FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) kahe luuletuse tõlked on võetud Johannes Semperi esseekogust “Näokatted”, mis ilmus 1919 Tartus. Nende tekstidega lõpeb paarikümne-leheküljeline konspekti vormis essee “Futurism”, kus on põhiliselt refereeritud Marinetti kirjutisi “Rõõm mehhaanilisest jõust” (1909, keskne osa “Futurismi manifest”) ja “Futuristlik sensibiliteet” (1913).

Semper on esseed kirjutades kasutanud kõrvuti prantsuse ja itaaliakeelseid tekste. Siiski võib oletada, et kaks Marinetti luuletust on tõlgitud itaalia keelest. Semper õppis itaalia keele just futurismihuvi mõjul, pärast seda, kui talle 1910. aasta suvel koos ajakirjaga “Poesia” saadeti suurem hulk futuristide manifeste (lähemalt loe: Johannes Semper, Mälestused. Eesti Raamat, 1978, lk 168-171).

Marinetti esinemist nägi Semper 1914 talvel Peterburis. Selle kohta ta kirjutab: “Kui enne futurismist umbkaudne ja ebamäärane mulje saab, siis kaob iga kahtlus futuristide avameelsuses, õigluses ja nende ideede otsekohesuses, kui Marinetti tõsist ja energilist ülesastumist näha. [- - -] Energilise näoga algab ta oma kõne, hoolimata ja kindlalt. Kahe-kolme lause järele on teda juba paatos haaranud, sõnad-võrdlused lendlevad vahetpidamata, tulisemas tempos kui tavaline mõtlemine. Seejuures saadab ta oma päälelangevaid, hüpnotiseerivaid sõnu shestide otsatuma ilutulestikuga. See valdab. See ärritab või paneb vaimustuma. Ükskõikseks ei jää ükski.” (Näokatted, lk 55.) Pärast seda rääkis Semper futurismist Noor-Eesti kõneõhtul, kõne tekst on ilmunud Postimehes 21. 2. 1914.

Võime seega oletada, et oma Marinetti-tõlked on Semper teinud ajavahemikus 1914-19, lisades need hiljem futurismi käsitleva essee lõppu. Rohkem Semper Marinettit tõlkinud ei ole, kuigi Marinettist on tihti juttu PEN-klubi kongresside ülevaadetes, kus Semper regulaarselt käis. Usk Marinetti “avameelsusse”, “õigluse” ja “otsekohesusse” on seal küll kadunud: Mussolini Itaalias muutus Marinetti kiiresti alalhoidlikuks esteediks, ja 1932 on Semper teda irooniliselt nimetanud “akadeemik-futuristiks”, kes “tuli kui teisest, ammumöödunud maailmast, toonitas passeistlikult kunstide rippumatust elust, kõneles “kõrgest” ja “madalast” kunstist kui ainsast, millest kirjanik peaks huvi tundma” (Mälestused, lk 383). Siiski on ta veel 1933 vestelnud Marinettiga Dubrovnikus, meenutades talle nende põgusat kirjavahetust kakskümmend aastat tagasi. Tollal väitnud Semper Marinettile, et Eestis on käimas äge poleemika futurismi üle. “Tunnistasin talle, et see kõik oli bluff. Aga mis sellest? tuli vastuseks.” (Mälestused, lk 171)

Tekstis on tehtud paar parandust seal, kus ilmselt on tegu trükiveaga: “kuskus-hallitund” pro “kuskus-hallitud”, “bensool” pro “besool”. Parandused on tähistatud nurksulgudega.

 

Hasso Krull

 

Valik futurismi manifeste
http://www.unknown.nu/futurism/
Suur futurismipesa
http://www.futurism.fsnet.co.uk/

 
sisu