EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Isikunimekorraldus.


Kronoloogiliselt:

  1. *Luce, Johann Wilhelm Ludwig von. ((Eestlaste eesnimedest.)) — Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache 3. Pernau 1814, lk 47–52.
    /Soovitas raskepärased kreeka ja ladina nimed asendada kõlavamate eesti nimedega; esitas valimiku Saaremaa meeste ja naiste nimesid omapoolsete analoogiliste eestindustega, nt Ann, Anna, Kadri, Triino, Liisa, Mai Maia, Tiina, Maali, Miili, Aado, Hain, Jaak, Lemet, Mats, Madis, Pent, Rein, Tõnis jt. Eesti nimekalendrit tuleks moderniseerida./
  2. *Tarto-maalt. Mihkli päwal kulutati kõigel Lihwlandi maal, ning ka Sare-maal, et tullewal Jürripäwal perremeeste essimene pool-ossa priiks saab nimmetud. — Marahwa Näddala-Leht 20.12.1822, nr 51, lk 400–402.
    /O. W. Masing. Ka priiks saanud talurahva nimedest./
  3. *(Hurt, Jakob). ((Eestlaste eesnimedest.)) — (Tarto Kalender 1878.) (Tartu 1877, lk ..)
    /Soovitas eestikõlalisi eesnimesid./
  4. *Viliandi maakonnast. Saksakeele nime muutmine. Helme kihelkonnast. ("Omalt maalt.") — Sakala 23.12.1878, nr 48-49, lk 2.
    /Keegi H. T-dt omale Eesti nime võtnud. Allk: H. T./
  5. +*Kasuline Talurahva Kalender 1881. (Tartu? 1880.)
    /Sellest väljaandest alates sisaldab uusi rahvapäraseid eesnimesid./
  6. +*(Tõnisson, Mats). Kasuline Tartu Täht-raamat 1884. 1883.
    /Nii ilmselt see kui ka samal ajal ilmunud "Pärnu Täht-raamat" ja ??"Tallinna Täht-raamat" sisaldavad uusi eestipäraseid eesnimesid. Vastukaja: H. Prants, Eesti Postimees 1883; Tallinna Sõber 1883/
  7. +*((Tõnissoni kalendri eestipärastest eesnimedest)). — Tallinna Sõber 11.11.1883, nr 45, lk 1.
    /Laitev arvustus./
  8. +*(Prants, Hendrik). ((Tõnissoni kalendri eestipärastest eesnimedest.)) — Eesti Postimees 18.01.1884, nr 3, lk 2–3.
    /(Kiidab neid.)/
  9. +*(Hermann, Karl August). Kasuline Rahva-kalender 1887. (Tartu? 1886?
    /Kasutab Tõnissoni kalendrist võetud eesnimesid. Vastukaja: Tallinna Sõber 23.01.1887, Virmaline 14.02 ja 20.02.1887. Hermanni vastus Eesti Postimehes 21.03.1887./
  10. Nimede muutmine . — Olevik 14.12.1892, nr 50, lk 1030.
    /Võõrapäraste perekonnanimede muutmise korrast ja uutest eesnimedest./
  11. *Väikene soov . — Postimees 07.03.1897, nr 54, lk 1–2.
    /Lihtsamate pärisnimede valikuks laste ristimisel. Allk: -z-./
  12. *Nimede kirjutamisest Vene keeli kirikuraamatutes. — Postimees 18.04.1897, nr 86, lk 1.
    /Allk: O. K. (=Oskar Kallas?)/
  13. *Sugunime muutmis(e asjus) . ("Vene maalt. Kaugemalt riigist. Peterburist.") — Postimees 30.09.1897, nr 219, lk 2.
  14. *Liivi kuberneri hra poolt tuletati meelde, et siitmaa Greeka õigeusulised ikka neid nimesid tarvitaks, millega nad kirikuraamatusse on kirjutatud. ("Teised lehed.") — Olevik 09.06.1898, nr 23, lk 528.
  15. *Halpla halpused . — Postimees 12.05.1899, nr 103, lk 1–2; 13.05.1899, nr 104, lk 1–2.
    /Eesnimede võõrapärastamisest. Allk: yz./
  16. *Karl Tiganik, Idavere valla kooliõpetaja Rakvere maakonnas, saatnud ülemale poole palvekirja, et temale luba antaks oma nime muuta. ("Sõnumid Tallinnast.") — Postimees 05.07.1899, nr 143.
    /Aleksandrov'iks./
  17. *Mis põhjusmõttel peaksime lastele ristinimesid valima? ("Kohalikud sõnumid.") — Postimees 13.12.1900, nr 279, lk 3.
  18. *Ristinimede küsimus . — Olevik 17.04.1901, nr 16, lk 365–366.
    /Allk: nn./
  19. *Nemo. Prii- ehk liignimede muutmisest, kaotsi-läinud priinimede kui ka vanade maksmapanemisest. ("Küsimised ja kostmised.") — Olevik 07.04.1904, nr 14, lk 331.
  20. *Kas "Jannseni herra" või "herra Jannsen?" ("Lõbus ajaviide.") — Rahvalehe lisa 1907, nr 8, lk 61–62.
    /Artiklis põhjendatakse "härra" paigutamist perekonnanime taha - Jannseni nimeline herra, sellest "Jannseni herra", samuti Jürine poeg, s.o Jüri nimeline poeg. Allk: V. A. (=Villi Andi?)/
  21. *Kuresaarest. Et inimesed oma nime muudavad, tuleb igal pool ette... ("Kodumaalt.") — Saarlane 23.01.1907, nr 4, lk 2.
  22. *Meie kanname sõimunimesid . — Rahva Päevaleht 27.03.1910, nr 70, lk 1.
    /Allk: H. T./
  23. *Minor. Nimemuutmine. ("Seda ja teist.") — Postimees 08.08.1913, nr 179, lk 2.
    /Tartu kadakasaksiku kaupmehe püüetest oma nimi saksapäraseks muuta./
  24. *Ernits, Villem. Oskar Kallas. Sadakakskümmend uut ristinime, teist korda trükitud. — Üliõpilaste Leht 1914, nr 7-8, lk 31–32.
    /Rets./
  25. *Saulus. Estistus. — Tallinna Kaja 28.03.1915, nr 12, lk 191–192.
    /Isikunimede eestistamisest. (Est- sic!)/
  26. *Liignimede vahetamine . — Postimees 02.08.1917, nr 172, lk 2.
  27. *Liignimede muutmine . ("Päevauudised.") — Tallinna Teataja 23.01.1917, nr 18, lk 3.
    /"Birsh. Ved." teatel olevat keiserliku kantselei ülem öelnud, et viimasel ajal tulevat keisri nimele palju palvekirju, milles palutakse luba oma perekonnanimesid muuta. Eriti palju palvekirju lätlastelt ja eestlastelt, kes oma saksapäraseid nimesid tahavad läti- ja eestipärasteks muuta. Suur protsent sõjaväelasi. 3000 saksa nime muutmise soovist olevat vaid kolmandik täidetud./
  28. *Lastevanematele ja neile, kes selleks saada tahavad. — Uusleht 30.01.1917, nr 19, lk 2.
    /Näpunäiteid eesnimede valikul. Allk: M-gas./
  29. *Ernits, Villem. ((Nimede eestistamisest.)) Ettekanne koosolekul Tartus. — EKS 23.02.1920.
    /Tutv: Postimees 27.02.1920, nr 52, lk 2./
  30. *Ernits, Villem. ((Nimede eestistamisest.)) Ettekanne koosolekul Tartus. — EKS 02.05.1920.
    /Tutv: Tallinna Teataja 04.05.1920, nr 98, lk 3. Sotsialdemokraat 05.05.1920, nr 52, lk 3./
  31. *Saaberk, Albert. Võõrapärastest ristinimedest. Ettekanne Tartus. — ES 05.12.1920.
    /Sh vene õigeusu nimede mugandamisest. Tutv: AESA I, lk 17./
  32. *Perekonnanimede muutmisest . — Postimees 10.12.1920, nr 312, lk 2.
    /Eestistamise kriitikat. Allk: -t-./
  33. *Perekonna nime muutmisest . — Võru Teataja 10.06.1920, nr 42, lk 1.
    /Nimede eestistamisest./
  34. Aavik, Joh(annes). Missuguseid nimesid ja mispärast tuleks muuta. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 34–40.
    /Eestistamise motiivid./
  35. Academicus. Kiri lahe tagant. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 49–51.
    /Meenutusi nimede soomestamisest. Allk: Vana sõber "Academicus"./
  36. Eestivere, V. Külalise võrdlus. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 46–48.
    /Nimede eestistamise propaganda./
  37. OU:Eestlasele eesti nimi . Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921. 70 lk.
    /Kogumik. Vt ka eraldi kirjeid autorite järgi. Sisu: Eessõna – Nimede muutmise Kesktoimkond: Eestlasele eesti nimi! – O. Kallas, Kas oleme küpsed? – M. J. Eisen, Sugunimede tekkimine – V. Ernits, Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena – G. Suits, Nimede muutmine Rootsis – H. Kettunen, Teile, kellede päralt on tulevik – K. E. Sööt, Omad sepad (luuletus) – J. Aavik, Missuguseid nimesid ja mispärast tuleks muuta – A. Saareste (Saaberk), Ka ristinimed eestilisemaks! – O. Loorits, Eesti perekonnanimede kirjutamisest – V. Eestivere, Külalise võrdlus – Academicus, Kiri lahe tagant – L. Kettunen, Nimede valik ja soetamine – Nimede muutmise talituse teadaanne./
  38. Ernits, Villem. Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 16–27.
    /Nimed kultuuri sümboolina: oma- ja võõraskeelne nimestik, rahvusvahelised nimestikud, vanaheebrea, muinasgreeka, ladina, saksa, vene ja muud nimestikud Eestis, eesti omapärased nimed; nimede muutmine Ungaris, Soomes ja Eestis, sh selle ajalugu enne ja pärast iseseisvust; nimede teaduslikust uurimisest./
  39. Kallas, O(skar). Kas oleme küpsed? — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 7–8.
    /Nimede eestistamise vajadusest ja lähiajaloost./
  40. Kettunen, Hilja. Teile, kellede päralt on tulevik. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 30–32.
    /Nimede eestistamise propaganda./
  41. ##Kettunen, Lauri. Nimede valik ja soetamine. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 52–69.
    /Nimede valiku põhimõtted, nimede soetamine tuletuse abil, liitmise teel jm. Mõni kuu varem ilmunud separaadi uuestitrükk, järelmärkusega./
  42. *Kettunen, Lauri. Nimede valik ja soetamine. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartu 1921.
    /AESi kõige esimene väljaanne./
  43. ##Loorits, Oskar. Eesti perekonnanimede kirjutamisest. — Eestlasele Eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 42–45.
    /Varem ilmunud: Päevaleht 06.05.1921 (väikeste erinevustega)./
  44. Saareste (Saaberk), A(lbert). Ka ristinimed eestilisemaks! — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 41.
    /Eestipäraste eesnimede vajalikkusest; täiendus O. Kallase eesnimevalimikule./
  45. Suits, Gustav. Nimede muutmine Rootsis. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 28–29.
    /Rootsi uuematest nimesuundumustest: Svensk nambok jm./
  46. *Parts, Karl. Perekonnanimede deklineerimise küsimus. Ettekanne Tartus. — ES 20.02.1921.
    /Tutv: AESA II, lk 12–13./
  47. *Loorits, Oskar. Perekonnanimede kirjutamisest. Ettekanne Tartus. — ES 24.04.1921.
    /Ilmunud albumis "Eestlasele eesti nimi" (1921) ja Päevalehes 06.05.1921. Tutv: AESA II, lk 17–19./
  48. *((Nimede eestistamisest)) . — Kaja 22.04.1921, nr 89 (lisa), lk 1 jj; 25.05.1921, nr 114, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  49. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Kaja 28.09.1921, nr 225, lk 2.
    /EFAAs pealkirjata./
  50. *Perekonnanimede panemine . — Kaja 29.10.1921, nr 256, lk 3; Põhja Kodu 29.10.1921, nr 125, lk 2 jj; Päevaleht 30.10.1921, nr 290, lk 5; Postimees 01.11.1921, nr 253, lk 7; Tallinna Teataja 28.10.1921, nr 250, lk 3.
    /Nimepanekust Setumaal. Päevalehes ja Tln Teatajas lühendatult. Allk: -m-./
  51. *((Nimemuutmise poleemikat)) . — Meie Maa 19.02.1921, nr 14, lk 2 jj; 09.03.1921, nr 19, lk 2; 09.04.1921, nr 27, lk 3; 13.04.1921, nr 28, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  52. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Petseri Teataja 30.07.1921, nr 23, lk 1; 14.09.1921, nr 36, lk 1; 24.09.1921, nr 39, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta. NB! Loend ei ole ammendav./
  53. *Võõrapäraste pärisnimede eestistamise asjus... ("Tartu teated.") — Postimees 07.03.1921, nr 52, lk 3.
    /Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt korraldatud koosolek 06.03. Valiti komisjon (Bundberg, Parts, Kristelstein, Sööt, Soll, Riomar, Oras), kes hakkab läbi töötama võimalusi uute nimede moodustamiseks (ka kohanimede alusel)./
  54. *((Nimede eestistamisest)) . — Postimees 07.03.1921, nr 52, lk 3; 21.05.1921, nr 110, lk 5 jj.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  55. *Maha võõras ike! — Postimees 30.03.1921, nr 68, lk 5.
    /Nimede eestistamisest. Allk: N./
  56. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Postimees 29.09.1921, nr 225, lk 6; 11.10.1921, nr 235, lk 2; 16.11.1921, nr 265, lk 7.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  57. *((Perekonnanimede panekust Setumaal ja Narva taga.)) — Põhja Kodu 09.04.1921, nr 40, lk 2.
    /EFAAs pealkirjata./
  58. *((Nimede eestistamisest)) . — Päevaleht 14.03.1921, nr 69, lk 3; 20.04.1921, nr 102, lk 2; 07.05.1921, nr 118, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  59. *Eestlasele Eesti nimi! . — Päevaleht 21.03.1921, nr 76, lk 2.
    /Ilmus väikeste variatsioonidega ka teistest lehtedes./
  60. *((Perekonnanimede panekust Setumaal ja Narva taga.)) — Päevaleht 07.04.1921, nr 89, lk 5.
    /EFAAs pealkirjata./
  61. *Teadaanne nimede muutmise asjus . — Päevaleht 08.04.1921, nr 90, lk 1; 26.04.1921, nr 108; 22.05.1921, nr 130, lk 3; Sakala 08.07.1921, nr 79, lk 3.
    /Nimede eestistamisest. Sh Pvlht nr 108 brošüüri laiendatud äratrükk./
  62. *Eesti haritlased ja Eesti nimed. — Päevaleht 11.04.1921, nr 93, lk 3.
    /Nimede eestistamisest./
  63. *Loorits, Oskar. Eesti perekonnanimede kirjutamisest. — Päevaleht 06.05.1921, nr 117, lk 3.
    /Nõuab uue kirjaviisi järgimist nii perekonna- kui ka kohanimedes (viimast viidet hiljem enam pole). Uuesti avaldatud albumis "Eestlasele Eesti nimi"./
  64. *Meeletuletus nimede muutjaile . — Päevaleht 06.06.1921, nr 145, lk 3.
    /Nimede eestistamisest./
  65. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Päevaleht 24.08.1921, nr 223, lk 5; 03.12.1921, nr 324, lk 6.
    /EFAAs pealkirjata./
  66. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Rajalane 27.08.1921, nr 123, lk 2.
    /EFAAs pealkirjata./
  67. *Ega nimi meest ei riku, kui mees nime ei riku. — Saaremaa 18.06.1921, nr 46, lk 2.
    /Isiku- ja kohanimede valest kirjutusviisist. Allk: .rn. Vastus: vt Valveme Meie Maa 1921./
  68. *((Nimemuutmise poleemikat)) . — Saaremaa 14.09.1921, nr 71, lk 2; 21.09.1921, nr 73, lk 3; 28.09.1921, nr 75, lk 3; 05.10.1921, nr 77, lk 3; 12.10.1921, nr 79, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  69. *((Nimede eestistamisest)) . — Sakala 17.08.1921, nr 96, lk 1.
    /EFAAs pealkirjata./
  70. *Eesti nimed Eesti keeles kirjutada. — Tallinna Teataja 08.04.1921, nr 78, lk 6.
    /Nõudmine rakendada õigekirjareegleid ka isikunimedes. Allk: E. S./
  71. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Tallinna Teataja 20.09.1921, nr 217, lk 2; 30.09.1921, nr 226, lk 2; 29.10.1921, nr 251, lk 3.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  72. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Vaba Maa 30.08.1921, nr 228, lk 3.
    /EFAAs pealkirjata./
  73. *((Nimede eestistamisest)) . — Võru Teataja 10.03.1921, nr 27, lk 1; 02.07.1921, nr 71, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  74. *Juhatus perekonna-nimede muutmise asjus. — Õigus 1921, nr 4, lk 81–84; Päevaleht 26.04.1921, nr 108, lk 2.
    /Allk: K. P./
  75. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Печерский вестник 06.08.1921, nr 25, lk 1; 14.09.1921, nr 36, lk 1; 24.09.1921, nr 39, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
  76. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat II (1921). Tartus 1922. 36 lk.
    /Sh aastaülevaates perekonnanimede muutmisest lk 7; sepp-lõpuliste perekonnanimede ortograafiast 24.04.1921 (Bundberg, lk 19), nimede eestistamisest 06.11.1921 lk 27; nimeteemalisi ettekandeid vt L. Kettunen (2), M. Kampmann, O. Loorits, K. Parts./
  77. +Saareste, A(lbert). Tegelikud õigekeelsuse määrused. Eesti Kirjastuse-Ühisus "Postimehe" kirjastus, Tartu 1922. 41 lk.
    /Sh alajaotused: Kohanimed omastavas (24–25) – Eesti sugunimede käänamine (25) – Mitte: "Cypern", vaid: "Küpros" (saksa n-i vältimine, lk 37) – Uulits ja tänav (37). Tutv: Kettunen, Lauri, Eesti Keel 1922/3-4, lk 97–105. Aavik, J., Postimees 06.10–12.10.1922. Jõgever, Jaan, Postimees 06.04.1922. KAH (=K. A. Hindrey), Päevaleht 30.04.1922. M(ägiste), J., Tarapita 1922, lk 159–160. {peale Kettuse pole teada, kas mujal nimeteemat käsitletakse.}/
  78. *Ainelo-Bundberg, Jaan. Perekonnanimede muutmisest. Ettekanne Tartus. — ES 02.04.1922.
    /Tutv: AESA III, lk 21–22./
  79. *Sommer, S. Perekonnanimede panemisest Petserimaal. — Kaja 21.01.1922, nr 17, lk 3.
  80. *(So)m(mer, S.) Nimedepanemine Naroova-tagustes valdades. — Postimees 11.02.1922, nr 35, lk 6; Kaja 24.02.1922, nr 46, lk 4.
  81. *(So)m(mer, S.) Kuidas meie Naroova vallas perekonnanimede panemisel tegevad olime. — Postimees 25.02.1922, nr 46, lk 8.
    /Lühendatud./
  82. *Enam hoolt nimede kirjutamises. — Päevaleht 29.01.1922, nr 24, lk 2.
    /Isikunimede kirjutusviisist. Allk: -y-./
  83. *Perekonnanimede panemine Petserimaal lõpule viidud. — Tallinna Teataja 18.01.1922, nr 14, lk 6.
    /Allk: -non./
  84. *Nimede panemisest Petserimaal . — Tulevik 14.01.1922, nr 4, lk 5.
    /Allk: S./
  85. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat III (1922). Tartus 1923. 63 lk.
    /Sh: "Nimedemuutmiskommisjoni tegevus" lk 10–11, nimede eestistamisest 29.10.1922 lk 31 ja 19.11.1922 lk 34, uulitsa ja tänava kasutamisest 19.11.1922 lk 33–34; nimeteemalisi ettekandeid vt J. Ainelo-Bundberg, M. J. Eisen (2), V. Ernits./
  86. +Mõned õigekeelsuse juhised. — Eesti Keel 1923, nr 5, 6, lk 168–173.
    /Sh: I. Sugunimede deklineerimine, A. Eesti sugunimede käänamine, B. Võõrkeelsete sugunimede käänamine./
  87. *Sommer, S. Perekonnanimedest. — Eesti Politseileht 1923, lk 362–365.
    /Perekonnanimede ajaloost ja nende eestistamise vajadusest./
  88. +*Muuk, Elmar. Õigekeelsusküsimusi. Ettekanne Tartus. — ES 09.12.1923.
    /Sh perekonnanimede käänamisest. Ilmunud: EK 1923, lk 168–173 Tutv: AESA IV, lk 33–35./
  89. *Saksapäraste nimede rohkus Eestis. — Postimees 14.01.1923, nr 12, lk 7.
    /Segadusest, mida tekitavad välismaal saksakeelsed perekonna- ja kohanimed Eestis. Vajadusest otsustada, kas olla eesti nimede poolt või vastu./
  90. *Ederberg, F. Nimelised kõrvahoobid. — Postimees 25.03.1923, nr 69, lk 7.
    /Nimemoonutustest: Ersten pro Ernst, Armann pro Hermann, Aleida pro Leida jm./
  91. *Pangem lastele omapärased ristinimed. — Postimehe Nädalaleht 05.02.1923, nr 5, lk 7.
    /Sh võõrpäritoluga eesnimedest. Allk: -dito-./
  92. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat IV (1923). Tartus 1924. 48 lk.
    /Sh nimede eestistamisest aastaülevaates lk 8–9, V. Ernits Setu- ja Ingerimaa kohanimede kujust 11.11.1923 lk 30; nimeteemalisi ettekandeid vt M. J. Eisen (2), L. Kettunen (2), E. Muuk, O. Parmas, E. Päss, A. Saareste, A. Tiitsmaa./
  93. *Sanglepp, J. Loidus nimede muutmises. — Agu 1924, nr 34, lk 1145–1147.
    /(=J. Aavik.)/
  94. *Kaiv, J. Nimest. — Eesti Politseileht 1924, nr 12, lk 185–187.
  95. M(uuk), E(lmar). Kas Otto või Oto? — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 138–139.
    /Eesnimede ortograafiast./
  96. M(uuk), E(lmar). Vene -ev-, -ov-lõpulised pärisnimed. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 141.
    /Soovitus transkribeerida v-ga, mitte f-iga; naisenimelõppu -eva, -ova mitte tarvitada./
  97. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise kesktoimkonna tegevus 1925. a. — Akadeemiline Emakeele Selts. Aastaraamat V (1924–1925). Tartu 1926, lk 9–11.
  98. M(uuk), E(lmar). Veel kord vene -ev-, -ov-lõpulistest pärisnimedest. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 36.
    /Sootunnuse kajastamisest vene perekonnanimedes, soovitab üksnes maskuliinsel kujul./
  99. +M(uuk), E(lmar). Koosolek 14.III 1926. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 96.
    /Sh üliõp A. Mitt-Vaigla ülevaade seni Riigikohtu kaudu omandatud uutest perekonnanimedest ja selle arutelu./
  100. Nurm, Ernst. Perekonnanimede käänamisest. — Eesti Keel 1926, nr 6, lk 105–115.
    /Seniste reeglite täpsustusi, lõpus ka võõrkeelsete perekonnanimede käänamisest. Hilisemaid meenutusi vt E. Nurm ESA 22 1977, lk 172–173./
  101. Käänatagu eesti perekonnanimesid nagu vastavaid üldnimesid. — Eesti Keel 1926, nr 6, lk 115–116.
    /Uued juhised, millega tunnistatakse kehtetuks senised (Eesti Keel 1923, lk 168–170. Vt "Mõned õigekeelsuse juhised"). Allk: Ak. Emak. Seltsi juhatus, Õigekeelsuse-sõnaraamatu redaktsioon, Ülikooli eesti keele professor ning lektorid./
  102. +M(uuk), E(lmar). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused 20.XII 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 179–180.
    /Sh kreeka isikunimede transkribeerimine, vene nimede transkribeerimisest, perekonnanimede käänamisest. Vt ka "Vene sugunimede transkribeerimine..."/
  103. M(uuk), E(lmar). Koosolek 3.X 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 187–189.
    /Sh arvustab E. Nurm eesti perekonnanimede käänamise juhiseid. Arutelu ülevaade./
  104. *Mitt-Vaigla, A. (Uutest perekonnanimedest.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 14.03.1926.
    /Tutv: M(uuk), E(lmar), EK 1926, lk 96./
  105. *Nurm, Ernst. (Eesti perekonnanimede käänamisest.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 03.10.1926.
    /Ilmunud: EK 1926, lk 105–115. Tutv: M(uuk), E(lmar), EK 1926, lk 187–189./
  106. *Olgem kõigiti omapärased, olgem eestlased. (Akadeemilise Emakeele Seltsi Nimede-eestistamise talitus), Tartu 1927. 7 lk.
  107. Vaigla, A. Nimede-eestistamise Toimkonna 1927. a. aruanne. — Eesti Keel 1928, nr 1-2, lk 28.
  108. +T(rinkman), E(lmar). AES-i juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1928, nr 1-2, lk 30–31.
    /Sügisest 1926 kevadeni 1928. Sh eesti perekonnanimede käänamise juhised; Eesti kohanimede soovitusi, eeskätt Setumaa osas./
  109. Trinkman, E(lmar). Perekonnanimede käänamise teooriast. — Eesti Keel 1928, nr 7-8, lk 141–144.
    /E. Muugi "Eesti keeleõpetuses" esitatud reegli kriitikat./
  110. +T(rinkman), E(lmar). Korraline peakoosolek 17. veebr. 1929. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 48–50.
    /Sh: J. Ainelo nimede eestistamisest./
  111. Vaigla, A. Nimede-eestistamise Toimkonna 1928. a. aruanne. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 52–53.
  112. +K(arro), B. Kroonika. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 87–88.
    /Sh refereeritakse Postimehest 13.03.1929 K. R. Pusta, Eesti Pariisi-saadiku kirjutist "Missugune peab olema eestlase nimi?"; O. Kallas kirjutab sellest samas 01.05.1929 ja vastukaja on 01.06.1929, samuti Üliõpilaslehes 28.03.1929 lk 64./
  113. *Mispärast on Teie nimi Juhan Lepik. — Rahvaleht 30.07.1929, nr 87, lk 4.
    /Eesti perekonnanimede liigitamisest (kohanimede, hüüdnimede, saksa eeskujude järgi saadud – viimased tuleks eestistada)./
  114. +Poissman, V. E. Ajaleht "Vaba Maa" keelest 1929. a. algul. (I.) — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 18–30.
    /Sh ortograafia (võõr)pärisnimedes lk 20–22; häälikuline külg (Eesti) kohanimedes lk 25–26; Eesti perekonnanimede deklineerimisest lk 28–29, Eesti ja lähedaste kohanimede nominatiivi esindus lk 29. Tutv: T(iitsm)aa, A(leksander), Vaba Maa 01.10. ja 03.10.1930./
  115. +T(rinkman), E(lmar). Korraline peakoosolek 23. veebr. 1930. — Eesti Keel 1930, nr 3, lk 66–68.
    /Sh A. Vaigla, A. Saareste, P. Voolaine jt nimede eestistamise senisest käigust./
  116. *Vaigla, A. Eestlasele eesti nimi. — Kaitse Kodu 1930, lk 1030–1032.
    /Sh näpunäiteid nimede eestistamiseks./
  117. *Eestikeelsusest ja eestimeelsusest . — Kaitse Kodu 1930, lk 527–528.
    /Sh nimede eestistamisest./
  118. *Aavik, J(ohannes). Mõned soovitavad erinevused ametlikust keelest. — Päevaleht 16.12.1930, nr 343, lk 11.
    /Sh perekonnanimede käänamisest (6): Mägi : Mäe, Kallas : Kalda kõrval ka Mägi : Mägi, Kallas : Kallase./
  119. Ainelo, J(aan); Jänes, H. Nimede-eestistamise Toimkonna 1929. a. aruanne. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 38–39.
  120. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1930. a. kohta. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 30–31.
    /Autor märgitud sisukorras./
  121. Elisto, E(lmar). Apostroofi tarvitamisest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 101–107.
    /Apostroofist eesti perekonnanimedes, selle vähendamise võimalusi./
  122. Akad(eemilise) Emakeele Seltsi juhatus. Võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 108.
    /A. Saareste, J. Mägiste, J. V. Veski, P. Ariste, E. Nurm, A. Kask, E. Trinkman-Elisto: neid nimesid tuleb käänata üldreeglite kohaselt. Ära jätta vene -a jm sootunnused, ka läti s-i eriseisund ei tule arvesse; nimesid kasutada rahvusvahelise uususe põhjal./
  123. Alto, V. W ja v pärisnimedes. — Eesti Keel 1931, nr 5, lk 157–159.
    /Segadust eesti perekonnanimedes, eriti saksapärastes. Eelistab v-d./
  124. *Traditsioon, mis tuleks eesti perekonnas teostada. — Eesti Naine 1931, lk 37–39.
    /Eesti eesnimedest./
  125. +*Teder, Teofil. Perekonnaseisuametniku kohuseist sünni registreerimisel. — Eesti Politseileht 1931, nr 6, lk 433–440.
  126. *Trinkman-Elisto, Elmar. Apostroofi tarvitamisest. Ettekanne Tartus. — ES 29.11.1931.
    /Ilmunud: EK 1931, lk 101–107. Tutv: T(rinkman), E(lmar), EK 1931, lk 123–124./
  127. *(Morrison, M.) Eestlasele eesti nimi. Kas on nimede eestindamise tuhin põhjendatud? Nimi on suurim pärandus, mis meie esiisad jätnud tulevastele põlvedele. — Kaitse Kodu 1931, lk 54–56. "Kaitse Kodu'le" kirjutanud M. Morrison.
    /Nimede eestistamise vastu. Vastuväited: J. Mägiste, Kaitse Kodu 1931./
  128. *Mägiste, J(ulius). Nimede eestistamisest, perekonna-traditsioonidest ja muist ebamoodsaist asjust. — Kaitse Kodu 1931, lk 604–606.
    /Vastuseks M. Morrisonile./
  129. *Ainelo, Jaan. Meie tähtsamaid esmajärgulisi rahvuskultuuriülesandeid. Tartu 1932. 14 lk.
    /Nimede eestistamisest./
  130. +Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Selgitusi märkide tarvitamise kohta. — Eesti Keel 1932, nr .
    /Sh 1. Apostroof perekonnanimedes (nii eesti kui ka võõrnimedes)./
  131. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1931. a. kohta. — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 57.
  132. T(rinkman), E(lmar). Akad. Emakeele Seltsi juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 92–95.
    /Sh refereeritud otsuseid: asutiste, organisatsioonide, seaduste jm. pärisnimede kirjutusviis (vastuseks Harju Maavalitsusele, lähemalt EK 1929, lk 85 jj); võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest (EK 1931, lk 108), dr. O. Kalda algatusel ajalehtede, tänavate ja asutiste pärisnimede tõlkimisest (EK 1932, lk 127); Eesti asulate üldnimestiku redigeerimistoimkonna tööst: üldpõhimõtted ja seisukohad üksikute kohanimede asjus (pms Setumaal), uute postiagentuuride nimetused./
  133. Kettunen, Lauri. Õigekeelsuse ja õigekirjutuse küsimusi. — Eesti Keel 1932, nr 5, lk 155–160.
    /Sh: 2. Suure algustähe tarvitamine rahvaste nimedes 157–158; 3. Soome nen-lõpuga sugunimede deklineerimine. Vt ka Saareste 1932 ja 1933, Veski 1932 ja 1933./
  134. S(aares)te, A(lbert). Vastuseks: Kettunen'ile või Kettusele? — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 186–187.
    /Vt Kettunen EK 1932/5. Vt ka Kettunen EK 1933/1./
  135. +*Teder, Teofil. Perekonnaseisuseaduses ja selle seaduse juhtnöörides ette võtta kavatsevatest muudatustest. — Linnad ja Alevid 1932, nr 43, lk 33–37.
  136. *Avesson, V. Isiku ja kohanimede kirjutusviisist. — Linnad ja Alevid 1932, nr 43, lk 44–48; Maaomavalitsus 1933, nr 3, lk 38–41.
  137. Kettunen, Lauri. Need kolm küsimust (-nen'i, -tis, eesti rahvas). — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 25–26.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Saareste ja Veski 1932. Vt ka samad 1933./
  138. *Avesson, V. Veel isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist. — Maaomavalitsus 1933, nr 7, lk 106–111.
  139. *Teder, Teofil. Isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist. — Maaomavalitsus 1933, nr 7, lk 99–106.
  140. S(aares)te, A(lbert); V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Need kolm vastust... — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 26–29.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Kettunen 1933./
  141. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1932. a. tegevuse aruanne. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 61–62.
  142. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise toimkonna 1933. a. tegevusaruanne. — Eesti Keel 1934, nr 1, lk 26–27.
  143. +Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1934, nr 4, 5, lk 119–128, 151–156.
    /Sh: vastus Eesti Linnadeliidule uulide (tänavate, teede, uulitsate jne) nimetuste ühtlustamise asjus lk 121, nime Sampo kasutusest lk 122, postiasutuste nimetustest ja Eesti kohanimedest neis lk 122–128 (pikemalt nimede omastavalisest kujust, hargtäiendite kasutamisest, eestirootsi nimedest, vaidlustest Tallinna nimekuju üle, Paslepa, Skarjatina-Karjati, Rakke, Laanemetsa, Tsirguliina, Sangaste jaama nimest. Järg lk 151–156: Tsirguliina, Mänspe, Sooniste ja Ellamaa jaama, Jõgisuu, Samokrassi nimest, Setumaa kohanimedest (vt ka RTL 1933, nr 27); isikunimedest, eeskätt muutmisest, küsimusest, kas Aare on mehe- või naisenimi./
  144. OU:Elisto, E(lmar). Isikunimede parandamise küsimusi. — Eesti Keel 1934, nr 6, lk 182–188.
    /Nimede muutmise korrast, vastuseks ajakirjas Linnad ja Alevid 1932/3 avaldatud artiklile. AESi juhatuse seletused nimede parandamise, võõrkeelsete perekonnanimede eestistamise, eesnimede kirjapildi jm asjus./
  145. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede eestistamise tehniline külg. — Eesti Politsei 1934, nr 1, lk 7–12.
  146. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede eestistamisest uue Nimekorralduse seaduse järgi. — Eesti Politsei 1934, nr 4, lk 284–291; Linnad ja Alevid 1934, nr 4, lk 50–54; Maaomavalitsus 1934, nr 8, lk 115–119.
  147. *Mihkla, Karl. Eesti kirjanikkude nimedest. Ettekanne erakorralisel peakoosolekul Tartus. — ES 11.03.1934.
    /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1934, lk 90–92, 95–96./
  148. *Elisto, Elmar. Perekonna- ja eesnimede parandamisest. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 14.10.1934.
    /Ilmunud: EK 1934, lk 182–188. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 87./
  149. *Ainelo, Jaan. AES-i lähemad ülesanded nimede eestistamisel. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 04.11.1934.
    /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 87–88./
  150. *Teder, Teofil. Vastuseks V. Avessoni artiklile "Veel isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist". — Maaomavalitsus 1934, nr 2, lk 29–32.
  151. *Aavik, Johannes. Eestisõnaliste perekonnanimede käänamine otstarbekohasemaks. — Päevaleht 18.01.1934, nr 17, lk 4.
  152. *Merilaid, A. Nimede rahvustamisest. — Eesti Metsateenijate Ühing 1919–1934. Tallinn 1935, lk 14–16.
  153. *Saareste, Andrus. Uut, eestilist perekonnanime. Kust ja kuidas leida? — Tähiseid 1935. Tartu 1935, lk 73–77.
  154. E(listo), E(lmar). Koosolek 14. okt. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 87.
    /E. Elisto ettekanne perekonna- ja eesnimede parandamisest ja selle arutelu./
  155. E(listo), E(lmar). Koosolek 4. nov. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 87–88.
    /Õpet. J. Ainelo ettekanne nimede eestistamisest ja selle arutelu./
  156. +E(listo), E(lmar). Korraline peakoosolek 3. märtsil 1935. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 92–94.
    /Sh soovidest Siseministeeriumile perekonnanimede asjus lk 94./
  157. *Angelus, Oskar. Omavalitsuste perekonnaseisuametnike ülesandeid perekonnanimede ja nimede eestistamisel ja muutmisel. — Eesti Politsei 1935, nr 1, lk 32–44; Linnad ja Alevid 1935, nr 8, lk 113–120; Maaomavalitsus 1935, nr 2, lk 19–26.
  158. *Angelus, Oskar. Märkmeid perekonnanimede ja nimede eestistamise alalt. — Eesti Politsei 1935, nr 2, lk 115–125; Linnad ja Alevid 8, nr 1 (1935), lk 4–7.
  159. *Angelus, Oskar. Perekonnaseisuametnikkude ülesandeid perekonnanimede ja nimede eestistamisel. — Linnad ja Alevid 1935, nr 6, 7, lk 84–88, 105–109.
  160. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1934. a. aruanne. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 39–40.
  161. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede muutmine. Autori Kirjastus, Tallinn 1936. 96 lk.
  162. Elisto, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 16. tegevusaastast 1935. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 27–29.
    /Sh juhatuse tegevusest isiku- ja kohanimede alal./
  163. OU:Elisto, E(lmar). Võõrapäraste eesnimede eestipärase kirjutusviisi küsimus. — Eesti Keel 1936, nr 4, lk 116–121.
    /AESi komisjoni (J. V. Veski, J. Mägiste, E. Elisto) poolt redigeeritud vene, saksa jm võõrnimede eestipäraste vastete loend; ilmus 1935 Siseministeeriumi käsiraamatus./
  164. Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1936, nr 4, 5, 6, lk 121–127, 151–160, 187–190.
    /Sh perekonna- ja eesnimede teemal lk 127 ning 151–156: nime aluskäändest, muutmise põhjustest, ar-lõpust, liitnimede lõppudest (-ma(a), -ssa(a)r, -so(o), -ro(o), -ver(e), -ni), eesnimede võtmisest perekonnanimeks, nimede soost; kohanimedest lk 156–160 ja 187–190: väliskohanimede omastavalisest kujust ja nimede mugandamisest; pea-lõpulised külanimed Kuusalus, Narva ümbruse, Petseri- ja Võrumaa kohanimed kaartidel, ettepanekud vallanimede kohta, külanimede muutmisest mitmel pool./
  165. +Mägiste, J(ulius). Keelelise suurteose puhul. — Eesti Keel 1936, nr 5, lk 134–151.
    /Rets: Johannes Aavik. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu 1936. Sh perekonnanimede käänamisest ja omadussõnaliselt tarvitatavatest pärisnimedest lk 144, võõrkohanimedest lk 147./
  166. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede kaitseregistrist. — Eesti Politsei 1936, nr 1, lk 24–31; Linnad ja Alevid 1936, nr 9, lk 134–139; Maaomavalitsus 1936, nr 2, lk 26–31.
  167. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede muutmise põhjusist. — Eesti Politsei 1936, nr 2, lk 108–117; Maaomavalitsus 1936, nr 4, 5, lk 59–63, 76–78.
  168. +*Angelus, Oskar. Perekonnaseaduse muutmisest. — Eesti Politsei 1936, nr 4, lk 294–303.
  169. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1935. a. aruanne. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 31–32.
  170. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1936. a. kohta. — Eesti Keel 1937, nr 1-2, lk 58.
  171. +Kask, A(rnold). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
    /Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk 228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935 Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest 231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk 232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
  172. *Elisto, Elmar. Nimede eestistamisest Eestis. — Omariikluse süvendamisel. Ü. S. Raimla koguteos. Tartu 1938, lk 47–62.
  173. Ainelo, J(aan). Nimede Eestistamise Toimkonna aruanne 1937. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 29–30.
  174. +(Teder, Teofil). Perekonnaseisuametniku käsiraamat. Koostanud T. Teder, Siseministeeriumi Omavalitsuste Talituse inspektor. Siseministeeriumi Administratiiv-ala Kirjastuse väljaanne 1939. 485 lk.
    /Sh selgitusi perekonna- ja eesnime märkimise kohta lk 20–67. Siseministri juhtnöörid võõrapäraste nimede parandamiseks või kirjutamiseks lk 32–64. Selgitusi isikunimede kohta ka mujal, nt nimede muutmisest lk 358–360./
  175. Ainelo, J(aan). Nimede Eestistamise Toimkonna aruanne 1938. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1939, nr 1-2, lk 40.
  176. +Kask, A(rnold). Ülevaade AES-i kahekümneaastasest tegevusest. — Eesti Keel 1940, nr 1-2, lk 34–49.
    /Sh kohanimede kogumisest lk 42 ja nimede eestistamisest lk 46–47. Résumé: Aperçu sur les vingt années d'activité de la Société Universitaire pour la Langue Maternelle, p. 49./
  177. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1939. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1940, nr 1-2, lk 53.
  178. *Isanimede kirjutamisest . — Sirp ja Vasar 13.05.1950, lk 8.
  179. Nurm, E(rnst). Deklineerimise üksikküsimusi. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 36–48.
    /Sh se-lõpuliste kohanimede osastavast vormist lk 41, perekonnanimede, sh soome nimede käänamisest lk 41–42, võõrnimede käänamisest lk 43–44. Резюме: О спорных вопросах склонения, с. 46–48./
  180. *Voore, I. Perekonnanimede käänamise alalt. — Edasi 20.03.1959.
  181. *Parmas, O(skar). Perekonnanimede käänamisest. — Edasi 02.06.1959.
  182. *Randmaa, M. Eesti pärisnimede käänamisest. — Edasi 18.11.1959.
  183. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 752–753.
    /Sh isikunimede kirjutamisest dokumentides./
  184. *Viiding, Mari. Perekonnanimede käänamine eesti keeles. Võistlustöö. Tartu 1960. 75+6 lk.
    /TÜ rmtk-s./
  185. *Ojasson, Oskar. Eesti perekonnanimesid käänakem eestipäraselt. Ettekanne Tartus ja Tallinnas. — ES 28.02.1960; 27.03.1960.
  186. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1960, nr 1, lk 54.
    /Sh nimede Mai, Kai käänamisest./
  187. OU:Nurm, Ernst. Soome nimede kahesuguse käänamise puhul. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 303–304.
    /Vastuseks A. K. kirjale Pühajärvelt. Pooldab "eestipärast" käänamist, nt Aaltonenile./
  188. OU:*Ojasson, Oskar. Veel perekonnanimede käänamisest. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 693–694.
    /Toimetuse märkusega./
  189. *Ojasson, Oskar. Eesti perekonnanimede käänamisest. — Nõukogude Õpetaja 23.01.1960.
  190. *Saari, Henn. Üks õige, mis on vale. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 8, lk 497–498.
    /Isikunimede käänamisest./
  191. *Ojasson, Oskar. Kuidas normeerida erilaadsete eesti perekonnanimede käänamist. Ettekanne Tallinnas. — ES 14.01.1962.
  192. OU:*Kindlam, Ester. Perekonnanimede käänamisest. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 11, lk 665–678.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 118–137./
  193. *Ojasson, Oskar. Kuidas normeerida erilaadsete eesti perekonnanimede käänamist. — Nõukogude Kool 1962, nr 5, lk 357–362.
  194. *Kindlam, Ester. Mõnede perekonnanimede tüvevokaalist. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 4, lk 240–241.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 137–140./
  195. OU:*Valgma, J(ohannes). Eestikeelsete perekonnanimede käänamise süsteemist. — Nõukogude Kool 1965, nr 10, lk 761–766.
  196. *Ilves, A. Käänamine pole veel väänamine. — Edasi 04.03.1966.
    /Perekonnanimede käänamisest./
  197. *Kaalep, Ain. Mõtteid eesti perekonnanimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 29.07.1966, lk 8.
    /Vt ka J. Kevad, H. Ots, O. Rünk, H. Vals, P. Vilu SV 1966. Ka H. Saari KjK 1967/2./
  198. *Ots, Heido. Keel elule lähemale. — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
  199. *Vals, Helju. Eesnimest taganimeks. — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
  200. +*Kevad, Jaan. Nipet-näpet siit ja sealt. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Sh eesti perekonnanimede käänamisest; kaubandus- ja teenindusettevõtete nimedest./
  201. *Rünk, Ott. Veel kord nimedest ja nende käänamisest. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
  202. *Vilu, P. Sõna sekka. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
  203. *Kaalep, Ain. Otsi kokku viia püüdes. — Sirp ja Vasar 09.12.1966, lk 4.
    /Eesti perekonnanimede käänamisest./
  204. *Aunma, Enel. Eesti perekonnanimede käänamine. Diplomitöö. Juhendaja Asta Veski. Tartu 1967. 87 lk. (Eesti k kateeder. Nr 933.)
  205. *Sarnit, M. Valga I Keskkooli õpetajate ja õpilaste perekonnanimede käänamistavadest. Õpilasettekanne Otepää keelepäeval. — ES 16.05.1967.
  206. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 1, lk 42.
    /Nime Dorothea käänamisest. Redigeeritult uuesti avaldatud E. Kindlami autorikogumikus 1976, lk 144–145./
  207. *Saari, Henn. "...lõplik ega kuulu edasikaebamisele". — Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 115–116.
    /A. Kaalepi kirjutistest nimede deklinatsiooni kohta SV 29.07.1966 ja 09.12.1966./
  208. Ojasson, Oskar. Kuidas käänata soome pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 14.04.1967, nr 15, lk 7.
    /Vastuolust ajakirjanduses ja ilukirjanduses kasutatava vahel. Toimetuse märkusega./
  209. *Elisto, Elmar. Soome nimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 02.06.1967, lk 6.
  210. *Ojasson, Oskar. Pesa-tüüpi nimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 21.07.1967, lk 5.
  211. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Uusi jooni tegelikus eesnimede ortograafias. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 3, lk 176–177.
  212. *Rajandi, Edgar. Nimi ja õigus. Ettekanne üleliidulisel nõupidamisel Moskvas. — ES 26.04.1968.
  213. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Praegune eesnimede kirjaviis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 2, lk 76–83.
  214. *Ots, Heido. Miks mitte nimede nimetav? — Edasi 24.04.1969.
    /Isikunimede käänamisest./
  215. *Kas Lubile või Lubjale. — Töörahva Lipp 27.12.1969.
    /Perekonnanimede käänamisest. Allk: Filo Loog./
  216. OU:*Раянди, Э. Имя и право. — Личные имена в прошлом, настоящем, будущем. Проблемы антропонимики. Москва 1970, lk 69–72.
    /Isikunimede kirjutamisest võõrkeele tähestiku abil./
  217. *Vals, H(elju). Kohvikutunnid J. V. Veskita. — Edasi 11.08.1970.
    /Soome nimede käänamisest; pärisnimelisest täiendist jm./
  218. *Reimann, Riina. Eesti üldnimetaoliste perekonnanimede käänamisest. III k töö. Tartu 1972. 41 lk. (Nr 1125.)
  219. *Kindlam, Ester. Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? 1. Eesti perekonnanimedes. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 3, lk 173–175.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 145–149./
  220. *Kallas, Teet. Nimi lööb takka üles. — Sirp ja Vasar 24.11.1972, lk 12.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vt ka Elisto SV 22.12.1972./
  221. *Elisto, Elmar. Armas Teet Kallas. — Sirp ja Vasar 22.12.1972, lk 13.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastuseks, vt T. Kallas SV 24.11.1972./
  222. OU:Kindlam, Ester. Kask ja Sannamees, Perttunen ja Vuolijoki. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 9, lk 560–562.
    /Eesti nimede käänamisest soome keeles (M. Punttila artikli põhjal Virittäjäs 1972/2) ja soome nimede käänamisest eesti keeles. Pooldab reeglipärast, s.o võõrnimepärast käänamist. Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 140–143./
  223. *Meriste, Henno. Keeleveergude kirjakastist. — Sirp ja Vasar 24.08.1973, lk 4.
    /Sh nimede Toomas, Urmas käänamisest, nime Marat hääldamisest, astronautide Harriot ja Lusma nimede õigest kujust./
  224. *Sikemäe, Ilmar. On õige: Anton Hansen-Tammsaare. — Sirp ja Vasar 28.09.1973, lk 5.
    /Sidekriipsust nimes./
  225. +*Mõtteid ja ettepanekuid . — Sirp ja Vasar 29.03.1974, lk 5.
    /Sh nimede Aet ja Kai käänamisest./
  226. *Kaarli, Kaareli, Kaare-Ly. — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
    /Nimekujust./
  227. *Viires, Ants. Hoolimatus klassiku vastu. — Sirp ja Vasar 06.06.1975, lk 4.
    /A. H. Tammsaare nime kirjutamisest. Kommenteerib L. Siimisker. Mõlemad kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 92./
  228. +*Elisto, Elmar. Keelelisi küsimusi. II. Õigest keelest, tervest meelest. Eesti Raamat, Tallinn 1976. 187 lk.
    /Artiklite kogumik. Sh: Vene nimede kirjutamisest eesti keeles (1965), kohanimede tõlkimisest (1965), soome nimede käänamisest (1967)./
  229. *Tähelepanekuid ja arvamusi . — Sirp ja Vasar 11.11.1977, lk 13.
    /Sh isikunimede kasutamisest./
  230. *Karro, Ilmari. Kui õige vaielda? — Edasi 28.07.1983, lk 6.
    /Nimemoest./
  231. *Vals, Helju. Kas olete oma nimega rahul? — Edasi 28.12.1983, lk 1, 4.
    /Eesnimedest. Arutelu V. Marmei, L. Palmi, E. Aavakivi, P. Küttise, E. Uuspõllu, A. Veski, H. Saari ja A. Kaalepi osavõtul./
  232. *Püvi, Jüri. Nimepanemisest ja -muutmisest. — Nõukogude Hiiumaa 02.07.1983.
    /Laste nimedest ja nende saamisloost./
  233. +*Kirjakast . — Sirp ja Vasar 25.02.1983, lk 5.
    /Sh pärisnimede käänamisest. Kirjadele vastab K. Kerge./
  234. *Randviir, Rita. Nimi ei riku meest? Rikub küll! — Kommunismiehitaja 22.09.1984.
    /Eesnimemoest??/
  235. *Leosk, Arvi. Emakeeleõpetajate (pisi)probleeme. — Nõukogude Õpetaja 07.01.1984.
    /as- ja us-lõpuliste eesnimede käänamisest./
  236. *Hint, Mati. Eesti omanimekasutus segaduses. — Sirp ja Vasar 28.06.1985, lk 13.
  237. *Mihkels, Andres. Keelatud Anna-Liisa? — Edasi 16.01.1987, lk 4.
    /Kaksiknimedest./
  238. *Riive, Henn. Keelatud Anna-Liisa? Anna-Liisa jälle vaba. — Edasi 29.07.1987, lk 4.
    /Kaksikeesnimedest./
  239. *Leuhin, Illar. (N)imelugu. — Nõukogude Õpetaja 14.02.1987.
    /Ees- ja perekonnanime kasutamisest./
  240. *Hint, Mati. "Toomapäev" ja "Toomase päev". — Sirp ja Vasar 31.07.1987, lk 12.
    /as-lõpulistest isikunimedest./
  241. *Kull, Rein; Päll, Peeter. Eesnimede valikust ja tarvitamisest. — Edasi 29.07.1987, lk 4.
    /Sh kaksinimedest./
  242. +Raag, Raimo. Linguistic Tendencies in the Estonian Language in Sweden. — Linguistica Uralica 27, nr 1 (1991), lk 23–32.
    /Sh ees- ja perekonnanimede i-tüvelisest käänamisest (Jaak : Jaagi; Puusepp : Puuseppi) lk 27–28. Резюме: Тенденции развития эстонского языка в Швеции, с. 32./
  243. OU:*Päll, Peeter. Personal names of non-Estonians and the legal status of these. — 18. Internationaler Kongreß für Namenforschung. Zusammenfassungen. Universität Trier, April 1993, lk 105-106
  244. ##Leemets, Tiina. Perekonnanimede käänamine. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 56–58.
    /Varem ilmunud: Hommikuleht 05.03.1993./
  245. *Eller, Kalle; Sarv, Tõnn. Nimi, millel on tähendus. — Pere ja Kodu 1996, nr 1, lk 30–31.
    /Maakeelsetest nimedest./
  246. *Lahe, Kristina. Eesti perekonnanimede käänamine. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 17(97).
  247. OU:Kerge, Krista. Vene isikunimede latiniseerimine. — Õiguskeel 1997, nr 2, lk 37–45.
    /Eesti ja rahvusvahelise tabeli kasutamisest./
  248. *Reinhardt, Heidi. Eesti perekonnanimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 14(98).
  249. OU:Liivak, Sander Alfred. Ungari isikunimede õigekeelsusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 9, lk 635–637.
    /Ees- ja perekonnanimedest, vanast kirjaviisist, naisenimedest, nimede käänamisest./
  250. *Hiedel, Kersti. Miks nimeseadust vaja oleks. — Õigus Teada 1998, nr 9, lk 3–5.
  251. *Gellert, Kristina. Eesnimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999.
  252. *Malmberg, Marju. Perekonnanimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999.
  253. *Raidmaa, Ilona. Perekonnanimede muutmise ja eestistamise liikumine Eestis 1918–1940. Muudetud ja eestistatud nimed Anija, Peningi, Raasiku ja Rae vallas. Seminaritöö. Juhendaja Kairit Henno. Tartu 1999. 69 lk. (Nr 65.)
  254. *Henno, Kairit. Kas vajame uut isikunimeseadust ja kui, siis millist. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus ja Tallinnas. — ES 29.04.1999; 24.05.1999.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/11, lk 807–811./
  255. *Saari, Henn. Isikunimeseaduse senine kontseptsioon. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 24.05.1999.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/11, lk 807–811./
  256. OU:*Henno, Kairit. Miks on vaja isikunimeseadust. — Õiguskeel 1999, nr 3, lk 8–14.
  257. *Kaal, Keit. Perekonnanimede eestistamine. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 18 lk + lisa. (Nr 22/00.)
  258. *Oksaar, Ingrid. XX sajandi esimese poole soovitusnimestikke. Diplomitöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 45 lk + lisad + diskett. (Nr 16/.00.)
  259. ##*Mägiste, Julius. Eestipärased eesnimed. — Akadeemia 2000, nr 12, lk 2509–2529.
    /1936 ilmunud brošüüri "Eestipäraseid eesnimesid" uustrükk. Vt ka K. Henno järelsõna seals./
  260. OU:Henno, Kairit. Julius Mägiste nimeraamatud omas ajas. — Akadeemia 2000, nr 12, lk 2529–2536.
    /Järelsõna J. Mägiste "Eestipärastele eesnimedele" seals. Nimede eestistamise ajaloost./
  261. *Hussar, Annika. Ütle üks ilus poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 05.04.2000.
  262. *Eelrand, Helen. Ülo ja Õnne ei mahu Euroopasse ega netti. — Eesti Päevaleht 16.11.2000, nr 267, lk 24C.
    /Samal teemal karikatuur lk 8A./
  263. *Miks Händrju, aga mitte Madis? — Eesti Päevaleht 17.11.2000, nr 268, lk 10A.
    /Arvamused lastele nimede paneku kohta./
  264. *Henno, Kairit. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. Ettekanne konverentsil "Emakeele Selts 80" Tartus. — ES 20.04.2000.
  265. *Vaher, Vaapo. Kommikarp ja sajatuhandeline auto. — Kodukolle 2000, nr 6, lk 11.
    /Eesti laste eesnimedest./
  266. *Rikas, Külli. 1935 – nimede eestistamise aasta. — Meie Maa 30.05.2000, nr 100, lk 6.
  267. *Vals, Helju. Nüüd siis hiina koos venega. Taevaluugid ja põrguvärav. — Postimees 22.12.2000, nr 300, lk 21.
    /Arvustab SL Õhtulehe 16.12 ülevaadet eesnimepanekust 2000; ka Taevase Rahu pubi nimest Tallinnas Vabaduse väljakul./
  268. *Kirss, Kristel. Uus nimi toob tervise ja õnne. — SL Õhtuleht 11.10.2000, lk 12.
    /Nimemuutmistest, tuntumatest nimevahetajatest, seadusandlusest./
  269. *Gellert, Kristina. 1935. aastaks muudetud eesnimedest. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 25 lk + lisa. (Nr 28/01.)
  270. *Malmberg-Forssell, Marju. Perekonnanimede eestistamine Eestis. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 31 lk + lisa. (Nr 29/01.)
  271. *Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslik reguleering Eestis. Bakalaureusetöö. Akadeemia Nord, Tallinn 2001.
  272. *Põld, Brigitta. Eestistatud perekonnanimede struktuurist. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 33 lk. (Nr 10/01.)
  273. *Kohus tunnistas nimeseaduse ahistavaks. — Delfi 19.03.2001.
    /Marika Arendi kohtuasjast./
  274. *Must, Aadu. Nimi on osa rahvuskultuurist. — Delfi 22.03.2001.
    /Eestlaste nimemoe muutumisest läbi aegade./
  275. *Volkonski, Peeter. Oled see, kelleks sind hüütakse. — Delfi 25.06.2001.
    /Eesnimed ametlikult ja tegelikkuses./
  276. *Aasta imenimed: Ato-Ron ja Gaantha Gurlan. — Delfi 31.12.2001.
    /2001. aastal sündinute eesnimedest./
  277. Soosaar, Enn. Toots, ütle üks totter poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 26.01.2001, nr 21, lk 11.
    /Veidratest võõrapärasustest eesnimedes, ka sobimatutest ööklubide, kohvikute ja hotellide nimedest (Bonnie ja Clyde, Taevase Rahu väljak, St. Barbara)./
  278. Kas lubada võõrast perekonnanime? — Eesti Päevaleht 21.03.2001, nr 66, lk 12.
    /Eesti Päevalehe küsitlus; vastajad Tiit Sepp, Kairit Henno, Peeter Päll. Kommentaaridega Internetis./
  279. OU:Henno, Kairit. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 2, lk 73–79.
    /20.04.2000 Tartus Emakeele Seltsi juubelikonverentsil peetud ettekande põhjal. ESi nimede-eestistamise toimkonna tegevus, isikunimeseadused jm. Summary: The Mother Tongue Society Leading the Estonianising of Names, p. 144./
  280. Naulainen, Anti. Kohus tunnistas nimeseaduse eestlasi ahistavaks. — SL Õhtuleht 19.03.2001, lk 4.
    /Marika Arendist, kes soovib saada Marika Katariina Arendi Elita von Wolskyks. Pätsi-aegse eestistusmeelse nimeseaduse vastuolust põhiseadusega. Lisanupp: Eestlasi ahistav seadus. Internetis elavalt kommenteeritud./
  281. Rõõm, Grethe. Nimetabelit juhivad Kevin ja Karmen. — Võrumaa Teataja 20.10.2001, nr 120, lk 4.
    /Võrumaa uuemast nimemoest./
  282. *Gellert, Kristina. Eesnimede eestistamine (A. Rava "Muudetud eesnimede registri" I andmetel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 34(02).
  283. *Põld, Brigitta. Eestistatud perekonnanimed August Rava "Muudetud nimede registri" I osa põhjal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 22(02).
  284. OU:Päll, Peeter. Personal names of non-Estonians and the legal status of these. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band VI. Namenforschung und Geschichtswissenschaften. Literarische Onomastik. Namenrecht. Ausgewählte Beiträge (Ann Arbor, 1981). Patronymica Romanica 19. In Zusammenarbeit mit Monique Bourin, Wilhelm F. Nicolaisen und Wilfried Seibicke herausgegeben von Dieter Kremer. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 2002, lk 407–411.
    /Eesti muulaste nimeprobleemidest, isikunimeõigusest./
  285. *Ilmale tulid Bronec ja Melmariin. — Delfi 22.02.2002.
    /Jaanuaris 2002 sündinud laste eesnimedest. (Selliseid uudisnuppe on Delfis veelgi.)/
  286. Uus seadus keelab kummalised nimed. — Delfi 04.03.2002.
    /Uuest isikunimeseaduse eelnõust. Paljude kommentaaridega./
  287. *Grünberg, Anne. Nimede pillerkaar – vabaduse kõrvalprodukt. — Delfi 26.03.2002.
    /Uuest isikunimeseaduse eelnõust./
  288. OU:Raag, Raimo. Mis oli õieti esimese eesti keele grammatika autori nimi? — Keel ja Kirjandus 2002, nr 3, lk 183–192.
    /Heinrich (Henricus) Stahl (Stahll, Staal, Stall, Stal, Stahel, Stahell, Stahlius, Staelius, Stalius); autori enda eelistatud kirjutusviis oli Henricus Stahell. Rootsi-aegsete perekonnanimede kirjapildi varieeruvusest. Vastukaja: A. Viires, T. Kala, KjK 2002/6. Tutv: Lotman, Piret, KjK 2002/6, lk 454./
  289. Viires, Ants. Autorinime probleemist. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 437.
    /Vastukaja R. Raagile KjK 2002/3./
  290. OU:Kala, Tiina. Ajalooliste isikunimede õiged (?) ja valed (?) vormid. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 437–439.
    /Vastukaja R. Raagile KjK 2002/3. Muid näiteid nimede varieeruvusest; soovitab rohkem vastavust nüüdisaegsete reeglitega./
  291. +Lotman, Piret. 450 aastat Oleviste raamatukogu. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 451–455.
    /Sh Raimo Raagi ettekandest Heinrich Stahli õigest nimest lk 454./
  292. *Tamm, Jaanus. Pärisnimede paabelis. — Meie Maa 14.03.2002, lk 2.
    /Veidrast nimemoest ja uuest isikunimeseaduse eelnõust./
  293. Rooväli, Küllike. Seadus keelab omapäi traageldatud nimed. — Postimees 19.04.2002, lk 2.
    /Pikemalt uuest isikunimeseaduse eelnõust, eelkõige "veidratest eesnimedest". Postimehe Fookuse rubriigis. Samas nr-s ka muid materjale./
  294. Lõhmus, Alo. Nimede järjepidevus on väärtus. — Postimees 15.10.2002, nr 240, lk 2.
    /Intevjuu Aadu Mustaga./
  295. Lõhmus, Alo. Uued Rüütlid ja Kallased keelu alla. — Postimees 15.10.2002, nr 240, lk 2.
    /Uue isikunimeseaduse jõustudes keelustatakse liiga sagedad perekonnanimed. Ome nime muutmist selgitavad Tunne Kelam ja Max Kaur. Lisatud sagedaimate perekonnanimede loend. Kokkuvõte ka järgmise päeva Эстония's./
  296. *Lastele pandi nimeks Skairon ja Kriki. — Pärnu Postimees 23.02.2002, lk 5.
    /Jaanuaris sündinud laste nimed. Uudisnupp./
  297. *Tänavsuu, Hille. Nimetava eeldab eesti keele austamist. — Pärnu Postimees 16.03.2002, lk 5.
    /Uuest isikunimeseaduse eelnõust./
  298. *Soome, Rando. Ilus poisslapse nimi. — Võrumaa Teataja 04.03.2002.
    /Veidrate eesnimede moest ja uuest isikunimeseaduse eelnõust./
  299. OU:*Henno, Kairit. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 1918–1940. — Õiguskeel 2002, nr 4, lk 33–42.
  300. Хоть горшком назови, только в печь не ставь. — Эстония 16.10.2002, nr 199, lk 5.
    /Kokkuvõte 15.10.2002 Postimehes ilmunud isikunimeteemalisest leheküljest (vt Alo Lõhmus 2002)./
  301. *Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslik regulatsioon. Magistritöö. Akadeemia Nord, Tallinn 2003.
  302. Ammas, Anneli. Eestlaste fantaasia nimede leidmise on piiritu. — Eesti Päevaleht 01.02.2001.
    /Eestlaste eesnimemoest, perekonnanimede muutmisest jm; ülevaade eestlaste levinuimatest nimedest. Intervjueeritavad: Annika Hussar, Kairit Henno, Peeter Päll, Ulvi Pihel jt./
  303. Vanemail tuleb veidrate nimede panek lõpetada. — Eesti Päevaleht 04.06.2003.
    /Uue isikunimeseaduse nõuetest. Intervjueeritav: Annika Hussar./
  304. Selder, Sergo; Rebane, Mari. Eestlase nimevalik sõltub moest ja muutub kiiresti. — Eesti Päevaleht 30.12.2003.
    /Eesnimede arengust, haruldastest nimedest, uuest isikunimeseaduse eelnõust./
  305. *Henno, Kairit. Nimede eestistamise idee sünnist. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 03.06.2003.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2003/11, lk 875./
  306. *Hussar, Annika. Eesti eesnimed praegu ja uus isikunimeseaduse eelnõu. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 03.06.2003.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2003/11, lk 875./
  307. OU:*Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslikust regulatsioonist. — Juridica 2003, nr 3.
  308. Aitsam, Viio. Proua Brüssel ja härra Lembitu. — Maaleht 16.10.2003.
    /Eesti eesnimemoest ja uuest isikunimeseaduse eelnõust. Intervj: Eve Mitin, Peeter Päll/
  309. Berg, Holger. Vene nimede eestistamine hoogustub. — Postimees 22.01.2003.
    /Isikunimede muutmisest; 2002. aastal muutis nime üle 1000 inimese./
  310. Lõhmus, Alo. Isikunimede seadus seiskaks viiendiku eesnimede kasutamise. — Postimees 03.06.2003.
    /Annika Hussari ettekandest./
  311. Lõhmus, Alo. Vanemail tuleb veidrate nimede panek lõpetada. — Postimees 04.06.2003.
    /Annika Hussari ettekandest Emakeele Seltsi koosolekul 03.06.2003. Sobimatutest eesnimedest, uuest isikunimeseaduse eelnõust/
  312. Veidraid nimesid tuleb vältida. — Postimees 04.12.2003.
    /Mainekujundus peaks aitama võõrapäraseid nimesid vähendada (intervj: Jüri Valge, Peeter Päll)./
  313. Mitin, Eve. Miks on vaja isikunimeseadust? — Õiguskeel 2003, nr 1, lk 43–45.
  314. OU:*Mõistlik, Piret. Isikunimi ja selle õiguslik regulatsioon. — Õiguskeel 2003, nr 2, lk 41–47, 3, lk 45–54, 4, lk 30–47, 5, lk 35–50.
  315. OU:Metslaid, Riina. Inimese nimi dokumendis keeleinimese pilgu läbi. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 18–23.
    /Sh pikemalt perekonnanimede käänamise praktikast./
  316. Toimus XI õiguskeelepäev. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 3–4.
    /Ülevaade 10. nov 2003 toimunud õiguskeelepäevast, mille peateema oli isikunimed./
  317. Saarmets, Virgo. Inimese nimi dokumendis juristi pilgu läbi. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 7–17.
  318. Linde, Väino. Ilusa eesti nime kaitsel. Isikunime seadus lõpetab segaduse, mis praegu nimekasutuses valitseb. — Eesti Päevaleht 30.09.2004, lk 3.
    /Riigiseaduse menetluses olevast isikunimeseadusest./
  319. Riigikogu võttis nimeseaduse vastu. — Eesti Päevaleht 15.12.2004.
    /Uudisnupp./
  320. Ikka see ilus poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 17.12.2004.
    /Juhtkiri. Riigikogus vastuvõetud nimeseaduse voorustest ja ohtudest./
  321. Kalamees, Kai. Must minevik takistab nimevahetust. — Eesti Päevaleht 17.12.2004.
    /Uuest nimeseadusest ja selle piirangutest./
  322. OU:*Mõistlik, Piret. Vene isikunime latiniseerimise õiguslikust regulatsioonist Eestis. — Juridica 2004, nr 4, lk 272–279.
  323. Mattheus, Ülo. Valmiv nimeseadus ei luba eesnimeks Lydia Koidulat. — Postimees 29.01.2004.
    /Siseministeeriumis väljatöötatavast isikunimeseadusest./
  324. Nimeseadus keelab veidrate nimede paneku. — Postimees 16.12.2004.
    /Riigikogus vastuvõetud nimeseadusest./
  325. *Kaurson, Maarja. Isikunimeseaduse kujunemine. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 34(05).
  326. ##*Mõistlik, Piret. Eesti isikunimi ja selle õiguslik reguleerimine. — Keel ja õigus. Kirjastus Juura, Tallinn 2005, lk 233–258.
    /Varem ilmunud Õiguskeeles 2005, nr 2 ja 3./
  327. OU:Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslik korraldus. Nimeseaduse kommentaarid. Kirjastus Juura, Tallinn 2005. 315 lk.
    /Sisu: Eessõna – Isikunimi kultuurinähtusena – Isikunime õiguslikust korraldusest Eestis – Nimeseaduse kommentaarid – Kasutatud kirjandus – Kasutatud normatiivmaterjalid – Kasutatud kohtupraktika – Lisad: Lisa 1. Isikunime reguleerivad õigusaktid alates 1919. aastast – Lisa 2. Isikunimealast statistikat – Lisa 3. Eestis ilmunud isikunimealast kirjandust – Märksõnastik./
  328. Jõustunud nimeseadus korrastab nimepaneku reegleid. — Eesti Päevaleht 31.03.2005.
    /31. märtsil 2005 jõustus nimeseadus./
  329. Põhjala, Priit. Nimeandmine pole naljategu. — Eesti Päevaleht 26.07.2005.
    /Nimepanekul tuleks uurida nime semantilisi tagamaid ja sotsiokultuurilise põhjendusi./
  330. Mõjuva põhjuseta ei tohi anda 219 perekonnanime. — Postimees 04.03.2005.
    /Siseministeerium kinnitas liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu./
  331. Täna jõustus veidraid nimesid keelav seadus. — Postimees 01.04.2005.
    /Nimeseaduse jõustumisest./
  332. Lapp, Toomas. Miks ei sünni enam Trixiebelle? — Postimees 20.07.2005.
    /Võrdleb Eesti ja Islandi nimeseadusi. Allk: Toomas Lapp, Rootsi Raadio Eesti toimetuse liige./
  333. *Mõistlik, Piret. Uut isikunime õiguslikus korralduses. — Õiguskeel 2005, nr 2, lk 43–48; 2005, nr 3 56–59.
  334. *Päll, Peeter. Проблемы упорядочения топонимики и антропонимики в Эстонии. — Kalbos kultūra 79 (2006), lk 118–123.
    /Eesti isiku- ja kohanimekorraldusest./
  335. *Mõistlik, Piret. Isiku ametlik nimi. — Õiguskeel 2007, nr 2, lk 31–33.
  336. ##*Mõistlik, Piret. Isiku ametlik nimi. — Õiguskeel 2005–2007. Kirjastus Juura, Tallinn 2008, lk 289–291.
    /Varem ilmunud Õiguskeeles 2007 nr 2./
  337. +Valge, Jüri. Rahvusvaheline keelekonverents Väike-Maarjas. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 908–913.
    /Sh Ilmar Tomuski ettekanne "Eesti keelepoliitikast 1988–2008", milles pikemalt juttu ka kohatust eesnimemoest enne nimeseaduse jõustumist (paljude näidetega)./
  338. +*Mõistlik, Piret jt. Estonia. — International Encyclopaedia of Laws: Family and Succession Law. Kluwer Law International 2009, lk 62–72.
    /Sh nimeõigusest./
  339. Tóth, Szilárd. Johannes Gutslaffi nimekuju varieerumisest ehk tema allkiri versus tema eesti keele ortograafia. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 3, lk 211–218.
    /Gutslaffi paljudest nimekujudest (Guttslaff, Gutzlaff, Gutzschlaff, Gutschlaf, Gutsleff, Gütslaff jne), põhjendab Gutslaffi õigsust. Summary: On the variation of Johannes Gutslaff's name: His signature versus his Estonian orthography, lk 218./