Vaata piiblitekste


   

Eddimänne Mosesse Ramat

• 1. peatükk
• 2. peatükk
• 3. peatükk
• 4. peatükk
• 5. peatükk
• 6. peatükk
• 7. peatükk
• 8. peatükk
• 9. peatükk
• 11. peatükk
• 12. peatükk
• 13. peatükk
• 15. peatükk
• 17. peatükk
• 18. peatükk
• 19. peatükk
• 21. peatükk
• 22. peatükk
• 24. peatükk
• 25. peatükk
• 27. peatükk
• 28. peatükk
• 29. peatükk
• 30. peatükk
• 31. peatükk
• 32. peatükk
• 33. peatükk
• 35. peatükk
• 39. peatükk
• 41. peatükk
• 42. peatükk
• 43. peatükk
• 45. peatükk
• 46. peatükk
• 47. peatükk
• 48. peatükk
• 49. peatükk
• 50. peatükk

1. peatükk

 1. Algmissen löije Jummal Taiwast nink Maad.
 2. Nink Ma olli harrimatta nink tühhi nink pimme olli Süwwiusse pääl nink Jummala Waim ligu Wee pääl.
 3. Nink Jummal üttel: olgo walge, nink walge saije.
 4. Ja Jummal näggi sedda Walget hä ollewat, sis lahhut Jummal Walgust Pimmedussest ärra.
 5. Nink Jummal kuts Walgust Päiwas nink Pimmedust Öses: sis saije Öddangust nink Hommungust eddimänne Päiw.
 6. Nink Jummal üttel: Üts Laotus sago Wette waijelle nink lahhutago Wet Weest ärra
 8. Sis Jummal kuts sedda Laotust Taiwast. Se olli töine Päiw.
 9. Nink Jummal üttel: Se Wessi Taiwa all koggoga henda ütte Paika, et kuiwa nättas nink se sündi nidade.
 10. Sis kuts Jummal sedda kuiwas Maas, nink sedda Wee-koggomist Merres; nink Jummal näggi sedda hä ollewat.
 11. Ja Jummal üttel: Ma ajago ülles Haina nink Rohto, kumb Semend teep, suggulikko Puid, kumma Wilja kandwa omma Suggu perra – nink nida sündi –
 13. Se olli kolmas Päiw.
 14. Nink Jummal üttel: Sago Walgussid Taiwa Laotussen Päiwa nink Ö waijelle Wahhet teggema nink ärratähhendama, mes Aja nink Päiwa nink Ajastaija peawa ollema –
 16. Ja Jummal teggi kats suurt Walgust, surembat Walgust Päiwa wallitsema nink wähhembat Walgust Ööd wallitsema nink ka Tähte.
 17. Nink Jummal pand neid Taiwa Laotusse sisse Ma päle paistma.
 19. Se olli neljas Päiw.
 20. Nink Jummal üttel: Wessi koetellego liikwat elläwid Ellajid nink Linno ländke Ma pääl Taiwa-Laotusse all.
 21. Nink Jummal loije suri Merre Kallu, nink kik sukku elläwid Ellajid, kumma romawa; nink kigesugust siwolisse Lindu omma Suggu perra.
 23. Se olli wijes Päiw.
 24. Nink Jummal üttel: Ma togo ette elläwid Ellajid neide Suggu perrä. Töprit nink Maokeisi nink Ma Mötsalisse omma Suggu perrä, nink se sündi nidade. –
 26. Nink Jummal üttel: Tekkem Innimissi omma Palge perrä, omma Saarnausse perrä, et nemma wallitsewa ülle Kalla Merren nink Ülle Linno Taiwa all nink ülle Töpra nink ülle kige Ma nink ülle kik Maokeisi, kumma Ma pääl romawa.
 27. Nink Jummal loije Jnnimist ommas Palges, Jummala Palges loije temmä tedda, temmä loije neid ütte Essatse nink ütte Emmatse.
 28. Nink Jummal önnist neid, nink üttel neide wasta: Olge suggulikko nink soetage henda nink täütke Maad, nink tekke sedda hennele alla heitlikkus, nink wallitsege ülle Kalla Merren, nink ülle Linno Taiwa all, nink ülle kik Elläja, kumma Ma pääl liguwa. –
 31. Nink Jummal kaije kik, mes temma olli tennu, nink nätse, se olli wäega hä; sis saije Õddangust nink Hommungust se kuwwes Päiw.

2. peatükk

 2. Jummal olli löppetanu säitsmäl päiwäl omma Tööd, mes temma olli tennu, nink hengas säitsmäl päiwal ommast tööst, mes temma olli tennu.
 3. Nink önnist sedda säitsmät Päiwa, nink pühhend tedda, sest et temma selsammal päiwal olli henganu kigest ommast tööst, mes temma olli tennu.
 7. Jummal se Jssand teggi innimist ma-mullast, nink puhk ellawät höngo temma nönna sisse, sis saije inniminne elläwas henges.
 8. Nink Jummal Jssand olli Aida istotanu Edenin hommungut wasta, nink pand sinna sedda innimist, kumba temma olli tennu.
 15. Et Jnniminne sedda Edeni Aida piddi harrima nink hoidma.
 16. Nink Jummal Jssand käsk innimist nink üttel: Kigest puist aijan woit sinna kül süwwa;
 17. ent hä nink kurja Tundmisse puust, sest ei peä sinna mitte söma, sest kummal päiwal sinna temmast sööt, sis peat sinna Surma ärräkoolma.
 18. Nink Jummal Jssand üttel: Se ei olle mitte hä, et inniminne ütsinda om, minna tahha tälle ütte Abbi tetta, kumb temma ümbre olgo.
 19. Sest Jummal weije kik Elläjid wälja pääl, nink kik lindu taiwa al innimisse mannu, et temma kaes, kuitao temma neid kutsus: nink nida kui inniminne kik elläjid saas kutsma, nida piddi Nimmi jäma.
 20. Ent innimissel es löita ütsike abbi, kä temma ümbre olles olnu.
 21. Sis lask Jummal rasseda Und innimisse päle saddada, nink temma jäi uino maggama; nink temma wöt ütte temma külle-luist, nink pand sedda Assend lihhaga kinni.
 22. Nink Jummal Jssand teggi ütte Naist sest külle-luust, kumba temma Jnnimissest wöt, nink weije tedda Jnnimisse mannu.
 23. Sis üttel Adam: Se om Lu minno Luust nink Lihha minno Lihhast, tedda peap Mihhe-Naises kutsutama, sest et temma Mihhest om woetu.
 24. Seperrast saap Mees omma Essa nink Emma mahha jätma nink omma Naise mannu jäma. Nink nemma sawa ollema üts Lihha.

3. peatükk

 1. Nink Siug olli kawwalamb kui kik Elläjä Wälja pääl, kumbe Jummal Jssand olli tennu, ja temma üttel Naise wasta: Kuis? Kas Jummal üttel teile, et teije ei pea söma kigist puist aijan.
 2. Sis üttel Naine Siuwu wasta: Meije söme kül neide Puije Wiljast Aijan.
 3. Ent se Pu-Wiljast, kumb kesset Aida, om Jummal üttelnu: ärge söge sest mitte nink ärge putke sedda mitte, et teije ärrä ei kole.
 4. Sis üttel Siug Naise wasta: Teije ei sa joht ärräkoolma.
 5. Enge Jummal tijap, et kummal Päiwäl teije sest söte, sis awwatas teije Silmi ülles, nink teije sate ollema ötse kui Jummal nink teedma hä nink kurja.
 6. Nink se Naine kaije, et sest Puust hä olli süwwa, nink et temma kaunis olli nätta, nink himmolik pu targas teggema, nink wöt temma Wiljast nink söije nink and ommalle Mihhele ka sest, nink temma söije.
 7. Sis awwati neide möllembide Silmä ülles; nink nemma näjewa henda allaste ollewat, nink palmitsiwa kokko Wiji pu-lehte, nink teiwa hennele Pölle.
 8. Nink nemma kuliwa Jummala se Jssanda hääld, kä Aijan käwwe, kui Päiw olli willus lännu. Nink Adam nink temmä Naine peetsiwa henda ärra Issanda Palge eest Puije sekkä Aijan.
 9. Nink Jummal heikas Adamit nink üttel: Kus sa ollet?
 10. Nink temma üttel: Minna kuli sinno hääld Aijan, nink pelgsi, sest minna olle allaste, nink peetsi henda ärra.
 11. Sis üttel Temma: Kes sulle üttel, allaste ollewat? Es sinna sest Puust ollet sönu, kummast minna sinno käsksi, et sinna es peas söma.
 12. Sis üttel Adam: Se Naine, kumba sinna mulle körwalisses ollet pandnu, se and mulle sest Puust, nink minna söije.
 13. Sis üttel Jummal Naise wasta: Milles sinna ollet sedda tennu? Nink Naine üttel: Siug pet minno ärra nink minna söije.
 14. Seperrast üttel Jummal Siwwu wasta: Sest et sinna sedda ollet tennu;
 15. sis ma tahha Waino tösta sinno waijele nink Naise waijele, nink sinno nink temma Seemne waijel; Sesamma saap sulle Pääd ärraröhhuma, nink sinna saat temma konsa ärräröhkma. (eesmänne Armo Tootus Kristussest.)
 16. Naise wasta üttel temma: Minna tahha sulle paljo Wallo sata, kui sinna käüma päle saat, sinna peat Walloga Latsi Jlmale toma nink Mihhele allaheitlik ollema, nink temma peap sinno Jssand ollema.
 17. Nink Adami wasta üttel Jummal: Sest et sinna ollet kuulnu omma Naise hääld nink ollet sönu sest puust, kumma perräst minna sinno käsksi nink ütli: Sinna ei pea sest mitte söma. Ärra wannotu olgo Ma sinno perrast, Waiwaga peat henda se pääl toitma Ello-eäl.
 18. Orjawitsu nink Ohhakid peap ta sulle kandma, nink sinna peat Rohto Wälja pääl söma.
 19. Omma Palge Heen peät sinna Leiba söma, senni kui sinna jälle Mullas saat, kummast sinna ollet woetu. Sest sinna ollet Muld nink peät jälle Mullas sama..
 22. Nink Jummal Jssand üttel: Nätse Adam om olnu ötse kui üts meist, hääd nink kurja teedma; ent nüüd et temma wälja ei künita omma kät nink wöttap ka sest Ello-puust nink sööp nink ellap iggawes.
 23. Sis aije Jummal tedda Edeni Aijast wälja Maad harrima,
 24. nink säät hommungut wasta Edeni Aida Kerubit.

4. peatükk

 2. Adam saije kats poiga; Abel läts Lammaste Karjusses ent Kain Pöllo-Mihhes.
 3. Ent sündi, et Kain Ma Wiljast Jssandalle Ohwrit weije.
 4. Nink Abel weije ka omme Lammaste Eesikust nink Jssand kaije armolikkult Abeli nink temma Ohwri päle.
 5. Ent Kaini nink temmä Ohwri päle es kae mitte: sis läggüssi Kaini Wihha wäega nink temma Palge mudi ärra.
 6. Sis üttel Jssand Kaini wasta: Milles sinna ni wihhane ollet, nink milles sinno Palge ärrämudus?
 7. Es se ni olle? Kui sinna öigede teet: sis ollet wastawötlik, ent kui sinna öigede ei te: sis maggap Pat Usse een, nink temma püwwap sinno päle; ent wallitse häste temma ülle.
 8. Nink Kain könneli Abeli omma Wellega nink sündi, kui temma Wälja pääl olli, sis karras temma Abeli omma Welle päle nink tap tedda ärra.
 9. Sis üttel Jssand Kaini wasta: Kus Abel sinno Welli om? Ent temma üttel: Minna ei tija mitte, kas ma Welle hoidja?
 10. Nink temma üttel: Mes sa teggit? Sinno Welle Werre Hääl tännitap Maast minno pole.
 11. Nink nüüd ollet sinna ärrawannotu Ma pääl, kä Suud wallale wöt Welle Werd sinno käest wasta wötma. –
 12. Hulkja Paggeja peat sinna ollema Ma pääl.
 13. Nink Kain üttel Jssanda wasta: Minno Essitus om suremb, kui et sedda peas andis antama.
 14. Nätse, Sinna ajat minno Maast wälja, et ma henda sinno Palge eest pea ärrapeetma nink Paggeja ollema: sis saap minno ärrätapma kä minno löwwap.
 15. Nink Jssand üttel tälle: Seperräst, kä Kaini tappap, sedda peap säitse wörra sunnitama. Nink Jssand pand Tähhe Kaini külge, et tedda keäke ärra es tappas, kä saas löidma. Nink Kain läts ärra Jssanda Palge eest.
 25. Perräst sündi Set, nink Adam üttel: Jummal om mulle töist Semend andnu Abeli Assemelle.
 26. Nink Settile sündi Poiga Enos. Sest ajast nakkati Juttust ütteldama Jssanda Nimmest.

5. peatükk

 5. Adam läts üttesa sadda päle kolmkümmend Ajastaiga wannas nink koli ärra.
 6. Temma perran tullew Suggu olli Set, Enos, Kenan, Mahhalaleel, Jared nink Henok.
 23. Ja Henok käwwe Jummalaga ümbre kolm sadda Ajastaiga.
 24. Nink temma Jummalikko Ello perräst wöt Jummal tedda Jlmast ärra, et temma es olle ennämb nätta.
 27. Temma Poig Metusala läts (pä Wannembide seast kige wannambas) üttesa sadda kuuskümmend nink üttesa Ajastaiga.
 29. Metusala Poig olli Lamek nink Lameki Poig Noa. Sest temma üttel: Sesinnane saap meije Tö nink Käe Waiwa ülle meid römustama se Ma perräst, kumba Jssand om ärrawandnu.

6. peatükk

 1. Nink sündi, kui Jnnimisse naksiwa sigginema Ma pääl:
 2. sis kaijewa Jummala Latse Jnnimiste Tütride päle nink wöttiwa hennele Naisis.
 3. Sis üttel Jssand: Minno Waim ei pea iggawes Jnnimistega riidlema, sest et nemma Lihha omma, siski peap neil weel aiga ollema sadda päle katskümmend ajastaiga –
 5. Nink Jssand näggi sedda Jnnimiste Kurjust suurt ollewat Ma pääl, nink kik neide Söäme Möttid kurje ollewat eggäl Ajal.
 6. Sis kahhits Jssand, et temma Jnnimist olli tennu Ma pääl, nink se teggi haiget temma Söamen.
 7. Nink Temma üttel: Minna tahha neid Jnnimissi Ma päält ärrähäetada, Jnnimissest ammak Töprani, Maokesseni nink Linnoni Taiwa al.
 8. Ent Noa löis Armo Jssanda een.
 13. Nink Jummal üttel Noa wasta: Kige Lihha Ots om minno ette tulnu, sest Ma om täüs Üllekohhut, nink nätse, ma tahha neid ärrarikku kige Maga.
 14. Te hennele ütte Kirstu (wai Laiwa) peddäjä puust, nink te Latrit Laiwa sisse ja sissest nink wäljast piddi waigota tedda ärra waigoga.
 15. Te kolm sadda künärt piutte, wiiskümmend laijutte nink kolmkümmend künärt körrutte.
 16. Aknat nink Ust peat Kirstulle teggema nink kolm Pohjat wai Laet töine töise päle.
 17. Sest minna tahha läbbi Wee Uppotusse kik Lihha hukka saata, kummal ellawät Henge sissen om Taiwa all.
 18. Ent sinnoga tahha minna omma Leppingut üllessäda, nink sinna, sinno Poja nink sinno Naine ja Poige Naise peate Kirstu sisse minnema.
 19. Päle se kigist Ellajist peat sinna kats Kirsto sisse wima, et nemma sinnoga Ello jäwa, ütte Essatse nink Emmatse.
 21. Nink wötta ka hennele kige Sögi polest mes süwwas.

7. peatükk

 4. Säitse päiwa perräst weel, sis ma lasse Wihma saddada Ma päle, nellikümmend Päiwa nink Ööd, nink tahha ärrahäetada kik mes ellap.
 5. Nink Noa teggi kik nida kui Jssand olli käsknu.
 6. Temma olli kuwwe saa ajastane Mees, kui Wee Uppotus nakkas,
 7. nink kui temma Kirsto sisse läts omma rahwaga ja kige kästu Ellajidega.
 10. Nink säitse Päiwa perräst sündi, et
 11. kissoti kik sure Süwwiusse Lättid ülles, nink Taiwa Aknid awwati,
 12. nink Wihma tulli Ma pääl nellikümmend Päiwa nink Ööd.
 18. Nink Wessi wöt Woimust, nink kaswi wäega Ma pääl, nink se Kirst läts eddesi Wee pääl.
 19. Kik körgid Mäkke katteti kinni, kumma se koggona Taiwa al omma.
 20. Wiisteistkümmend künart körrutte olli Wessi Mäkke pääl.
 23. Sis häeteti ärra kik mes Ma pääl olli, Jnnimissest, Töprani, Maokesse nink Linnoni Taiwa
 24. Nink Wessi wöt woimust Ma pääl sadda ja wiiskümmend Päiwa.

8. peatükk

 1. Sis möttel Jummal Noa päle, nink Jummal nöst Tuuld Ma päle, nink Wessi kahhani ärra.
 2. Nink Süwwiusse kaiwo nink Taiwa Aknid sulleti kinni, nink se Wihm Taiwast peeti kinni,
 3. nink Wessi katte wähhemballe saa päle wiekümne Päiwä perräst.
 4. Nink se Kirst jäi saisma Mäe pääl.
 5. Eesmätsel kümne Kuu Päiwal sis nätti jälle Mäe otsa.
 6. Neljakümne Päiwa perräst, sis teggi Noa se Kirsto Akna wallale,
 7. nink lask ütte Kaarna wälja, se lennas katsipeide, senni kui Wessi ärra kuiwi Ma Päält.
 8. Sis lask temma ütte Tuwikest wälja, et ta näes kas Wessi ärrawähhänu Ma pääl.
 9. Ent kui Tuwikenne es löwwa Hengust ommale Jallule, sis tulli temma jälle taggasi Kirsto mannu, sis künit Noa omma Kät wälja, nink töi jälle Kirsto sisse.
 10. Sis oot weel seitse Päiwa, nink lask taas sedda Tuwikest Kirstust wälja.
 11. Nink se Tuwikenne tulli temma mannu Öddango wasta nink nätse üts ärramurtu Öli-Pu-Leht olli temma Suun, sis moist Noa Wet ollewat ärrawähhenu Ma pääl.
 12. Ent temma oot weel töise säitse Päiwa, nink lask sedda Tuwwikest wälja, nink temma es tulle mitte jälle taggasi.
 13. Sis wöt Noa Kirsto Kattust mahha, nink kaije, nink nätse Ma olli ärratahhenu. –
 15. Sis üttel Jummal Noale:
 16. Minne wälja Kirstust, sinna, omma Naise, Poige nink Poige Naistega, ja kige mu Ellajidega, kumma sinnoga omma.
 18. Sis tulli Noa wälja Ommatsidega.
 19. Nink kik Ellaja, Maokesse, nink Linno, kik, mes romap Ma pääl omma Suggu perra, se tulli wälja Kirsto sissest.
 20. Nink Noa teggi Jssandalle Altarit ülles, nink ohwrits Pallotusse Ohwrid.
 21. Nink Jssand tuus sedda maggusat Haiso, nink Jssand üttel omman Söamen: Minna ei tahha mitte eddespäide sedda Maad ärrawandu Jnnimiste perrast, ehk kül Jnnimisse Söame Mötte kurri om norest east sani –
 22. Senni kui Ma saisap ei pea mitte mahha jäma Külw nink Poim, külm nink pallaw, Suwwi nink Talwe, Päiw nink Ö.

9. peatükk

 1. Nink Jummal önnist Noat nink temma Poigi nink üttel: Olge suggulikko, nink soetage henda nink täütke Maad.
 3. Kik mes ligup nink ellap, olgo teil Sögis ötse kui haljast Rohto olle minna teile andnu.
 4. Ent sedda Lihha omma Elloga se om temma Werrega ärge söge mitte.
 5. Sest tööste, minna tahha teije Ello Werd otsi kige Ellajide käest, nink eggamihhe käest, kä temma Welli om, tahha ma Jnnimisse Henge tagga nouda.
 6. Keä Jnnimiste Werd ärrawallap, selle Werri peap jälle Jnnimissest ärrawalletama, sest Jummal om Jnnimist omma Palge perrä lonu.
 11. Minna säe ülles omma Leppingut teijega. Wee-Uppotus ei pea ennamb tullema Maad ärrärikma.
 12. Se om se Leppingo Täht:
 13. Omma Wikkakaart olle minna Pilwe sisse pandnu.
 14. Nink peap sündima, kui minna Pilwe Ma ülle sa weddama, et minno Wikkakaar Pilwin nättas:
 15. sis tahha minna omma Leppingo päle mõttelda, kumb minno nink teije waijel om, et ei pea ennämb Wessi tullema Uppotusses kik Lihha ärrärikma.
 18. Noa Poja, kumma Kirstust wälja tulliwa, olliwa Sem, Kam nink Jawet.

11. peatükk

 1. Kigil Maal olli weel üts Keel nink Könne.
 3. Sis ütliwa eggamees omma Lähhemba wasta: Läkke, tekkem Sawwi Kiwwe nink pallotagem neid köwwas;
 4. nink tekkem hennele Lina ülles nink Torni, kumma Harri Taiwatte puttup, nink tekkem hennele kuulsa Nimme, et meid se koggona Ma päle ärrä ei pillota.
 5. Sis tulli Jssand mahha, sedda Lina nink Torni kaema, kumba Jnnimisse Latse teiwa.
 6. Nink temma üttel: Nätse se om üts Rahwas, nink neil om kigille üts Keel, nink nemma omma nakkanu sedda teggema, nink ei sa mahha jätma, mes nemma möttelsiwa.
 7. Läkkem nink essitagem neide Keeld, et ütsike ennamb omma Lähhämba Keeld ei moista.
 8. Nink Jssand pillas neid säält ärra koggona Ma päle nink nemma jättiwa mahha sedda Torni ehhitamast.
 9. Se perrast kutsutas tedda Pabelis, sest et Jssand sääl kige Ma Keele ärraessit ja pillas neid ärrä laijalle kige Ma päle.
 10. Kats Ajastaiga perräst Wee Uppotust sünnit Noa Poig Sem, Arwaksad.
 15. Selle olli üts Poig Sala. Salale olli Ewert. Eweri Poig olli Peleg.
 18. Peleki Poig olli Regu. Regule olli Poig Serug
 22. nink temma poig Nahhor. Nahhori Poig olli Tara.
 26. Sesamma sünnit Abrahamit, Nahorit nink Haranit
 27. Ent Haran sünnit Lottit.
 29. Abrahami Naise Nimmi olli Sarai. Se olli sugguta nink temmal es olle Last.

12. peatükk

 1. Nink Issand olli Abrahami wasta üttelnu: Minne wälja ommast Maast, nink ommast Sugguwössast, nink omma Jssa-Majast, se Ma sisse, kumba minna sa sulle näutmä.
 2. Nink minna tahha sinno suure Rahwa Jssas tetta, nink sinno önnistada, nink sinno Nimme suures tetta.
 3. Nink Sinno sissen peap kik Suggu Ma pääl önnistetama.
 4. Sis läts Abraham wälja nink Lot läts temmaga. Nink Abraham olli wie Ajastalinne Mees kattesa kümmend, kui temma Haranist ärraläts.
 6. Nink Abraham könd möda sedda Maad ammak Sikemmi Paika, More laggeda pole, kus tol hawal Kananitri elliwa.
 7. Sääl näut henda Jssand Abrahamille nink üttel: Sinno Seemnelle tahha minna sedda Maad anda. Nink temma teggi sinna Altari ülles Jssandalle, kä henda temmale olli näutnu.

13. peatükk

 2. Abraham läts wäega rikkas Karjast, Höbbedast nink Kullast.
 3. Nink temma läts omma Teed Lounast Peteli ammak tohhe Paika, kun eesmält temma Teld olli,
 4. se Altari Paika, sääl heikas Abbi Issanda Nimme.
 5. Ent Lottil, kä Abramiga läts, olli ka Lambid nink Töprit nink Telde.
 6. Seperräst es kanna se Ma neid mitte ütten koon ellämä, sest neide hääd olli paljo.
 7. Nink Abrami nink Lotti Karja Kaitsjide waijel olli riid.
 8. Sis üttel Abram Lottile: Ärra olgo, pallem, rida minno nink sinno waijel nink minno ja sinno Karjuste waijel, sest meije olleme Wellitse.
 9. Es kik Ma sinno een olle tühhi? Lahku pallem minnust ärra: Kui sinna läät hääle, sis lä minna kurralle, ehk kui sinna läät kurralle, sis läe minna häle pole.
 10. Sis töst Lot omma Silmi ülles nink kaije kik Jordani laggedad Maad, et kigin Paikun Wet olli, enne kui Jummal Sodomat nink Komorrat ärrahäet, ötse kui Jssanda aid.
 11. Sis wallits Lot hennele kik Jordani laggedad Maad, nink nida lahku Welli töisest ärra.
 12. Abram elli Kanaani Maal
 14. nink Jssand üttel temmale: Tösta ülles omme Silmi nink kae Pohja nink Hommungo nink Merre pole.
 15. Kik sedda Maad tahha ma sulle anda nink sinno Seemnelle iggawees.
 16. Ja minna tahha sinno Seemend tettä, ötse kui Tolmo Ma pääl, kui keäke Tolmo woip ärräluggeda, se peäp ka sinno Seemend ärräluggema.
 17. Tösse ülles nink minne se Ma läbbi piutte nink laijatte, sest sulle tahha minna seddä anda.

15. peatükk

 1. Perräst sündi Jssanda Sönna Abrahamille Näun, nink üttel: Ärrä päljako mitte Abraham, minna olle sulle Kilp nink Palk mes wäega suur om.
 2. Abraham üttel: Jssand, Jssand, mes sinna tahhat mulle anda, kunna minna eddesi lä ilma latseta, nink minno Majapiddäjä, sesinnane Elieses Tamaskust saap minno Perrändaja ollema.
 4. Nink nätse, Jssand üttel: Se ei pea mitte sinno Perrändäja ollema, enge keä sinno Jhhust tullep.
 5. Perräst temmä weije teddä wäljä nink üttel: Nüüd kae ülles Taiwa pole, nink loe ärrä neid Tähti, kas sa woit neid ärräluggeda? Nida peäp ka sinno Seemen ollema.
 6. Nink Abraham usk Jssandat, kä arwas seddä temmale Öigusses.
 18. Tol Päiwal teggi Jummal Leppingut Abrahamiga nink üttel: Sinno Seemnelle olle minna seddä Maad andnu, Egipti Ma jööst sani ammak se suure Pratti jöni.

17. peatükk

 1. Ent kui Abraham üttesäkümmend päle üttesä Ajastaga wanna olli, sis näüt Jssand henda Abrahamille nink üttel temmä wasta: Minna olle Jummal se kigewäggewänne, käü minno een, nink olle ussutaw.
 4. Minna, nätse, peä omma Leppingut sinnoga nink sinna peät paljo Rahwa Jssäs sama.
 5. Seperräst ei peä sinno Nimmi ennämb Abramis kutsutama, enge sinno Nimmi peäp Abraham ollema, sest minna olle sinno paljo Rahwa Essäs pandnu,
 6. nink Kunninga peäwa sinnust tullema.
 10. Se om minno Lepping, kumba teije peäte hoidma minno nink henne waijel, nink perräst sinno Seemne waijel, et kik Meestepolinne Suggu teilt peäp ümbreleigatama.
 12. Kattesa Päiwä wanna Pois-lats peäp teil ümbreleigatama, keä sinno koddun om sündinu ehk sinno rahha perräst ostetu,
 13. nink minno Lepping peäp teije Lihha küllen ollema iggawetses Leppingus.
 15. Jummal üttel päle se Abrahami wasta: Sinna ei peä omma Naise Nimme mitte Sarais kutsma, enge Sara peäp temmä Nimmi ollema.
 16. Sest minna tahha teddä önnistada, nink ka temmäst sulle ütte Poiga anda, nink tahha teddä önnistada nink temmä peäp suures Rahwas sama nink Rahwa Kunninga peäwa temmäst töusma.
 19. Sinna peät temmä Nimme Jsakis kutsma.
 21. Omma Leppingut tahha ma temmäga üllessäda, kumba sulle Sara saap ilmale toma, ötse sel ajal, ajastaja perräst.
 26. Ent Abraham täüt selsammal päiwäl ümbreleikamisse Sädus.

18. peatükk

 1. Nink Jssand näüt hendä Abrahamille Mamre se Tamme-Mötsa sissen, kui temmä omma Maija-usse een iste, kui pallaw olli.
 2. nink nätse kolm Meest saisiwa temmä een. Sis joosk temmä neide wasta, kummard mahha mani
 3. nink üttel: Issand pallem, kui minna olle Armo löidnu sinno Silmin, sis ärräminge mitte ommalt Sullaselt mödä.
 5. Minna tahha teile pallakest Leibä tuwwa nink kinnitage omma Söänd, perräst woite minnä. Nink nemmä ütliwä: Te nida.
 6. Nink Abraham rühk omma Naise mannu nink üttel: Rühhi, seggä kolm möto Nissu-Jahho, kasta nink te Kooki.
 8. Perräst töije temmä Wöissind nink Pimä nink sest Kokist, kumba temmä olli walmistanu, nink pand neide ette, nink temmä sais neide een se Pu al, nink nemmä söijewä.
 9. Sis ütliwä nemmä temmä wasta: Kus om Sara, sinno Naine? Nink temmä üttel: Nätse sääl korjussen.
 10. Nink temmä üttel: Töttelikkult ajastaja perräst peäp Saral, sinno Naisel, Poig ollema. Nink Sara kuuld seddä Teldi-Usse taggan.
 11. Ent Abraham nink Sara olliwa wanna, nink mönda päiwä ellänu.
 12. Sis narati Sara essi hennesen.
 13. Jssand üttel Abrahami wasta: Melles Sara seddä narap?
 14. Kas peäs ütsike Assi Jssandalle rasse ollema? Säetul sel Ajal tahha minna jälle sinno mannu tulla, nink Saral peäp Poig ollema.
 16. Perräst tössiwa ne Mihhe ülles, nink käniwä hendä Sodoma pole, nink Abraham läts neidega, neid saatma.
 17. Nink Jssand üttel: Kas minna peä ärrä peetmä Arahami eest? Mes minna te?
 18. Kunna temmä sissen peäp önnistetama kik Rahwas Ma pääl.
 19. Sest minna tunne teddä et temmä saap käskma omme Latsi nink omma Maija perräst seddä Jssanda Teed hoita, et nemmä teesse Öigust.
 20. Sest et nüüd Sodoma nink Komorra pattu omma wäega kurja nink rasseda.
 21. Sis tahha minna nüüd alla minnä nink kaija, kas nemmä kohhalt se Hölli perrä, kumb minno ette om tullnu.
 22. Nink ne Mihhe käniwä hendä säält ärrä, nink lätsiwa Sodoma pole, ent Abraham sais weel Jssanda een.
 23. Nink Abraham aste liggi nink üttel: Kas sa tahhat Öigedat ärrähukkada ülleanetuga.
 24. Ehk om wahhest wiisküm̃end Öigedat; kas siña ei tahha selle Paigalle mitte Armo näütä, wiekümmne Öigedide perräst.
 25. Kas se kige Ma-Jlma Sundja es peäs Oigust teggemä?
 26. Sis üttel Jssand: Kui minna Sodoman löwwä wiiskümmend Öigedat: sis tahha minna neide perräst selle koggona Kottusselle andis anda.
 27. Abraham üttel: Nätse, pallem, minna olle julgunu Jssanda wasta könnelema, ehk minna küll Muld nink Pörm olle.
 28. Ehk om wahhest wiis wähhämb wiiskümmend Öigedat, kas sinna neide wie perräst seddä terwet Lina tahhat ärrähukkada. Nink temmä üttel: Ei tahha, kui minna säält nellikümmend päle wiis löwwä.
 29. Nink temmä wöt weel pajatada temmä wasta nink üttel: Ehk sääl löwwis wahhest nelliküm̃end? ent Tem̃ä üttel: Sis ei tahha minna mitte neide nellikümmne perräst.
 30. Ärräsago pallem wihhatses, Jssand, et minna weel pajata, ehk sääl löwwis kolmkümmend? Temmä üttel: minna ei tahha seddä mitte tettä kui minna sääl kolmkümmend löwwä.
 31. Taas üttel temmä: Minna olle julgenu Jssanda wasta könnelema, ehk sääl katskümmend? Nink temmä üttel: Kattekümmne perräst tahha Armo näütä.
 32. Wimäte üttel temmä: Ärrä wötko, pallem, Wihhas, Jssand, et minna weel sel puhhul könnele ennege, ehk sääl löitäs kümme ollewat? Ent temmä üttel: Ka kümmne perräst ei tahha neid mitte ärrähukkada.
 33. Nink Jssand läts ärrä nink Abraham käänd omma Paika.

19. peatükk

 1. Ne kats Engli tulliwa Sodomatte öddangul, nink Lot iste Sodoma Wärräten, nink kui temmä neid näggi, sis tössi temmä ülles neide wasta, nink kummard omma palgega mani;
 2. nink üttel: Tulge, pallem, omma Sullase Maija, nink jäge öses; ent nemmä ütliwä, ei mitte, enge meije tahhame Ulitse päle jädä.
 3. Ent kui temmä neid wäije ülliwäega: sis lätsiwä sisse, nink temmä teggi neile Söömaiga, nink kütsäs hapnematta Kooki, nink nemmä söiwä.
 4. Ent enne kui nemmä olliwa maggama heidnu, sis tulliwa ne Lina Mihhe, Sodoma rahwas, nore nink wanna, kige ümbre se koa;
 5. nink heiksiwa Lotti: Kus ne Mihhe omma, kumma sel Ööl omma sinno mannu tulnu? To neid wäljä.
 6. Sis läts Lot wälja
 7. nink üttel: ärge tekke neile Meestelle mitte kurja,
 8. sest ne omma minno Kattusse Warjo alla tulnu.
 9. sis ütliwa nemmä: Sinna Wöras tahhat meije Sundja olla. Sis tüksiwä nemmä wäega, nink tulliwa seddä Ust ülleskangutama.
 10. Ent ne Mihhe ajewa omma Kät wäljä, nink tõmbsiwa Lotti sisse henne mannu Kotta, nink panniwa Ust kinni.
 11. Ent neid Mehhi, kumma se Koa Usse een olliwa, leiwä nemmä Pimmedussega nida, et nemmä ärräwässiwä seddä Ust löiden.
 12. Sis ütliwa ne Mihhe Lotti wasta: Kas sul siin muido weel keddäke om? – se mingo wäljä sest Paigast.
 13. Sest Jssand om meid lähhätänu seddä ärrärikma.
 15. Ent kui hommungunne haggo tössi, sis käsksiwa ne Engli Lotti jöuda nink ütliwä: Tösse ülles, wötta omma Naist nink omma kats Tüttärt, et sinna hukka ei sa, sesinnatse Lina Essitussen.
 16. Ent temmä wiwi, sis wöttiwa ne Engli neid kät pitte, weijewä neid wäljä nink ütliwä: Pästä omma henge, ärrä kaego mitte taade, nink ärrä saisko mitte se laggeda pääl, enge pästä omma henge Mäe päle, et sinna hukka ei sa. –
 23. Päiw tössi Ma päle, kui Lot sinnä Paika, mes ta hennele olli pallelnu, Zoaritte tulli.
 24. Sis lask Jssand saddada Sodoma nink Komorra päle Törwa nink Tuld Taiwast.
 25. Nink temmä käänd ümbre kik neid sammu Lina, nink kik se Kottusse, nink kik neide Linu Elläjid, nink se Ma Wilja.
 26. Ent Lotti Naine kaije taade, nink saije Sola-Tulbas.
 27. Abraham kaije sest Paikast, kun temmä Jssanda een olli saisnu,
 28. Sodoma nink Kommorra pole nink kige se Ma kottusse laggeda pole, nink nätse, Suits tössi ülles sest Maast, ötse kui Ahjo Suits.

21. peatükk

 1. Jssand teggi Saralle nida, kui temmä olli pajatanu. Nink Abraham olli sadda Ajastaja wanna, kui tälle Jsaak, temmä Poig sündi.
 4. Kui ta kattesa Päiwä wanna olli, sis leikas temmä Poiga ümbre Jummala käskmisse perrä.
 8. Nink kui Lats kaswi nink wöroteti ärrä, sis teggi Abraham sure Wöraspiddo.
 9. Nink Sara näggi Haggari se Egiptileise Poiga, kumba temmä Abrahamille olli sündinu, Narija ollewat.
 10. Sis üttel temmä Abrahami wasta: Aja seddä Näutsikut nink temmä Poiga Jsmaelt ärrä, sest se Näutsiko Poig ei pea mitte perrändämä Jsaakiga. –
 12. Jummal üttel Abrahami wasta: Se ärrä olgo mitte kurri sinno Melest. Te, mes Sara üttel; sest Jsaakin peäp sulle Seemend nimmitämä. –
 14. Sis tössi Abraham hommungult warra ülles, nink wöt Leibä nink ütte Plassi Wet nink and seddä Hagarille, nink pand temmä Pihha päle, nink seddä Last, nink lähhät teddä ärrä.

22. peatükk

 1. Perräst neid Asju sündi, et Jummal Abrahami kiusas, nink höikas: Abraham, nink temmä üttel: Siin ma olle.
 2. Nink temmä üttel: Et wötta omma ainust Poiga, keddä sinna armastat, seddä Jsaakit, nink minne Moria Male, nink ohwritse sääl Pallotusse-Ohwris ütte Mäe pääl, kumba minna sa sulle näütmä.
 3. Sis tössi Abraham hommungult warra ülles, nink pand omma Eeslit Saddula alla, nink wöt kats Poisi nink Jsaak omma Poiga; lahk puid Pallotusse Ohwris, nink läts sinnä Paika, kumba Jummal tälle olli üttelnu.
 4. Kolmandal Päiwäl töst Abraham omme Silmi ülles, nink näggi seddä Paika kawwest.
 5. Nink Abraham üttel omme Poise wasta: Jstke teije siin Eesli man, ent minna nink se Poisikenne tahhame sinnä minnä, nink kui meije olleme kummardanu, sis tahhame jälle taggasi teije mannu tulla.
 6. Sis wöt Abraham Pallotusse Ohwri Puid, nink pand Isaaki, omma Poija, päle nink wöt henne kätte Tuld nink Wäist nink lätsiwä möllemba üttenkoon.
 7. Nink Jsaak üttel omma Essä wasta: Minno Essä! ent temmä üttel: Nätse, siin ma olle, minno Poig. Sis üttel temmä: Nätse siin om Tulli nink Pu, ent kus se Woon om Pallotusse Ohwris.
 8. Sis üttel Abraham: Jummal essi saap hennele Wona ärräkaema, minno Poig, Pallotusse´Ohwris, nink nemmä lätsiwä möllemba üttenkoon.
 9. Kui nemmä nüüd tulliwa sinnä Paika, kumba Jummal tälle olli üttelnu; sis teggi Abraham sinnä ülles Altrid nink sääd Puid sinnä päle, nink keüt Jsaakit, omma Poiga, kinni, nink pand teddä Altri päle ülles Puije päle,
 10. künit Kät wäljä nink wöt Wäist omma Poiga ärrätappa.
 11. Sis heikas teddä Jssanda Engel Taiwast, nink nimmit Abraham: Abraham! ent temmä üttel: siin ma olle.
 12. Sis üttel temmä: Ärrä tekko selle Poisille middäke; sest minna näe jo, et sinna Jummalat pelgät, nink ei olle ka ommalle ainulle Pojale Armo andnu minno perräst.
 13. Sis töst Abraham omme Silmi ülles, nink nätse, üts Oinas olli temmä taggan paksun Wössun kinni omme Sarwe piddi. Sis läts temmä nink wöt seddä Oinast nink ohwrits seddä Pallotusse-Ohwris omma Poja assemelle.
 15. Se Jssanda Engel heikas Abrahamit nink üttel:
 16. Minna olle essi henne man wandnu, ütlep Jssand,
 17. önnisten ma tahha sinno önnistada nink kaswaten sinno Seemend kaswatada, ötse kui Taiwa-Tähte, nink kui Liwa, kumb Merre weren om nink sinno Seemen peäp omme Wainlaiste Wärräjid perrändäma.
 18. Nink Sinno Seemnen saap hendä önnistama kik Rahwas Ma pääl, sest et sinna minno hääld olled kuulnu.
 19. Nink Abraham käänd jälle taggasi omme Poiste mannu, nink nemmä nössiwa nink lätsiwä ütten ärrä Persawahe, sest Abraham olli Persawan.

24. peatükk

 1. Ent kui temmä wannas läts nink mönda Päiwä olli ellänu, nink Jum̃al teddä kigin önnistanu:
 2. sis saat temmä omma Sullast, keä se wannamb olli temmä Koan, nink kik wallits, mes temmäl olli,
 3. temmä Pojale Jsaakille Naist wötma, mitte Kananiitre Tütrist,
 4. enge temmä Höimlaste seäst.
 10. Nink se Sullane läts Mesopotamia Maale, Nahori Lin.
 11. Nink temmä lask neid Kameli mahha heitä Lina een, ütte Kaiwo man öddango pole kui Wee-toja wälja tulliwa.
 15. Sis tulli ka Repekka wäljä, kumb olli sündinu Petuelile, Milka, Nahori, Abrahami Welle Naise Pojalle, nink temmä Wee-annum olli temmä Pihha pääl.
 16. Nink se Tütruk olli wäega illus Palgest nink temmä läts alla Kaiwo mañu, täüt om̃a Annumat n. tulli ülles.
 17. Sis joosk se Sullane temmä wasta nink üttel: Lasse minno, pallem, weidi Wet juwwa sinno Annumast.
 18. Nink temmä üttel: Jo, minno Jssand! –
 21. Ent se Mees immetelli teddä, nink olli waik, et temmä tedä saas, kas Jssand temmä Teele olli önne andnu, wai es olle.
 23. Perräst üttel temmä: Kas om meil sinno Jssa Maijan Maad Öses jädä.
 25. Nink temmä üttel: Meil om Ölgi nink Sötä kül nink Maad Öses jädä.
 28. Sis joosk se Tütrik nink kulut seddä Asja omma Emmä Maijan.
 29. Nink Repekkal olli Welli, sel olli Nimmi Laban: nink Laban joosk wälja se Mihhe mannu, Kaiwo mannu,
 31. nink üttel: Tulle sisse sinna Jssanda önnistetu, melles sinna Ussen saisat? Sest minna olle Maija walmistanu nink Maad Kammelille.
 32. Sis tulli se Mees Maija, nink päst omme Kammeli ärrä, neile anti Ölgi nink Söta;
 33. nink temmäle panti Süwwä ette; sis üttel temmä: Minna ei sö mitte enne, kui minna omma Asja olle ärräkönnelnu, nink temmä üttel: Könnele.
 34. Sis üttel temmä: Minna olle Abrahami Sullane.
 35. Nink Jssand om minno Jssandat wäega önnistanu, et temmä sures sanu, nink om tälle andnu Lambid nink Härgi, Höbbedat nink Kulda, Sullasid nink Näütsikuid, Kammeli nink Eslit.
 36. Nink Sara, minno Jssanda Naine, om minno Jssandalle ütte Poiga tonu, nink selle oma temmä andnu kik, mes temmäle om.
 37. Ent minno Jssand pand minno wandma nink üttel: Ärräwötko mitte Naist minno Pojale Kananitrite Tütrist –
 38. enge minne minno Essä Maija, ja minno Suggulaiste mannu, nink wötta Naist miño Pojale.
 39. Sis ütli minna om̃a Jssandalle: Kui wahhest se Naine ei wötta minno perrä tulla.
 40. Ent temmä üttel minno wasta: Se Jssand, kenne Silmi een minna ikkes olle käünu, saap omma Englit sinnoga lähhetama, nink sinno Teed önnistama, et sinna minno Pojale Naist wöttat minno Jssa Maijast.
 41. Sis ollet sinna minno Wandmissest pohhas, kui sinna minno Suggu wössa mannu saat, nink kui nemmä sulle ei anna.
 42. Nink minna tulli täämbä se Kaiwo mannu nink ütli: Jssand, minno Jssanda Abrahami Jummal, kui sinna, pallem, minno Teed ollet õnnelikkus tennu, kumba minna könni.
 43. Nätse, minna saisa siin Kaiwo man, sis olgo, kui üts Neitsi wäljä tullep ammutama, nink minna temmäle ütle: Anna mulle, pallem, weidi Wet juwwa ommast Annumast.
 44. Nink temmä minno wasta ütlep: Jo sinna, ja ma tahha ka Kammelille ammutada, et sesamma Naine om, kumba Jssand minno Jssanda Pojale om ärräkaenu.
 45. Kui minna olli lõpnu kõnnelda omman Söämen, sis tulli Repekka wälja nink läts alla Kaiwo mannu nink ammut, ja minna ütli temmäle: Anna, pallem, mulle juwwa.
 46. Sis rühk temmä omma Annumat mahha laske nink üttel: Jo, minna tahha sinno Kammeli ka ärrä jota, nink minna jöije nink temmä joot Kammeli ka ärrä.
 47. Sis ma küssi temmält: Kenk Tüttär es sinna ollet? nink ta üttel: Minna olle Petueli Nahori Poja Tüttär, kumb tälle Milkart oma sünnitänu: sis panni minna se Otsa-Lehhe temmä Otsa nink neid Käeröngid temmä Käe ümbre.
 48. Nink minna kummardi mahha, palsi nink kitsi Jssandat, kä minno öige Te päle olli saatnu, minno Jssanda Welle Tüttärt temmä Pojale wötma.
 49. No nüüd, kui teije ne ollete, kumma tahhate Armo nink Usku minno Jssandalle ülles näütä, sis andke mulle tedä, nink kui teije ei tahha, andke mulle ka tedä et ma hendä känä, hääle ehk kurrale pole.
 50. Sis koste Lapan nink Petuel: Se Assi tullep Jssandast, seperräst ei woi meije kurja ei ka hääd sinnulle lausta.
 51. Nätse Repekka om sinno een, wötta teddä nink minne, nink temmä olgo Naine sinno Jssanda Pojale.
 52. Kui Abrahami Sullane neide Sönna kuuld, sis kummard temmä mahha Jssanda ette.
 53. Nink wöt wäljä Höbbe- nink Kulla-Riistu nink Reiwid nink and Repekkalle nink ka temmä Wellele nink temmä Emmäle kallit Asju.
 54. Sis söijewa nink jöijewa nemmä, nink jäiwä sinnä Öses, nink tössiwa hommogult warra ülles, nink temmä üttel:
 56. Ärräwiwitago minno mitte, sest Jssand om minno Teed önnelikkus tennu.
 61. Sis tössi Repekka omme Tütrukuidega nink söitsiwa ratsal Kammeelde Säljän nink lätsiwa Abrahami Sullase perrä.
 64. Ent Jsaak olli wäljä lännu palwust piddäma Wäljä pääl Öddango pole nink temmä töst omme Silmi ülles nink kaije, nink nätse! Kammeli olliwa tulleman.
 66. Se sullane juttust Jsaakile kik neid Asju, kumbe temmä ärrätallitanu.
 67. Nink Jsaak weije Repekkat, Sara omma Emmä Teldi sisse nink temmä saije tälle Naises nink temmä armast teddä nink römustedi omma Emma perräst.

25. peatükk

 20. Jsaak olli nellikümmne ajastalinne Mees, kui temmä Naist wöt.
 21. Nink pallel Jssandat Naise eest, sis saije Repekka, temmä Naine, rasses.
 24. Kui nüüd aig täüs olli, et temmä piddi Jlmale toma, nätse sis olliwa Katsike.
 25. Se eddimänne olli kohhalt kui karwanne Reiwas, selle kutsiwa temmä Nimmi Esau,
 26. nink se töise Nimmi Jakob.
 27. Nink ne Poisi saiwa sures.
 28. Nink Jsaak armast Esaut, ent Repekka armast Jakobit.
 29. Ütskörd olli Jakob Kedüst keetnu, kui Esau tulli Mötsast, nink olli wässinu.
 30. Sis üttel Esau Jakobi wasta: Lasse, pallem, minno serwätä sest werrewäst Ruwwast.
 31. Ent Jakob üttel: Mü mulle täämbä omma Eensündimist.
 32. Esau üttel: Nätse, minna lä siski Surma, mes mulle se Eensündiminne tarwis tullep.
 33. Nink Jakob üttel: Sis wannu mulle täämbä, nink temmä wand tälle, nink möije ärrä omma Eensündimist Jakobille.
 34. Sis and Jakob Esauille Leiba nink seddä Läätse-Kedüst. Nida pölg Esau ärrä seddä Ennesündimist.

27. peatükk

 1. Sis sündi, kui Jsaak olli wannas lännu nink temmä Silmä pimmedas, et ta heikas Esaut, omma surembat Poiga,
 2. nink üttel: nätse pallem, minna olle wannas lännu, minna ei tijä mitte omma Koolmisse päiwä.
 3. Sis wötta nüüd pallem, omma Riista nink minne Mötsa nink püwwa mulle ütte püüdust.
 4. Nink te mulle himmo roga, nida kui minno mele perräst om, nink te mulle täämbä, et ma sö, et minno Heng sinno önnistas, enne kui minna ärräkole.
 5. Ent Repekka kuuld, mes Jsaak könnel. Nink kui Esau Mötsa läts, Püwwist püüdma koddo tuwwa:
 6. Sis üttel Repekka Jakobi wasta:
 8. Kule nüüd, minno Poig, minno hääld se sissen, mes minna sinno kässe.
 9. Minne, pallem, Lammaste mannu, nink wötta mulle säält kats häid Kitse-Poigi, sis tahha minna Essäle sest Roga tettä, nida kui temmä mele perräst om.
 10. Nink sinna peät Essäle wimä, et temmä sööp nink sinno önnistap enne omma Koolmist.
 11. Ent Jakob üttel Emmäle: nätse Esau minno Welli om karwane, ent minna olle sille Mees.
 12. Ehk wahhest minno Essä puttup minno, sis sa minna temmä Silmin ötse kui Petja ollema, nink sa henne päle Wannet temmä Önnistusse eest.
 13. Sis üttel Emmä: Sinno Wanne olgo minno pääl, minno Poig, kule ennege minno hääld, minne nink to mulle.
 14. Sis läts temmä wöt, nink töije ommale Emmäle, nink Emmä teggi Himmo-Roga, nida kui Essä mele perräst olli.
 15. Nink Repekka wöt Esau omma suremba Poja parrembid Reiwid, kumma temmäl koddun olliwa, nink pand neid Jakobi omma wähhembä Poja Sälgä.
 16. Ent neid Kitse-Poja Nahku pand temmä temmä Käe ümbre nink ümbre temmä Kaala ülle.
 17. Nink and seddä Himmo-Roga nink Leibä, kumba temmä olli tennu, Jakobi omma Poja kätte.
 18. Nink temmä läts omma Essa mannu nink üttel: Minno Essä,
 19. tösse, pallem, ülles, istu, nink sö minno Püwwisest, et sinno heng minno önnistap.
 20. Sis üttel Jsaak: Mes se om, et sinna seddä ni ussinaste ollet löidnu? ent temmä üttel: Jssand sinno Jummal aije seddä minno wasta.
 21. Sis kuts Jsaak Jakobit mannu,
 22. puttu teddä nink üttel: Se hääl om Jakobi hääl, ent ne Käe omma Esau Käe karwatse,
 23. nink temmä önnist teddä.
 24. Sis küsse weel: Kas ollet minno Poig Esau. Ent Jakob üttel: Minna olle.
 25. Sis üttel temmä: To tennä mulle, et minna omma Poja Püwwisest sö, et minno Heng sinno önnistap. Temmä weije tälle, sis söije, nink temmä töije tälle ka Wina juwwa.
 26. Perräst üttel Essä temmä wasta: Astu liggi minno Poig nink anna mulle Suud.
 27. Sis tuus temmä Reiwaste haiso, nink önnist teddä nink üttel: Nätse minno Poja hais om ötse kui Pöllo hais, kumba Jssand om önnistnu.
 28. Jummal andko sulle Taiwa Kastest nink Ma Lihhawust nink paljo Wilja nink Wina.
 29. Rahwas orjago sinno. Olle Essand sinno Wellistelle nink sinno Emmä Latse kummardago sinno. Sinno Wandja olgo ärräwannotu nink sinno Önnistaja olgo önnistetu.
 30. Nink sündi, kui Jsaak olli löppetanu Jakobit önnistada nink Jakob olli jo weljä lännu omma Essä mant, sis tulli temmä Welli Esau ommast Püüdmissest koddo.
 31. Nink temmä teggi ka Roga nink weije ommale Essäle.
 32. Sis küsse Jsaak: Kes sa ollet? Ent temmä üttel: Minna olle sinno Poig Esau.
 33. Sis heiti Jsaak ülli wäega ärrä, nink üttel: Kes sis se Püwwisse Püüdja om olnu, keä mulle töije, nink minna olle kigest sönu, enne kui sinna tullid nink olle teddä önnistanu?
 38. Ent Esau üttel Essäle: Om sulle se üts önnistus ennege minno Jssä? önnista minno ka. Nink Esau töst omma hääld nink ik.
 39. Sis koste Jsaak: Nätse, se Ma Lihhawus saap sulle Ellämisse Paigas ollema nink Taiwa Kastest üllewält.
 40. Omma Möka pääl saat sinna ellämä, nink omma Welle orjama.
 41. Nink Esau wihhas Jakobit se Önnistusse perräst, kummaga temmä Essä teddä olli önnistanu.
 42. Sis kuts Repekka Jakobit, omma wähhembät Poiga nink üttel:
 43. Tösse, pakke ärrä Labani, minno Welle mannu Harani,
 45. senni kui Welle Wihha löppep nink temmä unnetap, mes sinna temmäle ollet tennu.

28. peatükk

 5. Sis önnist Jsaak Jakobit nink lähhät ärrä, nink temmä läts Mesopotamia Maale Labanni, Emmä Welle mannu.
 11. Nink johtu ütte Paika, kus ta Öses jäije, sest Päiw olli mahha lännu, nink temmä wöt se Paika Kiwwist, nink pand hennele Pähhitses, nink maggas.
 12. Nink temmä näggi Und, nätse Reddel olli pantu Ma päle, kumma Ots putte ammak Taiwatte, nink nätse, Jummala Engli astsiwa se pääl ülles nink alla.
 13. Nink nätse Jssand sais üllewän temmä pääl nink üttel: Minna olle Jssand Abrahami sinno Essä Jummal nink Jsaaki Jummal, seddä Maad, kun sa maggat, tahha minna sulle nink sinno Seemnelle anda.
 14. Nink sinno Seemen peäp ollema kui Tolmo Ma pääl, nink sinno nink sinno Seemne läbbi peäp kik Ma Suggu önnistetama.
 15. Minna olle sinnoga nink hoija sinno, nink ei tahha sinno mahha jättä, senni kui minna olle tennu, mes minna sulle olle pajatanu.
 18. Nink Jakob tössi hommogult warra ülles, nink wöt seddä Kiwwi, kumba temmä omma Pähhitses olli pandnu, nink pand teddä ülles üttes Tähhes, nink walli Ölli temmä Otsa päle;
 19. ja kuts se paiga Nimmi Petel.

29. peatükk

 32. Neist sai temmä katstöistkümmend Poiga Ruben
 33. Simeon
 34. Lewi
 35. nink Judas nink üttel: Nüüd minna tahha Jssandat kittä.

30. peatükk

 6. Tan
 8. Nahiteli
 11. Kad
 13. Assor
 18. Isaskar
 20. Sebulon
 22. Sis möttel Jummal Rahheli päle, nink kuuld teddä.
 23. Sest temmä saije rasses nink sünnit Poiga.
 24. Nink kuts temmä Nimme Josep, nink üttel: Jssand saap mulle weel töist Poiga andma.

31. peatükk

 2. Nink Jakob näggi Labani Palget, nätse, se es olle mitte ni temmä wasta kui heilä nink ülleheilä.
 3. Nink Jssand üttel Jakobi wasta: Känä taggasi omma Essä Maale, nink minna tahha sinnoga olla.
 17. Sis tössi Jakob ülles nink pand omme Latsi nink omme Naisi Kameelde Sälgä.
 18. Nink weije ärrä kik omma tenitu Karja, kumbe temmä Mesopotamia Maal hennele olli saatnu, et temmä lääs Jsaaki omma Essä mannu, Kanani Maale.

32. peatükk

 10. Nink Jakob üttel: Oh Jssand, kä sinna minno wasta ollet üttelnu: Minne jälle ommale Maale, nink omme Suggulaiste mannu, nink minna tahha sulle hääd tettä.
 11. Minna olle ülle halw kige se Armo wasta, mes sinna ommalle Sullaselle ollet tennu, sest minna olle omma Keppiga sesinnatse Jordani ülle lännu, nink nüüd olle minna kattes hulgas sanu.
 25. Ent Jakop jätteti ütsindä: sis madel üts Mees temmäga, senni kui Haggo tössi.
 26. Nink kui temmä näggi, et temmä teddä ärrä es wärä, sis ligut Temmä temmä Pusaliikmist, nink Jakobi Pusa-liikminne nissardeti ärrä Maadlemissega.
 27. Nink temmä üttel: Lasse minno ärrä, sest Haggo tössep. Ent Jakob üttel: Minna ei lasse sinno mitte ärrä, kui sinna minno ei önnista.
 28. Nink Temmä üttel temmä wasta: Mes sul Nimmi om? Temmä üttel Jakob.
 29. Sis üttel temmä: Sinno Nimmi ei peä mitte ennämb Jakobis kutsutama, enge Jsrael; sest sinna ollet Jummalaga nink Jnnimissega maelnu, nink ollet Woimust sanu.
 30. Nink Jakob küssi nink üttel: Ütle, pallem, omma Nimmi. Ent Temmä üttel: Mes sinna Nimme küssit. Sis önnist tem̃ä teddä säälsam̃an.
 31. Nink Jakob kuts se Paiga Nimme Petuel sest temmä üttel: Minna olle Jummala Palget Palget wasta nännu nink minno Heng om ärräpääsnu.

33. peatükk

 1. Nink Jakob töst omme Silmä ülles nink kaije, nätse sis tulli Esau.
 4. Ent Esau joosk temmä wasta, nink nakkas temmä ümbre kinni, nink satte temmä Kala ümbre nink and temmäle Suud, nink nemmä iksiwä.
 11. Ent Jakob üttel: Wötta, pallem, minno Andet, kumb sulle om todu, sest et Jummal mulle seddä om andnu, nink mul om kül.
 16. Nida käänd Esau tolsammal päiwäl omma Teed jälle Seira pole.
 17. Ent Jakob läts Sukotti nink teggi hennele Maja.

35. peatükk

 3. Jsrael armast Josepit ennämb kui kik omme Poigi, sest et temmä tälle temmä Wannaussen olli sündinu, nink teggi tälle kirriwät Särki.
 4. Nink kui temmä Welle näijewä, et neide Essä teddä ennämb armast, kui kik temmä Wellitsid, sis saiwa nemmä kaddelikkus.
 5. Nink Josep näggi Und nink juttust seddä ommille Wellitsille, sis wihhassiwä nemmä teddä weel ennämbest.
 6. Nink temmä üttel neide wasta: Kuulge, pallem, seddä Und, kumba minna olle nännu.
 7. Nätse, meije keüdime Wihku Nurme pääl, nink nätse minno Wihk tössi ülles püsti nink sais ka, nink nätse, teije Wihhu saisiwa ümbrel nink kummardiwa minno Wihku.
 8. Sis ütliwa temmä Welle: Sinna meije Kunningas saat ollema, nink meid wallitsema? selle wihhassiwa nemmä teddä weel ennämbäst.
 12. Nink kui temmä Welle lätsiwä omma Essä karja kaitsma Sikemin,
 13. sis lähhät Essä teddä Welliste mannu kaema.
 16. Kui weel tük Maad olli Ehwrata minna, sis saije Rahhel mahha, nink se mahhasaminne olli temmäle rasse.
 17. Sis üttel se Latsetöstja Naine temmäle: Ärräpeljako mitte, sest se om ka sul Poig.
 18. a) Ent kui temmä Heng ärräläts, sest temmä koli ärrä, sis nimmit temmä temmä Nimmi Penoni, ent temmä Essä kuts teddä Penjamin. b) Nink nemmä näijewä teddä kawwest
 19. nink ütliwä töine töise wasta: Nätse se Unnenäggijä Mees tullep tännä.
 23. Sis kisksiwä nemmä Josepille temmä kirriwät Särki mahha,
 24. nink heitiwä teddä tühjä Hauda, kun Wet es olle mitte sissen.
 27. Nink Jakob tulli Jsaaki omma Essä mannu Hebronni, kumman Abraham nink Jsaak wöra wärki omma ellänu.
 28. a) Nink Jsaak olli sadda päle kattesa kümmend Ajastaja wanna, b) Kui nüüd Midiani Kauba-Mehhe möda lätsiwä, sis tömbsiwä nemmä jälle teddä wäljä, nink möijewä Jsmaeli Rahwale katte kümmne Höbbetükki eest ärrä.
 29. nink heit henge ärrä, nink kooli omma Rahwa mannu, nink temmä Poja Esau nink Jakob mattiwa teddä mahha.
 31. Sis wöttiwa nemmä Josepi Särki, nink tappiwa ütte Sikka nink kastsiwa seddä Särki se Werre sisse.
 32. Perräst weiwä nemmä seddä Essä mannu nink ütliwa: Seddä olleme meije löidnu, kae, kas se om sinno Poja Särk?
 33. Essä tuus seddämaid ärrä nink üttel: Se om minno Poja Särk, üts kurri Elläjä om teddä ärräsönu.
 34. Nink Jakob kisk omme Reiwid katsikke
 35. nink es lasse mitte hendä römustada, enge üttel: Minna sa murreten omma Poja mannu Hauda minnemä nink temmä ik teddä.

39. peatükk

 1. Ent Josep widi Egipti Maale nink Potiwar, Waraoni Kambrekaeja nink Söa-Pälik ost teddä hennele Jsmaeli Rahwa käest.
 4. Nink Josep löis Armo temmä Silmin nink orjas teddä.
 5. Sis önnist Jssand Egiptilisse Maja Josepi perräst, nink Önnistus olli kigin, mes temmäl koddun n. wäljän olli.
 6. Seperräst jät temmä kik, mes temmäl olli, Josepi Käe alla. Ent Josep olli illus Palgest nink kaunis nättä.
 7. Seperräst sündi et Jssanda Emmänd omme Silmi Josepi päle heit, nink teddä kiusas.
 8. Ent temmä üttel Emmändä wasta: Nätse meije Jssand ei tijä mistike Asjast, mes Majan, nink om kik minno kätte andnu
 9. nink ei olle middäke minno eest ärräpeetnu, kui ennege sinno, sest et sinna temmä Naine ollet; kuis peäs minna sis seddä suurt kurja teggema nink Jummalat wasta patma.
 12. Sis haard temmä teddä Särgist kinni. Ent Josep jät omma Särki temmä kätte, nink paggesi nink läts wäljä.
 14. Sis heigas Emmänd omma koddo Rahwast nink üttel: Nätse Jssand om meile seddä Hebrea-Meest tennä tonu, meid ärränaarma.
 16. Nink temmä pand Särki henne körwale senni kui temmä Essänd koddo tulli.
 19. Nink sündi, kui temmä omma Naise Könnet kuuld: sis wihhasi temmä wäega ärrä,
 20. wöt Joseppit kinni nink and teddä ärrä Wangi-torni, tohhe Paika, kun Kunninga Wangi olliwa.
 21. Ent Jssand olli Joseppiga nink käänd Hallestust temmä pole, nink saat tälle Armo se Wangi Koa-Päliko man.
 22. Selle and temmä kik Wangituid temmä Käe alla nink kik mes piddi tettämä, seddä teggi Josep,
 23. ja Jummal and seddä Önnes tälle.

41. peatükk

 1. Katte Ajastaja perräst näggi Warao Unnen, ötse kui temmä olles jo Jöe-weren saisnu.
 2. Nink nätse säitse Lehmi tulliwa Jööst ülles, illusa nättä nink lihhawa.
 3. Nink nätse säitse töisi Lehmä tulliwa perräst neid Jööst ülles, ne olliwa illota nättä nink Lihhast lahja.
 4. Nink nesamma Lehmä söijewa ärrä neid säitse Lehmä kumma illusa nättä nink lihhawa olliwa. Sis wirgus Warao ülles.
 5. Nink temmä uino jälle maggama nink näggi taas Und. Nätse, säitse Pääd kaswiwa ütte Körre pääl jämmedä nink hä.
 7. Nink säitse penikesse Pääd neelsiwä neid säitse jämmedät nink täwwet Pääd ärrä, sis wirgus Warao ülles.
 8. Kui nüüd Hommung olli sanu, sis olli temmä Süddä murrelik nink kuts kokko kik Egipti Ma Tunjid nink Tarku. Ent keddäke es olle selletäjä.
 9. Sis könneli se üllemb Jogi-laskja nink üttel: Täämbä mötle minna omma Pattu päle.
 10. Kui Warao wihhane olli omma Sullaste päle nink pand minno Wahhi alla, Wangi-Kotta minno nink seddä üllembat Leibä-kütsäjät:
 12. sis olli sääl meije man üts Hebrea Pois, se sellet meile eggäüttele omma Und,
 13. nink nida kui temmä sellet, ni sündi.
 14. Sis lask Warao Joseppit kutsu
 15. nink üttel temmä wasta: Minna olle Und nännu, nink ütsike ei moista seddä ärräselletada; ent minna olle sinnust kuulnu ütteldäwät, et sinna tunnet Und nink moistat teddä ärräselletädä.
 16. Josep koste nink üttel: Mitte minna, enge Jummal saap Waraonille hääd kulutama.
 17. Sis juttust Warao Joseppille Und.
 25. Josep üttel: Waraoni Unni om üts, nink se om se Assi, et Jummal om Waraonille näütnu, mes temmä saap teggemä.
 29. Nätse säitse tullewatsit Ajastajid saap suurt Wilja ollema koggona Egipti Ma sissen.
 30. Ent perräst neid sawa säitse näljä ajastaja tullema, sis saap Nälg seddä Maad ärrähäetämä.
 33. Sis kaego nüüd Warao ütte moistlikko nink tarka Meest saija, nink pandko Pälekaejid ülle se Ma nink wötko Wiendät Ossa Egipti Ma sissen, neil säitse Wilja Ajastajil.
 36. Nink se koggotu Söök olgo sesinnatse Ma Elläjille tagga warras.
 38. Sis üttel Warao omma Sullaste wasta: Kas meije peässime temmä suggust Meest löidma, kummal Jummala Waim sissen om.
 40. Temmä Sönna peäp kik minno Rahwas kuulma, ennege kunninglikkust Körgest tahha minna üllemb olla.
 42. Nink Warao wöt omma Sörmust Käest ärrä nink pand Joseppi kätte, nink lask tälle kallist linnatsid Röiwid Sälgä panna
 43. nink omman töisen Töllan söita, mes temmäl olli ja pand teddä kige Egipti Ma ülle.
 46. Josep olli kolmkümmend Ajastaja wanna.
 48. Nink temmä koggus kokko neil säitse Wilja-Ajastajil kik Wilja, nink pand Wilja-Linu sisse
 49. wäega paljo kokku, se olli ärräarwamata kui Liwa Merre weeren.
 50. Sis Joseppille sündi kats Poiga ommast Naisest, mes Warao temmäle and,
 51. Manasse
 52. nink Ewhraim.
 54. Nink ne säitse Nälg-Ajastaja naksiwa tullema, nida kui Josep olli üttelnu:
 56. sis awwas Josep omme Aitu ülles, kummin Wilja olli, nink möije Egiptileisille.
 57. Nink kik Ma Rahwas tulliwa Egipti Maale Joseppi mannu Wilja ostma, sest Nälg olli suur.

42. peatükk

 3. Sis lätsiwa ka Joseppi Welle kümmekesti alla Egipti Maale, Terri ostma.
 4. Ent Penjaminni es lähhätä Jakob mitte, sest temmä üttel: et temmäle wahhest Kahjo ei johhu.
 6. Nink nemmä tulliwa nink kummardiwa Joseppit, seddä Ma Willitsejat Palgega Maani.
 7. Kui nüüd Josep neid näggi, sis tuus temmä neid, ent temmä pand hendä wöras neide wasta, nink könneli kangede neidega
 9. nink üttel Teije ollete Ärräkaeja, teije ollete tulnu, kaema kummal kottalt se Ma wallale olnes.
 10. Nemmä ütliwä: ei mitte Jssand, sinno Sullase omma tulnu Leibä ostma.
 13. Meid om katstöistkümmend Wellitse olnu ütte Mihhe-Poja Kanani Maal nink nätse, se Wähhemb om täämbä Päiwäni meije Essä man, ent üts ei olle ennämb allale.
 14. Se om jo ni, üttel Josep, ni kui ma teile kõnneli: Teije ollete Ma-Ärräkaeja.
 17. Nink temmä piddi neid Wahhi al kolm päiwä.
 18. Nink kolmandal Päiwäl üttel Josep:
 19. Kui teije waa ollete, sis olgo üts teist Wellitsist kinnikeüdetu teije Wahhi koan; ent teije minge nink wige Terri omma koddo.
 20. Perräst toge omma wähhembät Welle, sis jäte töttelikkus nink ei sa koolma. Nink nemmä teiwä nidade.
 21. Sis ütliwä nemmä töine töise wasta: Meije olleme tööste omma Welle perräst sündlikko.
 22. Nink Ruwen üttel: Teije es kule minno Sönna: Ärge tekke Pattu se Poisikesse wasta, nätse nüüd nöutas temmä Werri.
 23. Ent nemmä es tija mitte Joseppit seddä moistwat, sest Tölk olli neide waijel.
 24. Nink temmä käänd hendä neist ärrä nink ik.
 25. Sis käsk Josep neide kotti Wiljaga täütä nink eggämihhele omma Rahha mannu panna ja Te-roga neile anda Te päle.
 26. Nink nemmä panniwa omma Terrä Eslide päle nink lätsiwa ärrä.
 27. Ent kui üts omma Kotti ülles awwas körtsin, nink taht ommalle Eeslille süwwä anda, nätse sis olli temmä Rahha temmä Kotti-Suun:
 28. sis jähmäti neide Süddä ärrä nink pelgsiwä ütteldän, Melles Jummal meile seddä om tennu.
 29. Kui nemmä jälle koddo saiwa, sis juttustiwa seddä Essäle ärrä kik, mes neile olli johtunu.
 36. Nink Jakob neide Essä üttel: Teije tete minno tühjas, Josep ei olle ennämb allale, Simeon om ärrä, Penjaminni tahhate ka ärräwötta; kik ne Asja lämmewa minno päle.
 38. Seddä wisi sadate minno halli Juusse Murrega Hauda.

43. peatükk

 1. Ent Nälg olli rasse se Ma sissen.
 2. Nink kui nemmä olliwa löpnu ärrä seddä Wilja süwwä, mes olliwa tonu: sis üttel Essä neide wasta:
 11. Kui se Järg nida om: sis wötke se Ma kige üllembäst Wiljast nink wige selle Mihhele andit weidi Palsamit, nink Met, kallist Rohto nink Mürret, Pähknid nink Mandit.
 12. Wötke kattewörra Rahha, nink wige ka seddä jälle taggasi, mes Kotti-Suun olli, ehk om wahhest Essitust johtunu.
 13. Wötke ka omma Welle, nink minge.
 14. Ent se kige wäkkewänne Jummal andko teile Armo se Mihhe een.
 15. Sis lätsiwa nemmä alla Egipti-Maale nink astsiwa Joseppi ette.
 16. Kui nüüd Josep näggi Penjaminni neidega ollewat: sis üttel temmä ommalle Majapiddäjälle: Walmista Söki, sest ne Mihhe peäwä minnoga Löunat Söma.
 17. Nink se Mees weije neid Joseppi Maija.
 18. Sis naksiwa nemmä pelgämä se Rahha sü perräst, mes nemmä ommin Kottin olliwa löidnu,
 20. nink ütliwa temmäle: Oh Issand, meije olleme jo töistkörd alla tulnu, Söki ostma;
 21. ent kui meije Körtsi saime, nink Kotte wallale pästsime, sis olli eggämihhele Rahha temmä Kotti-Suun, meije Rahha täwwe arwo perrä, seddä olleme meije taggasi tonu.
 23. Temmä üttel: Ärgepäljake mitte, teije Jummal om teile seddä Warra andnu teije Kotti sisse, sest teije Rahha om minno kätte sanu nink temmä töije Simeonit neide mannu wäljä.
 25. Sis walmistiwa nemmä neid Andit, senni kui Josep Löunale tulli.
 26. Kui temmä koddo tulli, sis töijewa nemmä temmäle omma Andit nink kummardiwa teddä mani.
 27. Nink temmä küssi neilt söbbralikkult: Kuis teije Essä, se Wanna Kässi käüp.
 28. Nemmä ütliwä: Sinno Sullase meije Essä Kässi käüp häste kül, temmä om weel Ellun.
 29. Sis töst Josep omme Silmi ülles nink näggi Penjaminne omma Welle, omma Emmä Poiga nink üttel: Kas se om teije wähhemb Welli, kummast teije könnelite? Jummal olgo sulle armolinne minno Poig.
 30. Nink Josep rühk, sest temmä Süddä läts pallawas omma Welle wasta nink temmä ots paika ikma sada, nink läts Kambrette.
 31. Nink sis mösk temmä jälle omma Palget ärrä, nink tulli jälle wäljä; temmä piddi hendä kinni nink üttel: Töstke Leibä Lawwa päle.
 34. Nink nemmä söijewä nink jöijewä temmäga.

45. peatükk

 1. es woi Josep hendä kinni piddädä kike een, kumma temmä ümbrel saisiwa nink temmä üttel köwwaste: Minge wäljä eggämees muist minno mant.
 2. temmä üllend omma Hääld Ikmissega
 3. nink üttel: Minna olle Josep, teije Welli, kas minno Essä weel Ellun om? Ent temmä Welle olliwa temmä Palge eest ni ärräheitinu.
 4. Sis üttel Josep: Astke lähhembälle minno mannu. Minna olle Josep teije Welli, kumba teije Egipti-Maale ollete ärrämünu.
 5. Ent ärge möttelge mitte minno seperräst wihhatse ollewat; sest Jummal om minno teije Ello Üllespiddämisse perräst sijä lähhätänu.
 6. Sest se om ennege se töine Näljä-ajastaig, weel omma wiis een, et ei sa kündmist ei ka Poimist ollema.
 9. Rühke nink minge ülles minno Essä mannu nink wige neid Sönnu tälle. Nida ütlep sinno Poig Josep: Jummal om minno Issandas pandnu ülle kige Egipti Ma, tulle alle minno mannu, ärräwiwitelgo mitte.
 10. Sinna peät Kosenni Maal ellämä minno lähhükessen sinnä
 11. nink minna tahha sinno toita, et sinna nink sinno Maja hukka ei lä.
 13. Kulutage seddä Essäle, kik mes teije ollete nännu, jöudke nink toge minno Essä tännä.
 14. Nink temmä satte Penjaminne omma Welle Kala ümbre nink ik, nink Penjamin ik temmä Kalan.
 15. Nink temmä and kigille ommille Wellistille Suud nink ik.
 25. Sis lätsiwä nemmä jälle ülles Kanaani Maale Jakobi omma Essä mannu.
 26. Nink kulutiwa temmäle nink ütliwä: Josep om weel Ellun, nink om Wallitseja ülle kige Egipti Ma: sis jähmäti temmä ärrä, sest temmä es ussu neid mitte.
 27. Ent kui nemmä jälle kik Joseppi Sönnu ütliwa, kumbe temmä neidega olli pajatanu, nink neid Wankrid näggi, kumbe Josep olli lähhätänu, teddä ärrätoma, sis saije Jakobi Waim jälle elläwäs,
 28. nink üttel: Se om kül et Josep minno Poig elläp, ma lä teddä kaema, enne kui ma ärräkole.

46. peatükk

 1. Sis läts Jsrael ärrä, nink kik mes temmäl olli.
 2. Nink Jummal üttel Näun temmä wasta:
 3. Minna olle sinno Essä Jummal, ärräpeljäko mitte alla minnä Egipti Maale, sest minna tahha sinno sääl sures Rahwas tettä,
 4. sinnoga ütten minna lä alla nink sata sinno ka jälle ülles; ja Josep peäp omma Kät sinno Silmi päle pannema. –
 5. Nink Israeli Poja weddiwa Jakobit omma Essä nink omme Latsi nink omme Naisi Rattaste pääl, kumbe Warao olli lähhätänu, neid toma.
 6. Nemmä wöttiwa ka omma Karja nink kik omma hääd, nink tulliwa Egipti Maale Jakob nink kik temmä Suggu temmäga. –
 29. Sis läts Josep omma Essä wasta Kosenin; nink kui temma teddä nättä saije, sis satte temmä temmä Kala ümbre nink ik temmä Kalan kawwa aija.
 30. Nink Jsrael üttel Joseppi wasta: Nüüd kole minna hääl melel ärrä, sest minna olle sinno Palget weel nännu.

47. peatükk

 1. Sis and Josep Waraonille tedä, nink temmä üttel: Egipti Ma om sinno een wallale, panne omma Essä nink omme Wellitsid kige parremba Ma paika, se om Kosenni Maal ellämä.
 7. Sis weije Josep omma Essä sisse, nink pand Waraoni ette saisma, nin Jakop önnist Waraonit.
 8. Sis küssi temmä: Mittus Ajastaja es sa wanna ollet?
 9. Jakob üttel: Minno Te-köndmisse aig om sadda päle kolmkümmend Ajastaja. Weidi nink kurri om minno Ello-aig ollnu, nink ei ullata mitte minno Wannambide Ello-aja wasta.
 11. Nink Josep and ommalle Essäle nink Wellitsille ellämisse Paika kige parremban Ma paigan Raemsi Ma sissen, nida kui Warao olli käsknu. –
 28. Nink Jakop elli weel säitsetöistkümmend Ajastaga Egipti Maal.
 29. Kui nüüd temmä aig lähhüde jöus, et temmä piddi ärräkoolma:

48. peatükk


49. peatükk

 1. Perräst kuts Jakop kik omme Poigi kokko nink kulut eggämihhele, mes tullewatsel Ajal saas johtuma.
 10. Juda wasta üttel temmä: Se kunninglik kep ei kaoteta Judast mitte ärrä ei ka Sädusse Andja temmä Jallust senni kui Silo tullep, nink temmä perrä saap Rahwas heitmä.
 33. Kui nüüd Jakop olli löpnu käske omma Poigi: sis pand temmä omma Jalgu kokko Sängi päle, heit henge ärrä, nink Sadeti omma Rahwa mannu.

50. peatükk

 1. Sis satte Josep omma Essä Palge päle nink ik teddä nink and temmäle Suud.
 4. Kui nüüd Ikko-Päiwä olliwa mödä lännu:
 7. Sis läts Josep omma Essä mahha matma nink temmäga lätsiwä kik Egipti Ma Wannamba, nink Joseppi Welle nink Essä-Perre. –
 13. Nemmä mattiwa teddä se Nurme kattekörralisse Hawwa sisse, kumba Nurme Abraham olli ostnu perris Mattusses.
 22. Josep elli sadda päle kümme Ajastaja.
 24. Enne kui temmä ärräkoli: sis üttel temmä weel Welliste wasta: Jummal saap teid koddo otsma nink saap teid ärräsaatma sest Maast, se Ma sisse, kumba temmä Abrahamille, Isaakille nink Jakobille om wandnu. –
 25. sis wige minno Luid ka siist ärrä.
 26. Nink Josep koli ärrä, woijeti kalli Rohtoga nink panti Kirsto Egipti Maal.