi Joseppi Käe peale ja pañi Joseppi kallid liñased Rided tem̃a Selga n. pañi Kuld-keed tem̃a kaela ümber.
 43. N. laskis tedda om̃as teises Töldas söita, mis tem̃al olli ja käskis hüda tem̃a ees: Et kum̃ardage. Nenda panni Warao tedda köige Egipti-Ma ülle.
 44. N. Warao ütles Joseppi wasto: Miña ollen Warao; agga ilma siño käskmata ei pea ükski ei om̃a Kät, ei om̃a Jalla ülles töstma köige Egipti-Ma sees.
 45. N. Warao pañi Joseppi Nim̃i Sownat Pa[a]nea (se Salla-Asjade Ärraarwaja) n. panni tem̃ale Asnati Potiwera, Onni Pealikko l. Üllema Tütre Naeseks n. Josep läks wälja Egipti-Ma läbbi.
 46. Agga Josep olli kolmküm̃end Aastat waña, kui tem̃a Warao Egipti-Ma Kuñinga ees seisis n. Josep läks Warao jurest ärra n. käis l. läks köige Egipti-Ma läbbi.
 47. N. se Ma kandis nende seitsme Aasta sees ühhest Iwwast Peo-täis.
 48. Nenda panni ta kokko köik seitsme Aasta Wilja, mis Egipti-Maal olli, n. panni Wilja Liñade sisse, iggaühhe Liña […] Wilja, mis tem̃a ümberkaudo olli, panni tem̃a sinna sisse.
 49. N. Josep koggus wägga paljo Wilja nenda kui Liiw Merre äres et tem̃a ei woinud ennam arwada, sest se olli arwamata.
 50. N. Joseppile sündisid kaks Poega enne kui se Nälja Aasta tulli, mis Asnat Potiwera Onni Üllema l. Pealikko Tüttar temmale Ilmale kandis.
 51. N. Josep panni om̃a essimesse süntinud Poia Nim̃e Manasse, sest Jum̃al ütles tem̃a on mind lasknud ärraunnustada köige miño Waewa ja köige miño Issa Koia.
 52. N. selle teise Nim̃e panni tem̃a Eewraim sest tem̃a ütles Jum̃al on mind [siggitanud] miño waewa Maal.
 53. Siis löpsid need seitse Wilja Aastat, mis Egipti-Maal ollid.
 54. Ja need seitse Nälja Aastat hakkasid tullema nenda kui Josep olli üttelnud. Nälg olli köige nende Made sees; agga köige Egipti-Ma sees olli Leiba.
 55. Kui nüüd köige Egipti-Ma sees ka Nälg olli, siis kissendas Rahwas Warao […] Leiwa pärrast. Agga Warao ütles köige Egipti-rahwale: minge Joseppi jure, mis se teile ütleb, sedda tehke.
 56. Kui nüüd Nälg olli köige Ma peal, siis teggi Josep köik Wilja Aidad lahti ¤ n. müüs Egipti-Rahwale, sest Egipti-Ma sees olli suur Nälg.
 57. N. köik Ma-ilm tulli Egipti-Male Joseppi käest Wilja ostma, sest Nälg olli suur köige Ma sees.

Se 42 Peatük.

 1. Kui Jakob näggi, et Wilja olli Egipti-Maal, siis ütles tem̃a om̃a Poegade wasto: mis teie wa[…]te teine teise peäle (l. mis teie siin wahhite?)
 2. Weel ütles tem̃a: wata, miña ollen kuulnud et Egipti-Maal peab Wilja ollema; minge sinna alla ja ostke meile sealt Wilja, et meie ellame ja ärra ei surre.
 3. Siis läksid küm̃e Joseppi Wenda sinna alla Egipti-Ma[le] Wilja ostma.
 4. Agga Jakob ei läkkitand mitte Penjamini Joseppi Wenda tem̃a Wendadega, sest tem̃a ütles: Ehk wahhest tem̃ale Willetsus l. Ikkaldus l. äppardus ei sattu ¤.
 5. Nenda tullid Israeli Poiad mu Tullejade Seltsis Wilja ostma. Sest Nalg olli ka Kanaa-Maal.
 6. Agga Josep olli Wallitseja se Ma ülle; tem̃a müüs köige Ma Rahwale. N. Joseppi Wennad tullid n. kum̃ardasid tem̃a ees Silmadega Mani.
 7. Kui Josep om̃ad Wennad näggi, siis tundis tem̃a neid ärra n. panni eña[…] Woöraks nende wasto n. räkis nendega waljuste n. ütles nende wasto: kust teie tullete? Ja nem̃ad wastasid n. ütlesid: Kanaa-Maalt Wilja ostma.
 8. N. Josep tundis om̃ad Wennad ärra, agga nem̃ad ei tunnud tedda mitte.
 9. Siis tullid Joseppi Mele need Unnenäggemissed, mis tem̃a nende pärrast olli näinud. N. tem̃a ütles nende wasto: teie ollete Pionid ja ollete tulnud watama, kus pool se Ma lahti on.
 10. N. nem̃ad ütlesid tem̃a wasto: ei mitte, miño Issand, siño Sullased on agga tulnud Wilja ostma.
 11. Meie olleme köik ühhe Mehhe Poiad, meie olleme ausad ¤: sinno Sullased polle mitte Pionid.
 12. Siis ütles tem̃a nende wasto: ei mitte, sest teie ollete tulnud watama, kus pool se Ma lahti on?
 13. N. nem̃ad ütlesid: meie sinno Sullased ollime kaksteistküm̃end Wenda ühhe Mehhe Poiad Kanaa-Maal n. wata, se wähhem on tänna weel meie Issa jures n. üks ep olle ennam ollemas.
 14. Siis ütles Josep nende wasto: Seeb se on mis miña ollen räginud n. üttelnud: Teie ollete Pionid.
 15. Sest peab teid tuntama, ni töeste kui Warao ellab, teie ei pea siit mitte ärra minnema enne kui teie wähhem Wend [on] seia tulnud.
 16. Läkkitage ühhe teie seast, et ta teie Weña toob, agga teie peate Wangis ollema, siis sawad teie Könned ärratuntud, kas Tödde teiega on ehk ollemata Ni töeste, kui Warao ellab, teie ollete Pionid.
 17. N. tem̃a panni neid kolm Päwa [kinni].
 18. Agga kolmandal Päwal ütles Josep nende wasto: tehke sedda, siis jäte teie Ellusse, sest miña kardan Jum̃alat.
 19. Kui teie ollete ausad ¤, siis jägo üks teie Wendadest kinni seutud teie Wangi-Koia[s], agga teie minge ja wige Wilja teie Maiade Nälja pärrast.
 20. N. toge teie wähhem Wend miño jure, siis sawad teie Könned töeks, ja teie ei pea mitte surrema; ja nem̃ad teggid nenda.
 21. Siis ütlesid nem̃ad teine teise wasto: Töeste meile on Süüd [meie] Wenna pärrast, et meie näggime tem̃a Hinge Ahhas[t]ust, kui tem̃a allandlikult pallus, agga meie ei kuulnud mitte, sepärrast on se Ahhastus meie peäle tulnud.
 22. N. Ruben kostis neile n. ütles: Eks miña sedda üttelnud teie wasto: kui ma ei üt[lesin] ärge tehke mitte Patto se Poisi wasto ja teie ei kuulnud mitte, ja wata, nüüd noutakse tem̃a Werd.
 23. Ja nem̃ad ei teadnud mitte, et Josep sedda […]tis, sest Tulk käis nende wahhel.
 24. Siis pöris tem̃a eñast nende jurest ärra ja nuttis; N. tem̃a tulli jälle nende jure ja räkis nendega ja wottis Simeonit nende seast ärra ja siddus tedda nende Silmade ees.
 25. Siis käskis Josep, et nem̃ad piddid nende Kottid Wiljaga täitma ja iggaühhe Rahha jälle tem̃a Kotti pannema n. neile Têe peale Roga andma, nenda teggi tem̃a neile.
 26. N. nem̃ad töstsid om̃a Wilja om̃a Eeslide Selga ja läksid sealt ärra.
 27. Ja üks teggi om̃a Kotti lahti, et tem̃a Ömaias piddi om̃a Eeslile süa andma, siis näggi tem̃a om̃a Rahha n. wata, sesam̃a olli [om̃a] Kotti Suus.
 28. N. tem̃a ütles om̃a Wendade wasto: Miño Rahha on mulle taggasi antud n. wata, se on mo Kottis: Siis löppes nende Südda ärra ja ehmatasid issekeskis n. ütlesid; mis se on mis Jum̃al meile teinud?
 29. N. nem̃ad tullid Kanaa-Male om̃a Issa Jakobi jure ja rääksid tem̃ale köik, mis neile olli juhtund:
 30. Se Mees, selle Ma Issand räkis meiega waljuste ja piddas meid nende kui Ma Pionid.
 31. Agga meie ütlesime tem̃a wasto: meie olleme ausad ¤; meie ep olle Pionid.
 32. Meid on 12 Wenda meie Issa Poiad, üks ep olle ennam, ja se wähhem on tänna weel meie Issa jures Kanaa-Maal.
 33. N. se Mees, se Ma Issand, ütles meie wasto: Sest tahhan ma tunda, kas teie ausad ¤ ollete; ühhe teie Wendadest jätke miño jure ja wotke om̃a Maiade Nälja pärrast Wilja ja minge.
 34. Ja toge om̃a wähhem Wend seia miño jure siis saan miña teada, et teie ep olle Pionid, waid et teie ausad ollete ¤; siis tahhan miña teie Wenda jälle anda, ja teie [saate] siin Maal kauplema.
 35. N. se sündis, kui nem̃ad om̃ad Kottid tühhendasid n. wata, siis olli iggaühhel tem̃a Rahha [Pung] Kottis ja näggid om̃a Rahha [Pungad], nem̃ad ja nende Issa n. nem̃ad kartsid.
 36. Siis ütles nende Issa Jakob nende wasto: Teie tete mind miño Lapsist ilma: Josep ep olle ennam, ja Simeon ep olle ennam n. Penjaminit tahhate teie ka ärrawotta: köik tulleb mo Kaela peale.
 37. Siis räkis Ruben om̃a Issaga n. ütles: Tappa kaks miño Poegadest ärra, kui miña tedda sinno jure taggasi ei to; aña tedda miño kätte ja miña toon tedda siño jure jälle taggasi.
 38. Agga tem̃a ütles: miño Poeg ei pea mitte teiega allaminnema. Sest tem̃a Wend on surnud n. tem̃a on üksipäinis üllejänud, kui tem̃ale üks äppardus juhtuks selle Têe peal ¤, mis teie käite, siis sataksite teie miño hallid Juuksed Murrega Hauda.

Se 43 Peatük.

 1. Agga Nälg olli suur Ma sees.
 2. N. se sündis, kui nem̃ad sedda Wilja löppetasid ärrasö[mast], mis nem̃ad Egipti-Maalt ollid tonud, et nende Issa nende wasto ütles: minge jälle ja ostke meile pissut Wilja l. Leiba.
 3. Siis räkis Juda tem̃aga n. ütles: Se Mees kinnitas meile wägga n. ütles: Teie ei sa l. pea miño Silmad mitte näggema, kui teie Wend ep olle teiega.
 4. Kui siis sul se Nou on meie Wenna meiega läkkitada, siis tahhame allaminna ja sulle Leiba l. Wilja osta.
 5. Agga kui sinna tedda ei tahha läkkitada, siis ei lähhä meie mitte alla, sest se Mees ütles meile: teie ei pea miño Silmad mitte näggema, kui teie Wend ep olle teiega.
 6. Siis ütles Israel: mikspärrast ollete teie sedda Kurja minnule teinud, et teie selle Mehhele ütlesite, et teil weel üks Wend oll[…].
 7. Siis ütlesid nem̃ad: Se Mees küssis wägga meie ja meie Sugguwössa järrele ja ütles: kas teie Issa alles ellab? Ons teil weel üks Wend? N. meie andsime tem̃ale teada tem̃a Sañade peäle; kas meie siis teadsime, et tem̃a piddi ütlema: toge om̃a Weña ka seia mahha.
 8. Siis ütles Juda om̃a Issa Israeli wasto: Läkkita se noor-Mees miñoga, siis touseme ülles n. lähhäme, et meie ellame ja ärra ei surre, egga meie egga sinna egga meie nored Lapsed.
 9. Minna ollen tem̃a ees Käe-mehheks; miño käest pead sa tedda küssima, kui miña tedda sinno kätte taggasi ei to, ja tedda ei seisata sinno Silmade ette, siis olgo se iggapääw miñule Pattuks.
 10. Kui meie ep olleks wiwinud, siis olleksime meie jo kaks kord taggasi sanud.
 11. Siis ütles Israel nende Issa nende wasto: kui se nenda on, siis tehke sedda ja wotke selle Ma köige parremat Wilja teie Kottide sisse ja wige selle Mehhele Andid sinna alla, pissut kallist Waiko ja pissut Met; kallid Rohhud n. Mirrid, Terewinti Pehklaid ja Mandlid.
 12. N. wotke teist Rahha eñeste Kätte n. sedda Rahha, mis teie Kottide Suus on jälle taggasi [antud], kis teab ehk se leeb olnud eksitus.
 13. Wotke ka om̃a Wenna ja touske ülles, minge jälle se Mehhe jure.
 14. Agga se köigewäggewam Jum̃al andko teile halle n. Armo se Mehhe ees, et tem̃a teile lasseb teie teist Wenda n. Penjamini, Agga miña ollen om̃a Lastest lahti, siis ollen [ma] lahti.
 15. Siis wotsid need Mehhed sedda Andi ja teist Rahha om̃a kätte ja Penjaminit n. tousid ülles ja läksid alla Egipti-Male n. seisatasid ennast Joseppi ette.
 16. Kui Josep nendega Penjamini näggi, siis ütles tem̃a selle wasto, kis tem̃a Koia ülle olli, wi need Mehhed miño Kotta n. tappa ühhe Weikse ja walmista sedda, sest need Mehhed peawad Lounaks miñoga söma.
 17. N. se Mees teggi nenda, kui Josep olli üttelnud: Ja se Mees wiis need Mehhed Joseppi Kotta.
 18. Agga need Mehhed kartsid et neid Joseppi Kotta widi n. ütlesid: Meid wiakse täña l. seia se Rahha pärrast, mis eñe meie Kottide sisse jälle sai, et tem̃a sedda meie peale satab ja meie peale Süüd töstab n. meid Sullasiks wottab ja meie Eeslid ka.
 19. N. nem̃ad astusid selle Mehhe jure, kis Joseppi Koia ülle olli n. rääksid tem̃aga Koia Ukse ees.
 20. N. ütlesid: ma pallun: Et kule mo Issand, kui meie essite allatullime Wilja ostma.
 21. Siis se sündis, kui meie Ömaiale tullime n. om̃ad Kottid lahti teggime, n. wata, iggaühhe Rahha olli tem̃a Kotti Suus, köik meie Rahha om̃a Moöto järrele, n. meie olleme sedda eñestega taggasi tonud, meie käes on se.
 22. Meie olleme ka teist Rahha eñestega alla tonud, Wilja l. Leiba osta, et meie tea, kis meie Rahha on meie Kottide sisse pannud.
 23. N. tem̃a ütles: olge teie rahhul, ärge kartke; teie Jum̃al ja teie Wannemade Jum̃al on teile Warrandust teie Kottide sisse annud. Teie Rahha on miño Kätte sanud n. tem̃a töi nende jure Simeoni wälja.
 24. Siis wiis se Mees need Mehhed Joseppi Kotta ja andis Wet n. nem̃ad pessid om̃ad Jallad ja andis nende Eeslidele süa.
 25. N. nem̃ad walmistasid om̃a Ande senni kui Josep Lounale tulli, sest et nem̃ad ollid kuulnud, et nem̃ad seal piddid Leiba wötma.
 26. Kui nüüd ¤ Josep Koio tulli, siis wisid nem̃ad tem̃ale se And, mis nende Käes olli, sinna Kotta, n. nem̃ad kum̃ardasid tem̃a ees Mani.
 27. N. tem̃a küssis neilt, kudda nende Kässi piddi käima n. ütles: kas teie Issa, selle wanna Mehhe Kässi hästi käib, kedda teie ütlete alles Ellus ollewad l. ellawad.
 28. N. nem̃ad ütlesid: sinno Sullase meie Issa Kässi käib alles hästi, tem̃a ellab weel ja nem̃ad n[i]tkutasid n. kum̃ardasid.
 29. N. tem̃a töstis om̃ad Silmad ülles ja näggi Penjamini om̃a Wenna, om̃a Em̃a Poia n. ütles: On se teie wähhem Wend, kedda teie miñule ütlesite? Siis ütles tem̃a: Jum̃al olgo sulle armoliñe, mo Poeg.
 30. N. Josep ruttas, sest tem̃a Südda pölles [öiete] om̃a Wenna pärrast n. tem̃a otsis nutta n. läks Kambri ja nuttis seal.
 31. N. tem̃a pessis om̃ad Silmad n. läks Wälja ja teggi ennast kowwaks n. ütles: pandke Lei[w]a Lauale.
 32. N. nem̃ad pannid tem̃ale issepäine ja neile issepäine ,Egipti-Ma Rahwale, kis tem̃aga söid, issepäine; sest et Egipti-Ma Rahwas ei woi Ebrea-Rahwaga Leiba wotta, sest et se Egipti-Ma Rahwale hirmus Assi on.
 33. N. nem̃ad istusid tem̃a ees mahha; se essimeñe sündinud om̃a [Wannusse] järrele ja se wähhem tem̃a Noordusse järrele, sedda pannid need Mehhed Immeks n. ehmatasid issekeskis ärra.
 34. N. Roga tösteti tem̃a eest nende ette. N. Penjamini Ossa olli wiis korda eñam kui köige muu[n]de n. nem̃ad söid n. jöid kül tem̃aga.

Se 44 Peatük.

 1. N. tem̃a käskis sedda, kis tem̃a Koia ülle olli ja ütles, täita nende Meeste Kottid Wiljaga ni paljo, kui nem̃ad suutwad kanda ja panne iggamehhe Rahha tem̃a Kotti Suhho.
 2. Ja miño Karrikas, sedda Höbbe Karrikas panne selle wähhema Kotti Suhho ja tem̃a Wilja Rahha ka ja tem̃a teggi Joseppi Saña järrele, mis ta olli käsknud.
 3. Kui Homiko Walge sai, siis lasti need Mehhe ärra, neid ja nende Eeslid.
 4. Agga kui nem̃ad ollid Linnast wälja sanud […] ei olnud mitte kaugele, siis ütles Josep selle wasto, kis tem̃a Koia ülle olli, touse ülles, aja neid Mehhi takka, ja kui siña neid tagga sanud, siis ütle nende wasto: mikspärrast tassute teie Kurja hea eest.
 5. Eks se polle se, kust seest miño Issand joob n. sedda woib ta pea ärraarwada, teie ollete kurjaste teinud, et teie sedda ollete teinud.
 6. N. tem̃a sai neid tagga ja räkis neile needsam̃ad Sannad.
 7. Ja nem̃ad ütlesid tem̃a wasto: mikspärrast rägib miño Issand nenda (Olgo se kaugelt sinno Sullastest ärra sedda tegge[mas]).
 8. Wata, se Rahha, mis meie om̃a Kottide Suust leidsime, töime meie Kanaa-Maalt jälle taggasi sinno Kätte, kuida peaksime meie siis sinno Issanda Koiast Höbbedat ehk Kulda warrastama?
 9. Se, kenne jures sinno Sullaste seast sedda leitakse, peab surrema, n. ka meie tahhame minno Issandale Sullaseks jäda.
 10. Siis ütles tem̃a: olgo se nüüd teie Sannade järrele, kelle jures l. kenne käest sedda leitakse, se olgo mulle Sullaseks, agga teie peate ilma Süta ollema.
 11. N. nem̃ad joudsid ja töstsid iggaüks om̃a Kotti Ma peale mahha ja iggaüks teggi om̃a Kotti lahti.
 12. N. tem̃a katsus (l. otsis) läbbi ja hakkas suremast n. löppes wähhemast l. noremast n. sedda Karrikast leiti Penjamini Kottis Koli sees.
 13. Siis kiskusid nem̃ad om̃ad Rided löhki n. iggaüks panni om̃a Koorma Eesli Selga n. läksid taggasi Liñna.
 14. N. Juda tulli om̃a Wendadega Joseppi Kotta n. tem̃a olli alles seal n. nem̃ad langsid om̃a Palle peale tem̃a ette Mani ¤.
 15. Siis ütles Josep nende wasto: mis Tö se on, mis teie ollete teinud? Eks teie tea, et nisuggune Mees, kui miña ollen, woib pea ärraarwata?
 16. N. Juda ütles, mis meie peame miño Issanda wasto ütlema, ja mis meie peame rägima, ja mis meie peame eñast öigeks pannema? Jum̃al on sinno Sullaste Üllekohhut leidnud, wata, meie olleme om̃a Issandale Sullaseks ni meie, kui se, kenne käes se Karrikas on leitud.
 17. Siis ütles tem̃a: olgo se kaugelt miñust ärra sedda teggema, se Mees, kenne käes se Karrikas on leitud, sesam̃a peab mulle Sullaseks ollema, agga teie, minge teie Rahhoga om̃a Issa jure.
 18. Siis astus Juda tem̃a jure liggi n. ütles: Et kule mind, mo Issand, lasse sinno Sullane ühhe Sanna rägida miño Issanda Körwade ette ja sinno Wihha ärgo tulgo mitte sinno Sullase peale, sest sinna olle[…] nenda kui Warao (l. sest nenda kui siña, nenda on ka Warao).
 19. Miño Issand küssis om̃a Sullaste käest n. ütles: ons teil weel Issa ehk Wend.
 20. Ja meie ütlesime miño Issanda wasto: Meil on üks wanna Issa n. üks noor Mees, kis tem̃a wannal eal on sündinud, se norem, ja temma Wend on surnud n. tem̃a on üksi om̃ast Em̃ast üllejänud n. tem̃a Issa armastab tedda.
 21. Siis ütlesid sinna om̃a Sullaste wasto: toge sedda miño jure alla ja miña tahhan tem̃ale Armo näita[da] ¤.
 22. N. meie ütlesime meie Issanda wasto: Se noor Mees ei woi om̃a Issa mitte mahha jätta, kui tem̃a om̃a Issa mahha jättaks ¤, siis surreks tem̃a ärra.
 23. Siis ütlesid sinna om̃a Sullaste wasto: kui teie norem Wend teiega alla ei tulle, siis ei pea teie miño Silmad mitte ennam näggema.
 24. N. se sündis, kui meie sinno Sullase miño Issa jure üllesläksime, siis rääksime meie tem̃ale miño Issanda Könned.
 25. N. meie Issa ütles: minge jälle taggasi, ostke meile pissut Wilja.
 26. Ja meie ütlesime l. wastasime, meie ei woi mitte allaminna; kui meie norem Wend meiega on, siis lähhäme alla, sest meie ei woi mitte selle Mehhe Silmad nähha, kui meie norem Wend meiega ep olle.
 27. Siis ütles sinno Sullane miño Issa meie wasto: teie teate, et miño Naene mulle kaks Poega Ilmale kandis.
 28. Ja se teine läks miño jurest wälja, ja miña ollen üttelnud: töeste tem̃a on ärra murtud, ja miña ei olle tedda tännapäwani l. siitsadik weel mitte näinud.
 29. Kui teie nüüd sedda ka miño Silmade eest ärrawottate ja tem̃ale peaks äppardus juhtuma l. juhtuks, siis sataksite teie miño hallid Juuksed Kurjaga (l. Waewaga) Hauda.
 30. Kui minna nüüd sinno Sullase miño Issa jure tulleksin, ja se noor Mees ¤ ei olleks mitte meiega (sest et tem̃a Hing hoiab tem̃a Hinge [jure]).
 31. Siis sünnib, kui tem̃a nääb, et se noor Mees ei olle, et tem̃a surreb ja et sinno Sullased meie Issa Sullase hallid Juuksed Hauda sataksed.
 32. Sest sinno Sullane on Käemees se nore Mehhe ees miño Issa jures, ütteldes, kui miña tedda sinno jure ei to mitte taggasi, siis olgo se iggapääw mulle Pattuks mo Issa wasto.
 33. Et jägo nüüd sinno Sullane selle nore Mehhe assemele Sullaseks miño Issandale ja se noor Mees mingo ülles om̃a Wendadega.
 34. Sest kuida peaksin miña om̃a Issa jure üllesmiñema, kui se noor Mees ei olleks miñoga, et minna sedda Kurja peaksin näggema, mis miño Issa peale tulleb.

Se 45 Peatük.

 1. Siis ei woinud Josep eñast ennam piddada köige nende ees, mis tem̃a jures l. körwas l. ümber seisid ja hüdis: mingo iggamees miño jurest wälja: siis ei seisnud ükski tem̃a jures, kui Josep eñast om̃a Wendadele teada andis.
 2. N. tem̃a töstis om̃a Heale n. nuttis n. Egipti-ma Rahwas kuulsid ja ka Warao Kodda kulis sedda.
 3. N. Josep ütles omma Wendade wasto: miña ollen Josep; kas miño Issa alles ellab? N. tem̃a Wennad ei woinud tem̃ale mitte wast[…], sest nem̃ad kohkusid tem̃a Silmade ees köik ärra.
 4. N. Josep ütles om̃a Wendade wasto: Et as[…] nüüd liggi miño jure, ja nem̃ad astusid liggi; n. tem̃a ütles: Minna ollen Josep, teie Wend, kedda teie ollete Egipti-Male ärramünud.
 5. Agga nüüd, ärge waewatage eñast ja ärge olge wihhaseks enneste peale, et teie mind ollete seie ärramünud, sest Ello-üllespiddamisse pärrast on Jum̃al mind teie eel läkkitanud.
 6. Sest nende kahhe Aasta sees on Nälg jo olnud siin Ma sees, ja wiis Aastad on weel et ep olle Kündmist, egga Leikamist.
 7. Sest on Jum̃al mind teie eel läkkitanud et tem̃a teid Ma peal weel üllejättaks n. teid Ellus peaks sureks ärrapäästmisseks.
 8. Agga nüüd teie ep olle mind seia läkkitand, waid Jum̃al on mind pannud Waräule Issaks n. köige tem̃a Koiale Issandaks n. Wallitsejaks köige Egipti-Ma sees l. ülle.
 9. Joudke ja minge ülles miño Issa jure n. üttelge tem̃a wasto: nenda ütleb siño Poeg Josep: Jum̃al on mind Issandaks pannud köige Egipti-Ma ülle l. sees, tulle miño jure alla, ärra seisa.
 10. Ja siña pead Koseni-Maal ellama ja pead miño liggi ollema sinna ja siño Poiad n. siño Poegade Poiad n. siño Lambad n. siño Weiksed ja köik, mis sul on.
 11. N. wata miña tahhan sind sealsam̃as toita, sest se Nälg on weel wiis Aastat, et sinna sandiks ei lähhä siña ja siño Kodda n. köik, mis sul on.
 12. N. wata teie Silmad näwad sedda, köige eñamiste miño Weña Penjamini Silmad, et miño Su teie wasto ütleb l. rägib.
 13. Et rägige siis miño Issale köik miño Au, mis mul on Egipti-Maal, ja köik, mis teie ollete näinud, sepärrast joudke ja toge miño Issa seia alla.
 14. N. tem̃a langes om̃a Weña Penjamini Kaela ümber ja nuttis n. Penjamin nuttis tem̃a Kaela ümber.
 15. N. tem̃a andis köigile om̃a Wendadele Suud n. nuttis nende peal, ja pärrast sedda, siis rääksid tem̃a Wennad tem̃aga.
 16. Kui se Heal Warao Koias kuuldi ja ööldi: Joseppi Wennad on tulnud, siis olli se hea Warao ja tem̃a Teenride Meles.
 17. N. Warao ütles Joseppi wasto: Rägi om̃a Wendadega: tehke nenda, pandke Koorma teie Loiuste peale ja minge, käige Kanaa-Male.
 18. N. wootke om̃a Issa ja teie Perret ja tulge miño jure, siis tahhan miña teile sedda köige parremat Maad Egipti-Maal anda ja teie peate sest köigeparramast Ma Wiljast söma.
 19. Agga sind (Josep) kä[sk]takse: sedda tehke: (teie Joseppi Wennad) wotke eñestele Egipti-Maalt Wankrid om̃a Lastele ja Naestele n. wige om̃a Issa ärra n. tulge.
 20. N. teie Silm ärgo waatko mitte nipaljo teie Riistade peale, sest köik Egipti-Ma Warrandus peab teie pärralt ollema.
 21. Siis teggid need Israeli Poiad nenda, n. Josep andis neile Wankrid, nenda kui Warao käskis ja andis neile Roga Têe peale.
 22. Ja neile köigile andis tem̃a iggaühhele nende seas pühhapäwased Rided n. Penjaminile andis tem̃a kolmsadda Höbbetükki ja wiis pühhapäwased Rided ¤.
 23. N. om̃a Issale läkkitas tem̃a nenda-sam̃oti küm̃e Ee[…], mis kandsid köige parramast Egipti-Ma Warrast ja küm̃e Em̃a-Eesli, mis kandsid Wilja ja Leiba ja Roga Têe peale tem̃a Issale.
 24. Nenda satis tem̃a om̃ad Wennad ärra ja nem̃ad läksid n. tem̃a ütles neile ärge riidlege mitte Têe peal.
 25. Ja nem̃ad läksid Egipti-Maalt ülles ja tullid Kanaa-Male om̃a Issa Jakobi jure.
 26. N. nem̃ad rääksid tem̃ale ja ütlesid: Josep ellab alles, n. tem̃a on ka Wallitseja köige Egipti-Ma ülle. Agga tem̃a Südda olli kahhe peal ¤, sest tem̃a ei usknud neid mitte.
 27. Ja nem̃ad rääksid tem̃ale ülles köik Joseppi Könned, mis tem̃a nende wasto olli räginud n. kui tem̃a näggi need Wankrid, mis Josep olli läkkitanud tedda ärratoma, siis hakkas nende Issa Jakobi Hing jälle l. ueste ellama.
 28. Ja Israel ütles: kül sest on; Miño Poeg Josep ellab weel, miña tahhan miña ja tedda katsma enne kui ma surren.

Se 46 Peatük.

 1. Siis läks Israel Têe peale ja köik, mis tem̃al olli n. tulli [Phö]rsaba n. ohwris Ohwr[e] om̃a Issa Isaaki Jum̃alale.
 2. N. Jum̃al ütles Israeli wasto ühhes Näggemisses Ösel n. ütles: Jakob, Jakob, ja tem̃a ütles: wata, siin ma ollen.
 3. N. tem̃a ütles: Miña ollen se Jum̃al, siño Issa Jum̃al, ärra karda Egipti-Male allaminna, sest miña tahhan sind sealsam̃as sureks Rahwaks tehha.
 4. Miña tahhan sinnoga allaminna ja miña tahhan sind ka töeste üllessata n. Josep peab om̃a Kät sinno Silmade peale pannema.
 5. N. Jakob läks Pörsabast ärra n. Israeli Poiad wisid om̃a Issa Jakobi n. om̃ad Lapsed n. om̃ad Naesed nende Wankridega, mis Warao olli läkkitanud tedda ärrawima.
 6. N. nem̃ad wotsid om̃ad Weiksed ja om̃a Warrandust, mis nem̃ad ollid Kanaa-Maal kokkopañud n. tullid Egipti-Male, Jakob ja köik tem̃a Seme tem̃aga.
 7. Tem̃a Poiad ja köik tem̃a Poegade Poiad tem̃aga, tem̃a Tütred ja tem̃a Poegade Tütred ja köik tem̃a Seme wiis tem̃a ennesega Egipti-Male.
 8. Ja need on Israeli Laste Nim̃ed, mis Egipti-Male tullid, Jakob ja tem̃a Poiad; Jakobi essimeñe sündinud Poeg olli Ruben.
 9. N. Rubeni Poiad ollid Henok ja Pal[u] ja Hetsron ja Karmi.
 10. N. Simeoni Poiad ollid Jemuel n. Jamin n.Ohad n Jakin n. Sohar n. Saul ühhe Kanaa-Ma Naese Poeg.
 11. N. Lewi Poiad ollid: Kerson, Kehat n. Marari.
 12. N. Juda Poiad ollid Er ja Onan ja Sela ja Perets n. […]ra; agga Er n. Onan surrid ä Kanaa-Maal; n. Peretsi Poiad ollid Hetsron n. Hamu[el].
 13. N. Isaskari Poiad ollid Tola n. Pü[…] ja Job n. Simron ja Paramas Siria-Maal.
 14. N. Sebuloni Poiad ollid Sered n. Elon n. Jahleel.
 15. Need on Lea Poiad, mis tem̃a Jakobile Ilmale kandis Mesopotamias, ja tem̃a Tütre Tina, köik tem̃a Poegade ja tem̃a Tütrede Hinged ollid kolmküm̃end ja kolm.
 16. Ja Katti Poiad ollid Siwion n. [K]aggi, Suni n. Etsbon, Eri n. Arodi n. Areli.
 17. N. Asseri Poiad ollid Jmna n. Jswa n. Jswi n. Peria n. Serah nende Ödde n. Peria Poiad ollid Heber n. Malkiel.
 18. Need on Silpa Poiad, mis Laban om̃a Tütrele Leale andis, sesam̃a kandis Jakobile need [kaks]teistküm̃end Hinged.
 19. Rahheli Jakobi Naese Poiad on Josep n. Penjamin.
 20. N. Joseppile sündsid Egipti-Maal ka Poiad, mis tem̃ale Asnat Potiwera Onni Pealikko l. Üllema Tüttar Ilmale kandis Manasse n. Eewraim.
 21. N. Penjamini Poiad ollid Pela, Pe[kh]er, Asbel, Kera, Naaman, E[k]i, Ros, Müppim, Hüppim, Ard.
 22. Need on Rahheli Poiad, mis Jakobile on sündinud; köik Hinged on nelliteistküm̃end.
 23. N. Tanni Poiad ([…] Poeg) on [K]üssim.
 24. N. Nahwtali Poiad ollid Jatseel, Kuni, Jetsar n. Sillem.
 25. Need on Pilha Poiad, mis Laban om̃a Tütrele Rahhelile andis, ja sesam̃a kandis need Jakobile Ilmale; köik Hinged [on] seitse.
 26. Köik Hinged, mis Jakobiga tullid Egipti-Male, mis tem̃a Niudist ollid wälja tulnud ilma Jakobi Poegade Naeste, köik Hinged ollid kuusküm̃end ja kuus.
 27. N. Joseppi Poiad, mis tem̃ale ollid sündinud Egipti-Maal ollid kaks Hinge; köik Jakobi Koia Hinged, mis Egipti-Male tullid ollid seitseküm̃end.
 28. N. tem̃a läkkitas Juda ennese eel Joseppi jure tem̃ale teada anda, et ta piddi Koseni tem̃a wasto tullema ¤, ja nem̃ad tullid Koseni-Male.
 29. N. Josep laskis Hobbosed Tölla ette paña (l. N. Josep laskis om̃a Tölla ehhitada) n. läks ülles Koseni om̃a Issa Israeli wasto, ja kui tem̃a tedda näggi, siis langes tem̃a tem̃a Kaela ümber ja nuttis wägga ja kaua tem̃a Kaelas.
 30. N. Israel ütles Joseppi wasto: nüüd ma tahhan ärrasurra, et miña sinno Silmad ollen näinud, et sinna weel Ellus olled l. ellad.
 31. N. Josep räkis om̃a Wendade n. köige om̃a Issa Koiaga l. Perrega; minna tahhan üllesminna (l. miña lähhän ülles) ja annan Waraule teada ja ütlen: minno Wennad ja minno Issa [need], mis Kanaa-Maal ollid, on minno jure tulnud.
 32. Ja need Mehhed on Lam̃aste [Hoidjad], sest nem̃ad on Wei[ste] Mehhed ja nem̃ad on om̃ad Lambad ja om̃ad Weiksed ja köik, mis neil ial olli, ennesega tonud.
 33. Kui se nüüd sünnib, et Warao teid kutsub, ja ütleb: Mis teie Am̃et on?
 34. Siis üttelge: sinno Sullased on Weiste Mehhed norest Polwest siit sadik, meie ni ka meie Wannemad, sepärrast et teie Koseni Maal sate ellada. Sest köik Lammaste Hoidjad on neile Egipti-Ma Rahwale üks hirmus Assi ¤.

Se 47 Peatük.

 1. Siis tulli l. läks nüüd Josep n. andis Waräule teada ja ütles: Minno Issa n. miño Weñad n. köik nende Lambad ja nende Weiksed, ja köik, mis neil ial on, on tulnud Kanaa-Maalt n. wata, nem̃ad on Koseni Maal.
 2. N. tem̃a wottis monningasi om̃ast Wendadest, wiis Meest (l. N. tem̃a wottis wiis Meest om̃ast Wendadest) ja seisatas neid Warao Silmade ette l. Warao ette.
 3. N. Warao ütles tem̃a Wendade wasto: Mis teie Am̃et on? Ja nem̃ad ütlesid Warao wasto: sinno Sullased on Lam̃aste Hoidjad ni meie, kui meie Wannemad ¤.
 4. Siis ütlesid nem̃ad Warao wasto: meie olleme tulnud kui woörad seia Male, sest seal ei olle Sömist neile Lam̃astele, mis so Sullastele on sest se Nälg on suur Kanaa-Maal; Siis lasse nüüd sinno Sullased Koseni-Maal ellada.
 5. Siis räkis Warao Joseppiga n. ütles: Siño Issa ja sinno Wennad on sinno jure tulnud.
 6. Egipti-Ma on sinno Silmade ees, sata siño Issa ja siño Wennad köigeparrama Ma-kohta ellama. Ellago nem̃ad Koseni-Maal ja kui sinna tead, et nende seas tuggewad Mehhed on, siis panne neid Weiste Karjaste ülle, mis mul on.
 7. Pärrast wiis Josep om̃a Issa Jakobi sisse n. seisatas tedda Warao ette n. Jakob önnistas Warao.
 8. Siis ütles Warao Jakobi wasto: Mitto on sinno Ello Aasta Päwad?
 9. N. Jakob ütles l. wastas Jakobi wasto: Need Ello Aastad Päwad, et ma eñast kui üks Woöras ollen üllespiddanud, on sadda peali kolmküm̃end Aastat, pissut n. kurjad on mo Ello Aasta Päwad olnud n. ei sa mitte miño Wannemade Ello Aastade Päwade wasto mis nem̃ad ennast kui Woörad on üllespiddanud.
 10. N. Jakob önnistas Warao n. läks Warao jurest ärra.
 11. N. Josep satis om̃a Issa ja om̃ad Wennad ellama, n. andis neile Pärrandust Egipti-Maale köige parramal Ma Kohhal, Ra[…] Maal nenda kui Warao olli käsknud.
 12. N. Josep toitis om̃a Issa n. om̃ad Weñad n. köik om̃a Issa Kodda Leiwaga sedda möda, kui neil Lapsi ollid sömas.
 13. Sest köige se Ma sees ep olnud Leiba, sest se Nälg olli wägga suur, nenda et köik Egipti-Ma n. Kanaa-Ma pärrast Nälja ärranörks.
 14. Siis koggus Josep köik se Rahha kokko, mis Egipti-Maal ja Kanaa-Maal leiti se Wilja ees, mis nem̃ad ostsid n. Josep wiis sedda Rahha Warao Kotta.
 15. Kui nüüd se Rahha Egipti-Maalt ja Kanaa-Maalt ärralöppes, siis tullid köik Egipti-Ma Rahwas Joseppi jure n. ütlesid, et anna meile Leiba, sest mikspärrast peame meie so Silmade eest ärrasurrema. Sest Rahha meil pudub.
 16. Ja Josep ütles: Andke tänna om̃ad Weiksed, siis ma annan teile teie Weiste eest, kui teil Rahha pudub.
 17. N. nem̃ad töid om̃ad Weiksed Joseppi jure n. Josep andis neile Leiba Hooste eest n. Kitsede n. Lam̃aste eest n. Weiste Karja eest n. Eeslide eest n. piddas neid ülles Leiwaga köige nende Weiste eest sel Aastal.
 18. Kui se Aasta Otsa sai, siis tullid nem̃ad tem̃a jure teisel Aastal ja ütlesid tem̃a wasto: Meie ei woi meie Issandale ärrasallata, kui meie Rahha on Otsa saanud ja meie Weiksed meie Issanda käes on, siis ep olle meie Issandale muud middagi üllejänud, kui meie Köhhad (l. Ihho) ja meie Maad.
 19. Mikspärrast peame meie sinno Silmade ees ärrasurrema, ni meie, kui meie Maad, osta meid ja meie Maad Leiwa pärrast, siis olleme meie ja meie Maad Waräule Sullasiks (l. o~maks) ja anna Seme, et meie jäme ja ärra ei surre ja se Ma tühjaks ei sa.
 20. Nenda ostis Josep köik Egipti-Maad Waräule, sest Egipti-Ma Rahwas müsid iggaüks om̃a Wälja l. Pöldo, sest Nälg olli Woimust wotnud nende peale; Nenda sai se Ma Warao pärralt l. om̃aks.
 21. Ja sedda Rahwast, [t]edda wiis tem̃a ärra Linnade sisse ühhest Egipti-Ma Raia Otsast teise Otsa.
 22. Agga ¤ nende Preestride Maad ei ostnud tem̃a mitte, sest neil Preestridel olli Ossa Warao käest n. nem̃ad söid om̃a Ossa, mis Warao neile olli annud, sepärrast ei münud nem̃ad om̃ad Maad mitte ärra.
 23. Siis ütles Josep Rahwa wasto, wa[ata] minna ollen tännapääw teid ja teie Maad ostnud Waräule; wata, siin on teile Semet et külwage om̃ad Maad (l. et tehke se mahha om̃a Made peale).
 24. Agga sest, mis sest tulleb peate teie Wiet (l. wiendat Ossa) ja nelli Ossa peab teile ollema Seemneks Pöllule n. Leiwaks teile n. neile, kis teie Koddade sees on, n. teie Lastele Leiwaks.
 25. Ja nem̃ad ütlesid: sinna olled meid [ülles] piddanud, lasse meid Armo leida meie Issanda Silmade eest, siis tahhame meie Waräule Sullasiks jäda.
 26. N. Josep panni sedda Seadusseks täñapäwani Egipti-Ma peale, et nem̃ad Waräule piddid Wiet andma, agga nende Preestride Ma se sai ükspäinis Warao kätte mitte.
 27. Nenda ellas Israel Egipti-Maal Koseni Ma sees n. nem̃ad wotsid sedda om̃a pärrisAssed n. nem̃ad teggid Suggu n. said wägga paljo.
 28. N. Jakob ellas Egipti-Maal seitseteistküm̃end Aastat, nenda et Jakobi Päwad, tem̃a Ello Aastat ollid sadda peale nelliküm̃end n. seitse Aastat.
 29. Kui nüüd Israeli Päwad liggi said, et ta piddi surrema, siis kutsus tem̃a om̃a Poia Joseppi n. ütles tem̃a wasto: kui miña nüüd ollen Armo leidnud so Silmade eest, siis pañe om̃a Kät miño Pusa alla ja te mulle sedda Armo n. Truust, et sa mind mahha ei matta mitte Egipti-Maale.
 30. Waid miña tahhan om̃a Wañemade jures [maet], sepärrast pead sinna mind Egipti-Maalt ärrawima ja mind nende Haudade matma, n. tem̃a ütles: kül miña teen nenda kui sa olled räginud.
 31. N. tem̃a ütles: wañu mulle ja tem̃a wandus tem̃ale n. Israel kum̃ardas Wodi Otsas ¤.

Se 48 Peatük.

 1. Ja se sündis pärrast sedda Luggu, et Joseppile ööldi, wata, siño Issa on haige ja tem̃a wottis om̃a kaks Poega eñesega Manasse n. Eewraimi.
 2. N. sedda anti Jakobile teada ja ööldi, wata, siño Poeg Josep tulleb so jure n. [Jakob] pañi l. teggi eñast tugge[waks] ¤ ja istus Wodi peal.
 3. Siis ütles Jakob Joseppi wasto: Se köigewäggewam Jum̃al näitis eñast mulle Lusis Kanaa-Maal ja önnistas mind.
 4. Ja ütles miño wasto, wata, miña tahhan sind siggiwaks tehha, ja sind paljo tehha n. tahhan sind Rahwa Hulgaks tehha, ja tahhan sedda Maad sinno Seemnele anda pärrast sind iggawesseks pärris Paigaks.
 5. Sepärrast peawad sinno kaks Poega, mis siñul Egipti-Maal on sündinud, enne kui miña siño jure Egipti-Male tullin miño pärralt ollema, Eewraim n. Manasse peawad miño pärralt ollema nenda kui Ruben ja Simeon.
 6. Agga sinno Sugguwössa, mis sa pärrast neid saad peab sinno pärralt ollema, neid peab nende Wendade Nim̃e pärrast nim̃etama nende Pärrandusse Ossas.
 7. N. miña kui miña Padan[a]st tullin, siis surri Rahhel äkkitselt Kanaa-Maal seal Têe peal, kust weel [Pea] Tük Maad olli Eewrat[a] minna n. minna matsin tedda siña Eewrat[a] Têe äres, se on Petlehem.
 8. Kui nüüd Israel Joseppi Poiad näggi, siis ütles tem̃a, kis need on?
 9. N. Josep ütles om̃a Issa wasto, need on miño Poiad, mis Jum̃al miñule siin on annud. Ja tem̃a ütles: To neid miño jure, et miña neid önnistan.
 10. Agga Israeli Silmad ei selletand öiete Wannusse pärrast, ei te woinud mitte nähha, ja tem̃a satis neid tem̃a jure liggi n. tem̃a andis neile Suud ja hakkas nende ümber.
 11. N. Israel ütles Joseppi wasto: Minna, ei miña olleks kül mottelnud, et ma piddin siño Silmad weel näggema, ja wata, Jum̃al on mind ka lasknud sinno Semet nähha.
 12. N. Josep wottis neid ärra om̃a Polwede wahhelt n. kummardas [Pallega] Mani.
 13. N. Josep wottis need mollemad, sedda Eewraim om̃a parrema Käega Israeli Wassako Käe wasto. Ja Manasse om̃a Wassako Käega Israeli parrama Käe wasto n. wiis neid tem̃a jure liggi.
 14. Agga Israel sirrutas om̃a parramat Kät ja panni tedda Eewraimi [Pähhä], et tem̃a kül se wähhem olli ja om̃a Wassako Kät Manasse Pähhä, tem̃a seadis om̃ad Käed targaste muido olli Manasse se essimeñe sündinud.
 15. Ja tem̃a önnistas Joseppi n. ütles: Se Jum̃al kenne Silmade l. Palle ees miño Wannemad Abraham n. Isaak on käinud, se Jum̃al, kis mind on toitnud se[n]ni kui ma olnud tännapäwani.
 16. Se Ingel, kis mind köigest Kurjast on ärrapäästnud, se önnistago need Poisid, n. nende sees miño Nim̃i nim̃et[at], ja miño Wannemade Abrahami n. Isaaki Nim̃i, ja et nem̃ad nenda siggiwad n. paljo sawad kesk Maad.
 17. Kui Josep näggi, et tem̃a Issa om̃a parramat Kät panni Eewraimi Pähhä, siis olli se pahha tem̃a Meles n. tem̃a hakkas om̃a Issa Kät[…] alt kinni, et tem̃a sedda piddi ärrapannema Eewraimi Pea pealt Manasse pähhä.
 18. Ja Josep ütles omma Issa wasto; ei mitte nenda mo Issa, sest se on essimeñe poeg, panne omma parram Kässi tem̃a pea peäle.
 19. Agga ¤ tem̃a Issa ei tahtnud ja ütles: kül ma tean, mo Poeg, kül ma tean, se peab ka ühheks Rahwaks sama n. tem̃a peab ka sureks sama, agga [siiski] peab tem̃a wähhem l. norem Wend suremaks sama n. tem̃a n. tem̃a Seme peab suur Hulk Rahwast [sama].
 20. Nenda önnistas tem̃a neid sel Päwal ja ütles: sinno läbbi önnistab Israel n. ütleb: Jum̃al pandko sind kui Eewraim n. Manasse, nenda panni tem̃a Eewraimi Manasse ette.
 21. Siis ütles Israel Joseppi wasto: wata, miña surren ärra n. Jum̃al wottab teiega olla n. teid jälle wia teie Wannemade Male.
 22. Ja miña ollen sulle ühhe Tükki Ma[…] annud ennam, kui sinno Wendadele, mis miña ollen om̃a Moöga ja Amboga Amori-Rahwa käest ärrawotnud.

Se 49 Peatük.

 1. Pärrast kutsus Jakob om̃ad Poiad ja ütles: Kogguge eñast, siis tahhan minna teile teada anda, mis teile pärrast neid Päiwi (l. neil Päiwil, mis tullewad) peab sündima.
 2. Tulge kokko ja kuulge Jakobi Poiad ja kuulge om̃a Issa Israeli.
 3. Ruben, sinna olled miño essimeñe sündinud, miño Ram̃o ja miño essimeñe Wäggi se köigeüllem Körgusses n. se köigeüllem Woimusses.
 4. Oh mis nobbe olled sinna kui Wessi! Siña ei pea mitte körgeks sama, sest siña olled om̃a Issa Sängi l. Wodi peale astund ¤; siis olled sinna sedda ärrateotanud (kuulge mo Lapsed) Tem̃a on miño Wodi peale astund.
 5. Simeon n. Lewi Wennaksed, nende Nouad on Üllekoh[h]usse [Söda]-Riistad.
 6. Ärgo tulgo mitte minno Hing nende salla Noupiddamissese; ärgo sago miño Au nende Koggodussega ühte! Sest om̃a Wihha sees on nem̃ad need Mehhed ärratapnud ja om̃a Wallatusse sees on nem̃ad need Härjad ärra[murnud].
 7. Ärraneetud olgo nende Wihha, sest tem̃a wäggew olli ¤, ja nende tulline Wihha, et tem̃a kange ¤ on; miña tahhan neid ärrajaggada Jakobi se[as] n. tahhan neid laiale sata Israeli seas.
 8. Juda sind, sind peawad sinno Wennad kiitma. Sinno Kässi peab ollema sinno Waenlaste Kukla peal; sinno ees peawad siño Issa Poiad eñast kum̃ardama.
 9. Juda on Lou-koera Kutsikas: sinna olled om̃ast Sagist üllestulnud, mo Poeg; tem̃a heidab mahha ja seisab maas kui Lou-koer ja kui Em̃ane Loukoer, kis tahhab tedda üllesajada?
 10. Ei pea Kunninga Kep Judast mitte ärralahkuma, egga Kässo-andja tem̃a Jalgede wahhelt, senni kui Silo (l. Rahhosadik l. Rahhosaatja) tulleb ja selle Saña wotwad Rahwas kuulda.
 11. Tem̃a sêub om̃a nore Eesli Warsa Wina-Pu külge ja om̃a Em̃a-Eesli Warsa se köigeparrama Wina-Pu külge: Tem̃a pesseb om̃a Kue Winas n. om̃a Kätte Wina-Ko[ww]arade Werres.
 12. Tem̃a Silmad on punnasemad kui Wiin ja tem̃a Hambad walgemad kui Piim.
 13. Sebulon peab ellama Laewade Merre Saddama äres, tem̃a peab ellama Laewade Saddama jures, ja tem̃a [Raia] ullatab Sidonist sadik.
 14. Isaskar on üks kange luga Esel, kis maas seisab Latris.
 15. Et kui tem̃a näggi sedda Hingamist, et se hea ja sedda Maad, et tem̃a illus (l. armas olli) siis heitis tem̃a om̃a Olla kandma ja sai Sullaseks Ma[s]so alla.
 16. Tan moistab Kohhut om̃a Rahwa peale, nenda kui üks Israeli Suggu-Arrudest.
 17. Tan on Us Têe äres ja täppiliñe S[…]d Sarwedega Us Têe-raia äres, mis Hobbose Kando ham̃ustab, et se, kis tem̃a Selgas istub, mahha kukkub ¤.
 18. Issand! miña otan sinno Önnistust!
 19. Mis Kadist tulleb üttelda […] kül Hulk tulleb hulgal tem̃a peale, agga tem̃a kippub nende Kando peale.
 20. Mis Asserist tulleb üttelda; Tem̃a Leib peab hea wäggew ollema n. tem̃a annab Kuñinga maggusad Road l. Maiussed.
 21. Nahwtali on lahtilastud Em̃ane-Hirwe tem̃a annab illusad (l. maggusad) Sañad.
 22. Josep on Wiljakandja Oks, üks Wiljakandja Oks Kaewo äres: iggaüks neist Oksadest ullatab ülle Muri.
 23. Need Küttid on tem̃a Mele pahhandand n. on tem̃a peale lasknud ja tedda wihkand.
 24. Agga tem̃a Ambo on kangeks jän[u]d ¤ n. tem̃a Käe-warred on kinnitud, se Wäggewa Jakobi Jum̃ala Käe läbbi: sealt on tem̃a üks Karjane, üks Kiwwi Israelis.
 25. Sest sinno Issa Jum̃alast, kis sind aitab n. sest köigewäggewamast, kis sind önnistab: Önnistussega üllewelt Taewast, Önnistussega Süggawussest, mis seal al on (l. maggab), Önnistussega Nissade ja Ihhude polest ¤.
 26. Sinno Issa Onnistussed (kis on wäggewad kui miño Wannemade Önnistussed) on l. ullatawad iggawikuna Mäe-Kingude [otsani]. Need peawad ollema Joseppi Pea-peale ja tem̃a Wendade ärrawallitsetud Pea-Lae peale ¤.
 27. Penjamin murrab kui Hunt, hom[iselt] sööb tem̃a Saki n. Öhto jaggab tem̃a Saki.
 28. Köik neid Israeli Suggu-Arrusid on kaksteisküm̃end, ja se on, mis nende Issa neile räkis, kui tem̃a neid önnistas, tem̃a önnistas iggaühhe issesuggu Önnistussega ¤.
 29. Siis käskis tem̃a neid ja ütles nende wasto: Mind koggutakse om̃a Rahwa jure, matke mind mahha miño Wannemade jure selle Hauda, mis Eewroni se Hetti-Mehhe Wäljal on.
 30. Siña Hauda, mis Makpela Wäljal on, mis Mamre kohhal on Kanaa-Maal, mis Abraham on ostnud Wäljaga Eewroni se Hetti-Mehhe käest pärris-Hauaks.
 31. Siña on need matnud Abraham n. tem̃a Naese Sara. Siña on nem̃ad matnud Isaaki n. tem̃a Naese Rebekka; ja siña ollen miña matnud Lea.
 32. Se on se pärris Wälli n. se pärris Haud, mis seal sees on, mis Hetti Laste käest on ostetud ¤.
 33. N. kui Jakob olli löppe[tand] om̃ad Poiad käskmast, siis panni tem̃a om̃ad Jallad kokko Wodisse ja heitis Hinge n. kogguti om̃a Rahwa jure.

Se 50 Peatük.

 1. Siis langes Josep om̃a Issa Palle peale ja nuttis tem̃a peal ja andis tem̃ale Suud.
 2. N. Josep käskis om̃ad Sullased, need Arstid, et nem̃ad tem̃a Issa piddid kalli Rohhoga (l. Ölliga) woidma ja need Arstid woidsid Israeli kalli Rohhoga.
 3. N. tem̃ale peti 40 Päwa, sest nenda täitsid nem̃ad need Päwad, kedda woieti n. Egipti-Ma rahwas nutsid tedda seitse küm̃end Päwa.
 4. Kui tem̃a Nutto Päwad said möda läinud, siis räkis Josep Warao [Koijas] n. ütles: kui miña ollen teie Silmade eest Armo leidnud, siis rägige nüüd Warao ette n. üttelge:
 5. Miño Issand panni l. laskis mind wanduda ja ütles: wata, miña surren ä, matke mind sinna Hauda mahha, mis miña ollen […] kaewanud Kanaa-Maal; sepärrast tahhan miña nüüd üllesminna, et ma om̃a Issa mahhamattan, siis tullen ma jälle taggasi.
 6. Siis ütles Warao: miñe ülles ja matta om̃a Issa mahha, kui tem̃a sind panni wanduma.
 7. N. Josep läks ülles om̃a Issa mahha matma ja köik Warao Teenrid läksid tem̃aga ülles, tem̃a Koia Wañemad ja köik Egipti-Ma Wannemad.
 8. Ja köik Joseppi Koia ja tem̃a Wendade ja tem̃a Issa Koia; Agga om̃ad Lapsed n. Lambad n. Weiksed jätsid nem̃ad Koseni Male.
 9. N. temmaga läksid ka ülles Wankrid ni Rüütlid ¤ n. neid olli wägga suur Hulk.
 10. Kui nem̃ad tullid Reie Alluse Ata[tt]i jure, mis teile pool Jordani on, siis piddasid nem̃ad seal ühhe sure n. wägga raske Nutto.
 11. Kui selle Ma Rahwas se Kanaa-Ma Rahwas sedda Leinamist näggid Atatti Reie Alluse jures, siis ütlesid nem̃ad: se on üks raske Leinaminne Egipti-Ma Rahwa[l], sepärrast nim̃etakse tem̃a Nim̃i: Egipti-Ma Rahwa Leinaminne, mis on teile pool Jordani.
 12. N. tem̃a Poiad teggid tem̃ale nenda, kudda tem̃a neid olli käsknud.
 13. Nenda wisid tedda tem̃a Poiad Kanaa-Male n. matsid tedda mahha Makpela Wälja Hauda, mis Abraham se Wäljaga olli ostnud pärris Hauaks Eewroni Hetti-Mehhe käest Mamre kohhal.
 14. Siis läks Josep jälle taggasi Egipti-Male tem̃a n. tem̃a Wennad ja köik need, mis tem̃aga üllesläinud tem̃a Issa mahhamatma pärrast sedda, kui tem̃a olli om̃a Issa mahhamatnud.
 15. Kui Joseppi Wennad näggid, et nende Issa olli ärrasurnud, siis ütlesid nem̃ad : Ehk wahhest Josep meid wihkab n. tem̃a maksab [töeste] meie kätte köik sedda Kurja, mis meie tem̃ale teinud.
 16. N. nem̃ad lasksid Joseppile teada anda, n. ütlesid: Sinno Issa käskis enne, kui ta surri n. ütles:
 17. Nenda üttelge Joseppi wasto: Eks anna nüüd om̃a Wendade Eksitust ja nende Patto andeks, et nem̃ad siñule on Kurja teinud: Siis et anna nüüd, anna siño Issa Sullaste Jum̃ala Sullaste Ülleastmist andeks. Agga Josep nuttis, kui nem̃ad tem̃aga rääksid.
 18. Siis tullid ka tem̃a Wennad n. langsid tem̃a [ees] l. ette mahha n. ütlesid: wata, meie olleme sinnule Sullasiks.
 19. N. Josep ütles nende wasto: ärge kartke, ollen miña Jum̃ala assemel?
 20. Kül teie motlesite miño wasto Kurj[ust], agga Jum̃al motles Heaks, et tem̃a teeks nenda, kui tänna on [jäetud] (uust Rahwast Ellusse üllespiddada).
 21. Sepärrast nüüd, ärge kartke mitte, miña tahhan teid ja teie Lapsi toita; Nenda trööstis tem̃a neid ja räkis nende Mele pärrast.
 22. N. Josep ellas Egipti-Maal tem̃a ja tem̃a Issa Kodda n. Josep ellas sadda peale küm̃e Aastat.
 23. N. Josep näggi Eewraimi Laste Lapsed ni ka Makiri, Manasse Poiad [Poiad] sündsid Joseppi Polwede peale.
 24. N. Josep ütles om̃a Wendade wasto: Miña surren ä n. Jum̃al tulleb teid töeste katsma, ja tem̃a wiib se teid siit Maalt ülles, sinna Male, mis tem̃a Abrahamile, Isaakile n. Jakobile on wannud.
 25. N. Josep panni need Israeli Poiad wanduma n. ütles: Jum̃al tulleb teid töeste katsma, siis peate teie miño Luud siit ülleswima.
 26. N. Josep surri ä, kui tem̃a sadda peale küm̃e Aastat wanna olli, n. nem̃ad woidsid tedda kalli Rohhoga l. Ölliga n. tedda panti Kirsto Egipti-Maal.

Essimesse Mosesse Ramato Ots