Michael Augustin

Saksa keelest Hasso Krull ja Carolina Pihelgas

KÜSIMUSI LUULETUSTE KOHTA


Pearse Hutchinsonile ja Martin Mooij'le

Kas luuletused suudavad maailma muuta?

Gottfried Benn


Kas luule
on manner
või pigem ookean?

Kas on olemas rohkem kirjutatud
või kirjutamata luuletusi?

Kas kirjutamata luuletusi on rohkem
või vähem kui kirjutatuid?

Kui palju
läheb maksma
ühe luuletuse tegemine?

Milline luuletus
kõneleb enam oma autorist:
kas esimene või viimane?

Mitu luuletust on kuus vaja,
et üks keskmine
neljaliikmeline pere
ots otsaga kokku tuleks?

Kas luuletus peaks
sisaldama kõike seda,
millest kirjutatakse ajalehes,
või hoopis seda,
mida ajalehes ei kirjutata?

Millised sõnad
pole mitte kunagi
ühtegi luuletusse
sattunud?

Kui luulekogu
kaalutakse
ja saadakse 300 grammi,
kas see näitab
paberi raskust
või luuletuste kaalu?

Misasi on
luuletuse
vastand?

Kas luuletused
on pigem valjuhäälsed
või vaiksed?

Kui palju vanu luuletusi
mahub ühe uue sisse?
Ja kui palju uusi
ühe vana sisse?

Mille poolest erineb
pealkirjaga luuletus
pealkirjata luuletusest
kui jätta kõrvale tõsiasi,
et ühel on pealkiri olemas
ja teisel mitte?

Kuhu on luuletuse peal
märgitud kuupäev
parim enne?

Kas luuletuse
tähtaega
saab pikendada
enne selle ületamist?

Kas luuletused suudavad
surnuid ellu äratada?

Kas luuletusel
on rohkem või vähem elusid
kui kassil?
Ja kui mitu elu on
kassiluuletusel?

Kas luuletuste
vastu saab
ennast vaktsineerida?

Kuhu me nende luuletustega
ükskord jõuame?

Kas kord pähe õpitud
luuletus võib
täiesti meelest ära minna?

Mida saavad luuletused
ette võtta
et neid ei vangistataks
antoloogiasse?

Milliseid nõudeid
peab luuletus täitma
et temast saaks
lemmikluuletus?

Kas lilleluuletused
suudavad paljuneda
isetolmlemise teel
või on neil ikkagi vaja
ka ühte mesilaseluuletust?

Kas armastusluuletus
peab voodis hea olema?

Millised armastusluuletused
on paremad
kas eelmängulised
või järelmängulised?

Kas armastusluuletused
on isikupõhised
või saab neid ka üle kanda?

Millal peaks
lühike luuletus kindlasti lõppema,
et teda ei hakataks pidama pikaks?

Kas luuletusi saab
kunstlikult valmistada?

Kui mitu luuletust
võib lugeda
enne autorooli istumist?

Kuidas saab
luuletusi ära hoida?

Kas luuletustel peaks
olema juures kiri:
"Ülearune kustutada"?

Kas luuletused võivad
keelduda tunnistusi andmast?

Mida meenutavad
unustamatud luuletused?

Kas poliitilised
luuletused esindavad
apoliitiliste luuletuste
huvisid?

Kui hea peaks luuletus olema
et ta ära keelataks?

Kas luuletused lahtuvad
kui raamat liiga kauaks
lauale lahti jääb?

Kas Maa
on ainus planeet
kus esineb luuletusi?

Kas kriisipiirkondadesse
tuleks saata luuletusi?

Kas rahvastiku
luulevarud
on kindlalt kaitstud?

Kas hädaolukorra
puhuks on olemas
luulereservid?
Ja kui kauaks
neid jätkub?

Kui kaua
suudab inimene
ellu jääda ilma
luuletusteta?

 




HIINLANE


Üks hiinlane, keda Stockelsdorfi väikelinnas tunti nimega "see hiinlane" sõitis ühel ilusal päeval koduigatsusest vaevatuna tagasi Hiinasse. Seal kadus ta jäljetult 1,3 miljardi kaasmaalase sekka ära. Ja ainult Stockelsdorfis teatakse tänapäevani, kellest on jutt, kui keegi ütleb: "see hiinlane".

 




PRILLID


Surnud luuletaja majas pandi vaatamiseks välja tema kolmkümmend kuus paari prille. Kuigi ta ise seda ei teadnud, ei näinud ta ühegagi päris hästi. Ja ometi on ta tänaseni kuulus oma avara pilgu poolest.

 




LÄBIPÕLEMINE


Üks kohutavalt mandunud, läbipõlenud kirjanik – ta ei oska enam muud peale hakata kui jäljendada iseenda epigoone.

 




TÄHESTIKUSUPP



Enne kui ma kooli läksin, meeldis mulle väga tähestikusupp. Eriti sellepärast, et seal sees ujusid ringi minu ees- ja perekonnanime algustähed. Ülejäänud tähestik aga koosnes ainult mõttetutest makaronidest.

 




UNENÄGU


Üks mees nägi öösel unes kõiki oma naisi ja armukesi. Nad ilmusid üksteise järel ja lõpuks hakkasid teda metsikult taga ajama. Tema aga peitis end kiiresti oma ema sisse.

 




NAPOLEON


Kindlasti oli juba ammu enne Napoleonit olemas inimesi, kes väitsid, et nad on Napoleonid.

 




HOBUNE, TROOJA


Kesklinna pannakse üles trooja hobune.

Mis seal imestada, et kõik klassikalise haridusega elanikud muutuvad rahutuks ja murelikuks. Keset ööpimedust luusivad nad ümber hobuse, olles valmis kõigeks.

Hobune osutub siiski tühjaks. Inimesed hingavad kergendatult ja lähevad koju, ning see, mida me tänapäeval nimetame üldiseks tühjuseks, võib nüüd levida kõikjale.

 




MAALIKUNSTNIK WIENBECKI 21 AKTI


Õhtuti
kui galerist
kustutab tuled,

ronivad maalikunstnik Wienbecki
21 akti
pildiraamidest välja

ja tõmbavad endale kõigepealt
midagi selga.

 




VIHMA AJAL


Silla alla
selgesse vette
kogunevad kalad,
et mitte
märjaks saada.

 




SARVEGA MEES – PATSIGA NAINE


See ilus paar
saab kuusteist last!
Ja nokklooma!
Ja väga mõnusa
kahetoalise korteri,
kus dušš on esikus.

Tekib kiusatus öelda:
see on täiuslik õnn.

Aga tuleb üks
kevadise moega sügispäev,
mil see täiuslik paar,
koos kuueteistkümne lapse,
nokklooma
ja väga mõnusa
kahetoalise korteriga,
kus dušš on esikus,
langeb täielikku
unustusse.

Nad unustatakse paugupealt,
koos kogu selle krempli
ja nokkloomaga.

(Ja igaüks, kes seda teksti loeb,
küsib muidugi imestunult,
kellest ja millest, pagan võtku,
siin õieti juttu on.)

 




PUUST SUPP


Kuidas nii? Kas te polegi kuulnud
seda lugu puust supist?

Aga seda teavad ju kõik!
Isegi meil kodus
teavad seda kõik!

Meie viirpapagoi
võib seda teile vilistada
kahe sõrmega.

 




PÕHJAMAINE FANTAASIA


Läbida
aastapikkune tunnel,
et ilma vaevata jõuda
suvest suveni.

 




KISAKÄRU 38


Tähelepanu, tähelepanu!
Kutsutakse kisakäru 38!

Kisakäru 38,
vastake palun!

Halloo, halloo?
Me ei kuule teid üldse.
Kas teie meid kuulete?

Öelge ometi midagi.

Halloo Kisakäru,
olge ometi mõistlik,
või on teil äkki kõrvakuulmine
kehvaks jäänud?

(Mu daamid ja härrad,
mul on väga kahju,
aga Kisakäru 38
ei anna endast märku.)

 




EUFOORIAMAA


Eufooriamaal
ei suuda keegi vaikselt istuda.

Kõik nihelevad,
siputavad jalgu
või raiskavad
mõttetult raha.

Üks muudkui jookseb
ringiratast
ega pane midagi tähele.

Teine
püüab keelega
vihmatilku
ja imestab,
miks tal on janu.

Janu,
mis alati püsib.
Isegi Eufoorias,
kus kõik on alati õige,
isegi valed.

Kus rõõmurõke
kunagi ei vaibu.

 




BRÜSSELI JA BOLOGNA VAHEL


Juba lennu ajal hakkavad
reisijad maha minema:
näiteks
üks paks pudukaupmees,
kes vajub raskelt hingates
ühele pilvele.

Siis üks härra Aachenist,
kes hõisates vabalt alla langeb,
ja tema naine,
kes liugleb talle aeglaselt järele
nagu udusulg.

Siis prahvatavad kaks sõdurit
naerdes tuulde,
nagu püssist lastud.

Viimasena läheb
karusnahkades daam,
kes napilt enne kokkupõrget
Caprino Veroneses
kaotab ühe kinga.
Tal on sellepärast kohutavalt piinlik.
Tõesti, see ju rikub kõik ära.

 




ARMULUGU


Tulime üksteisele
järjest lähemale.

Viimaks olime
üksteisel
tee peal ees.

 




STRESS


Mõnikord
hakkab mul
nii kiire,
et astun
iseenda kandadele.

 




PAGAS


Igaüks pani mulle
midagi
eluteele kaasa.

Lohisen ikka veel
kõige selle
järel.

 




MUL ON KAHJU



Mul on kahju
sellest punase pintsakuga mehest,
kes tahab juba kakskümmend aastat
endale sinist pintsakut,
aga ostab alati uue punase pintsaku.

Mul on kahju
talvest,
mis ei ela suveni.

Mul on kahju
neist väikestest lastest,
kelle sees juba luurab
täiskasvanu.

Mul on kahju
sõnast tühi-tähi,
mis jääb igavesti tühjaks-tähjaks.

Mul on kahju
pausimärgist,
mis kostab vaid selleks,
et kõik kuuleks:
nüüd pole midagi kuulata.

Mul on kahju
küsimusest,
mille vastust arvab teadvat
igaüks.

Mul on kahju
juuksuriõpilasest,
kes kõige parimal kliendil
kogemata kõri läbi lõikab.

Mul on kahju
pastorist,
kellele lihtsalt ei meenu
sõna AAMEN
ja kes peab nüüd jätkama jutlust
kuni viimsepäevakohtuni.

Mul on kahju
õnneotsijast,
kes enese teadmata
oma õnne juba leidis,
ega aimagi,
et see on varsti lõppemas.

Mul on kahju
kajast,
mis tahaks kordki
öelda esimese sõna.

Mul on kahju
puändist,
mis alati tuleb kõige lõpus.

Mul on kahju
ühekäelise mehe
teisest kindast.

Mul on kahju
tulevikust,
mis kahaneb iga
sekundiga,
kasvatades minevikku
järjest suuremaks.

Mul on kahju
Berliinist.

Mul on kahju
vannitoa peeglist,
mis peab välja kannatama kogu õuduse,
kui sinna hommikuti pilgu heidan.

Mul on kahju
sellest aknast,
kust kõik vaatavad sisse,
aga keegi ei vaata välja.

Mul on kahju
surnud kirjanikest,
kes ikka ja jälle
peavad tulema
elavate asemele.

Mul on kahju
askeedist,
kelle padi
on tina täis.

Mul on kahju
paralleelsetest sirgetest,
kelle kokkupõrget lõpmatuses
enam ära hoida ei saa.

Mul on kahju
sellest luuletusest.




sisu