Meie esimene ooperitõlkija oli Anton Jürgenstein, kes vahendas saksa keelest Karl Freiherr von Brauni libreto Conradin Kreutzeri ooperile "Öömaja Granadas" (Das Nachtlager in Granada, 1834). Jürgensteini tõlke käsikiri on säilinud Teatri- ja Muusikamuuseumis, sinna on tehtud rohkesti parandusi vist juba 1907. aastal, kui ooperit lavastati Tartus "Bürgermusse" teatris Adalbert Wirkhausi eestvedamisel (Merike Vaitmaa teade; lähemalt vt Avo Hirvesoo, Ooperiskandaal ülikoolilinnas. TMK nr 6, 1986, lk 78-84). Tõenäoliselt ei pidanud ka Jürgenson ise seda tõlget eriliseks saavutuseks, aga ikkagi on see üks moment tema tõlkijatöös, kuhu muuhulgas kuulub Goethe "Fausti" esimene tõlge (1920, ainult I osa).
Arvatavasti 1919. aastal kutsus Ants Lauter "Estonia" teatri dramaturgiks Hanno Kompuse, kes oli juba silma paistnud muusikalavastuste kriitikuna ja kellel oli rohkesti ideid repertuaari uuendamiseks. Pärast enesetäiendamist Dresdenis sai Kompus 1923 "Estonia" ooperijuhiks ja käivitas selge suunaga programmi, mille eesmärk oli tuua "näiteid ooperiloomingust kogu ta ulatuses" (Arne Mikk, vt "Estonia" lauluteatri rajajaid. Eesti Raamat, 1981, lk 96). Selle programmi teljeks oli ooperi arengulugu enne ja pärast Wagnerit. Wagneri enese loomingust võeti esimesena kavasse "Lendav hollandlane", mis esietendus küll alles 1925. aasta oktoobris, kui Kompusest oli juba saanud "Estonia" teatri direktor. Ühtlasi oli Hanno Kompus ise "Lendava hollandlase" lavastaja ja Wagneri libreto tõlkija. Samal aastal kirjastati libreto omaette raamatuna, kust ongi võetud kaks katkendit Ninniku tõlkeklassikasse.
"Lendav hollandlane" (Der fliegende Holländer, 1843) on RICHARD WAGNERI (1813-1883) esimene küps ooper, mille helilooja kirjutas Pariisis 1841. aasta suvel. Lendava hollandlase lugu on kahtlemata võetud Heinrich Heine raamatust "Härra Schnabelewopski mälestused", kuid ooperil on ka autobiograafiline taust – 1839 juunis põgenes Wagner Riiast oma võlausaldajate eest, jäi Põhjamerel tormi kätte ja veetis mitu nädalat Norra fjordides tuulevarjus. See kogemus näib igatahes kajastuvat ooperi kolmandas vaatuses, kus norra meremehed fjordis pidutsevad ja külatüdrukud toovad neile toitu ja veini. Sealt ongi valitud Ninniku esimene katkend. Teine katkend, kus hollandlane ilmub lavale "mustades hispaania rõivastes" (Heinel "in spanisch niederländischer Tracht"), on aga tüüpiliselt wagnerlik enesehävituse-monoloog. Siin esitletakse hollandlast kohe esimeses vaatuses hüüdega "Ihr Welten, endet euren Lauf! Ew'ge Vernichtung, nimm mich auf!", ehk Hanno Kompuse tõlkes: "Maailm, sa käiku lõpeta! Igavene surm, mind hävita!" John Louis DiGaetani, kes on hiljuti kirjutanud põhjaliku ülevaate Wagneri enesetapu-motiividest, leiab, et "harva on Wagner surmaihalust selgemalt sõnastanud" (vt Wagner and Suicide. McFarland & Co, 2003, lk 27).
Mis puutub Wagneri ooperi suhtesse Heine tekstiga, siis seda on Joachim Köhler oma mahukas Wagneri-biograafias kirjeldanud järgmiselt: "Kuigi lugu ise võib olla Heine looming, ja kuigi Heine rõhutas, et see on "peaaegu üleni kokku pandud lava silmas pidades", oli Wagner seda ühes olulises mõttes muutnud: ta asendas algupärandi iroonia ülekaaluka tõsidusega. Heine teravmeelne metafoor "maailmamerede igavene juut" tekitas temas hoopis teistsuguseid seoseid, mistõttu hollandlast kujutataksegi deemonliku võrgutajana. Ka "lunastuse" mõiste, millega Heine õrritavalt mängis, oli Wagneri jaoks positiivselt metafüüsilise tähendusega. Frivoolne jutuke, kus antakse ninanips neetud meresõitjale ja "igavese truuduse" mõistele üleüldse, muutus kahe armastaja saatuslikuks draamaks, mille lõpplahendus oli täiesti üllatav." (Richard Wagner: The Last of the Titans. Yale University Press, 2004, lk 144.)
Köhleri kõhklus loo algupära suhtes tuleb ilmselt sellest, et kogu "lendava hollandlase" pärimus on suuresti anonüümne ja põhineb paljuski suulisel traditsioonil. Ühe tuntuma legendi järgi on hollandlase prototüübiks kapten van der Decken, kelle laev läinud põhja 1641 Hea Lootuse neeme lähedal. Van der Decken olnud Hollandi Ida-India kompanii teenistuses, ja Indiast tagasi pöördudes mõlkunud tal meeles koloonia rajamine Aafrika lõunatippu. Sügavasti mõttesse vajununa ei märganud ta aga taevasse kogunevaid pilvi. Kaptenile tulnud mõistus pähe alles siis, kui laev oli jäänud marutuulte kätte. Pärast mitmetunnist heitlust põrgatud vastu kari, ja kui laev vajuma hakanud, hüüdnud van der Decken meeleheites: "Jõuan ikka ümber neeme, kas purjetan või viimsepäevani!" Kurat kuulnud kapteni sõnu ja teinud temast "lendava hollandlase", kes peab igavesti sõitma mööda maailmamerd, leidmata kuskil rahu.
Järgnenud sajandite jooksul hakati "lendavaks hollandlaseks" nimetama tontlikku laeva, mis meremeestele ilmus, ennustades tihti laevahukku. Viirastuslaeval olid punased laternad ja ta võis liikuda ebatavalise kiirusega, demonstreerides tontide tehnoloogilist võimsust. Mõnikord peatus see laev udus mõne tavalise laeva kõrval ja andis edasi postisaadetisi. Kui kirjad aga avati, selgus, et need on saadetud ammu surnud inimestele.
Tondilaeva ilmumisi registreeriti kuni Teise maailmasõjani. Pärast seda on muud paranormaalsed nähtused "lendava hollandlase" kõrvale tõrjunud: alates 20. sajandi keskpaigast näevad inimesed enamasti ufosid. Sellest hoolimata on lendava hollandlase pärimus kultuuris säilinud, ja seda võiks pidada üheks kõige võimsamaks kolonialismi ja kapitalismi metafooriks. Barokiajastul muutus kogu euroopalik maailmapilt, vallutuste tagajärjel teisenes majandussüsteem ja ühiskonda kooshoidvaks jõuks sai lõputu püüdlemine suurema rikkuse poole. Tänapäeval kannab see nime "majanduskasv". Kuna aga edenemise eesmärk on tsivilisatsioonile teadmata, kujutab tehnoloogiline ülivõimsus endast ühtlasi painavat needust, mille käest püütakse pääseda igasugu ideoloogiate, meedia ja meelelahutustööstuse kaudu. Kogu seda protsessi näib juba ennetavalt haaravat lendava hollandlase mõistulugu. Vahest oli see ka üks teadvustamata põhjusi, miks too lugu Wagnerit köitis; igatahes võib siit kulgeda punane niit, mis viib meid "Nibelungi sõrmuse" märksa läbipaistvama kapitalismi-allegooria juurde.
Muide, Hanno Kompuse eestikeelne lavastus 1925. aastal polnud esimene "Lendava hollandlase" esitus Eestis. Tallinna saksa teatris oli seda etendatud juba 1892, vaevalt kümmekond aastat pärast helilooja surma. Hiljem on "Estonia" teatris olnud veel kaks lavastust, 1958 ja 1984. Seega on "Lendav hollandlane" meil seni üks enim lavastatud oopereid, ja Wagneri loomingust küllap kõige laiemalt tuntud teos.
Ninniku publikatsioonis on mõnevõrra hõrendatud ülakomasid, mis 1925. aasta väljaandes (ilmselt kiirustamise tõttu) esinevad korrapäratult. Mitmel juhul on lisatud koma sinna, kus Kompus seda muidu sarnases positsioonis on tarvitanud. Üks äratuntav trükiviga on parandatud.
Hasso Krull
Hanno Kompuse ooperilavastuste taustast
http://ares.nlib.ee/TMK/1999/05/b12513751.html
http://ares.nlib.ee/TMK/1999/12/b13331371.html
Muutustest "Estonia" teatris 1925. aastal
http://www.hot.ee/aaslavtepandi/ants.htm
http://www.hot.ee/aaslavtepandi/jrgants.htm
"Lendava hollandlase" esmalavastuste loetelu
http://opera.stanford.edu/Wagner/Hollander/history.html
Heinrich Heine "Härra Schnabelewopski mälestustest" (I raamat, 7. ptk)
http://opera.stanford.edu/Wagner/Hollander/source/deutsch.html
http://opera.stanford.edu/Wagner/Hollander/source/english.html
Wagneri lehekülgi
http://www.rwagner.net/e-toolbar.html
http://users.utu.fi/hansalmi/wagner.spml
http://www.trell.org/wagner/
Wagneri festival Bayreuthis
http://www.bayreuther-festspiele.de/
http://www.ekspress.ee/viewdoc/0428D21D6D7717DBC2256EFD0032983F
http://www.sirp.ee/2000/29.09.00/Muusik/muusik1-2.html
Wagneri muuseum Bayreuthis
http://www.wahnfried.de/
Rahvusvaheline Richard Wagneri Ühing
http://www.richard-wagner-verband.de/index.html
"Lendava hollandlase" legend
http://www.occultopedia.com/f/flying_dutchman.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Flying_Dutchman
http://ms.essortment.com/dutchmanflying_rrqy.htm
http://www.operapaedia.org/Opera.aspx?article=1055&id=4008
Lauamäng "Lendav hollandlane" (2 täringut, 3-6 mängijat)
http://www.gamecabinet.com/sumoRulesBank/FlyingDutchman.html
Kokteili retsept "Lendav hollandlane"
http://cocktails.about.com/library/recipes/blflyingdutchman.htm
Piibutubakas "Lendav hollandlane"
http://www.tobaccodirect.com/smarthtml/FlyingDutchman.html
sisu