Gervitz on ise öelnud, et esimene luulekogu, mida ta luges ja mis teda vapustas, oli Octavio Pazi "Sõnatagune vabadus" (Libertad bajo palabra, 1960) ja Pazi luulekeele mõju kahtlemata tema tekstides tunda. Gervitzi luule on väga visuaalne – valgus, värvid, vormid, maastikud – ja aistinguline. Oma luules tegeleb ta palju mäluteemaga, üks keskseid tegelasi poeemis on ta vanaema (Gervitzi vanavanemad olid Ida-Euroopa juudid, kes tahtsid põgeneda USAsse, aga kuna sinna ei pääsenud, siis jäid Mehhikosse), nii et poeemis, eriti selle teises osas Yizkor, tegeldakse palju eksiili, kaotuse ja juudi identiteediga. Väga oluline on ka naiseks olemine, kõik hääled poeemis on naised: poeemi minategelane, tema vanaema, ema, tüdrukud, Pythia, naised Knossose palee freskodel jne. Keeleliselt on huvitav jälgida, kuidas poeem muutub: raamatu esimene osa on üsna ülevoolav ja paljusõnaline, aga mida edasi, seda täpsemaks ja tihedamaks muutub keel; luuletaja liigub aistilisusest metafüüsikasse.
"Ränded" koosneb seitsmest osast: Šahharit, Yizkor, Lethe, Pythia, Võrdpäev, Itk ja September. Käesolevas valiku esimene luuletus on katkend Šahharitist (osaliselt ilmunud Vikerkaares 10-11/2013), "Reelingule nõjatub naine", "Keskpäeval tulime", "Ta sureb teisel pool merd", "Võib-olla olemegi", "Ja see märja puu lõhn" ja "Mida sa selles unenäos otsisid?" on Yizkorist; "Noor naine" ja "Videvikus on tolmu hääl vali" Lethest; "Teadvus nagu meduus". "Üleliia anuv" ja "Nii palju aastaid" Pythiast ning "ja olen sinu vaikuses" ja "suvi avaneb" Itkust.
Gloria Gervitzit võib näha esinemas tänavusel kirjandusfestivalil HeadRead, 30. mail kell 17 Kloostri Aidas.
Carolina Pihelgas
Gloria Gervitzi „Rännete“ tutvustusi
http://www.shearsman.com/ws-shop/category/889-gervitz-gloria/product/4092-gloria-gervitz-migrations
http://letraslibres.com/revista/libros/migraciones-de-gloria-gervitz
http://circulodepoesia.com/2009/09/retrato-en-palabras-de-gloria-gervitz/
sisu