EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Asutusenimetuste jms ortograafia

Kronoloogiliselt:

  1. *Gernet, A. v. Zum Namen der Dorpater Domkirche. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1891. Dorpat 1892, lk 93–99.
  2. *Eesti Kirjanduse Selts paneb ette Krasnojarski kasarmuid ümber nimetada Laidoneri kasarmuteks ... mitte aga "Lembitu kasarmuteks", nagu 2-se diviisi ülema ettepanek oli ... Tänavanimede kommisjonis tuleb see asi arutusele. ("Tartu teated.") — Postimees 14.10.1923, nr 274, lk 5.
    /Allk: hks./
  3. Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 85–86.
    /Vastukaja sellele ESi koosolekul 21.04.1929 vt Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 123. Tutv: Päevaleht 24.01.1929, nr 23, lk 6. (24.04?)/
  4. *Saareste, Albert. Seltside ja asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. Ettekanne Tartus. — ES 21.04.1929.
    /Ilmunud: EK 1929, lk 85–86. Tutv: EK 1929, lk 123./
  5. *Kliimann, Artur-Tõeleid. Nimeõigus. Äratrükk ajakirjast Eesti Politsei nr. 2, 1931. Ühiselu, (Tallinn) 1931. 13 lk.
  6. T(rinkman), E(lmar). Akad. Emakeele Seltsi juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 92–95.
    /Sh refereeritud otsuseid: asutiste, organisatsioonide, seaduste jm. pärisnimede kirjutusviis (vastuseks Harju Maavalitsusele, lähemalt EK 1929, lk 85 jj); võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest (EK 1931, lk 108), dr. O. Kalda algatusel ajalehtede, tänavate ja asutiste pärisnimede tõlkimisest (EK 1932, lk 127); Eesti asulate üldnimestiku redigeerimistoimkonna tööst: üldpõhimõtted ja seisukohad üksikute kohanimede asjus (pms Setumaal), uute postiagentuuride nimetused./
  7. AES-i juhatus. Küsimused ja kostused. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 127.
    /Vastuseks O. Kalda kirjale "Ärgu tõlgitagu..." nimede - ajalehtede, ajakirjade, asutiste ja tänavate - tõlkimisest; O. Kallas soovitab igal juhul hoiduda, AESi juhatus mõnel juhul seda möönab./
  8. +E(listo), E(lmar). Koosolek 17. nov. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 59–62.
    /Üliõp Salme Raatma "Tartu kesklinna tänavasiltide keelest" – sellele järgnenud arutelul ka hotellide jm võõrapärastest nimedest, perekonnanimede käänamisest jm./
  9. +Kask, A(rnold). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
    /Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk 228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935 Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest 231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk 232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
  10. *Aavik, Johannes. "Eesti korstnapühkijate selts Rootsis". — Mana 1951, nr 1, lk 43.
    /Organisatsioonide nimedest ja nende käänamisest. Vastukaja: Saareste Mana 1958/2./
  11. *Matjus, Ülo. Kuidas nimetada kodulinna teatrit? — Edasi 30.09.1958.
    /Teatri "Vanemuise" nimetusest./
  12. *Heuer, H. Koolid ja nimed. — Edasi 15.10.1958.
    /Araabia või rooma numbri kasutamisest koolide nimedes./
  13. *Saareste, A(ndrus). Rootsis Eesti korstnapühkijate Selts? — Mana 1958, nr 2, lk 53.
    /Vastuseks J. Aavikule Mana 1951/1./
  14. *Meriste, Henno. Kas nimi või ümberjutustus? — Sirp ja Vasar 25.07.1958, lk 7.
    /Asutuste ja ettevõtete nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978 (Sõnamerel seilates), lk 9–11./
  15. *Heuer, H. Tartu asutuste ja ettevõtete nimed. — Edasi 13.01.1960.
  16. +Ariste, Paul. Ületaotlusest (eriti vadja keeles). — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 3–10.
    /Rahvaetümoloogilisest sõnade ja nimede teisenemisest, valest rõhust (Dvigaatel, Vamboola) jm. Резюме: Гиперизм (главным образом, в водском языке), с. 10. Kn: Torma; Saara t (Rap)./
  17. *Luksep, S. Kidakeelsuse kindel varjupaik. — Sirp ja Vasar 10.02.1961, lk 2.
    /Asutuste ja ettevõtete nimedest./
  18. *Anti, A. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 16.07.1962.
    /Asutuste, organisatsioonide ja tänavate nimedest. Vastukaja: Aas ÕL 30.08.1962./
  19. *Aas, R. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 30.08.1962.
    /Vastukaja, vt Anti ÕL 16.07.1962./
  20. *Villberg, Heino. Küll on keeruline! — Sirp ja Vasar 30.08.1963.
    /Ettevõtete nimetustest./
  21. *Kapsa- ja keelepirukatest . — Pärnu Kommunist 17.03.1964.
    /Pärnu tänavate ja asutuste vigastest siltidest./
  22. *Meriste, Henno. Turmtuld nimelohede pihta! — Sirp ja Vasar 12.06.1964.
    /Asutuste nimedest, silplühenditest jm. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 25–26./
  23. *Ebber, Ilmar. Kas "Pirita" tähendab jõge, kino, kauplust või pesupulbrit. — Sirp ja Vasar 04.09.1964.
    /Nimepanekust./
  24. *Keelelisi kilde . — Huvitavat raamatukogude tööst. Tallinn 1965, lk 74–75.
    /Sh raamatukogude nimede kirjutamisest./
  25. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 492–493.
    /Millest tuleb ministeeriumide ja osakondade nimede kirjutamisel juhinduda?/
  26. *Meriste, Henno. Räägime nimelohedest. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
    /Asutuste nimede lühendamisest./
  27. +*Kelder, Ants. Kas ei saaks lühemalt? — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Asutuste ja õppeainete nimetustest./
  28. +*Kevad, Jaan. Nipet-näpet siit ja sealt. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Sh eesti perekonnanimede käänamisest; kaubandus- ja teenindusettevõtete nimedest./
  29. *Vals, H(elju). Nimi rikub asutust. — Edasi 26.01.1967.
    /Tartu tänavate, haiglate ja asutuste nimetustest./
  30. +*Vals, H(elju). Taksid takseerivad taksosid. — Edasi 19.08.1967.
    /Sh Tartu asutuste nimetustest./
  31. *Vals, H(elju). Taliko. — Edasi 01.09.1967.
    /Tartu kaupluste nimedest./
  32. *Sõukand, M(artin). Suu- ja silmapärasemaks. — Edasi 02.09.1967.
    /Tartu asutuste nimedest./
  33. *Ots, H(eido). "Bojaarihabemed" maha! — Tehnika ja Tootmine 1967, nr 8, lk 383–384.
    /Ettevõtete ja asutuste ülipikkadest nimedest./
  34. *Kull, R(ein). Sõnaraamatute sektor soovitab. 2. Kokku- ja lahkukirjutamine asutusenimedes. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 296–298.
  35. +*Järv, J. Paraaditsevast keelepruugist. Miks lihtsalt, kui keeruliselt võib. — Sirp ja Vasar 26.01.1968, lk 6.
    /Sh asutuste ülipikkadest nimedest./
  36. +*Meriste, Henno. Siit nurgast ja sealt nurgast. — Sirp ja Vasar 21.06.1968, lk 6.
    /Sh asutuste nimedest./
  37. *Asi edeneb . — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
    /Asutuste ülipikkade nimede lühendamisest./
  38. *Leosk, Arvi. Hädas sildiloominguga. — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
    /Tallinna asutuste nimedest jm./
  39. *Sammal, Peep. Saali-epideemiast ja salongi-tõvest. — Sirp ja Vasar 23.08.1968, lk 6.
    /Asutuste nimedest./
  40. *Pabut, Ago. Kaubandusasutuste nimedest ja ülearustest jutumärkidest. — Sirp ja Vasar 15.11.1968, lk 6.
  41. *Vals, H(elju). Nimed nii ja teisiti. — Edasi 10.04.1969; 11.04.1969; 12.04.1969.
    /Perekonnanimede käänamisest, asutuste nimetustest jm. Vt ka Arvisto (Edasi 08.05.1969) ja Meriste (Edasi 04.07.1969)./
  42. *Arvisto, M. Keelejutt ehk kas tasub koos kärbsega ka meest maha lüüa? — Edasi 08.05.1969.
    /Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli nimetusest. Vastukaja H. Valsi artiklile Edasi 10.–12.04.1969. Vt ka Meriste (Edasi 04.07.1969)./
  43. *Meriste, H(enno). Olgem ise ka mehed! — Edasi 04.07.1969.
    /Kõrgema spordimeisterlikkuse kooli nimetusest. Vastukaja M. Arvistole (Edasi 08.05.1969)./
  44. *Kaplinski, J(aan). Miks me ikka nii tõsised oleme. — Edasi 06.07.1969.
    /Nimede andmisest kaupadele, kauplustele, tänavatele./
  45. +*Meriste, H(enno). Sündinud asju, millest õppust võtta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 3, lk 178.
    /Sh pikkade asutusenimede lühendamisest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 61–62./
  46. +*Väiteid ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 21.02.1969, lk 5.
    /Lugejate kirjadest. Sh asutusenimedest./
  47. *Reede, Arvo. Miks siseasjade osakond? — Sirp ja Vasar 21.03.1969, lk 5.
    /Asutuste nimetustest./
  48. +*Meriste, H(enno). Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sh hotelli nimest; võõrpärisnimede ortoeepiast./
  49. *Saari, H(enn). Nimede lühendamisest nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 17.10.1969, lk 5.
    /Üldnimelistest komponentidest Tallinna tänavanimedes; asutuste ja riikide suurtähtlühenditest./
  50. +*Küsimused-vastused . — Töörahva Lipp 31.05.1969.
    /Sh: Kas Randsalu kauplus või kauplus "Randsalu". Allk: Filo Loog./
  51. *Nimedest, siltidest ja jutumärkidest. — Töörahva Lipp 28.06.1969.
    /Kaupluste nimedest. Allk: Filo Loog./
  52. *Uustulnuk . — Töörahva Lipp 26.07.1969.
    /Haapsalu restorani nimest. Allk: Filo Loog./
  53. +*Teie küsite, meie vastame . — Sirp ja Vasar 10.04.1970, lk 6.
    /Sh jutumärkides asutusenimede käänamisest./
  54. +*Tähelepanekuid ja arvamusi . — Sirp ja Vasar 18.12.1970, lk 6.
    /Sh Tallinna Polütehnilise Instituudi nimetusest./
  55. +*Nurmiste, H(eino). "Trantsport küsimusest", "masinate frakkidest" ja majandite nimedest. — Töörahva Lipp 28.02.1970.
    /Kohalike nõukogude protokollide keelest, jutumärkidest kolhooside nimede kirjutamisel./
  56. *Vals, H(elju). Üks ristimise lugu. — Edasi 31.01.1971.
    /TPI nime muutmisest./
  57. *Jürgenson, Leo. Polütehnika Instituut ja Polütehniline Instituut. — Sirp ja Vasar 19.03.1971, lk 5.
  58. *Kas "nimeline" on alati tarvilik. — Sirp ja Vasar 24.12.1971, lk 5.
    /Isikunime sisaldavatest asutusenimedest./
  59. +*Vals, H(elju). Reklaami keelest. — Uut Kaubanduses 1971, nr 4, lk 16–20.
    /Sh kaupluste nimedest./
  60. *Johari, T. Nomen est omen. — Edasi 14.07.1972.
    /Asutusenimedest./
  61. +*Meriste, Henno. Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 12.
    /Sh toponüümidest lähtunud kolhooside ja kaevanduste nimedest./
  62. *Gustavson, Heino. Raeapteek? Rae apteek? — Sirp ja Vasar 23.03.1973, lk 5.
    /Kokkukirjutamisest./
  63. *(Kull, Rein). Ühest tülikast puntrast meie õigekirjutuses. — Töörahva Lipp 03.02.1973.
    /Suur ja väike algustäht ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimedes. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 112. Vt ka Nurmiste 1973 (TL)./
  64. *Nurmiste, H(eino). Veel kord suurest ja väikesest tähest. — Töörahva Lipp 27.03.1973.
    /Vastukaja R. Kullile 1973 (TL). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 113./
  65. +*Saari, Henn. Algustähe ja jutumärkide reeglistamise alused. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 649–660.
    /Sh asutusenimetustes jm./
  66. *Meriste, Henno. Leninlikust komsomolist. — Noorte Hääl 29.11.1974.
    /Suur ja väike algustäht asutuste ja organisatsioonide nimedes. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 137–138./
  67. *Meriste, Henno. Asutusenimed meditsiinipraktikas ja mujal. — Sirp ja Vasar 31.05.1974, lk 9.
    /Pikkadest asutusenimedest ja nende tarvitamisest lühendatult. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 1973/74" (Tln 1976), lk 114–115./
  68. *Mägi, Maie. "Jõud", maanoor, suurmeister, dublant. — Spordileht 11.12.1974, lk 2.
    /Sh spordiühingu nimetuse käänamisest. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 116./
  69. *Erelt, Tiiu. Keelenõuanne Tallinnas. Eeskätt toote- ja asutusenimetuste ainel. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 9, 10, lk 540–549, 594–601.
    /Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 62–78./
  70. *Kasepalu, A(lfred). Ranna ja merega seotud kolhoosinimedest Eestis. — Abiks Kalurile 1976, nr 4, lk 27–29.
  71. *Jaanson, Kaido. Välismaa parteid eesti keeles. — Sirp ja Vasar 30.04.1976, lk 8.
    /Parteide nimetuste tõlkimisest./
  72. *Meriste, Henno. See kirev maailm. — Sirp ja Vasar 30.07.1976.
    /Riikide ja organisatsioonide nimetuste tõlgetest teatmikus "Maailma poliitilised parteid". Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 153–157./
  73. *Nurmiste, H(eino). Miks väiketäht ergastub vahel suurtäheks. — Töörahva Lipp 30.12.1976.
    /Asutuste ja ettevõtete nimedes./
  74. *Sarv, Tiina. NB! Väikesed algustähed! — Põllumajanduse Akadeemia 23.03.1978.
    /Teaduskondade nimetuste kirjutamisest; tähtlühenditest./
  75. *Koel, Aleksander. 1. keskkool ja kutsekeskkool nr. 1. — Õhtuleht 06.06.1979.
    /Asutusenimede kirjutamisest./
  76. *Taremaa, Kadi. Asutuste ja ettevõtete nimetuste algustäheortograafia. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 13.05.1986.
  77. +Veskimägi, Enn. Sõjaväeüksuste ja -õppeasutuste nimetused. — Keelesõnumik. Koost. U. Liivaku. Tallinn 1987, lk 34–51.
    /Nimetused vene ja eesti k-s./
  78. Ehrenbusch, Silvia. Kooperatiivinimed. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 22–25.
  79. Meri, Mart. Linnaväline nimekultuur. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988.) 5 lk (irdlisa).
    /Maakohanimedest, lähemalt haldusüksuste ja majandite nimedest./
  80. Tallinna Täitevkomitee. Teadaanne. — Õhtuleht 31.08.1988, nr 201, lk 3.
    /Täitevkomitee korraldus korrastada ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimetuste õigekirjutus seoses ENSV ÜN Presiidiumi 14.07.1988 otsusega Tallinna nime vene kirjutusviisi kohta./
  81. *Juurikas, Jaana. Ettevõtete nimedest. Kursusetöö. Juhendaja Sven Maanso. TPÜ, Tallinn 1994. 18 lk. (Nr 5/94.)
  82. +Erelt, Tiiu. Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 367–370.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna 14.02.1994 soovitus asutuste. ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimetuste õigekirjast, perioodikaväljaannete, autasude, kaupade ja sõidukite nimede kirjutamisest. Samas P. Päll, Lisakommentaare. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 14–19./
  83. +*Päll, Peeter. Lisakommentaare. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 370–372.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovituse juurde. Vt T. Erelt, Algustäheortograafiast ja jutumärkidest, KjK seals. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 20–23./
  84. *Lepik, Helen; Sõmerik, Kristiina; Õue, Madis. Firmanimed ajalehetekstis. Õpilasettekanne Kuressaare II Keskkooli 5. keelepäeval. — ES 08.04.1994.
  85. ##Mäearu, Sirje. Uued ajad, uued kombed. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk.
    /Ebaeestipärasest süntaksist uutes nimedes (Vikman Vara jms). Varem ilmunud: Hommikuleht 03.12.1994./
  86. OU:*Peep, Viljar. Ärinime teooriast ja praktikast. — Juridica 1996, nr 6, lk 269–275.
    /Ärinime mõiste ajaloost ja praegusest rakendusest. Interneti-versiooni on redigeeritud. Vt ka Saari "Termin nimi..." Õiguskeel 1998./
  87. *Ilves, M. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimede seosed tegevusalaga. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 3/97.)
  88. *Piik, R. Järvamaa asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed kui infokandjad. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 2/97.)
  89. OU:Saari, Henn. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal. — Õiguskeel 1998, nr 2, lk 29–34; 1998, nr 3, lk 4–17.
    /Terminid nimi ja nimetus juriidilises ja lingvistilises kirjanduses. Nime loogikaline ja keeleline mõiste. Sisu: Tutvugem mõistetega – Termin nimi nüüdses Eesti sätestus – Mõttevahetuseks äriregistrite talituse juhatajaga – Keeleseaduse passioon – Täiend, lisand, laiend – Eesti süntaks sallimata – Kokkuvõte./
  90. *Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetused XX sajandil: probleeme ja arengujooni (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 29 lk.
  91. Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2000. 143 lk. (Eesti keele õppetool. Nr 1322.)
    /Koopia EKIs (411). Summary: About the Estonian Company Names in the 20th Century (Examples of Catering and Accommodation Enterprises), p. 92–93. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Ettevõttenimetused eesti õigekeelsusallikais ja grammatikates – Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetusi reguleerivaid õigusakte – Allikatest ja nimematerjalist – Toitlustus- ja majutusettevõtete nimetuste üldiseloomustus – Eesti ettevõttenimede ja -nimetuste keelsus – Ettevõttenimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Lühendid – Materjali allikad – Kirjandus – Lisad./
  92. OU:+Mereste, Uno. Seaduskeele- ja nimeteooriast. — Uno Mereste, Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Eesti Keele Sihtasutus, (Tallinn) 2000, lk 467–526.
    /Raamatus ka lk-l 258 tüübist Kotta-luuletaja e luuletaja Kotta, IV osa "Seaduskeele- ja nimeteooriast": Nimi ja nimetus ja silmapiiril terenduv nimeseadus. Viimane avaldatud esmakordselt; püüab ühitada nime loogikalist ja keelelist käsitust ning annab terminitele nimi, nimetus, üldnimi, pärisnimi hoopis uue sisu. Sisu: (Nimesid käsitlev osa alapealkirjaga "Ümberhindavaid mõtisklusi ühest vanast ortograafiaprobleemist, mis ei ole kaugeltki ainult ortograafia probleem") Kas viga ei peitu nimeteoorias? – Mida peaks andma probleemi lahendus – Reeglipärasust varjava segaduse esimene läbivalgustus – Nimeprobleem keele(teaduse) ja loogika vaatekohast – Kirjakeele seletussõnaraamatu tolerantsus – Teaduslik grammatika ja praktiline keelekäsiraamat – Keelelisus ja semiootilisus – Nimetamisprobleem on olemuselt semiootiline – Kõik täistähenduslikud sõnad on nimed! – Nime kui sõnaliiki ei ole olemas! – Kas üldnimi on või ei ole pärisnime vastandmõiste? – Üldnimi on suhteline mõiste – Pärisnime uus, kitsam päristähendus – Isiku-, looma- ja kohanimed pärisnimedena – Nimetus - püsikindel täppisnimi – Muude nimetuste ühisjooni – Mugandpärisnimed – Nimede ainukordsus ja mis sellest tegelikus elus järeldub – Nimetuse koht nimeterminoloogias – Okupatsiooniaegne nime ja nimetuse eristamise rusikareegel – Nimetuste kaks põhitüüpi – Nimetuste ortograafia arengusuundadest – Erisnime eriproblemaatika – Asutuse nimetuse sõnastaja meelespea – Nimetus ja ärinimi on kaks eri asja – Nimekasutuses on palju uut – Sõnaline kaubamärk ei ole ei nimetus ega firma – Mida seadusandlikult reguleerida? – Semiootiline onomastika – Uus teooria sobib tegeliku nimekasutusega – Tagasipilk sellele, mida öelda taheti (Kokkuvõte)./
  93. *Kallas, Teet. Nimi ei riku linna? — Postimees 13.12.2000.
    /Taevase Rahu pubi nimest jm võõrkeelsetest nimedest Tallinnas./
  94. *Vals, Helju. Nüüd siis hiina koos venega. Taevaluugid ja põrguvärav. — Postimees 22.12.2000, nr 300, lk 21.
    /Arvustab SL Õhtulehe 16.12 ülevaadet eesnimepanekust 2000; ka Taevase Rahu pubi nimest Tallinnas Vabaduse väljakul./
  95. OU:Kaagjärv, Leo. Märkus ärinimede kohta. Kiri toimetusele. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 34–35.
    /Vigadest ärinimede fikseerimisel./
  96. OU:Laasi, Helga. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on. Vastuseks L. Kaagjärve kirjale. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 36–39.
    /Äriseadustik ja selle puudused ärinimede fikseerimisel./
  97. Soosaar, Enn. Toots, ütle üks totter poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 26.01.2001, nr 21, lk 11.
    /Veidratest võõrapärasustest eesnimedes, ka sobimatutest ööklubide, kohvikute ja hotellide nimedest (Bonnie ja Clyde, Taevase Rahu väljak, St. Barbara)./
  98. *Coca Cola Plaza... Pampers House ja Libresse World!? Filmitegijate pöördumine. — Eesti Päevaleht 22.02.2001.
    /Nördimus Tallinna avatava kobarkino nime (Coca-Cola Plaza) üle. Üleskutse nime boikoteerida. Allk: Ülo Pikkov, Priit Tender, Tõnis Haavel, Peep Pedmanson, Urmas E. Liiv, Hannes Lintrop, Rene Vilbre, Mikk Rand, Margit Lillak, Mait Laas./
  99. *Rahvas ristis Tartu veekeskuse. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
    /Aura Keskuseks (selle originaalse nime pakkus välja neli tartlast)./
  100. +*Sikk, Rein. Tankis elanud keelekaitsja hoiab arvutis Piiblit ja nalju. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
    /Sh Tallinna kobarkino nimest (Coca-Cola Plaza) ja selle tõrjumise võimalustest. Intervjuu keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuskiga./
  101. *Soome, Signe. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste algustäheortograafia ajakirjanduses. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 27(02).
  102. Varjas, Ello. Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid ja õigekeelsus. Bakalaureusetöö. Juhendaja Eve Alender. Tartu 2003. 83 lk. (Nr 1395.)
    /Summary: On creational patterns and linguistic correctness of business names in the Commercial Register, lk 52–54. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Firmade reguleerimine õigusaktidega – Firmade üldiseloomustus – Moodustusmallide analüüs: Ainult üldosast koosnevad firmad, Ainult nimest koosnevad firmad, Üldosast ja nimest koosnevad firmad – Kokkuvõte – Kirjandus./
  103. Tänavsuu, Toivo. Võõrad firmanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Päevaleht 05.04.2005.
    /Eesti ettevõtted võtavad välismaise omanikkontserni nimesid; Urmas Sutropi kommentaar./
  104. Tohvert, Elen. Tartu ärinimede keelsuse analüüs (1990.–1991. ja 2001.–2005. aastate võrdlus). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 50 lk. (Nr 1491.)
    /Summary: Lingual analysis for company names in Tartu, lk 42. Sisu: Sissejuhatus – Ärinimi: Ärinime kujunemine, Nimeteoreetilist tausta, Ärinimede reguleerimine seadustega, Ärinimede keelsus, Nime tähendus ärimaailmas – Tartu ärinimede keelsuse analüüs: Omasõna struktuuriga ärinimed, Võõrsõna struktuuriga ärinimed, Muu struktuuriga ärinimed, Kahe ajavahemiku võrdlus – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. 1990.–1991. aastal Tartus registreeritud ärinimed – Lisa 2. 2001.–2005. aastal Tartus registreeritud ärinimed./