Momoe Malietoa Von Reiche

Inglise keelest Kalju Kruusa

SALALOODE SOLAUA


Naine tunneb
Solaua udus lehmasõnniku
haisu, kus kummipuu otsas
rippuv
süda tal
räägib saksa omavolist
ja hiina palgatööst.
Naine ihaldab nii tervenisti
sealset maamulda,
kuna mees näitas talle enda teadmata
üht ilusat alasti sürreaalset
pilti võigaste köntide
ja muistsete banyanipuudega,
lendkoerte ja valge ingveriga.






TASANE IMETLUS


Ma joon su silma-
vaadet
suletud sui.
Võiksin nii palju öelda,
aga aknatagune
sinitaevas
peatab mu.
Pakitsen sõnadest,
aga ainult merekallas kuuleb
mu vaikset kiitust.
Soovin, et oleksin
ajupuu
ja sa lained,
siis vahest võiksin
sind täienisti tunda.






PIIBLILOO-ÕPETAJA


Luges muudkui
piiblilõike
patust ja abielurikkumisest.
Ma teadsin, et ta pidas silmas
meid, klassi
noori neiusid.
Nihelesin kõval
pingil ja vaatasin
seinal olevat vana
kella. Kibeledes juba tõusma
ja lahkuma,
kuulsin tänavalt
noormeeste vilistamist
ja tüdrukute naeru.
Ma teadsin, et väljas
pimedas on tema
ja ootab mind
hibiskuseheki juures.

Õpetaja ei jõudnud aamengi
öelda, kui olin juba poolel
teel betoontrepist alla
ja tormasin
jooksujalu sinna, kus
ta ootama pidi,
kuid leidsin eest tühja heki
ja teised kallistavad armastajad.






MU KÜLALINE


Sa lehvid oma ilusate
riietega otse mu nina all,
su lõhnaõli rikub
lõunasöögi, mida oma mehele valmistan.
Mu lapsed vaatavad pealt, kui
sa oma valeripsmeid plõksutad
ja mu maja
peremehele naeratad,
kolmekümneaastane võrgutaja.
Sa sead oma sõnu
erilise rõhuga ja keerad oma
nina valgesse, nii et
su pudeliludus mõjule pääseb.
Sa sätid oma punased sõrmeotsad
laualinale
ja vaatad pikalt mu meest.

Ma tundun endale neetud tuhkatriinuna
oma räbalates lühikestes pükstes
ja rebenenud särgis. Mu juuksed lehkavad
küüslaugupoe järele ja küüned
on puha katkised.
Vaatan mehe poole ja see
tõbras istub ettepoole kaldus, innukalt
rammetu kogu su naiselikkuse sees.

Lõuna on koerasita maitsega.






NÄLJAS


Ära vaata mind
sedasi ega reeda rahvale,
et oleme armastajad.
Ma tean, et mu niuded
karjuvad su järele,
niisamuti kui sinu omad
minu järele —
aga mida me saavutame
keset pealelõunat,
keset Apiat,
keset perekondlikku koosviibimist?

Ära tee laualina märjaks —
palun...






HOMMIKUNE PÕDEMINE


Virgu igiaja
hommikusse, kus linnud
ja pilved
õmbleb Jumal kokku,
õmblusteta,
kuldsete valguste kombel.
Ei tea, miks ma nii masendunud olen,
kui isegi felila-
lehed on
oma haljuses
igiealised.






JUMALA MOODI


Mu poja Mike
meelest on Jumal
näoga pilve moodi.
Kõik ongi korras, kuni
mõtet ei moonuta
hammastest kaelakeed,
afrosoeng,
ja läbi nina torgatud luu.
Naljakas küll, aga osa
usulahke nii Teda näebki,
ja nood on Ta suhu
lisanud isegi
kuldhambad






TÄNA


Täna on sudune,
tõeline aspiriini-
päev, täis venitusi
ja luuvalu —
Homme aga on
kõhulahtisuse päev,
pressikonverentside
ja ülespuhutud kõnedega.






TAUFUSI TÄNAVA JÄÄOSTJAD


Sa näitad oma ilu
nii kui kärn kärbestele.
Su ogaline meelelisus
valgub igale poole Taufusi
tänaval nii kui mudased
kalu toitvad rennid.
Kõik mehed krabavad kubemest,
kui sa mööda õõtsud,
naised imevad kadetseva
irvega põsed lohku.
Prussakad naeravad, kuna
neile on ju paista su
püksikute värvitoon.






VAILIMA ÕLU


Ta upitas end Matai klubi
aknale,
Vailima pudel pihus,
ja lehvitas all paistvatele
neidudele. Ta öögatus täitis
laupäevahommiku
eelmise õhtu õlle lehaga.
Iivelduseni suurustlenud,
kui palju naisi
ta pannud on, iivelduseni
suurustlenud, kes ta ise on —
sedapuhku püüdis ta näidata,
kuis oli kohtunud oma naisega.
Pea käte vahel,
masseeris ta kõik oma mured
tagataskusse,
komberdas trepist alla, kusi
rentslisse —
ja tuikus koju, kahel
vasemal jalal.






VIHMATEGIJA HOTELLIS


Tal oli
Vihmategija hotelli
baaris
ühe naisega
neljasilmakohtumine —
koos Pabsti ja Martiniga,
külluslikult sarmist, libedusest
ja seksikusest nõretades, unustas ta
oma Upolule jäänud
kulunud naise,
pisikese näo ja
nöbininaga lapsukesed,
unustas sead, kes tahtsid toita,
ja vahetust vajavad hobused.

Linade vahel
kehapuudutuse
kuumuses
tõukas ta aga järsku eemale
Vihmategija hotelli
baaris kohatud naise
ja igatses oma
Upolule jäänud
mitte-nii-kulunud naisukest
ja nöbininaga ja
pisikese näoga lapsukesi




 

JÄRGMISEL KORRAL


Järgmisel korral
seisad sa oma
isamaja ees, kell 2
varahommikul, koos
kahaneva poolkuuga,
vaatad kahe apelsini-
oksa vahelt majataguse
mäeseljandiku poole
ja näed kuud
nutmas.
Ma nutsin ka, kui
seisin seal
kell 2 varahommikul
koos kahaneva
poolkuuga ja
ootasin sind.






VILU LÕUNATUUL


Tol ööl kuuvalges
oli sidrunilehti,
sidruniõite hõngu
ja lehevarje.
Oli hiline tund
ja sääsed rikkusid
õhtu eleegilise embuse.
Koos ööga suri tõde,
kui mees viimaks tuli.
Lõunatuul keeras viluks.






MISKI ON TULEKUL


Kesse vahib ööd
kõutsi silmadega
pimedas passides
palja küüsi —
Kesse nuhutab tuult
nagu näljas maile
varjus varitsedes
keel ripakil —
Kesse suleb värava
vargalike kätega
ja jaluga mis vaevu
puudutavad maad?

Miski on tulekul
Ma ei tea mis...






ROYAL SAMOA COUNTRY CLUB


Söandasin ühel päeval mängida seal
ilusate laugjate välude ja
pehmelt lainetavate nõlvade vahel.
Puud olid varjukad
hilispealelõunapäikeses
ja meri sulandus
sirava-sinava taevaga,
nii et eristusid ainult kauge kari
valged vahulained.
Viienda augu juures paistsid
Utumapu kohal ahelikuna
laiu vad mäed
punakas-lillakad.
Seitsmenda kõrval
kasvas punaseid lilli ja ma
kaevasin paar auku
kaheteistkümnenda juurde.
Ja sain peaaegu lüüa ühelt jaapanlaselt
viieteistkümnenda juures.
Õhtul vaatasin rõdult,
kuis tõusid jõevool
ja täiskuu,
üheksateistkümnenda juures,
kui tühjendasin kannu
hädavajaliku Vailimaga.






KES ON LILI TUNU?


Kui te palute mul
teda kirjeldada,
siis sellisena ma teda mäletan:

Igal hommikul
meenutas ta vastpuhkenud
teuilaõit —
üleni punane värelus ja sügav leek,
haihtuvast kastehõngust värske.
Ta oli nagu elegantne kübekene
rohelist jahedates troopilistes pealelõunates
või nagu harvanähtavad, mahedalt salapärased
udud sügavates jõesängides.
Ta naer oli liivakarva päevade
sära, mil päike leegib
siniste ja valgete lainete kohal,
ta armastus kõikehõlmav.
Ta oli truu ja andestav,
tark, tasakaalukas, võluv, shikk, hea huumoritajuga,
maitsekas ja elukogenud.
Ta sisimas ilus,
nagu pehme päikeseloojanguna,
või sumeda kuupaisteööna,
või vaikselt nutva vihmasajuna,
võis aga aimata ta
kurbust.


sisu