"Põrgu" (Inferno, 1314) on Dante kolmeosalise suurteose esimene ning kõige hinnatum osa. Selle tõlkimisega tegi 1910 algust Villem Grünthal-Ridala, kelle sõnastuses mitu põlvkonda on tundnud esimese laulu esimest tertsiini:
Kesk meie elu vaevarikast rada
End leidsin keset metsa tumenevat,
Kus õige tee mul tuli kaotada.
Tõlge ilmus ajakirjas Noor-Eesti (nr 3), olles esimesi itaalia luule tõlkeid eesti keelde. Muuhulgas kinnitas see nooreestlaste uut tõlkepoliitikat: vältida mugandusi ja kaudtõlkeid ning teha algust õhtumaise luuleklassika vahendamisega otse algkeeltest. Ometi ei jätkanud Ridala ise "Jumaliku komöödia" eestindamist, tõlkides meelsamini uuemat kirjandust (itaalia keelest Gabriele D'Annunzio romaani "Süütu", 1913, ja sama autori näidendi "Surnud linn", 1920). Järje võttis 1939 üles Johannes Semper, avaldades Loomingus (nr 9) nüüd juba kolmanda laulu, mille algusread samuti on paljudele lugejatele tuttavad:
Mu kaudu tee viib kannatustelinna,
mu kaudu tee on aina piin ja õud,
siit saab vaid hukkujate juurde minna.
Mu loojal õiglus olnud tõukejõud,
mind tekitanud jumalikud väed
ja ülim tarkus, ürgne armujõud.
Vaid igavikku enne mind sa näed,
ka mina ise kestan igaviku.
Sa jäta lootus, kes siit sisse läed!
Semper oli 1924 juba tõlkinud Dante kõige olulisema noorpõlvetöö "Uus elu" (Vita nuova, 1292). Pärast sõda ei pöördunud aga temagi enam Dante juurde tagasi, võttes paarkümmend aastat hiljem itaalia klassikast hoopis Boccaccio "Dekameroni" (1957). Küllap oleks Semper oma "Põrgu" tõlget heameelega jätkanud, aga sõjapõgenikuna ei saanud ta seda teha ja hiljem "kosmopoliitliku natsionalistina" ammugi mitte; igatahes on Nigol Andresen 1962 Semperi tõlketöödest kokkuvõtet tehes vaid napilt nentinud, et "selle töö jätkamiseks ei ole pärast võimalusi olnud" ("Johannes Semper väliskirjanduse vahendajana", vt Keel ja Kirjandus 1962, nr 3).
Uue tõlkija leidis Dante "Põrgu" kuuekümnendate aastate algul. See oli Harald Rajamets, kelle seiklusrikkast elukäigust ja varasematest tõlketöödest annab elava ülevaate Jaan Krossi omaaegne juubelikirjutis "Tõlkemeistri teetulp" (Keel ja Kirjandus 1984, nr 5). Itaalia keele on tõlkija (Jaan Krossi sõnul) omandanud juba 1953-56 Kamtšatkal, kui ta töötas Petropavlovski sadamas laadijana ning hiljem ekspediitorina. 1962 ilmuvad Villem Alttoa koostatud "Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogias" viies, kümnes ja kolmekümne kolmas laul (koos eelmise laulu lõpuridadega), kus Rajametsa kaastõlkijaks on märgitud Aleksander Kurtna. Erinevalt Ridalast ja Semperist pöördub aga Rajamets järgnevate kümnendite jooksul Dante juurde ikka jälle tagasi, nii et 1984. aastaks on tal "Põrgu" kolmekümne neljast laulust tõlgitud viisteist. Aeglaselt edenenud tõlge pani tõlkija keelelise leidlikkuse proovile: Rajamets jäljendas Dante tertsiinide kolmekordseid riime ja muid vormivõtteid, nagu olid teinud tema eelkäijadki. Jaan Krossi meelest oli see "küllap üks eesti luuletõlkekunsti seni imposantsemaid ettevõtte", ja ta tsiteerib Rajametsa tõlke "filigraansuse" näitena üht lõiku üheksandast laulust, kus Dante kirjeldab jumaliku saadiku tulekut mööda põrguvett:
Ent üle vee, mis näis nii võikalt must,
nüüd meie poole veeres hirmus ragin
ja kallas rappus järsust puhangust.
See tuli nagu möirgav tormipagin,
mis räistab metsas puid, kui riiuhoos
on soe ja vilu õhk, ning okste pragin
käib raju risukeerisega koos,
ja märatsevat maru kartes karju
ning paimendajaid pageb tolmuvoos.
Kross jätkab õhinal: "Stiilikommenteerijad osutavad sellele, kui toredasti Dante selles taevasaadiku saabumise kirjelduses häälikuliselt ragistab: peale itaalia eessõna per, milles r hääldub suhteliselt nõrgalt, esineb r neis üheksas reas Dantel 17 korda. Juhus või mitte – muidugi mitte! –, ka Rajametsal esineb ta vastavais ridades 17 korda..." Niisuguse statistilise täistabamuse puhul on eufooria ehk päris põhjendatud. Tõsi küll, kui kõrvutame Rajametsa toonast tõlget algupärandiga, näeme, et kogu "häälikulisest ragistamisest" hoolimata kõlab Dante tekst omajagu teistmoodi:
E già venia su per le torbide onde
un fracasso d'un suon, pien di spavento,
per cui tremavano amendue le sponde,
non altrimenti fatto che d'un vento
impetuoso per li avversi ardori,
che fier la selva e sanz'alcun rattento
li rami schianta, abbatte e porta fori;
dinanzi polveroso va superbo,
e fa fuggir le fiere e li pastori.
Dantel kontrasteerub "fracasso" ja "tremovano" tüüpi raginaga hulga lahtiste silpide vokalism, mille taustal r-i põrin välja joonistubki; eestikeelses versioonis kannavad aga deskriptiivset intensiivsust teise- ja kolmandavältelised sõnad ("rappus", "möirgav", "räistab"), mis enamasti ka lõppevad kinnise silbiga. Tekkiv kõlaline panoraam on foneetiliselt täiesti erinev itaaliakeelsest. Seega on statistiline kokkulangevus küll olemas, aga ilma homofoonilist efekti loomata – Rajametsa tõlke võimsus tuleb pigem sellest, et ta osavalt rakendab eesti keele pikki pearõhulisi silpe.
1993 ilmuvad Jüri Talveti koostatud "Maailmakirjanduse lugemikus" Rajametsa ja Kurtna tõlkest veel esimene, kolmas ja (äsja tsiteeritud) üheksas laul. Selleks ajaks oli aga Harald Rajamets nähtavasti teravalt tajunud loendava ning jäljendava tõlke illusoorsust. Üheksakümnendate aastate lõpul otsustas ta "Põrgu" riimilise tõlke avaldamisest loobuda ja, hämmastav küll, asus "Jumalikku komöödiat" tõlkima juba teist korda – sedapuhku blankvärsis. See töö edenes eelmisest tunduvalt kiiremini ja tänaseks on asi niikaugel, et Dante suurteos tõepoolest varsti eestikeelsena ilmub (kirjastaja Eesti Keele Sihtasutus). Peale tõlkimise tempo on võitnud ka teksti väljenduslik lihtsus, nagu võib hõlpsasti näha, kui loeme sama taevasaadiku-lõiku "Põrgu" üheksandast laulust:
Ent juba üle lainetava soga
nüüd veeres hirmutavalt raske ragin
ja mõlemal pool rappusid sest rannad.
See tuli peale nagu möirgav maru,
mis räistab metsas puid, kui rängas riius
on soe ja vilu õhk ning raju rõhub
ja kannab kaasa murtud okste risu
ja tolmu keerutades tormab uhkelt
ja karjuseid ja karju pakku ajab.
Tõsiasi, et uues tõlkes võime kokku lugeda juba 19 ragisevat r-häälikut, ei paista üldist kõlapilti kuigivõrd mõjutavat. Riim puudub, lauseehitus on selgem ja reljeefsem, kuid sisenduslik intensiivsus saavutatakse ikka samade keeleliste vahenditega! Ka uues tõlkes pääsevad mõjule samad kolmandavältelised tegusõnad: "rappusid", "möirgav", "räistab"...
Ninniku toimetus tänab südamest Harald Rajametsa, kes andis lahkelt loa oma tõlget tutvustada, ja Ülar Ploomi, kelle soovituste põhjal on valitud Dante "Põrgust" seitse laulu.
Hasso Krull
Suuremaid Dante-pesi
http://etcweb.princeton.edu/dante/pdp/
http://www.danteonline.it/english/home_ita.asp
http://dante.ilt.columbia.edu/new/
http://www.greatdante.net/index.html
Dante lehekülgi
http://www.kirjasto.sci.fi/dante.htm
http://plato.stanford.edu/entries/dante/
http://www.newadvent.org/cathen/04628a.htm
Dante elu lühike kronoloogia
http://www.italnet.nd.edu/Dante/text/Chronology.html
Dante Alighieri Ühing
http://www.societadantealighieri.it/
"Jumaliku komöödia" digitaalseid väljaandeid, itaalia-inglise
http://dante.ilt.columbia.edu/new/comedy/index.html
http://www.divinecomedy.org/divine_comedy.html
"Põrgu" erilehekülgi
http://www.iath.virginia.edu/dante/
http://www.arches.uga.edu/~redman/
"Põrgu"-test usklikele ja uudishimulikele
http://www.4degreez.com/misc/dante-inferno-test.mv
sisu