Ezra Pound

Inglise keelest Jüri Talvet

LÄHETUS


Minge, mu laulud, üksildaste ja rahulolematute juurde,
minge nende juurde, kel närvid läbi, ja harjumuse
orjade juurde,
kandke nendeni mu põlgust nende rõhujate vastu.
Minge külma lainelahvatusena,
kandke mu põlgust rõhujate vastu.

Kõnelge tahtmatu rõhumise vastu,
kõnelge kujutlusvaeguse türannia vastu,
kõnelge köidikute vastu.
Minge kodanlaseproua juurde, kes sureb igavuse kätte,
minge agulinaiste juurde,
minge ilgelt laulatatute juurde,
minge nende juurde, kelle ebaõnn on varjatud,
minge õnnetult paaripandute juurde,
minge ostetud naise juurde,
minge päranduseks saadud naise juurde.

Minge nende juurde, kel on peent himu,
minge nende juurde, kelle peen iha on nurjatud,
minge katkuna maailma töntsuse juurde,
lõikuge sellesse oma terava äärega,
tugevdage hapraid köisi,
tooge usaldust hinge mererohule ja tundlaile.

Minge sõbralikult,
minge avali keeli.
Otsige õhinal uut kurja ja uut head,
tõuske mis tahes rõhumise vastu.
Minge nende juurde, keda keskiga on paksuks teinud,
nende juurde, kelle huvi on kadunud.
Minge nooruki juurde, kes peres on muserdatud –
oh kui jälk on näha
kolme põlvkonda ühe ja sama katuse all koos!
See on nagu vana võsuline puu
paari pehkinud, langeva oksaga.

Minge ja heitke väljakutse arvamusele,
minge vere taimse orjapõlve juurde,
mässake kinnisvarade võõrandamatuse mis tahes
vormi vastu.






TANTSUFIGUUR

Pulmadeks Kaanas, Galileas


Mu ulmade
tõmmusilmne
vandlisandaalidega naine,
tantsijate seas pole ühtki teist nagu sina,
ühtainustki välejalgset.

Ma ei leidnud sind telkide
katkisest pimedusest.
Ma ei leidnud sind alglättelt
kruusidega naiste seast.

Su käsivarred on nagu noor võsu koore all,
su nägu – helendav jõgi.

Mandlina valged on su õlad –
noored, kestast vabanenud mandlid.

Su valvureiks pole pandud eunuhhe,
ega vaskriive.

Su puhkepaik on kullatud kilpkonnaluust ja hõbedast.
Oled endale peale tõmmanud rüü, kus sädeleb tikandite
kuldmuster.
Oo Nathat-Ikanaie, "Jõeäärne puu".

Otsekui lõikheinas libisev ojake on su käed minu ihul,
su sõrmed on külmunud allikas.

Su toaneitsid on valged kui mäekristall,
nende muusika pühitseb sind!

Tantsijate seas pole ühtki teist nagu sina,
ühtainustki välejalgset.

 




GENTILDONNA


See daam läks mööda ega jätnud soontesse värinatki, kes nüüd
puude vahel kõndides ja klammerdudes õhku, mille naine oli lahutanud,
pannes liikuma rohu, millel naine oli astunud siis, maha jääb:

õlipuu hallid lehed vihmajaheda taeva all.






LES MILLWIN


Väikesed Millwinid vaatavad vene balletti.
Väikeste Millwinite kahvatulillasid rohekaid hingi
võis näha lebamas rõduistmetel
nagu paljusid kasutamata boasidki.

Kunstitudengite rahutu-korratu summ –
riguroosselt valitud esindus "Slade'ist" –
oli just nende ees.
Need vehkisid erutatult käsi, panid käsivarred
risti suureks futuristlikuks X-iks, nad särasid
vaimustusest, nad märkasid "Kleopatra" hiilgust.

Ja väikesed Millwinid panid neid asju tähele.
Oma suurte haiglaste silmadega uurisid nad seda märki.

Sellepärast nimetagem siis seda tõika,
meie arvates väärib see kirjapanekut.






TALTSAS KASS


"Ma ei saa teisiti, kui viibida ilusate naiste seltsis.
Miks alatasa seda salata?

Kordan:
ma ei saa teisiti, kui ilusate naistega vestelda.
Kuigi me ei vestle tegelikult muust kui tühjasttähjast,

mõjub nähtamatute antennide nurrnurr
ergutavalt, erutavalt."


sisu