EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimed. 1920–1969


1920–1929:

  1. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Varrak, Tallinn s. a. (1920). 103 lk.
    /Kohanimede analüüs varasemate uurijate (Knüpffer, Paucker, Snellman, Teivaala, Schlüter, Jõgever jt) seisukohti refereerides. Põhiosa moodustab nimede vaatlus kihelkondade kaupa. Sisu: Liber census Daniae ja harutused ta kohta – Raamatu ülesanne – Nimed – Külad ja mõisad – Kirjaviis ja keel – Liber census Daniae - Daani hindamise raamat. Tutv: Penttilä, A., Virittäjä 24 (1920), lk 121–. Sepp, H., Eesti Kirjandus 1923, lk 309–. Korhonen, Arvi, Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 196–201./
  2. *Ojansuu, Heikki. Suomalaista paikannimitutkimusta. I. Tähänastisen tutkimuksen arvostelua. Turun suomalaisen yliopistoseuran julkaisuja. Otava, s. a. (1920). XLI + 274 lk.
    /Sh seletatakse ka mitmeid eesti koha- ja isikunimesid. Tutv: Itkonen, T., Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 201–205. M(ikkola), J. J., Aika 15 (1921), lk 92 jj. Saareste, A., EK 1922, lk 121–125. In: Wanewalde; Wiliawalde. Kn: Aakla; Ülgase; Agaste; Agapää; Asti järv; Atsalama; Lemminge; Lemmatsi; Anelemma; Anigatsi; Ubari; Lemme; Venevere; Ojumaa; Pärnu; Järvamaa; Haimre; Üksküla; Sigulda; Aru(valla); Jägala; Kirivalla; Karrowalla; Valjala; Valdu; Valingu; Vallaste; Hatu; Kalle; Kalleste; Kalana; Kalliperä; Kallina; Karnaküla; Karunga; Lümandu; Lõo; Odinsholm; Ohukotsu; Otepää; Põllküla; Piigandi; Piigaste; Pulga; Puka; Raesa; Rava; Uderna; Vaemla; Vaimastvere; Vaivara; Vaiste; Küllaid./
  3. *Ratas, J(aan). Tallinna ja Tartu nime seletuse kohta. — Eesti Kirjandus 1920, nr 3-4, lk 122–125.
    /L. K(ettuselt) järelmärkus: Eelmise puhul. Vt ka Kettunen 1921. Tutv: -e- (=Eisen, M. J.), Postimees. Hommiku väljaanne 18.05.1920./
  4. +*Eisen, Matthias Johann. Rändavad järved. — Eesti Kirjandus 1920, nr 9-10, 11-12, lk 305–317, 321–332.
    /Järvenimesid ja nende seletusi rahvapärimustes./
  5. OU:*Kettunen, Lauri. Narva nime algupära. — Eesti Kirjandus 1920, lk 195–197.
    /Seostab nime vepsa sõnaga narva-, dem. narvāńe. Tutv: E(isen), M. J., Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920./
  6. OU:*Vasmer, Max. Üks Narva linna vana nimi. — Eesti Kirjandus 1920, lk 197–203.
    /Seostab Narvaga Vana-Vene kroonika Ругодивъ'i (*runkoteivas). Tutv: E(isen), M. J., Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920./
  7. *Eisen, Matthias Johann. Läti nimedest Eestis. Ettekanne Tartus. — ES 08.05.1920.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1921, lk 33–37. Tutv: AESA I, lk 9–10./
  8. *Eisen, Matthias Johann. Kohanimi Põltsamaa. Ettekanne Tartus. — ES 14.11.1920.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1921, lk 292–296. Sh seostab saksa nime Oberpahlen jõenimega Paala, õigemini Pala. Vastuväiteid: vt "Der Name Ober-Pahlen" Revaler Bote 1920, Ch. v. Stackelberg seals. Tutv: AESA I, lk 14. Postimees. Hommiku väljaanne 16.11.1920, nr 227, lk 3. Revaler Bote 17.11.1920, nr 231, lk 3. Kn: Pala; Paala./
  9. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek 6. oktoobril. ("Tartu teated.") — Postimees 07.10.1920, nr 255, lk 3.
    /Sh: kooliõpetaja Rosenberg püüab tõestada nimetuse "Emajõgi" saksa päritolu./
  10. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek . ("Kohalikud teated.") — Postimees. Hommiku väljaanne 07.02.1920, nr 26, lk 4.
    /"Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul kanti peale muu Abja mõisaomaniku C. v. Stackelbergi kõne "Tartu" nime seletuse kohta ette ... Stackelberg ... tuletab Tartu nime sõnast "tara", viimast sõna tuleks umbes ümbritseva aia tähenduses mõista. Tartu tähendaks niisugusel puhul "kindlustust madaliku ääres" ... Nime pärast tekkis elav mõtete vahetus, millest palju koosolejaid osa võttis. Professor L. Kettunen avaldas arvamust, et Tartu niisugune nimi on, mida praegu vaevalt enam võis seletada ..."/
  11. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tallinna kõige vanem nimi. — Postimees. Hommiku väljaanne 26.03.1920, nr 56, lk 4.
    /H. Ojansuu Uusi Suomis ilmunud artikli referaat; kriitiline *Kaloveere ("Kluri") suhtes./
  12. +*Õpetatud Seltsi koosolek . — Postimees. Hommiku väljaanne 09.04.1920, nr 60, lk 3.
    /07.04 koosoleku ülevaade, sh diskussioon Narva ja Võhma kohanimede üle./
  13. *Akad. Emakeele Seltsi mai-koosolek . ("Kohalikud teated.") — Postimees. Hommiku väljaanne 13.05.1920, nr 81, lk 4.
    /M. J. Eiseni ettekanne kohanimedest./
  14. *(Eis)e(n), (Matthias Johann). ((J. Ratas. Tallinna ja Tartu nime seletuse kohta.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 18.05.1920, nr 84, lk 4.
    /Rets. Allk: -e-./
  15. +*Muistse Eesti Nahalinna endises asupaigas ja selle ümbruses. — Postimees. Hommiku väljaanne 04.08.1920, nr 142, lk 2 jj.
    /Võrumaa kohamuistendites esinevast Nahalinnast. Allk: G. N.-R. Tutv: EFAA 1920, lk 117./
  16. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((L. Kettunen. Narva nime algupära.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920, nr 158, lk 3.
    /Rets./
  17. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((M. Vasmer. Üks Narva linna vana nimi.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920, nr 158, lk 3.
    /Rets./
  18. *(Villi Andi). Rahvaste rändamisest meie kodumaal, nimelt Sakala maakonnas aastasadade eest. V. A. uurimised. — Sakala 11.06.1920, nr 65, lk 2.
    /Kohanimeuurimine ja asustusajalugu./
  19. *Ojansuu, Heikki. Tallinna kõige vanem nimi. Tõlkinud Meta Grünfeldt. — Tallinna Teataja 26.01.1920, nr 45, lk 10.
    /Uusi Suomi artikli (vt) tõlge./
  20. *(Ojansuu, Heikki). Tallinnan kaupungin vanhin virolainen nimi. — Uusi Suomi 28.01.1920, nr 22, lk 6 jj. Uudelle Suomelle kirjoittanut Heikki Ojansuu.
    /Seostab Idrisi 1154 kirjapandud Eestimaa linnanimesid Anhu, Klûri ja Bûnû kohanimedega Hanila, *Kaloveeri, Pärnu. Kaloveeri - vrd LCD Karowelæ, sm Kesoniemi, skand Lindanisse. Artikli eestikeelne tõlge: Tallinna Teataja 26.01.1920. Tutv: EFAA 1920, lk 13–14 (pikem ülevaade). Eisen, M. J. Postimees. Hommiku väljaanne 26.03.1920./
  21. *Ipiku–Ööpiku vald. — Vaba Maa 12.01.1920, nr 8, lk 2.
    /Seletus, et Ipiku mõis (sks Oepick) e Ipiķi varasema Ööpiku talu järgi nime saanud. Allk: Ööpikud./
  22. *Penttilä, A(arni). ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Virittäjä 24 (1920), lk 121–.
    /Rets./
  23. *Kettunen, L(auri). Die Herkunft des Namens "Narwa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 121.
  24. *Rosenberg, A. Zur Etymologie des Namens Embach. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 129–131.
    /Peab võimalikuks jõenime vanagermaani päritolu (vrd Emm Lõuna-Rootsis, Emme Šveitsis jne). Võrdleb ka Elva jõe nime Elbega. Vastuväited: L. Kettunen seals. lk 130 (põhjendab E. A. Tunkelo seletust). Tutv: Revaler Bote 11.10.1920, nr 200, lk 2 (ettekanne)./
  25. *Sabler, Georg v. Zum Ortsnamen "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 111–112.
    /Vastuväited Ch. v. Stackelbergile seals./
  26. *Stackelberg, Ch. v. Zur Erklärung des Namens "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 111.
    /Sõnadest taara + padu. Vastuväited: G. v. Sabler seals. lk 111–112. Tutv: Dorpater Zeitung 05.02.1920, nr 28, lk 4 (ettekanne)./
  27. +*Stackelberg, Ch. v. Zur ältesten estnisch-lettischen Grenze. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 124, 128.
  28. *Vasmer, M(ax). Über "Rugodiv", den altruss(ischen) Namen von Narva. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 121.
    /Tutv: Dorpater Zeitung 09.04.1920, nr 76, lk 3 (ettekanne)./
  29. *Vasmer, Max. Osteuropäische Ortsnamen. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis. B I. 3. Dorpat 1921. 16 lk.
    /Sh vene Чудское озеро etümoloogiast: ei usu, et pärineb germaani nimest thiudisks saiws 'saksa järv'; чудь tähendab siiski läänemeresoomlasi. Tutv: "Kas Saksa või Eesti järv?" Päevaleht 21.03.1921./
  30. OU:*Westrén-Doll, August. Beiträge zur estnischen Ortsnamen- und Sprachforschung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 154–173.
    /Sh Palamuse eestlaste eesnimedest; võhm, võhmas kohanimedes (154–157); Alo, ala (157–162); Alempoys (162 jj); Katku, katk, katt (164); märkusi Franz Nyenstädti Liivimaa kroonika kohta (165–167, sh kohanimed Leal, Gdow, Kurremegge). Tutv: Dorpater Zeitung 05.02.1920, nr 28, lk 4; 09.03.1920, nr 53, lk 5; 09.04.1920, nr 76, lk 3. Revaler Bote 07.05.1920, nr 171, lk 3; 11.10.1920, nr 200, lk 2; 08.11.1920, nr 224, lk 2./
  31. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Läti jäljed Eestis. — Eesti Kirjandus 1921, nr 2, lk 33–37.
    /Sõna Läti sisaldavaid kohanimesid Eestis. Tutv: civis, Tallinna Teataja 22.03.1921./
  32. *Kettunen, Lauri. Tagant järele Tartu seletuse puhul. — Eesti Kirjandus 1921, lk 153–154.
    /Vt ka Ratas 1920./
  33. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Põldsamaa. — Eesti Kirjandus 1921, lk 292–296.
    /Diskussiooni vt ka 1920 ettekande juurest. Vt ka M. Kampmann, Postimees 1921. Tutv: EFAA 1921, lk 18./
  34. *Kampmann, Mihkel. Mõned -tsa liitelised kohanimed. Ettekanne Tartus. — ES 20.02.1921.
    /Ilmunud: Postimees 1921, nr 129. Tutv: AESA II, lk 11–12. Kn: Laoba; Pikana; Põltsamaa; Turvalepa./
  35. +*A(rne), T. J. ((N. Busch. Zur Kosmographie des Aethicus Ister. 1921.)) — Fornvännen 16 (1921), lk 251 jj.
    /Rets./
  36. *Korhonen, Arvi. ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 196–201.
    /Rets./
  37. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lindanisa. — Kodu 1921, nr 10, lk 172.
    /Katse seletada seda skandinaavia päritoluga (nt norra Lindesnes)./
  38. +*Busch, Nicolaus. Zur Kosmographie des Aethicus Ister. I. — Mitteilungen aus Livländischen Geschichte 21 (1921), lk 195–200.
    /Sh nimest Rifarrica, mida seostab Reval'iga. Tutv: A(rne), T. J., Fornvännen 16 (1921), lk 251 jj./
  39. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, 6. aprillil. ("Tartu teated.") — Postimees 09.04.1921, nr 77, lk 6.
    /Sh Kettuneni ettekanne vere-lõpulistest nimedest ja selle diskussioon./
  40. *K(ampmann), M(ihkel). Mõned -tsa-liitelised kohanimed. — Postimees 13.06.1921, nr 129, lk 5.
    /Samas ka J. Jõgeveri täiendused (pooldab Eiseni arvamust)./
  41. *K(urrik), W. Lindanissa, Revel, Tallinn. (Vanavaraline harutus.) — Postimees 09.07.1921, nr 151, lk 7.
    /Nimede päritolu ebateaduslik seletus (nt Lindanissa = *Linndaanissa = Daani-linn, nimi Reval prantsuse päritolu)./
  42. +*Rõngu kihelkonna kirjeldus . — Postimees 05.08.1921, nr 174, lk 2–3.
    /Rõngust kui keskkohast kihelkonnas. "Hiugemäest" kui "hinge- ehk hiidemäest". Ka Kõverast kõrtsist, Rõngu nimest jm. Ülevaade. Allk: Ops./
  43. +*Kirjad Petserimaalt . I. Käik Truuvori linna. — Postimees 12.08.1921, nr 180, lk 5–6.
    /Ka Irboska nimest. Allk: Arnold K-v./
  44. +*Baltiski elust . — Postimees 26.09.1921, nr 222, lk 3.
    /Ka linna nimest, mille ta sai Katariina II ajal. Allk: Impi./
  45. +*Voltveti elust-olust . ("Siseriigist.") — Postimees 03.10.1921, nr 228, lk 6.
    /Metsad ja põllud - Ajaloolised mälestused - Seltsi elu - Endise kalevivabriku kivivaremed. Ülevaade. Vald on nime saanud arvatavasti omaaegse mõisniku Wolffeldti nime järgi. Allk: Vr./
  46. *Kas Saksa või Eesti järv? — Päevaleht 21.03.1921, nr 76, lk 3.
    /M. Vasmeri Ida-Euroopa kohanimede uurimuse tutvustus, sh Peipsi järve venekeelsest nimest./
  47. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Lihala, Rahala, Kungla. — Päevaleht 17.04.1921, nr 99, lk 5.
    /Pealk-s trükivead: "Kahala, Knngla". "Kalevipojas" esinevatest müütilistest kohanimedest. Seostab nimedega Lihula ~ Lehola, Rahula (sks Rahhola); Kungla = *Kuningala. Tutv: EFAA 1921, lk 84./
  48. *(Villi Andi). Ugala. V. A. uurimused. — Sakala lisa 14.02.1921, nr 7/8, lk 29 jj.
  49. +*Heini. Neidsaare mägi. — Sotsialdemokraat 16.10.1921, nr 99, lk 3.
    /Kohamuistend Kirblast./
  50. *civis. ((M. J. Eisen. Läti jäljed Eestis. 1921.)) — Tallinna Teataja 22.03.1921, nr 66, lk 2.
    /Rets (väga lühike)./
  51. *Kettunen, Lauri. Die estnischen Ortsnamen auf -vere. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 06.04.1921.
    /Tutv: Dorpater Nachrichten 07.04.1921, nr 71, lk 4. Päevaleht 10.04.1921, nr 92, lk 5. Postimees 09.04.1921, nr 77, lk 6. Revaler Bote 12.04.1921, nr 78, lk 2./
  52. +*(Kuhlbars, Fiedrich). Friedrich Kuhlbarsi (Villi Andi) uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Valgus, Viljandi 1922. 64 lk.
    /Artiklikogumik. Sh: eestlastest ja nende nimest (3–18, 63); keltidest ja lätlastest (19–26, ka kohanimedest); rahvaste rändamisest meie maal, eriti Sakala maakonnas (27–31), vere-lõpulistest kohanimedest (37–50). Tutv: J(anno), R., EK 1923, lk 30–32./
  53. +*Westrén-Doll, August. Die nordestnische Siedelung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1921. Dorpat 1922, lk 15–34.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest. Tutv: J. RA., Loodus 1923, lk 63./
  54. *Vasmer, M(ax). Nochmals der altrussische Name von Narva. — Archiv für slavische Philologie 38 (1922), lk 282.
    /Vn Ругодивъ (vrd Rõngutaja jm)./
  55. +Kettunen, Lauri. Liivlaste mereneitsid noorad. — Eesti Keel 1922, nr 1, lk 3–7.
    /Sh nimede Narva ja Salme etümoloogiast./
  56. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Kõlleste. — Eesti Keel 1922, nr 2, lk 33–37.
    /Kn: Kriimani; Krootuse; Kõlleste./
  57. +Saareste, A(lbert). Järelmärkus ja vastus, ning vastuse vastus. — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 105–113.
    /Järelmärkus Kettusele (1922, rets.), Kettuse vastus lk 112 ja Saareste vastus lk 113, mh ka uulitsa ja Soome kohanimede teemal./
  58. S(aareste), A(lbert). (Heikki Ojansuu. Suomalaista paikanimitutkimusta I. Turku 1920.) — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 121–125.
    /Rets. Kn: Keava; Puka; Pärnu; Vaiga; Vaiste./
  59. +Kettunen, Lauri. Kaks õigekeelsuse raamatut. — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 97–105.
    /Rets: V. Ridala. Eesti keele õigekirjutus koolidele ja iseõppijatele. Tartu 1922; A. Saareste. Tegelikud õigekeelsuse määrused. Tartu 1921. Sh kritiseerib Saareste seisukohti uulitsa/tänava asjus, Soome kohanimede esitust jm. Vt Saareste 1922, Järelmärkus ja vastus.../
  60. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rootsi mälestused Eestis. — Eesti Kirjandus 1922, nr 1, lk 18–28.
    /Tutv: ""Eesti Kirjanduse" jaanuari numbris.." Postimees 22.02.1922./
  61. OU:*S(aares)te, A(lbert). Eesti kohanimed rahvasuus. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, 8, lk 168–172, 281–284.
    /Hiiumaa, Muhu ja Saaremaa kohanimesid./
  62. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lisa Rootsi mälestustele. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, lk 172–173.
  63. *Eisen, Matthias Johann. Kõlleste. Ettekanne Tartus. — ES 12.03.1922.
    /Arutlusel juttu ka Kuivastu ja Kanepi nimest. Ilmunud: EK 1922, lk 33–37. Tutv: AESA III, lk 17–18. "Akadeemilise.." Postimees 14.03.1922/
  64. *Eisen, Matthias Johann. Kanepi. Ettekanne Tartus. — ES 19.11.1922.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1923, lk 82–88. Tutv: AESA III, lk 32–33./
  65. *"Eesti Kirjanduse" jaanuari numbris "Rootsi mälestustest Eestis". — Postimees 22.02.1922, nr 44, lk 5.
    /M. J. Eiseni artikli tutvustus./
  66. +*Akadeemilise Emakeele Seltsi koosolek . ("Tartu teated.") — Postimees 14.03.1922, nr 59, lk 3.
    /12.03.1922, sh refereeritakse prof Eiseni ettekannet kohanime Kõlleste etümoloogiast. Allk: K. (Koosoleku eelteade ilmus 11.03.)/
  67. *L(uiga), J(uhan). Rattama. — Vaba Maa 25.08.1922, nr 197, lk 6.
    /Kohanime päritolust. Vt ka J. Trusman VM 03.09.1922./
  68. *Trusman, J. "Rattama". — Vaba Maa 03.09.1922, nr 205, lk 11.
    /Kohanime päritolust. Vastuseks Luigale VM 25.08.1922./
  69. *Vasmer, M(ax). Zur baltischen Ortsnamenforschung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 75–76.
    /Kn: Emajõgi (Embach); Valga./
  70. +*Westrén-Doll, August. Das Inventar der Starostei Dorpat im Jahre 1582. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 32–56.
    /Tartu- ja Võrumaa kohanimedest neis ja nüüdsetest vastetest./
  71. *Westrén-Doll, A(ugust). Bemerkungen zu den in den Livländischen Güterurkunden I erwähnten Ortsnamen des estnischen Sprachgebiets. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 57–74.
    /Kohaimede nüüdseid vasteid tähestikjärjestuses. Märkusi -vere, -se, -ste, -jõe ja -soo lõpu kohta kohanimedes./
  72. *Wrangell, G. Baron. Bemerkungen zur Entstehung des Namens "Tolsburg". — Beiträge zur Kunde Estlands. Band IX. Reval 1923, lk 126–128.
    /Toolse nimest./
  73. +*Kõpp, J. Laiuse kihelkonna vanemast ajaloost. — Ajalooline Ajakiri 1923, lk 121–134.
    /Ka kihelkonna kohanimedest./
  74. +Saareste, A(lbert). Etümoloogilised märkused III. — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 10–15.
    /Sh Surju nimest lk 14–15. Kn: Haapsalu; Kiideva; Käesla; Paimvere; Surju; Turvalepa./
  75. +J(anno), R. (Friedrich Kuhlbars (Villi Andi). Uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Viljandi 1922.) — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 30–31.
    /Rets. Sh kriitikat vere-lõpuliste nimede käsitluse kohta./
  76. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Pedja. — Eesti Keel 1923, nr 3, lk 65–70.
    /Kn: Koiva; Pedase (Lai); Pedaspea (Kuu); Pedassaare; Pedaste (Se); Pedetsi; Pedja./
  77. +Saareste, A(lbert). 400-a. vanune keeleline leid Eestis. — Eesti Keel 1923, nr 4, 5-6, lk 97–104, 136–149.
    /Kullamaa vakuraamatus (u 1524–1532) esinevaid koha- ja isikunimesid. Kn: Ellamaa; Kullamaa; Kullamaa kohanimed; Rõuma; Ubasalu; Üdruma./
  78. OU:*Eisen, Matthias Johann. Kanapää ja Kanepi. — Eesti Kirjandus 1923, nr 2, lk 82–88.
  79. *Sepp, H. ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Eesti Kirjandus 1923, lk 309 jj.
    /Rets./
  80. +*Kettunen, Lauri. Astijärvi, vill etümoloogiad. Ettekanne Tartus. — ES 11.03.1923.
    /Tutv: AESA IV, lk 15./
  81. +*Saareste, Albert. Mõned etümoloogiad (laimama, ohelik, Surju). Ettekanne Tartus. — ES 18.03.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 10–15. Tutv: AESA IV, lk 24–25./
  82. *Eisen, Matthias Johann. Pedja kohanimest. Ettekanne Tartus. — ES 13.05.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 65–70. Tutv: AESA IV, lk 20–21./
  83. *Päss, Elmar. Puhja kihelkonna kohanimedest. Ettekanne Tartus. — ES 09.12.1923.
    /Tutv: AESA IV, lk 30–31. Kn: Kavilda; Puhja; Tännassilma; Ulila; Vihavu./
  84. *Kust sai Tallinn oma nime . Rahvasuust. — Esmaspäev 17.09.1923, nr 37, lk 4.
    /Rahvaetümoloogia (=*talilinn). Allk: J. K./
  85. *Vallner, A. Võru nime kohta. — Esmaspäev 17.09.1923, nr 37, lk 4.
    /Nime päritolust. Vt ka "Veel Võru nime kohta" (H. P.) 24.09.1923./
  86. *Veel Võru nime kohta . — Esmaspäev 24.09.1923, nr 38, lk 7.
    /Vastuseks A. Vallnerile samas lehes 17.09.1923. Allk: H. P./
  87. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tani. — Kodu 1923, nr 8, lk 246–248.
    /Kohanime päritolust./
  88. *(Westren-Doll, A. Die nordestnische Siedlung. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1921. Tartu 1922.) ("Kirjandus.") — Loodus 1923, nr 1, lk 63.
    /Rets. Kohanimede levikust Eestis. Allk: J. RA./
  89. *Ojassoo, K. Asunikkude külanimedest. — Meie Maa 30.06.1923, nr 49, lk 2; 04.07.1923, nr 50, lk 2.
    /Uute asunduste nimedest koos tähendusseletustega./
  90. *Kust on "Paide" nimi tulnud? — Oma Maa 29.08.1923, nr 100, lk 2.
    /Allk: -u./
  91. +*Õpetatud Eesti Seltsi veebruarikuu koosolek. ("Tartu teated.") — Postimees 09.02.1923, nr 38, lk 4.
    /07.02.1923. Sh pikemalt refereeritud dr. G. Sableri ettekannet Tartu linna nime kujunemisloost, mida ta alustas juba detsembrikuu koosolekul. (Koosoleku eelteade ilmus 06.02.1923.)/
  92. +*K(õpp), J. Laiuse kihelkonna ajaloost. — Postimees 30.12.1923, nr 348, lk 2.
    /Ka Laiuse kohanimedest./
  93. +*Laiuse elust-olust . — Postimees 30.12.1923, nr 348, lk 4.
    /Ka nime päritolust. Allk: Vana laiuslane./
  94. *Trusman, J. Tallinna nimest. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
    /Ebakriitilised nimeseletused. Seals. J. Luiga "Järelmärkus"./
  95. +*Kruus, H. Vene-Liivi sõda (1558–1561). Tartu 1924.
    /Sh (Uue-)Kastre nimest jm lk 55./
  96. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Pilkuse. — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 26–27.
    /Kn: Pilka (TMr); Pilkuse (Khk); Pilkuse (Ote)./
  97. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed. — Eesti Keel 1924, nr 3-4, lk 67–82.
    /Kn: Einmanni; Esna; Halinga; Imastu (Kad); Järve (Jõh); Kaali; Kaarepere; Kiltsi (VMr); Kilingi; Kloodi (Rak); Koordi; Krootuse; Kuksema; Küti (VJg); Leebiku; Liivi (Kul); Loodi; Loodna (Kul); Loona (Khk); Lääne-Nigula; Neeruti; Pahuvere; Polli (Kad); Pruuna (Amb); Päri (Kul); Päri (Vil); Päärdu (Vig); Ravila; Reina (Pöi); Roodi; Roosna (Amb); Rääma; Sassi; Taagepera; Triigi (Kos); Triigi (VMr); Vaiatu; Viitina; Voltveti./
  98. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Kau ja ta kildkond. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 140–146.
    /Kn: Kaalepi; Kaave (Lai); Kauksi; Kautjala; Kavilda; Koitjärve; Koogi; Koonga; Kõue./
  99. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Poostel ja vilpus. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 174–176.
    /Apostel Filippuse nime mugandid rahvasuus. Kn: Viibuse./
  100. *Eisen, Matthias Johann. Taara-nimedest. Ettekanne Tartus. — ES 24.02.1924.
    /Refereerib L. Meyeri tööd "Über d. Namen Dorpat". Tutv: AESA V, lk 13–14. "Tartu nime..." Postimees 26.02.1924. Kn: Tarakvere; Tartu./
  101. *Eisen, Matthias Johann. Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed. Ettekanne Tartus. — ES 05.10.1924; 26.10.1924.
    /Ilmunud: EK 1924, lk 67–82. Tutv: "Eestipärased kohanimed..." Postimees 07.10.1924. "Eesti keelest kadunud..." Postimees 21.10.1924./
  102. *Tartu nime tekkimisest . Emakeele Seltsi koosolek 24. veebr. — Postimees 26.02.1924, nr 56, lk 2.
    /Refereeritakse M. J. Eiseni ettekannet, kus tutvustatakse eri käsitlusi Tartu nime päritolu selgitamisel./
  103. +*Sangaste alevi "Tsirgulinna" elu. — Postimees 04.08.1924, nr 207, lk 2.
    /Sh Sangaste ehk Tsirgulinna nimest. Allk: K. K./
  104. *Eestipärased kohanimed kadumas . Prof. Eiseni kõne Akadeemilise Emakeele seltsi koosolekul. — Postimees 07.10.1924, nr 271, lk 4.
    /05.10.1924. Kõnes juttu eesti keelest kadunud, aga saksa keeles säilinud kohanimedest. Paljude näidetega. Järg Pm 21.10.1924./
  105. *Eesti keelest kadunud eestikeelsed kohanimed. — Postimees 21.10.1924, nr 285, lk 5.
    /19.10.1924 AESi koosolekul esinenud M. J. Eiseni ettekande II osa tutvustus. (I osa tutvustus vt Pm 07.10.1924.)/
  106. +*Randa, Kaljo. Otepää-küla. Mõned hüpoteesid. — Postimees 25.11.1924, nr 320, lk 4.
    /Teateid Otepääst 13. saj-l, oletusi Otepää nime kujunemise kohta./
  107. +*Vaatlused Viljandist . — Vikerkaar 1924, nr 45, lk 1126–1129. "Vikerkaarele" kirjutanud J. J-v.
    /Viljandi linna ajaloost, sh Sakala ja Viljandi nimest./
  108. *Penttilä, Aarni. Virolaisten paikannimien rakenteesta. — Virittäjä 28 (1924), lk 70–74.
  109. OU:+*Johansen, Paul. Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter. Ein Beitrag zur estnischen Kulturgeschichte. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Band 23. Dorpat 1925. 108+VIII lk.
  110. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Kreutzwald ja keeleküsimus. (Bertramile saadetud kirjade valgustusel.) — Eesti Keel 1925, nr 3-4, lk 49–56.
    /Sh Kreutzwaldi arvamusi Tartu etümoloogia kohta lk 53–56./
  111. *Päss, Elmar. Liitsõnalisi kohanimesid Sangastes. Ettekanne Tartus. — ES 22.02.1925.
    /Tutv: AESA V, lk 26./
  112. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Jooni Helme ajaloost. — Postimees 05.06.1925, nr 149, lk 5.
    /Sh Helme nime tekkest (Jungi oletus: Helme-kiiver)./
  113. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Kodavere kihelkonna ajaloost. — Postimees 07.06.1925, nr 150, lk 4.
    /Sh Kodavere vanematest nimekujudest, Alatskivi nimest./
  114. *(Eisen, Matthias Johann). Kanepi nimed ja kihelkonna mõisad. — Postimees 13.06.1925, nr 156, lk 4.
    /Kihelkonna mõisanimed ja nende muutumine. Pikemalt Kanepi etümoloogiast. Autor arvatavasti Eisen./
  115. +*(Eisen, Matthias Johann). Millal asutati Valga ja kust pärit see nimi? — Postimees 14.06.1925, nr 157, lk 4.
    /Valga ja Põdeli nimest. "Eesti kodumaa 2. Lõuna-Eesti" tuletab nime vene sõnast "Volok". Allk: Dr. Ise./
  116. +*Rõuge kihelkond . — Postimees 20.06.1925, nr 163, lk 4.
    /Kihelkonna ajaloost, sh nime etümoloogiast./
  117. +*(Eisen, Matthias Johann). Laius-Tähkvere vald. — Postimees 03.07.1925, nr 175, lk 4.
    /Valla ajaloost, sh mõisa- ja külanimedest. Allk: Dr. Ise./
  118. +*(Eisen, Matthias Johann). Nõo kihelkonna minevikust. — Postimees 31.07.1925, nr 203, lk 3.
    /Sh Nõo nimest. Allk: Dr. Ise./
  119. +*Randa, Kaljo. Arula. Arula möödunud aastasaja viimasel poolel. Mõned ettepanekud. — Postimees 05.08.1925, nr 208, lk 2.
    /Arula ajaloost, sh nimest (põline eesti nimi, mis ei pärine mõisanimest). Kahju, et nimi võib kaduda, kuna Arula asundus liideti Palupera valla külge. Nimetatakse ka teisi Tartumaa mõisaid./
  120. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Voldi, Tabivere, Tabrafer. Jaamade ümberristimisega oldagu järjekindel. — Postimees 21.08.1925, nr 224, lk 4.
    /Tabivere on vana eesti küla; hiljem hakati nimena kasutama Voldit, mis on tekkinud mõisaomanik Wolffeldi nimest (omandas mõisa 1652. a). Kaarepere on tekkinud mõisaomanik Scharenbergi nimest, Kilsi Gilseni, Puka Bockeni nimest./
  121. +*Õudsed teated Rõuge (Rõngu!) kihelkonnast . Millega lõppes rüütlite perekondline kommuuna. — Postimees 23.08.1925, nr 226, lk 4.
    /Pealkirjas eksitus: p.o. Rõngu. Sh Rõngu nime etümoloogiast./
  122. +*Kas on Laiusel tulevikku? — Postimees 29.08.1925, nr 232, lk 5.
    /Sh väide, et Laiuse nimi on tekkinud sõnadest "lai soo"./
  123. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Jooni Põlva kihelkonna ajaloost. — Postimees 12.09.1925, nr 246, lk 7.
    /Põlva (Maarja) kiriku ajaloost, ka kiriku nime saamisloost./
  124. +*Petserimaa minevikust . — Postimees 26.09.1925, nr 260, lk 4.
    /Sh: Petseri nimi tuleneb venekeelsest sõnast "peštšerõ" (=koopad)./
  125. *Saksamaalised kohanimed Eestis . Prof. Eiseni ettekanne Õpetatud Eesti seltsis. — Postimees 05.11.1925, nr 300, lk 5.
    /04.11.1925 peetud ettekande tutvustus. Vt ka Pm 10.12.1925 "Vastseliina kihelkonna..."/
  126. *Vastseliina kihelkonna mõisate rohked saksakeelsed nimed, millest "Postimehes" nr. 300 kirjutatakse, on tekkinud asjaolust.... — Postimees 10.12.1925, nr 335, lk 5.
    /Mõisnik v. Liphardti soovist. Sõnum./
  127. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Valkena - Kärkna. — Postimees 20.12.1925, nr 345, lk 7.
    /Kärkna nime etümoloogiast. Kloostri valmimisest 1233 kuni hävitamiseni 1558 nimetati seda Valkenaks. Kärkna nimi pärineb kloostri lähedal oleva mõisa omaniku Gerteni või Gerkeni nimest./
  128. *"Suurte" nimede mõis . — Postimehe nädalalisa 14.09.1925, nr 1 (248), lk 4.
    /Sõnum. "Harju maakonnas Rapla kihelkonnas Järvakandi vallas, Lellevere mõisa järele kuuluvatele taludele on iseäraliselt "suured" nimed pandud ... Suurvürsti, Poltava, Krahvi, Burmeister, Soostu, Pihkva, Veikevürst, Baroni, Ladoga, Kuberneri, Mõisniku, Kuninga, Turu, Turumäe jne ..."/
  129. +*Prants, H(endrik). Põlva. — Postimehe nädalalisa 12.10.1925, nr 5 (276), lk 4.
    /Pikem sõnum. Ka Põlva etümoloogiast. Nime jälgedele võiks viia kohanimi Valgatapalve, mida on kasutatud Läti Henriku kroonikas. Tähendus pole teada./
  130. *Saksamaalised kohanimed Eestis . Õpetatud Eesti seltsi novembrikuu koosolek 4. novembril. — Päevaleht 06.11.1925, nr 301, lk 6.
    /M. J. Eiseni ettekande tutvustus./
  131. +*Voolaine, Paulopriit. Lutsi ja Koiva maarahvas. — Eesti ja Soome üliõpilaskondade hõimualbum. I. Tartu 1926, lk 83–88.
    /Sh mõnesid kohanimede näiteid./
  132. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Saksamaalised kohanimed Eestis. — Eesti Kirjandus 1926, nr 4, lk 193–202.
    /Vt ka Prants 1927. Tutv: (ettekanne) "Saksamaalised..." Postimees 05.11.1925. Päevaleht 06.11.1925./
  133. *Kruusberg, A. Veel kord "Tallinna nimest". ("Killud ja dokumendid.") — Eesti Kirjandus 1926, nr 6, lk 335–336.
  134. +*Voolaine, Paulopriit. Koiva maarahvas. — Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi kirjastus, Tartu 1927, lk 164–174.
    /Sh leivu külade nimed eesti ja läti k-s, pikem kohanimede loend lk 172. Hilisemaid meenutusi käikudest leivude juurde (ka nimedest) vt Voolaine ESA 25 1981, lk 99–106./
  135. OU:*Westrén-Doll, August. Grundwörter in estnischen Siedlungsnamen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1926. Tartu-Dorpat 1927, lk 7–26.
  136. S(aares)te, A(lbert). (Kolyváń. Une contribution à l'histoire des noms de la capitale de l'Estonie par R. Ekblom. Uppsala 1924.) — Eesti Keel 1927, nr 5-6, lk 139–142.
    /Rets. Tallinna vanema nime Kolõvan päritolust. Kn: Hanila; Hiiumaa; Kolõvan; Rohuneeme; Tallinna nimed./
  137. +Kettunen, Lauri. EestL ago, agu 'koit'. — Eesti Keel 1927, nr 8, lk 196–198.
    /Sh seostest isiku- ja kohanimedega./
  138. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Türi. — Eesti Keel 1927, nr 8, lk 205–207.
    /Nime etümoloogia. Seostab türilinnuga (charadrius pluvialis)./
  139. *Prants, H(endrik). Vastseliina ümbruse kohanimedest. — Eesti Kirjandus 1927, nr 9, lk 520–521.
    /Täienduseks M. J. Eiseni artiklile "Saksamaalised kohanimed Eestis."/
  140. +*Stackelberg, Baron F. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1927. Tartu 1928, lk 78–254.
    /Lk 114–202 "Wackenbuch des Officium Leal 1518–1544" sisaldab palju vanu eesti isikunimesid, vähemal määral kohanimesid. Lk 202–254 autori kommentaare. Tutv: "Läänemaa vanem..." Vaba Maa 24.05.1929./
  141. +Saareste, Albert. Väitekiri läänemeresoome keelte vormiõppe alalt. — Eesti Keel 1928, nr 3-4, lk 35–55.
    /J. Mägiste väitekiri "oiª-, e©iª-deminutiivid. Läänemeresoome nominaaltuletus I". Sh kohanimedest lk 40, isikunimedest lk 41. Kn: Rakke./
  142. +Mägiste, Julius. Selgitusi "oiª-, e©iª-deminutiivide" puhul. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 15–33.
    /Sh peatub lühidalt Tallinna oletataval nimekujul *karoiªnēmi lk 21–22, Peipsi lk 28./
  143. +Saareste, A(lbert). Vastuseks. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 33–41.
    /Sh nimede Emmaste, Hammaste ja Melliste hääldusest./
  144. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Uderna. — Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 100–101.
    /Kn: Uderna; Uduvere./
  145. +Loorits, Oskar. Mõningad läti laensõnad eestis. — Eesti Keel 1929, nr 7-8, lk 168–189.
    /Sh Läti-nimelised kohad Eestis lk 169./
  146. OU:*Eisen, Matthias Johann. Helme kohanimesid. — Eesti Kirjandus 1929, nr 4, lk 157–164.
    /Kn: Helme; Leebiku; Murikatsi; Lõve; Alamõisa; Riidaja; Holdre; Taagepera; Koorküla; Patküla; Jõgeveste; Roobe; Kärstna; Hummuli./
  147. *Mikkola, J. J. Der Name Wolga. — Finnisch-ugrische Forschungen 20 (1929), lk 125–128.
    /Sh: vn Омов(ъ)жа, Омовыжа, Амовыжа = ee Emajõgi./
  148. *Vana. Vaalu-oja. — Järva Uudised 11.05.1929, nr 36, lk 2; Viljandi Uudised 11.05.1929, nr 36, lk 2.
    /Viljandi Valuoja nime seletuskatse./
  149. *(Eisen, Matthias Johann). Läänemaa kohanimesid. — Lääne Elu 21.12.1929, nr 51, lk 2. "Lääne Elule" kirjutanud M. J. Eisen.
    /Kn: Kilsi; Lindi; Ungru; Vidruka; Roosna; Maidla; Päri; Tolli; Pall (Loodna); Liivi; Parmel (Liivi); Leevre; Jääla; Vängla./
  150. *Kuningaküla nimest . — Põhja Kodu 06.07.1929, nr 73, lk 2.
    /Nimest ja selle vanusest. Allk: A. S./
  151. *Alta, J. Kuidas Saku mõisa sai nime. — Päevaleht 02.05.1929, nr 117, lk 4.
  152. *Pärnu minevikust. Kust Pärnu sai oma nime? — Pärnu Päevaleht 07.11.1929, nr 259, lk 1.
    /Refereeritakse C. F. Russwurmi, E. N. Setälä ja G. Sableri seisukohti./
  153. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõisnikkude nimelised kirikud ja kogudused. — Pühapäevaleht 17.03.1929, nr 11, lk 2.
    /Kn: Kambja; Kursi; Taagepera./
  154. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kust on Kärkna, Voldi ja Kaarepere omad nimed saanud? — Pühapäevaleht 31.03.1929, nr 13, lk 3.
  155. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Luua. Ripuka. — Pühapäevaleht 14.04.1929, nr 15, lk 2.
  156. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 21.04.1929, nr 16, lk 5; 02.06.1929, nr 22, lk 1.
    /Kohanimede Laatre, Loodi, Kloodi (21.04) ja Porkuni, Rasina (02.06) päritolust./
  157. *(Eisen, Matthias Johann). Vaabina. — Pühapäevaleht 28.04.1929, nr 17, lk 3.
  158. *E(isen), M(atthias) J(ohann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 28.04.1929, nr 17, lk 3, 7.
    /Kn: Päri; Lindi./
  159. *(Ei)se(n, Matthias Johann). Sindi, Taali, Polli, Tolli, Vorbuse, Pöökleri, Taavi. — Pühapäevaleht 05.05.1929, nr 18, lk 4.
  160. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Vedu. — Pühapäevaleht 12.05.1929, nr 19, lk 6.
  161. *(Eisen, Matthias Johann). Jäska. — Pühapäevaleht 12.05.1929, nr 19, lk 7.
  162. *(Eisen, Matthias Johann). Rõuge kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 26.05.1929, nr 21, lk 5.
    /Kn: Saaluse; Pindi; Rogosi; Haanja./
  163. *(Eisen, Matthias Johann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 09.06.1929, nr 23, lk 2; 16.06.1929, nr 24, lk 5; 23.06.1929, nr 25, lk 4; 21.07.1929, nr 29, lk 3.
    /Päritolu: 09.06 Neeroti, 16.06 perekonnanimedest saadud mõisanimed Järvamaal (Roosna, Pruuna, Prümli jt), 23.06 Saksimõis, 21.07 Leevre, Loodna./
  164. *(E)ise(n, Matthias Johann). Maidla. — Pühapäevaleht 16.06.1929, nr 24, lk 2.
  165. *(Eisen, Matthias Johann). Võnnu kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 20.10.1929, nr 42, lk 4; 03.11.1929, nr 44, lk 3.
    /Kohanimedest Kriimanni ja Kastre (20.10), Kaagvere ja Ahja (03.11)./
  166. *(Eise)n, (Matthias Johann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 10.11.1929, nr 45, lk 3; 24.11.1929, nr 47, lk 4.
    /Kn: Poka; Kurista; Kiidjärve; Kuuste; Mäksa; Sarakuste./
  167. *Valjala ja Mustjala . — Rahva Hääl 08.02.1929, nr 12, lk 3.
    /Nimede päritolust. EFAA: väärtusetu./
  168. *Vanamees. Kust sai Mustjala oma nime. Mida teab selle kohta jutustada rahvasuu? — Rahva Hääl 12.03.1929, nr 21, lk 3.
  169. *Tarvastu nime tekkimine . — Sakala 08.01.1929, nr 4, lk 5.
    /Vastuväited: vt Viljandi Uudised 12.01.1929 (sama pealkiri)./
  170. +*Vasmer, M(ax). Studien zur russischen Heldensage. 2. Kolyvanъ. — Zeitschrift für slavische Philologie 6 (1929), lk 320–329.
    /Sh nime päritolust./
  171. *Klemetti, H. Muinassuomalaista nimistöä. — Uusi Suomi 12.05.1929, nr 126, lk 12–13; 13.05.1929, nr 127, lk 4–5.
    /Palju Lõuna-Pohjanmaa kohanimesid eesti paralleelidega./
  172. *(Krikmann, A.) Kuidas asukohtade nimed ajajooksul teiseks muutuvad. Arhiivi andmetel A. Krikmann. — Vaba Kodanik 13.07.1929, nr 13, lk 4.
    /Roodevälja mõisa nime rändamisest./
  173. +*Läänemaa vanem vakuraamat . — Vaba Maa 24.05.1929, nr 117, lk 6.
    /Rets: Baron F. Stackelberg. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). SbGEG (1927) 1928./
  174. *Tarvastu nime tekkimine . — Viljandi Uudised 12.01.1929, nr 3, lk 5.
    /Vastuväiteks Sakalas 08.01.1929 sama pealkirja all ilmunud loole./
  175. +*Hoona, R. Alutaguse soosaartest ja nende elanikest. — Virumaa Teataja 07.11.1929, nr 127.

1930--1939:

  1. +*Johansen, P(aul). Analecta estonica. — Ajalooline Ajakiri 1930, lk 145–154, 207–215.
    /Väljavõtteid vanematest ürikutest (14. saj lõpp – 17. saj keskpaik), isiku- ja kohanimesid, viimased on identifitseeritud./
  2. +*Nyman, J. Där svenskt och estniskt mötas. Ett och annat från Nuckö socken. — Allsvensk Samling 17, nr 43 (1930), lk 10–11.
    /Sh Noarootsi nimest, mis olevat tulnud sellest, et rootslased kandnud vöö vahel nugasid./
  3. *Lugu Tudulinna nime saamisest. Kahe mehe karm surm mäe sees. — Alutaguse Elu 17.05.1930, nr 10, lk 2; Virulane 28.06.1930, nr 70, lk 4; Põhja Kodu 03.07.1930, nr 73, lk 2.
    /Rahvajutt kahest mehest nimega Tudu ja Linn. Allk: H. V. (Virulases)./
  4. +Ariste, P(aul). Lisateateid koiva ja lutsi maarahva uurimisloost. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 47.
    /Sh J. Missinši käsikirjast, kus tähelepanu pööratud eesti kohanimedele./
  5. OU:+Loorits, Oskar. Melk ja Mälk. — Eesti Keel 1930, nr 3, lk 51–56.
    /Sh selle esinemus ees-, perekonna- ja kohanimedes. Saksa nimest Melchior. Kn: Mälaküla (Muh); Mäliküla (Var); Mälla (Kul); Mällo./
  6. *Tilk, J. -ste-lõpulistest kohanimedest Eestis. — Eesti Kirjandus 1930, nr 4, lk 192–193.
  7. *Kukelinn – Eesti Luxori. — Esmaspäev 12.05.1930, nr 19, lk 4.
    /Sh Kukelinna nime tekke muistend./
  8. *Lageda, E. Lehekülgi Järvamaa ajalooraamatust. Kust on saanud maakohad omale nimetused. — Järva Teataja 01.04.1930, nr 38, lk 4.
    /EFAA: osaliselt väärtusetu. Kn: Tapa; Türi; Koeru; Ambla./
  9. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Läänemaa kohanimede alalt. — Lääne Elu 16.04.1930, nr 29, lk 3.
    /Kn: Kasari; Võnnu; Kullamaa; Kasti./
  10. *Einis, O. Naisteva oja. — Meie Maa 13.11.1930, nr 128, lk 2.
    /Õeste ja Aruste juures asuva oja nime tekkemuistend./
  11. *Vastseliina – Eesti. Napoli?!? — Postimees 21.07.1930, nr 194, lk 4.
    /Häälikumuutustest kohanimedes, ühtlasi Eesti kohanimedest. Allk: Filoloog./
  12. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Võnnu kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 26.01.1930, nr 4, lk 4.
    /Kn: Võnnu./
  13. +*Vasmer, M(ax). ((T. E. Karsten. Die Germanen. Eine Einführung in die Geschichte ihrer Sprache und Kultur. Berlin 1928.)) — Zeitschrift für slavische Philologie 7 (1930), lk 279–282.
    /Polemiseerib Karsteniga teemal, kas G. von Sableri väited vanagermaani kohanimede esinemine Baltikumis ja Peipsist ida pool (Pihkva, Narva, Pärnu, Haapsalu) on tõesed./
  14. *Kuidas sai Tapa linn omale nime? — Tapa Sõnumed 15.08.1930, nr 33, lk 3.
    /EFAA: väärtusetu. Allk: M. K./
  15. *Ühenduses "Tapa" nime saamisega. — Tapa Sõnumed 30.08.1930, nr 35, lk 3.
  16. *K(enkma)n, R. Külade nimistu ristiusu tuleku ajast. Lahendus "Taani hindamisraamatu" koostamisküsimusele. — Vaba Maa 17.12.1930, nr 295, lk 6.
    /P. Johanseni Eesti Kirjanduse Seltsis 1930 peetud ettekande tutvustus./
  17. *Подгорский, Г. Легенда о "Чортовой горѣ". — Старый Нарвский листокъ 21.06.1930, nr 67, lk 2.
    /Rosona juures asuva Kuradimäe nime saamisest./
  18. +*Blumfeldt, E. Jooni taaniaegse Saaremaa agraarajaloost. — Ajalooline Ajakiri 1931, lk 15–31, 78–100.
    /Joonealustes märkustes 1617–1645 vakustes esinevad külanimed koos nüüdisvastetega./
  19. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Norra. — Eesti Keel 1931, nr 5, lk 159–160.
  20. *Mägiste, Julius. Eesti ja Soome võrdleva kohanimeuurimise ülesandeist. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.11.1931.
    /Tutv: T(rinkman), E(lmar), EK 1931, lk 123–124. Postimees 01.12.1931, nr 327, lk 4./
  21. +*Küla, millest ainult nimi järel. Mineviku pilt Nurmsi ja Mäeküla küladest. — Järva Teataja 11.08.1931, nr 92, lk 4.
    /Allk: F. V./
  22. *Ekblom, R. Idrīsī und die Ortsnamen der Ostseeländer. — Namn och bygd 19 (1931), lk 1–84.
  23. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Rumma". — Postimees 08.10.1931, nr 273, lk 4.
    /Kohanime päritolust./
  24. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõnest tuttavast koha-nimest. — Päevaleht 28.12.1931, nr 352, lk 7.
    /Kn: Rumma; Klooga; Voka./
  25. +*Kenkman, R. Über die Lage des Pala-Flusses. Ein Beitrag zur Topographie Mittelestlands im 13. Jahrhundert. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1931. Tartu 1932, lk 202–251.
  26. OU:+Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen–Reval 1933. 1012 lk.
    /Sisu: Einleitung. Stand der bisherigen Forschung – Siedlungsgeschichtlicher Teil (incl. die Ortsnamen) – Adelgeschichtlicher Teil – Nachträge, Berichtigungen, Druckfehler – Register: Ortsnamen, Personennamen, Sachregister, Wortregister, Literaturverzeichnis, etc./
  27. +*Kenkmann, R. Kesk-Eesti muistsete maakondade asend. — Ajalooline Ajakiri 1933.
    /Kn: Põltsamaa./
  28. OU:Kobolt, E. Vanemaid isiku- ja kohanimesid. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 50–54.
    /Rets: Sitzungsberichte der Altertumerforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band, 1914–1925. Pernau 1926. 363 lk + VI tabelit. Tutvustab Pärnu Muinsusuurijate Seltsi toimetistes ilmunud artikleid, eriti: F. Baron Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, kus on avaldatud palju arhiivimaterjale; isiku- ja kohanimede näiteid sealt./
  29. *Saareste, Andrus. Tallinna praegune nimetus rahva- ja kirjakeeles. Ettekanne korralisel peakoosolekul Tartus. — ES 11.02.1934.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1934, lk 120–127, 164–174. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1934, lk 86–90 (üksnes maining)./
  30. *Ariste, Paul. Reigi. Ettekanne erakorralisel peakoosolekul Tartus. — ES 25.11.1934.
    /Ilmunud: EK 1935, lk 11–13. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 88–91./
  31. OU:Ariste, Paul. Reigi. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 11–13.
    /Nime päritolust ja õigest kujust. Ka Emmaste ja Käina õigest nimekujust. Uuesti avaldatud 1965./
  32. +E(listo), E(lmar). Erakorraline peakoosolek 25. nov. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 88–91.
    /Sh: P. Ariste ettekanne Reigi kohta./
  33. +*Niilus, V(alter). Leivu rahvas. — Eesti Kirjandus 1935, lk 365–381.
    /Sh mõnesid leivu kohanimede näiteid./
  34. +*Vasmer, M. Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas IV. Die ehemalige Ausbreitung der Lappen und Permier in Nordrussland. Sonderaufgabe aus den Sitzungsberichten der Preussischen Akademie der Wissenschaft. Phil.-hist. Klasse. XX Berlin 1936.
    /Sh läänemeresoome kohanimede vene keelde ülevõtmise viisidest./
  35. *Ariste, Paul. Ojamaa - det estniska namnet på Gotland. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. 4. Tartu 1937, lk 199–202.
    /Kokkuv: Gotlandi eestikeelne nimi Ojamaa./
  36. +*Johansen, Paul. Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet. — Beiträge zur Kunde Estlands. 21. Bd. 1. Heft. Tallinn 1937, lk 43–61.
    /Arvatavasti XV saj 2. poolest pärit pärgamendifragmentide analüüs, sh Ruhja ja Helme kandi kohanimede areng./
  37. +Raun, A(lo). Õpetatud Eesti Seltsi 100-aastasest tööst keeleteaduse alal. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 195–223.
    /Sh nimede Dorpat, Reval ja Ösel etümoloogiast lk 201, sõna estnisch kirjapildist lk 215, kohanimede kogumisest ja kohanimedest üldse lk 217–220, isikunimedest lk 220–221, rahvanimedest lk 221. Üksikasjalike viidetega. Summary: The Philological Activities of the Learned Estonian Society During the First Hundred Years of its Existence, p. 223. In: Kalev; Tharapita. Kn: Alempois; Emajõgi; Kuressaare; Narva; Pihkva; Pärnu; Tallinna nimed; Tartu; Valga; Viljandi; Võhma; Võnnu; -vere; -st; Toor-; Katku-; Eesti; Ugaunia; Rootsi; Vene./
  38. +*Ariste, Paul. (Sõnadest ahikotus ja Ojamaa ~ Ojumaa.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 07.02.1937.
    /Ilmunud: Svio-Estonica 4, 1937, lk 199–202. Tutv: Elisto, Elmar, EK 1937, lk 95–96./
  39. +*Johansen, Paul. Libri de diversis articulis (1333–1374). Tallinna märkmeteraamatud. Tallinn 1938.
  40. +*Markus, E. Changes on the Esto-Russian Ethnographical Frontier in Petserimaa. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 164–176 + krt.
  41. +*Mägiste, Julius. Der ostseefinnische Osmo und seine Sippe. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 177–244.
  42. R(aun), A(lo). Malidna >> Maalja. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 32.
    /Mihklis asuva linnamäe nimest./
  43. OU:+Ariste, Paul. Etümoloogiaid. — Eesti Keel 1938, nr 3-5, lk 92–97.
    /Sh 1. Kihnu, lk 92–95. Vastuseks P. Nurmekunnale Svio-Estonica 1937-s. Vt ka Nurmekund EK 1939/1. Summary: Some Etymologies, p. 97. Kn: Kihnu; Kihelkonna; Hanila./
  44. +*Vassar, Artur. Iru linnapära. — Muistse Eesti linnused. Tartu 1939, lk ...
  45. OU:Nurmekund, Pent. Ühest etümoloogiast. — Eesti Keel 1939, nr 1-2, lk 41–47.
    /Kihnu nime etümoloogiast. Vastuseks P. Aristele EK 1938/3-5. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 101–108. Kn: Hanila; Kihelkonna; Kihnu; Riuma (Trv); Räpina; Sääreküla./
  46. OU:+Ariste, Paul. Sõnaseletusi. — Eesti Keel 1939, nr 3-4, lk 81–84.
    /Sh: 1. Saaremaa lk 81–82. Eysysla (Ösel) kui Saaremaa tõlkelaen. Summary: Etymological notes, p. 84./
  47. +Raun, A(lo). Soome ja eesti keele vastastikustest suhetest. — Eesti Keel 1939, nr 6, lk 139–162.
    /AESi aastakoosolekul 19.02.1939 peetud ettekande alusel. Sh kohanimede paralleelsustest lk 149–150, refereerib Ojansuu ja Mägiste seisukohti. Résumé: Sur les rapports réciproques du finnois et de l'estonien, p. 161–162./

1940--1949:

  1. *Sepp, H. Mõnda meie talunimedest ja taluinimese psühholoogiast. — Postimees 22.01.1942.
  2. *Kents, Jakob. Üks omapärane kohanimi. — Eesti Sõna 17.07.1944; 23.07.1944; 26.07.1944.
    /kõrve-nimede levikust./
  3. +*Kents, J(akob). Eesti "kõrve"-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad. — TRÜ toimetised. Geoloogia ja geograafia. 2. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1947. 87 lk.
    /Резюме: Названия местностей со словом "кырб" – выразители древнего лика ландшафта и хода заселения Эстонской ССР./
  4. *Wieselgren, Per. Namnet Reval. — Meijerbergs Arkiv för svensk ordforskning. 1947, lk 88–116.
  5. *Kasenurm, Endla. Iru ja Viimsi kohanimede analüüs. Seminaritöö. Tartu 1948. 109 lk. (Eesti k kateeder. Nr 40.)
  6. *Arens, Ilmar. Über die topographische Lage und die Grenzen der alt-estnischen Landschaft Korbe. — Apophoreta Tartuensia. Acta Universitati Tartuensi (Dorpatensi) ad diem restitutionis Kal. dec. MCMXIX nunc tricesimum celebrandum a professoribus discipulisque eorum in exilio dedicata. Societas Litterarum Estonica in Svecia, Stockholm 1949, lk 197–207.

1950--1959:

  1. *Johansen, Paul. Der altnordische Name Ösels als verfassungsgeschichtliches Problem. — Festschrift, Karl Haff zum siebzigsten Geburtstag dargebracht. Innsbruck 1950, lk 95–110.
  2. *Kaljuste, Aino. Vene- ja Rootsi-nimelised kohanimed ENSV-s. IV k töö. Tartu 1950. 52 lk + 7 kaarti. (Nr 234.)
  3. OU:+Johansen, Paul. Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland. Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens handlingar. 74. Lund 1951. 405 lk.
    /Sh Tallinna nimedest lk 53–65 jm; ka mujal tekstis samal teemal ja teistest Tallinna kohanimedest. Eriosa käsitleb rootsi asustust Põhja-Eestis ja kohanimesid. Sisu: Allgemeiner Teil: Reval und Schweden – Die Schweden in Reval – Die Gründung Revals – Der frühgeschichtliche Handelsplatz Reval – Nordische Mission in Estland – Landkirchspiel St. Olai, Stadtmark und Kaufmannsrecht – Die Ansiedlung der Estlandschweden – Reval und die Schwedensiedlung – Legende und Wirklichkeit – Spezieller Teil. Schwedische Dörfer, Bauern, Bürger und Fischer and den Küsten Estlands. Ortsverzeichnis, Siedlungsgeschichte nebst urkundlichen Belegen bis etwa 1600: Vorbemerkung – Wierland (Virumaa) – Harrien (Harjumaa) – Wiek (Läänemaa) – Ösel (Saaremaa) – Runö – Sonstige Schweden in Estland. – Quellen – Abkürzungen, etc. – Orts- und Personennamen, Wortregister – Nachträge./
  4. OU:Wieselgren, Per. A small survey of North Estonian place-names. — Pühendusteos Johannes Aavikule 70. sünnipäeva puhul 8. detsembril 1950. Lund 1951, lk 69–78.
    /Varasemad kohanimeuurimused, talunimede liigitus, rootsi algupäraga nimed. Kokkuv: Lühike ülevaade Põhja-Eesti kohanimede alalt./
  5. OU:Wieselgren, Per. Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö. Studien till en svensk ortnamnsatlas, utgivna av Jöran Sahlgren 7. Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien. 22. Lund 1951. 384 lk.
    /Sisu: Förord – Inledning – Nargö – Bankar, grynnor, rev och skär vid segelleden till Reval – St Johannes församling i Tallinn – Jõelähtme församling – Kuusalu församling – Bilaga – Ordregister, Ortnamnsregister, Specialregister över svenska namn utanför Nargö, Kulturhistoriskt register, Tillägg och rättelser, etc. Tutv: Nissilä, Viljo, Virittäjä 56 (1952), lk 60–63./
  6. OU:*Must, Gustav. Zur Herkunft des Stadtnamens Reval. — Finnisch-ugrische Forschungen 30, nr 3 (1951), lk 303–311.
  7. +*Паклар, Е. К. Где произошло Ледовое побоище? — Исторические записки 1951, nr 37.
    /Sh Vene kroonikates esinevast nimekujust Соболицкий, mis tulenevat kalanimetusest. A. Ambuse arvates viitab Soopoolitsele./
  8. OU:*Kettunen, Lauri. Virolaisista paikannimistä. — Esitelmät ja pöytäkirjat. Suomalainen tiedeakatemia 1952, lk 191–200.
  9. OU:*Mägiste, Julius. Drei ostseefinnische Ortsnamen. — Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat / Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia 2. Stockholm 1952, lk 71–87.
    /Kn: Ingeri; Võnnu; Tännassilma./
  10. +*Кузнецов, П. С. Примечания. — Л. П. Якубинский. История древнерусского языка. Москва 1952, lk 357 jm.
    /Sh Pihkva kroonikais mainitud kohanimedest nagu Жерегло 'Lämmijärv'./
  11. OU:*Johansen, Paul. Volksetymologie und Ortsnamenkunde, erläutert am Beispiel Livlands. — Suomalais-ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 56, nr 4 (1952), lk 1–33.
  12. *Nissilä, Viljo. Viron ruotsalaisalueiden paikannimistön tutkimusta. — Virittäjä 56 (1952), lk 60–63.
    /Rets: Per Wieselgren, Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö. Lund 1951./
  13. OU:Kettunen, Lauri. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. Suomalaisen Tiedeakademian Toimituksia. Sarja B, nide 90, 1. Helsinki 1955. 437 lk.
    /NB! Vt ka Kallasmaa 2002 ("Viga, millega on nalja saanud"). Sisu: Vorwort – Ortsnamen. Nach Ableitungen und Stammensilben geordnet: -la, -vere, etc. – Übersicht: Der Grundkasus, Verkürzungen, Ableitungen und Kasussuffixe, Die Stammwörter, Das Verhältnis der Personen- und Ortsnamen, Das Attribut oder das Hauptwort übrig geblieben, etc. – Zum Schlusse – Register – Abkürzungen. Karte. Tutv: Must, Gustav, Language 33/4 (1957), lk 621–624./
  14. Mäesalu, M(arta). Kohanimede kogumisest Rannametsas (Kilingi-Nõmme rajoonis). — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 6. Tartu 1955, lk 30–33.
  15. OU:*Hakulinen, L. Vaha 'iso kivi' Viron paikannimissä. — Virittäjä 60, nr 4 (1956), lk 402.
  16. OU:Ariste, Paul. Pandivere, Pandja ja Pandju. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 130–133.
    /Oletatavast algvormist *panta, mis säilinud mordva keeltes tähenduses 'mägi, kõrgendik'. Резюме: Местные имена Pandivere, Pandja и Pandju, с. 133. Kn: Pandivere; Pandvere (Kan); Pandja (Rei); Pandju (Jõe)./
  17. OU:+Masing, Uku. Osmi olemusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 134–152.
    /Sh liivlaste Väina jõe kohanime Osmesare ja Eesti Osmussaare etümoloogiast lk 139–140. Резюме: Кто такой Осми? с. 149–152./
  18. +*Mägiste, Julius. Petserimaast, selle uurimisest ja setude päritolust. — Meie maa IV. Lund 1957, lk 165–173.
    /Puudutab ka kohanimesid./
  19. +Varep, Endel. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn 1957. 94 lk + 2 l ill.
    /Loodusuurijate Seltsis 16.04.1956 peetud ettekande tekst. Резюме: О специальной карте Лифляндии К. Г. Рюккера 1839 года, с. 29–33. Referat: C. G. Rückers "Specialcharte von Livland" 1839, S. 34–39. Sisu: (Ettekanne) – Lisa: C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardi Eesti osa kohanimede register. Tutv: Miller, V., Rahva Hääl 12.12.1957./
  20. OU:*Ariste, Paul. Kohanimest Mahtra. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 2 (1957), lk 163–165.
    /Резюме: Местное имя Mahtra. Referat: Der Ortsname Mahtra./
  21. *Must, Gustav. (L. Kettunen. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. Helsinki 1955.) — Language 33, nr 4 (1957), lk 621–624.
    /Rets. Inglise k-s./
  22. +*Miller, V(oldemar). Väike, aga vajalik raamat. — Rahva Hääl 12.12.1957, nr 290.
    /Rets: E. Varep. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn 1957./
  23. *Mägiste, Julius. Setude nimetusest. — Tulimuld 1957, nr 5, lk 246–248.
  24. +*Johansen, Paul. Eine estländische Urkunde vom Jahre 1419. — Ural-Altaische Jahrbücher. XXXI. Wiesbaden 1959, lk 133–139.
  25. +Palmeos, Paula. Kahe lõuna-eesti murdesõna päritolust. — Emakeele Seltsi aastaraamat V. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, lk 102–107.
    /Sh leivu sõna urg seostest ungari ár'iga. Резюме: О происхождении двух слов в южноэстонском диалекте, с. 107. Kn: Leppura; Uraoja./
  26. OU:*Палль, В(алдек). Об изучении эстонской топонимики. — Совещание по вопросам исторической грамматики и исторической диалектологии финно-угорских языков. Москва 1959, lk 89–90.
    /Teesid./
  27. *Kiuma ~ Kioma. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 1, lk 50.
  28. *Jaanus, Endel. Kohanimest "Elva". — Uus Tee 09.05.1959.
  29. *Jaanus, Endel. Kohanimest "Otepää". — Uus Tee 11.06.1959.
  30. *Jaanus, Endel. Kohanimedest "Virtsjärv", "Võrtsjärv" ja "Emajõgi". — Uus Tee 29.08.1959; 29.09.1959; 29.10.1959.
  31. *Saarmäe, J(aan). Millest Sangaste jaam oma nime sai. — Valga Kommunist 26.09.1959.

1960--1969:

  1. *Arens, Ilmar. Ett korrektiv till den estniska kynöforskningen. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi toimetused / Studier utgivna av Svensk-Estniska Samfundet. Vol. 15, Ny följd 6. Lund 1960, lk 123–135.
    /Koha- v isikunimedest??/
  2. ##*Arumaa, P. Emajõgi ja Lund. — Vironseppo. Juhlakirja Julius Mägisten 60-vuotispäiväksi 19.12.1960. Helsinki 1960, lk 75–78.
    /Varem ilmunud: Virittäjä 64 (1960). Résumé: Emajõgi et Lund./
  3. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede kogumisest ja uurimisest. — Kodumurre 2. Tallinn 1960, lk 19–22.
    /Põgus põhinõuete sissejuhatus, vajalikkuse põhjendus./
  4. OU:Pall, Valdek. Liitsõnalistest kohanimedest põhisõnaga saar. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 39–47.
    /Резюме: О составных географических названиях, второй частью которых является слово saar ’остров'./
  5. *Saks, Edgar V. Aestii. An analysis of an ancient civilization. Studies in the ur-European history. Part 1. Montreal-Heidelberg 1960. 300 lk.
  6. +Vilbaste, Gustav. Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 121–131.
    /Sh kohanimedest lk 127–128, ka Salme ja Sulevi nime tekkest. Резюме: О языке и фольклоре эстонцев, проживающих на Кавказе, с. 131./
  7. OU:*Ariste, P(aul). Cozzo. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 479–481.
    /Kohanime tähendusest ja päritolust. Vt ka T. Saar 1960./
  8. OU:Ambus, Ada. Lõuna-eesti kohanimesid Pihkva kroonikais. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 12, lk 736–743.
    /Kn: Emajõgi; Karksi; Kastre; Kirumpää; Meeksi; Mehikoorma; Mõhu; Otepää; Piusa; Ruhja; Rõngu; Soopoolitse; Sänna; Taheva; Tartu (Jurjev); Uue-Kastre; Vana-Roosa; Varstu; Vastseliina; Viljandi./
  9. *(Evestus, E.) Kuidas tekkis Ruubi jõe nimetus. Rahvasuust üles kirjutanud E. Evestus. — Kolhoosi Tõde 09.02.1960.
    /Muistend./
  10. *Viigi, A. Mõnedest Voore kohanimedest. — Kolhoosnik 28.04.1960.
  11. *Jaanus, Endel. Isikunimedest tulenenud kohanimesid. — Uus Tee 25.02.1960; 29.03.1960; 10.05.1960; 25.06.1960; 28.07.1960.
  12. *Jaanus, Endel. Laguja. (Pisut toponüümikat.) — Uus Tee 10.11.1960.
  13. *Puudersell, P. Anumägi. — Valga Kommunist 06.05.1960.
    /Rahvapärimusi mäe nime tekke kohta./
  14. OU:*Arumaa, P. Emajõgi ja Lund. — Virittäjä 64 (1960), lk 307–310.
    /Résumé: Emajõgi et Lund./
  15. *Mark, R. Kuidas Harmi mõis endale nime sai. — Ühistöö 16.04.1960.
  16. +Ariste, Paul. Ületaotlusest (eriti vadja keeles). — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 3–10.
    /Rahvaetümoloogilisest sõnade ja nimede teisenemisest, valest rõhust (Dvigaatel, Vamboola) jm. Резюме: Гиперизм (главным образом, в водском языке), с. 10. Kn: Torma; Saara t (Rap)./
  17. OU:Pall, Valdek. Veekogude nimedest endisel Põhja-Tartumaal. — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 74–85.
    /Резюме: О названиях рек и озер в северной части бывшего уезда Тартумаа, с. 85. Kn: Amme; Kivijärv; Kääpa jõgi; Loksa; Nõva; Pedasi; Pedja; Peipsi; Saadjärv./
  18. *Vilu, Endla. Eesti kohanimede päritolust. III k töö. Tartu 1961. 95 lk.
  19. OU:*Норвик, М. К. Изменения в эстонской топонимике (по историческим причинам). — Всесоюзное совещание по вопросам финноугорской филологии. 26-30 июня 1961 г. Тезисы докладов. Петрозаводск 1961, lk 109–111.
  20. *Õunapuu, K. Mõnedest kohanimedest Eesti NSV-s. — Eesti Loodus 1961, nr 2, lk 122–123.
  21. OU:*Ariste, Paul. Natuke tarvast. — Eesti Loodus 1961, nr 4, lk 253–254.
    /Sõnast tarvas moodustatud kohanimesid./
  22. *Pall, Valdek. Kohanimede arenemisest ja uurimisest. Ettekanne Tartus. — ES 19.02.1961.
  23. OU:*Pall, Valdek. Kohanimedest ja nende uurimisest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 4, lk 217–223.
  24. OU:*Saar, Theodor. Lisaks Cozzo'le. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 9, lk 547.
    /Vt Ariste 1960./
  25. *Nurme, J. Kuidas Laukna küla nime sai? — Kolhoosi Tõde 16.12.1961.
    /Märjamaa rajoonis./
  26. *Saar, L. Muistend Viieristist. — Kommunismi Ehitaja 25.05.1961.
    /Nimetuse tekkimisest./
  27. *Mitu linna on meie rajoonis? — Kommunismi Koit 17.01.1961.
    /Rahvapärimustega seotud kohanimedest Väike-Maarja rajoonis./
  28. *Norvik, Madis. Kohanimedest ja nende kogumisest. — Tee Kommunismile 14.11.1961.
  29. OU:Koit, Enn. Valjala kohanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk 229–237.
    /Резюме: Топонимика Вальяла, с. 237. Kn: Valjala; Vanalõve; Uuelõve; Ariste; Jursi; Jõgise; Kalju; Kallemäe; Kirikuküla; Kogula; Koksi; Kuiste; Kõnnu; Kõriska; Lasma; Rahu; Tõnija; Ure./
  30. OU:Norvik, Madis. Kohanimedest Koka-, Koke-, Koki. — Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk 75–86.
    /Резюме: Местные названия со словами Koka-, Koke-, Koki-, с. 85–86. Kn: Keri./
  31. OU:*Палль, В(алдек). Об изучении эстонской топонимики. — Вопросы финно-угорского языкознания. К 70-летию со дня рождения члена-корреспондента АН СССР Д. В. Бубриха. Москва–Ленинград 1962, lk 154–160.
  32. *Tolmusk, J. Miks Setumaa? — Koit 13.01.1962.
    /Nime tekkeloost./
  33. *Välja, L. Millest sai nimetuse Mustallikas? — Kolhoosi Tõde 20.03.1962.
  34. *Kas teate, kuidas on kohanimed kujunenud? (Etümoloogilist materjali kasutamiseks maailmajagude geograafia õpetamisel.) — Nõukogude Õpetaja 06.10.1962; 13.10.1962.
    /Eesti või välismaa kohanimedest??/
  35. *Varep, Endel. Loodus ja kohanimed. — Raadioleht 11.03.1962, nr 11.
    /Nende päritolust ja seosest loodusega./
  36. OU:*Norvik, Madis. Miks on Järvemaa asemel Järvamaa? — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 224–228.
  37. OU:*Pall, Valdek. Imukvere, Raigastvere, Vaidavere. — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 229–239.
  38. OU:*Tiik, Leo. Ühest kohanimest loodusteaduslikus aspektis. — Eesti Loodus 1963, nr 4, lk 245–247.
    /Kn: -pääks; -peaks; -peks./
  39. OU:Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 4, lk 219–224.
    /Sh vere-lõpuliste nimede käsitelu ajaloost. Oletab lähtumist pere-lõpust, osalt ka -veere'st./
  40. OU:*Ariste, Paul. Veelgi vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 474–475.
    /Vt Alvre KjK 1963/4./
  41. OU:*Roos, Eduard. Läti Henriku Lyndanise ja "Kalevipoja" Lindanisa. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 605–612.
  42. *Norvik, Madis. Kohanimedest. — Pioneer 1963, nr 8, lk 29–31.
  43. *Saar, T(heodor). Kohanimed ja muistendid mineviku valgustajaina. — Pärnu Kommunist 19.11.1963.
  44. OU:Mägiste, Julius. Om svenska och svenska 1600-talsbesittningars ortnamn i estniskt skriftspråk. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. XVII. Lund 1964, lk 131–136.
    /Piibliväliste kohanimede mugandused Rootsi-aegses vanas kirjakeeles./
  45. *Norvik, Madis. Millest jutustavad eesti kohanimed? Ettekanne kesklektooriumis Tallinnas. — ES 12.03.1964.
  46. *Pall, Valdek. Jõgeva rajooni kohanimedest. Ettekanne keelepäeval Jõgeval. — ES 27.03.1964.
  47. *Pall, Valdek. Eesti kohanimede kujunemisest. Ettekanne keelepäeval Märjamaal. — ES 26.04.1964.
  48. *Raudsepp, Ernst. Kohanimede kogumisest end. Tori kihelkonnast. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 14.05.1964.
  49. OU:*Kivi, Aleksander. Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 6, 7, lk 334–338, 399–411.
    /Vt ka Saari KjK 1964/10 ja Krusten KjK 1965/1./
  50. OU:*Pall, Valdek. Lullikatku. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 9, lk 560.
  51. OU:*Saari, Henn. Pisuke lisa Tallinna mäenimedele. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 630–631.
    /Kn: Laagna mägi./
  52. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (1). — Keel ja Kirjandus 1964, nr 12, lk 752.
    /Kn: Lähte; Puhtaleiva./
  53. *Lukk, K. Mida tähendab kohanimi Räpina? — Koit 24.11.1964.
  54. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Kommunismiehitaja 03.12.1964.
    /Kaali ümbruskonna kohanimedest./
  55. *Roomet, E. Millest jutustavad kohanimed? — Küsimused ja Vastused 1964, nr 9, lk 36–41.
    /Tekkimisest ja tähendustest./
  56. +Karupää, Leo. Otepää pikk ajalugu. Kust Nuustaku sai oma nime. — Meie Elu 27.02.1964, nr 9, lk 6.
    /Pms ajaloost, ent ka Nuustaku nime tekkest (olevat nime saanud sellest, et 19. saj seal pähkleid korjati (sks Nusstag 'pähklipäev'). Juttu ka Otepää linnaosadest jm-st. Varem ilmunud Eesti Päevalehes (Stockholmis)./
  57. +Ariste, Paul. Moo ja mõis. — Emakeele Seltsi aastaraamat 11 (1965). Tallinn 1965, lk 105–111.
    /Moo kui teatavat põldu tähistav sõna, selle tuletis mois~mõis. Резюме: Этимология эстонских слов moo и mõis. Kn: Mõisaküla (Jür)./
  58. ##*Ariste, P(aul). Reigi. — Sõna sõna kõrvale. Paul Ariste teaduslikust tegevusest. Tallinn 1965, lk 126–127.
    /Kohanime etümoloogiast. Varem ilmunud: Eesti Keel 1935, nr 1, lk 11–13./
  59. OU:*Ariste, Paul. Vadja kohanimedes. — Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Artiklite kogumik. Tallinn 1965, lk 91–106.
    /Резюме: Водь в топонимике. Referat: Woten in Ortsnamen./
  60. *Melles, Anu. Noarootsi kihelkonna asustusalasest toponüümikast. Diplomitöö. Tartu 1965. 135 lk, skeem, tabelid. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1965, 71 lk. TÜ rmtk-s./
  61. *Pall, Valdek. Über die Verbreitung einiger estnischen Ortsnamentypen. — Referate der Vorträge und Mitteilungen. Zweiter Internationaler Finnougristenkongress, Helsinki 23.-28. Aug. 1965. (Helsinki 1965,) lk 90.
    /Teesid. Terviktekst avaldatud 1968 sm k-s./
  62. OU:*Палль, Валдек. О собирании топонимов в Эстонской ССР. — Всесоюзная конференция по топонимике СССР. 28 янв.–2 февр. 1965 года. Тезисы докладов и сообщений. Ленинград 1965, lk 71–73.
  63. *Эрнитс, В(иллем). О значении топонимики для определения хронологии славянско-финно-угорских языковых контактов. — Всесоюзная конференция по финно-угроведению. Тезисы докладов и сообщений. Сыктывкар 1965, lk 128–129.
  64. *Simm, Jaak. Märkmeid setu kohanimede kogumisest. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 01.11.1965.
  65. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (2). — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 48–49.
    /Kn: Kassema; Kuremaa; Kõssima; Teilma; Womel./
  66. *Krusten, E(rni). Kiri toimetusele. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 49.
    /Kakumäe etümoloogiast. Täienduseks A. Kivile KjK 1964/7./
  67. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (3). — Keel ja Kirjandus 1965, nr 2, lk 106–107.
    /Kn: Kaarepere; Luua; Mäända; Praaklima; Sadala; Tolkuse mägi; Tuimõisa; Vedu; Voldi./
  68. OU:*Pirn, Peeter. Kohanimeuurimise asfaltteelt. (Kiri toimetusele.) — Keel ja Kirjandus 1965, nr 4, lk 238–239.
    /Följeton./
  69. OU:Pall, Valdek. Märkmeid vere-lõpuliste kohanimede käsitlemise kohta. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 291–297.
    /P. Alvre pakutud pere-lähtese päritolu kriitikat; tõenäolisemaks peab P. Ariste esitatud seost sõnaga *vēri 'lehtpuu, segamets'./
  70. OU:*Alvre, Paul. Veelgi vere-lõpuliste kohanimede käsitlemisest. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 351–356.
    /Vastukaja V. Pallile KjK 1965/5./
  71. OU:*Hermann, U(no). Tähtsamaid Tartu mäenimesid. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 10, lk 631–633.
  72. *Pall, Valdek. Mida on teada meie kohanimedest. — Küsimused ja Vastused 1965, nr 5, lk 28–31.
  73. *Patte, Maimu. Millised nimed on Sinu kodukohas? — Töörahva Elu 09.12.1965.
  74. OU:Koit, Enn. Mõningaid Saaremaa kohanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 79–82.
    /Резюме: Топонимика острова Сааремаа, с. 82. Kn: Jõempa; Kudjape; Kuusnõmme; Mäebe; Nõmpa; Üüdibe./
  75. +*Mägiste, Julius. Eesti kubjas, sm kupjas, Lätimaa Henriku Gubbesele. — Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat IV (1960/64). 1966, lk ...
  76. OU:*Norvik, M(adis). Kohanimed. — Kodu-uurija käsiraamat. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 374–377.
  77. +*Tõnisson, Evald. Linnamäed ja maalinnad. Tallinn 1966. 168 lk.
  78. OU:*Аристэ, П(ауль) А. Läti (Латвия, латвийский, латышский) в эстонской топонимии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 225–226.
  79. *Барашков, В. Ф. Эстонская топонимия в Ульяновской области. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 227–228.
  80. *Вийрес, А(нтс) О. Местные этнографические группы и задачи изучения топонимии в Эстонии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 162–164.
  81. OU:*Палль, В(алдек). О структуре эстонской топонимии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 159–162.
  82. OU:*Симм, Я(ак). Названия деревень сету. — Материалы двадцать первой научной студенческой конференции. Ч. 3. Филология. История. Педагогика. Психология. Тарту 1966, lk 19.
    /Teesid./
  83. *Янсонс, А. Я. Mons antiquus в хронике Генриха Латвийского. — Конференция по топонимике северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 128–131.
    /Eestis?/
  84. *Hermann, U(no). Rajooni kohanimede päritolust. — Edasi 20.09.1966.
    /Tartu rajoon./
  85. OU:*Kangur, V. Kust Alutaguse sai nime? — Eesti Loodus 1966, nr 2, lk 110–111.
  86. OU:Pall, Valdek. Kohanimede struktuurist ja uurimisest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 42–44.
    /Jätkuks vaidlusele vere-lõpuliste kohanimede teemal (vt Alvre KjK 1965/6). Vastus samas: Alvre KjK 1966/1./
  87. OU:Alvre, P(aul). Tehkem vahet olulise ja ebaolulise vahel. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 44–46.
    /vere-lõpulistest kohanimedest, vastuseks V. Palli kirjutistele KjK 1965/5 ja 1966/1./
  88. OU:*Joonuks, H(elmut). Tähtsate nimedega külad. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 248.
    /Maade ja linnade nimesid kandvatest küladest Eestis./
  89. OU:*Kallasmaa, Elmar. Kaks pere-lõpulist kohanime. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 248.
    /Kn: Hoorapere; Lellapere./
  90. OU:*Vassar, Artur. Millal ja kus tekkisid vere-kohanimed? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 344–350.
  91. OU:Pall, Valdek. -ste ja -si vahekorrast kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 356–357.
    /Näiteid kahe tüübi ühendatavusest ja samast algupärast./
  92. OU:*Tiik, Leo. Lisandeid Hiiumaa kohanimede tundmisele. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 9, lk 549–555.
  93. *Juursalu, A. Meri, asulad, kohanimed. — Nõukogude Hiiumaa 01.11.1966.
    /Hiiumaa kohanimede päritolust./
  94. *Leet, A. Ühest kummalisest kohanimest. — Pärnu Kommunist 29.05.1966.
    /Kn: Rotiküla./
  95. *Pall, Valdek. Nimed meie ümber. — Rahva Hääl 21.01.1966.
    /Kohanimedest./
  96. OU:*Mägiste, Julius. Eesti väin 'Sund, Meerenge', soome väylä ja Väinämöinen. — Tulimuld 1966, nr 2, lk 91–96.
  97. OU:*Kivi, Aleksander. Linna toponüümilisest uurimisest. — Kodu-uurimise teateid. 7. Tallinn 1967, lk 25-33.
    /Tallinna tänavate nimedest./
  98. *Leppik, Eduard. Kohanimede uurimisest Väike-Maarja Keskkoolis. — Kodu-uurijate seminar-kokkutulek Rakvere rajoonis. Tallinn 1967, lk 209–211.
  99. *Nissilä, Viljo. Virolaisia kosketuksia Suomen nimistössä. — Kalevalaseuran vuosikirja 47 (1967). Porvoo–Helsinki 1967.
  100. *Simm, Jaak. Endise Saatse valla kohanimedest. Diplomitöö. Tartu 1967. 143 lk + 1 kaart. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1967, 143 lk. TÜ rmtk-s./
  101. OU:*Varep, E(ndel). Pala ja Paala jõest. — Eesti Loodus 1967, nr 4, lk 261–262.
    /Kohanimede tekkest./
  102. *Källo, Aino. Kohanimede koguja töömailt. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
    /Kn: Maidla kohanimed./
  103. *Uustalu, Jüri. Kohanimede koguja töömailt. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
    /Kn: Ridala kohanimed./
  104. *Jõgi, M. Kust sai Hiiu jaam endale nime? — Harju Elu 14.10.1967.
  105. OU:*Pall, Valdek. Liittüvelisi kohanimesid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 95–98.
  106. OU:*Simm, Jaak. Kahelt kohanimekogumise reisilt Setumaale. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 229–232.
  107. *Teder, K. Kust Tallinn nime sai? — Kodumaa 09.08.1967.
  108. *Meenov, Madis. Miks just Veriora? — Koit 21.09.1967.
    /Kohanime tekkimisest./
  109. *Simm, Jaak. Setumaa kohanimedest ja muust. — Koit 21.09.1967.
  110. *Tiik, L(eo). Kaevatsi, Saarnaki ja Hanikatsi. — Nõukogude Hiiumaa 08.04.1967.
    /Hiiumaa laidude ja nende elanike nimede päritolust./
  111. *Jõgi, M. Millest sai Hiiu jaam oma nime. — Nõukogude Hiiumaa 26.12.1967.
  112. +*Mägiste, Julius. Über die ältesten Aufzeichnungen des Estnischen und Livischen. — Nyelvtudományi Értekezések 58 (1967), lk 147–155.
  113. *Treumann, H. Ühest kohanimest. — Võitlev Sõna 27.07.1967.
    /Piiometsa küla./
  114. *Almik, J.; Metsare, A. Minu kodukoha perekonna- ja kohanimedest. Õpilasettekanne Märjamaa keelepäeval. — ES 12.10.1967.
  115. OU:Koit, Enn. salu ja selg Saaremaa liitsõnalistes kohanimedes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 113–118.
    /Резюме: selg и salu в местных названиях острова Сааремаа, с. 118. Kn: Austla; Haapsu; Käesla; Läätsa; Mätasselja; Selkkare; Tatterselja./
  116. OU:*Pall, Valdek. Muutamien virolaisten paikannimityyppien levinneisyydestä. — Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum Helsingiae habitus 23.–28.VIII 1965. Pars I. Acta linguistica. Helsinki 1968, lk 371–375.
  117. OU:*Палль, Валдек. Об исследованиях топонимики в Эстонской ССР. — Повідомлення української ономастичної комісії. Випуск сьомий. Київ 1968, lk 55–58.
  118. *Tiik, L(eo). Arhiividokumendid jutustavad... — Eesti Loodus 1968, nr 1, lk 48.
    /Saaremaa kohanimedest./
  119. OU:*Piir, E. Kokemäe vahtkonna kaheksakümmend kuplit. — Eesti Loodus 1968, nr 4, lk 216–219.
    /Kohanimedest./
  120. *Pall, Valdek. Immigratsiooni jälgi Põhja-Tartumaa kohanimedes. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 17.11.1968.
  121. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede struktuurist. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 147–158.
    /Liitkohanimed, vere-lõpuliste nimede liigitus, genitiivsus täiendosas, lihtkohanimed (elliptilised, abstraheerunud, sufiksiga nimed), aluskääne./
  122. OU:+*Tarvel, Enn. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 9, 10, lk 543–550, 586–596.
    /Kihelkondade vanadest nimedest ja piiridest./
  123. OU:Uustalu, Koidu. Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 12, lk 734–746.
    /Vt ka Leesment ja Uustalu KjK 1969/6. Kn: Anne; Haaslava; Holdre; Holstre; Jaska; Kaarepere; Kaarli (MMg); Kadrina (Kod); Kilingi; Krüüdneri; Kärkna; Laatre; Lange; Leebiku; Lindi; Loodi; Lota; Luua; Maidla; Meeri; Neeruti; Pangodi; Partsi; Pati; Patküla; Pindi; Poka; Prangli; Pringi; Puka; Päri; Pöögle; Rogosi; Roodi; Roosa; Räni; Saaluse; Saverna; Sindi; Taagepera; Taali; Truutamõisa; Tõdu; Vaabina; Vedu; Vesneri; Viitina; Vorbuse./
  124. *Kuidas Räpina sai oma nime. Üles kirjutanud P. Vaarand. — Koit 18.05.1968.
    /Muistend./
  125. *Roomet, E. Kuidas Tallinn endale nime sai? — Küsimused ja Vastused 1968, nr 9, lk 41–44.
  126. *Kohanimede kogumisest . — Punane Täht 23.07.1968.
    /Vanda Sardma tööst kohanimede kogujana ja uurijana Rakvere rajoonis; Näiteid V. Sardma kogutud kohanimedest koos vastavate rahvapärimustega./
  127. *Rikand, Ed(uard). Pindi Kotkapalust. — Töörahva Elu 23.01.1968.
    /Kohanime päritolust./
  128. *Vare, T. Varasemad kirjakeele mälestusmärgid. — Töörahva Lipp 05.11.1968.
    /Läänemaa kohanimedest./
  129. OU:*Uustalu, Koidu. Übersetzte Güternamen in der deutschsprachigen Toponymie Südestlands. — Советское финно-угроведение 4, nr 2 (1968), lk 109–120.
    /Резюме: Переводные названия мыз в немецкой топонимии южной Эстонии./
  130. OU:Pall, Valdek. Mõned Põhja-Tartumaa kohanimed ja nende apellatiivsed vasted. — Emakeele Seltsi aastaraamat 14-15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 131–140.
    /Резюме: Некоторые топонимы северной части бывшего уезда Тартумаа и их нарицательные соответствия, с. 140. Kn: Jõgeva; Kodismaa; Kõnnu; Kärgandi; Laekannu; Lammiku; Lähte; Nõva; Põltsamaa; Roodeviku; Võhma./
  131. OU:Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. 315 lk. (ENSV TA. KKI.)
    /Резюме: Топонимия северной части Тартумаа, с. 290–298. Referat: Ortsnamen von Nord-Tartumaa, S. 299–307. Sisu: Eessõna – Sõnastik (13–289) – Kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide nimestik – Lühendid. Tutv: Nissilä, Viljo, Vir. 74 (1970), lk 92–95. Alvre, Paul, KjK 1971/1, lk 55–59./
  132. OU:*Аристэ, П(ауль). Läti 'латвийский, латышский, Латвия' в топонимике Эстонии. — Baltistica V/1. Vilnius 1969, lk 97–100.
  133. *Pall, Valdek. Eesti kohanimede uurimisest ja kogumisest. Ettekanne Looduskaitse Seltsi kodu-uurijate sektsioonis Viljandis. — ES 09.02.1969.
  134. *Raidjõe, J(uhan). Kuidas Pühajärv ja Neitsijärv nime said. — Kommunist 22.07.1969.
  135. *Varep, E(ndel). Kuidas on tekkinud loodusega seotud Eesti kohanimed? — Küsimused ja Vastused 1969, nr 10, lk 26–31.
  136. OU:*Ariste, Paul. Estnisch Kose, deutsch Kosch. — Советское финно-угроведение 5, nr 1 (1969), lk 1–2.
    /Резюме: Эстонский топоним Kose, немецкий Kosch./
  137. OU:*Leesment, Leo; Uustalu, Koidu. Veel mõni sõna mõisate ja kohanimede kohta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 6, lk 369–370.
    /Täiendused K. Uustalu artiklile KjK 1968/12./