Anne Vabarna

Seto keelest Hasso Krull

PEKO PULMAD


Hakkas ju paistma too õunapuu,
visnapuu see veretama.
Õunapuu lõi silmad kirjuks,
silmakulmud päris kuumaks:
oli kui üleni kullane,
õhetas üleni hõbene,
oksad otsani vaskised,
lehed kui tinasta tehtud.
Nii paistis saaja palge'ille,
õhetas hõimurahvale.
Jõudsidki õunapuu kõrvale,
visnapuu veere manu,
Jeesus tuli saajale vastu,
Maarja kulla kõrvale.
Siis jäi saajarahvas seisma,
kosilane kuulama.
Jeesus neid hästi õnnistas,
vaga jumal neid valmistas,
Jeesus kutsus maha kosilase,
Maarja käskis kinga peale.
Sara oli tehtud sada sülda,
küün tehtud kümme sülda,
kuhu aeti need hobused,
kallid ratsud kallutati –
ei jäänd aisad vihma kätte,
rattad rajuilma kätte,
kõik need loeti luku taha,
tagurdati taba taha,
ei saand vargad sinna minna,
kolka kurjategijadki.
Siis nad kullad lusti lõid,
pidasid pidu mõnusat,
kargasid järve kalda peal,
laulsid õunapuu kõrvalgi.
Mõrsja itkes mahedasti,
ilmatütar ilusasti.
Kes tema veeres veeresid,
käe kõrval kaasas käisid?
Vaesed olid kaasa võetud,
kõik need kurvad kogunisti –
vaene see ju sallib vaeseid,
kurb sallib ikka kurbasid.
Nabra itkes naljasõnu,
mõnele kostis kurvasõnu.
Jeesus kutsus saaja sööma,
ilusasti istumaie.
Oli seal sellist söögipoolist,
söögipoolist, joogipoolist:
viina toodi toopidega,
õlut kanti kannudega,
kes aga tahtis, see ka jõi,
kes arvas, andis ka teistele;
täis olid laotud suured lauad,
suured lauad, laiad liuad,
täis olid loetud lusikad,
täis arvatud anumad.
Söök läks otse südamesse,
valju jook vajus varvastesse.
Sai siis söögikord neil söödud,
joogikord sai joodud.
Saaja veel istus laua taga,
linnud veel olid liua ääres.
Peko siis mõõka täristas,
kaelarauda raputas:
"Ehtige neidu rutemini,
varemini valmistage!
Higi mul jookseb juustesse,
palav paistab palgesse!"
Jeesus vastas, ise nuttis,
kallis Maarjagi kahetses:
"Kuule sa, Peko, peiupoiss,
kosilane, kõrge mees,
andsid aega kasvamiseks,
anna aega ehtimiseks,
kabul aega kaunistada –
neiu meil ilma ehitada,
vaene valla valmistada!"
Oi seda mammat, Püha Maarjat:
lauljaile laotas ta linikuid,
andis hüvasid hamesid,
poisid vöötas ta vöödega,
pani peale pääsusabad.
Naersid siis need saajanaised,
kenad poisid muhelesid,
ise naersid ja rääkisid,
purjus peaga pillasid:
"Neiu siin oli väga vaene,
ilus ilmatütrekene,
siiski on kord korralikum,
vägi tal on väga hea."
Peko sai pihale pika vöö,
kuld sai kolmekonksulise.
Neiut ehiti, neiu nuttis,
kabu uhkelt kaunistati.
Oli ta küla ehitella,
oli valla valmistella –
küla aga ehtis küllakille,
vald aga seadis valesti.
Sai ilmatütar siis ehitud,
taevatütar tasutud,
Jeesus talle ligi tõttas,
Püha Maarja manu läks,
sättisid eest veel ilusamaks,
tagant tasusid tasasemaks.
Siis tuli peiu ju pärima,
kallis kaasa ju küsima,
käänas oma käe järgi,
kallutas oma kaenla alla.
Istus ratsa hiiru selga,
veeres peale verevale.
Maarja andis üska ande,
kotitäie punakirja,
ise andis, ise ütles,
Püha Maarja nii nimetas:
"Ülakene, hellakene,
neiu kallis kaasakene,
kehvavõitu on see kirst,
kehva kirst, vaese vakk –
aga see kott ei kahane,
aga see pamp ei põgene,
kott see läheb kõrgemaks,
leiva-and läheb lahkemaks.
Annan koti igaveseks,
ilusad rõivad mullani!"
Jeesus lausus meelestani,
Maarja meele poolestani:
"Kuule, mu kullane tütar,
meie Nabra naljaline,
hakka seal õnnes elama,
hakka karjas kasvama!
Mine sinna igaveseks,
kogunisti kauaks ajaks,
ela iga ilusasti,
peiuga koos pehmesti!
Kuule, minu kulla tütrekene,
ilus ilmalapsukene,
homme sinna ingli hõljutelen,
pühavaimu valmistelen,
mullegi kes teate toob,
kullalegi kuulutab,
kuis oled, noorik, nuku all,
kabukene, räti all.
Kuule, mu kulla tütrekene,
minu kallis kanakene,
viida aega, kus sind viidi,
toida pead, kus sind tõugati –
ärge te paarist põgenege,
laulatatud, lahku minge!
Sööge muna poole peale,
kanamuna kahe peale!
Käi aga isa käsku mööda,
jookse mamma juhatusel,
veel enam käi aga käskimata,
jookse ilma juhatamata,
siis oled hea isa meelest,
meeleline memme meelest!
Loen nüüd teile ladusasti,
panen paari paremini,
olete, lapsed, laulatatud,
pardid, paari pandudki,
mees naist söötma hakaku,
naine pea kinni katku!"




sisu