EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimed. K–O

Tähestikuliselt:

1. +Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 219.
   /Sh 27.11.2000 Ilmari Lahti "Lindanise, muistse Tallinna nime päritolu" (pikem referaat)./
2. *Kaar, U. Ristimäed ja Ristiväljad. — Nõukogude Hiiumaa 28.11.1972.
   /Kohanimede päritolust./
3. *Kahu, Meelik. Kuidas mäenimest sai varjunimi? — Punalipp 18.04.1987.
   /C. R. Jakobsoni pseudonüümist ja Linnutaja mäest Jõgevamaal./
4. *Kala, Ilja. Pukalt Käärikule. (Otepää kõrgustiku edelaosa mägedel. I.) — Eesti Loodus 1974, nr 12, lk 750–754.
   /65 mäenime./
5. *Kala, Ilja. Kääriku ümbrus. (Otepää kõrgustiku edelaosa mägedel. 2.) — Eesti Loodus 1975, nr 2, lk 121–127.
   /121 mäenime./
6. *Kala, Ilja. Otepäält itta ja kagusse. (Mägede teejuht.) — Eesti Loodus 1978, nr 11, lk 736–741.
   /84 mäenime ja muid kohanimesid./
7. *Kala, Ilja. Otepäält läände ja edelasse. (Mägede teejuht.) — Eesti Loodus 1978, nr 12, lk 813–818.
   /119 mäenime ja muid kohanimesid./
8. +Kala, Ilja. Kaika ümbruse mägedest. — Eesti Loodus 1998, nr 10, lk 444–445.
   /43 mäenime koos skeemiga, 1970. a kogumisandmete põhjal. Samas numbris lk 456–457 Karula rahvuspargi kaart Regiolt ja vaatamisväärsuste loend (sh kohanimedest)./
9. OU:*Kalberg, K. Mõrtsuka järve nimi. — Eesti Loodus 1979, nr 2, lk 88.
   /Vt ka Simm "Veel Mõrtsuka..." 1979./
10. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Kommunismiehitaja 03.12.1964.
    /Kaali ümbruskonna kohanimedest./
11. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Ühistöö 28.11.1970.
    /Märjamaa sovhoosi Paeküla osakonna kohanimede tekkeloost./
12. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Kommunismiehitaja 26.06.1973.
    /Kohanimede kogumisest./
13. *Kalda, Helle. Simuna kihelkonna kohanimed. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 12 lk + lisa. (Nr 7/00.)
14. *Kaldmaa, Kätlin. Minu kodukoha nimed. Õpilasettekanne Palamuse keelepäeval. — ES 10.12.1987.
15. *Kaljuste, Aino. Vene- ja Rootsi-nimelised kohanimed ENSV-s. IV k töö. Tartu 1950. 52 lk + 7 kaarti. (Nr 234.)
16. *Kallas, E. Mida pajatavad kohanimed? — Pärnu Kommunist 04.02.1971.
    /I. Aavekuke kogutud Pärnu rajooni Koonga külanõukogu kohanimedest./
17. +*Kallas, Oskar. Lutsi Maarahvas. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran kirjapainossa, Helsingissä 1894. 152 lk.
    /Sh Lutsi külanimede loend eesti ja vene k-s lk 13–16, ptk "Kohanimed" lk 31–33./
18. *K(allas), O(skar). Soome keeleteaduslises lehes "Virittäjäs" (nr. 7) katsub prohvessor J. J. Mikkola Rakvere nime seletada. ("Kirjandusest.") — Postimees 24.11.1901, nr 266, lk 1.
19. OU:*Kallasmaa, Elmar. Kaks pere-lõpulist kohanime. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 248.
    /Kn: Hoorapere; Lellapere./
20. *Kallasmaa, Marja. Kohanimekogujana Hiiumaal. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 10.12.1972.
21. *Kallasmaa, Marja. Endise Tõstamaa kihelkonna mikrotoponüümide seos üldsõnavaraga. Diplomitöö. Tartu 1975. 132 lk. (TRÜ soome-ugri k-te kateeder.)
22. OU:*Kallasmaa, Marja. Mikrotoponüümi determinandid ja järelkomponendid. — Sõnast tekstini. Tallinn 1978, lk 11–48.
    /Резюме: Детерминанты и конечные компоненты микротопонимов./
23. OU:*Kallasmaa, Marja. Mõiste "mikrotoponüüm" erinevates käsitlustes. — Sõnast tekstini. Tallinn 1978, lk 5–10.
    /Резюме: Понятие "микротопоним" в разных трактовках./
24. OU:*Kallasmaa, Marja. Über die Beziehungen zwischen Ortsnamen und Apellativen. — Советское финно-угроведение 14, nr 4 (1978), lk 250–257.
    /Резюме: Об отношениях топонимов к апеллятивам./
25. OU:*Kallasmaa, Marja. Ühest vähemlevinud kohanimetüübist. Verbaalnimed. — Noored filoloogias 1979. Tallinn 1979, lk 9–10.
26. OU:*Kallasmaa, Marja; Maiste, Juhan. Lühidalt abimõisatest ja nende nimedest. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 1, lk 31–32.
27. *Kallasmaa, Marja. Kaarma ajalooliste perekonna- ja kohanimede seosest. Ettekanne Kaarma keelepäeval. — ES 26.04.1985.
28. OU:Kallasmaa, Marja. Von Personennamen abgeleiteten Ortsnamen auf der Insel Saaremaa. — Советское финно-угроведение 21, nr 1 (1985), lk 16–21.
    /Резюме: Топонимы на о. Сааремаа, происшедшие из личных имен, с. 21. Kn: Himmiste; Kaubi; Koigi; Koikla; Leisi; Miilaste; Pussa; Vestli; Viliste./
29. OU:*Kallasmaa, Marja. Viis Saaremaa kohanime. — Keel ja Kirjandus 1986, nr 4, lk 226–227.
30. OU:*Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt. I. — Lähedalt ja kaugelt. Emakeele Seltsi aastaraamat 31 (1985). Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 42–68.
    /Kn: Abruka; Annurahu; Antsi (Ansi); Aste; Atla; Eeriksaar; Elme (Kaa); Imari; Hindu; Kaisvere; Koovi; Kuumi; Kõõru; Kärdu; Lülle; Matu; Meedla; Mässa; Praakli; Pälli; Reina; Tehumardi; Tiinuse; Toomalõuka; Tõlli (Kaa); Ula; Viidu./
31. *Kallasmaa, Marja. Kärdla tänavanimed. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 19–21.
32. OU:Kallasmaa, Marja. Muutuv ja püsiv nimemaailm. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 8, lk 477–485.
    /Sisu: Perekonnanimedest üldse... – ja Lääne-Saaremaal eriti. Perekonna- ja kohanimede seostest./
33. OU:Kallasmaa, Marja. Siga ja kult. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 431–432.
    /Kn: Sigala (Rei); Seanina (Muh); Kuldi külad Eestis./
34. OU:Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt II. — Keelest ja kultuuriloost. Emakeele Seltsi aastaraamat 33 (1987). Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 67–80.
    /Kn: Hirmuste (Kär); Juksirahu; Kure k (Khk); Kurevere; Lellumaa; Loona (Khk); Mõndelaid; Mõntu; Mõnnuste; Riksu; Roobima; Roomassaare; Uduvere; Undva; Vantri; Vedruka; Üüdibe./
35. OU:*Kallasmaa, Marja. Kaksi erilaista paikannimisysteemiä viron kielessä. — Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27.VIII–2.IX 1990, 3B. Sessiones Sectionum Dissertationes. Debrecen 1990, lk 310–314.
36. *Kallasmaa, Marja. Microtoponyms in the Estonian Name System. — XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. Suomi-Finland 1990, lk 67.
37. OU:*Kallasmaa, Marja. Microtoponyms in the Estonian Name System. — Proceedings of the XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Helsinki 1990, lk 465–471.
38. *Kallasmaa, Marja. Mikrotoponüümid eesti nimesüsteemis. Ettekanne üldkoosolekul Tallinnas. — ES 12.12.1990.
39. OU:Kallasmaa, Marja. Paul Ariste ja nimed. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 2, lk 109–110.
    /Sh joonealuste viidetena nimeteemaliste tööde bibliograafia./
40. OU:*Kallasmaa, Marja. Two types of Place Name Sets in Estonian. — Summaria Dissertationum. Linguistica. Debrecen 1990, lk 94.
41. OU:Kallasmaa, Marja. Kühm ja lohk. Haruldasi murdesõnu kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 11, lk 681–682.
    /Kn: Ahli (Rid); Ahli järv (Har); Kunnati (Vll); Lemmikküla (Kul)./
42. OU:Kallasmaa, Marja. Variatsioon ühe legendi teemal. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 2, lk 71–77.
    /Legendist "igal kohal oma nimi"; kohanimekooslustest Saaremaal Tohku ja Kuralase külas ja mujal, nimede ja mittenimede piirist./
43. *Kallasmaa, Marja. Personal Names in the Estonian Place-Names. — Zusammenfassungen. Universität Trier 1993, lk 70.
    /Täielikult ilmunud 1999./
44. OU:Kallasmaa, Marja. Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 20–28.
    /Sisu: de-mitmus – e-mitmus – a-mitmus– i-mitmus – Reduktsioon ja mitmusevormid – Fantaasiaid./
45. OU:Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 11, lk 763-766.
    /Isikunimelisest algupärast kohanimedes ja nende hilisemast ümbermõtestamisest./
46. *Kallasmaa, Marja. On the Role of Folk Etymology in the Development of Place Names. — XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Congress Guide. Aberdeen 1996, lk 86–87.
    /Kogutekst ilmus 1998./
47. OU:*Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia osast kohanimede arengus. — Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars V. Sessiones sectionum. Lexicologia & Onomastica. Jyväskylä 1996, lk 235–237.
48. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed I. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1996. 528 lk.
    /Sisu: Eessõna – Sõnastik (9–518) – Lühendid – Kasutatud kirjandus. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1998/10, lk 713–715./
49. *Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed kaante vahel. Ettekanne Kuressaare Gümnaasiumi 6. keelepäeval. — ES 07.03.1996.
50. OU:Kallasmaa, Marja. Estnische Ortsnamen und andere Völker. — Linguistica Uralica 33, nr 4 (1997), lk 284–292.
    /Резюме: Эстонские топонимы и другие народы, с. 292. Kn: Hollandi; Juudi; Leedu; Läti; Lätlase; Lätkalu; Mustlas(t)e; Poola; Pohla(ka); Poolakese; Poolaka; Rootsi; Saksa; Saks(las)te; Soome; Soomukse; Taani; Turgi; Türgi; Vaia(tu); Vadi; Veia; Vene; Venneni; Veniku; Vepsa./
51. OU:*Kallasmaa, Marja. On the Role of Folk Etymology in the Development of Place-Names. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 2 Aberdeen 1998, lk 228–232.
52. OU:Kallasmaa, Marja. Personal Names in Estonian Place Names. (Especially on Island Saaremaa.) — Linguistica Uralica 34, nr 4 (1998), lk 361–366.
    /Резюме: Личные имена в составе топонимов Эстонии (прежде всего о-ва Сааремаа), с. 366./
53. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 4, lk 260–261.
    /vere-kohanimede tüübid./
54. OU:*Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimed ja teised rahvad. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 112–119.
55. OU:*Kallasmaa, Marja. Estonian verbal names. — XX International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. (Universidade de Santiago de Compostela 1999), lk 108-109.
56. OU:*Kallasmaa, Marja. Personal names in Estonian place names. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.-17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. In Zusammenarbeit mit Thorsten Andersson herausgegeben von Dieter Kremer. Patronymica Romanica 17. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 1999, lk 199–202.
57. OU:Kallasmaa, Marja. Piur(u) Soomes ja Saares. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 30–33.
    /Summary: Piur(u) in Finland and on Saaremaa, p. 33./
58. OU:Kallasmaa, Marja. Veel Lihulast ja Lihulinnast. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 644–645.
    /Vastus E. Tarvelile (KjK 1999/1)./
59. Kallasmaa, Marja. Estonian farm names and the problem of Germanic personal names. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica. Tartu 2000, lk 377–378.
60. OU:Kallasmaa, Marja. Kimbuke terminnimesid Saaremaalt ja Lääne-Eestist. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 73–86.
61. OU:Kallasmaa, Marja. Koht, nimi ja kohanimi. — Koht ja paik. Place and location. Eesti Kunstiakadeemia toimetised. 8. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn 2000, lk 112–119.
    /Summary: Places, names and place names, p. 120–128. Tutv: Maran, Timo jt, KjK 2001/1./
62. OU:Kallasmaa, Marja. Paul Johanseniga Harju-Madisel. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 6, lk 385–391.
    /Harju-Madise kohanimede päritolust. Summary: At Harju-Madise with Paul Johansen, p.464. Kn: Harju-Madise; Ilmasoo; Jõesuu (HMd); Karilepa; Kersalu; Langa (HMd); Laoküla; Määra (HMd); Ohtra; Pakri; Palasti (Pallaste); Vasalemma; Väemla; Ämari./
63. OU:*Kallasmaa, Marja. Põhja-Eesti kohanimed talupojaidentiteedi peegeldajana. — Eestlane ja tema maa. Kodumaa ja kodupaik. Eestlase territoriaalne identiteet. Konverents (1999). Scripta ethnologica 4. Tallinn 2000, lk 197–206.
    /Summary: North-Estonian place-names as reflectors of peasant identity./
64. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed II. Eesti Keele Instituut, Tallinn 2000. 224 lk.
    /Summary: The place names of island Saaremaa I-II, p. 154–166. Sisu: Sissejuhatus – Häälikumuutused – Kohanimede süsteemidest ja struktuurist – Kohanimede osad – Kohanimenäited – Kirjandus ja lühendid – Saaremaa kohanimed I. Errata. Tutv: Pall, Valdek, KjK 2000/7, lk 537–538. Linno, Tiina, Meie Maa 06.04.2000./
65. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kui piiririik. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 147–156.
    /Saaremaa kihelkondade, haldusüksuste ja mõisate ajaloost ja nimedest, Hiiu- ja Saaremaa kohanimede rööpsustest, Ojamaa ja Kuramaa nimede kajastusi; Saaremaa nimed Lääne-Eestis. Kokkovõtõq: Saarõmaa ku piiririik´, lk 156. Summary: Saaremaa as a Border Land, p. 183./
66. *Kallasmaa, Marja. Verbaalnimed Eestis. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
67. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti talunimed ja germaani isikunimede probleem. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu 2001, lk 30–33.
    /Talunimede teke, võimalikud seosed germaani isikunimedega, mis tunduvad üha tõenäolisematena./
68. Kallasmaa, Marja. 4 korda 10 päeva Kihelkonna kihelkonnas. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 74–79.
    /Kohanimede kogumisest Kihelkonnal 1980–1983./
69. OU:Kallasmaa, Marja. Estonian verbal names. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 269–276.
70. OU:Kallasmaa, Marja. Kihelkondlikkusest ja kihelkonnanimedest. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 12–14.
    /Sõna kihelkond ja kihelkonnanimede päritolust./
71. OU:Kallasmaa, Marja. Kohanimed. — Saaremaa. I. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002, lk 490–497.
72. OU:Kallasmaa, Marja. Name Studies in Estonia. — Onomastica Uralica 2. History of the Study of Toponyms in the Uralian Languages. Edited by István Nyirkos. Debrecen-Helsinki 2002, lk 47–80.
73. *Kallasmaa, Marja. Rapla kandi kohanimedest Eesti toponüümika taustal. Ettekanne Rapla maakonna õpetajatele. — ES 01.04.2002.
74. OU:*Kallasmaa, Marja. Toponyms as an Environment for a User of Names and an Object for the Researcher of Names / Kohanimed kui keskkond nimekasutajale ja objekt nimeuurijale. — Koht ja paik / Place and Location II. Toimetanud Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised. 10. s. l., 2002, lk 478–483, 484–487.
75. Kallasmaa, Marja. Viga, millega on nalja saanud. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 1, lk 53.
    /P. Ariste 1938. a Reigi ja Pühalepa kohanimede artiklis esitatud leheküljenumbreid on L. Kettunen 1955. a monograafias tõlgendanud aastaarvudena./
76. OU:Kallasmaa, Marja. Läänemurde loodus- ja viljelusnimed. Toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2003. 196 lk.
    /Sisu: Eessõna – Sissejuhatus – Lääne-Eesti loodus- ja viljelusnimede vormistik – Loodus- ja viljelusnimede sõnavara – Loodus- ja viljelusnimede geograafiat – Kaardid – Lisa 1. Kohanimede loend – Lisa 2. Isikunimede loend – Lisa 3. Apellatiive ja järelkomponente – Kirjandus ja lühendid – Murrakute (Eesti kihelkondade) lühendid – Muud lühendid. Summary: Names of natural and cultivation objects in the Western dialect area, lk 123–128./
77. OU:Kallasmaa, Marja. Abro-, Abru-, Abruka ja Abrak. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 83–86.
    /Lähtuvad kas isikunimest või seostuvad apellatiiviga abrikas 'mäda maakoht; madal, vesine koht (heinamaal), soos'. Summary: Abro-, Abru-, Abruka and Abrak, lk 87./
78. +(Kallasmaa, Marja). Kanepis kanepit pole.. — Maaleht 19.08.2004(30).
    /Kommentaar artikli "Saarlased tahavad hakata kanepit kasvatama" juurde (autorid Merike Pitk, Anneli Sihvart, Heino Laiapea)./
79. OU:*Kallasmaa, Marja. Läänemaa ja kohanimed. — Läänemaa muuseumi toimetised VIII. Läänemaa Muuseum, Haapsalu 2004, lk 69–77.
80. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimede liigitamisest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 2, lk 136–140.
    /Kultuurnimed - loodusnimed, determinandiga ja determinandita nimed, liht- ja liitnimed, nimede rahvaetümoloogia teke, kohanimekooslused. Referat: Zur Einteilung estnischer Ortsnamen, lk 168./
81. Kallasmaa, Marja. Estonian Place Names and the Name System. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 68.
82. OU:Kallasmaa, Marja. Estonian Settlement Names. — Onomastica Uralica 3. Settlement Names in the Uralian Languages. Edited by Sándor Maticsák. Debrecen–Helsinki 2005, lk 17–33.
83. OU:Kallasmaa, Marja. Nime piiril. Niidaniidiaaäär. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 61–63.
    /Pärisnime ja üldnime piirist kohanimede näitel./
84. OU:Kallasmaa, Marja. Mida teha vere-nimedega? — Keel ja Kirjandus 2007, nr 6, lk 449–462.
    /vere-nimede varasematest seletustest; -vere esi- ja järelkomponendina. Võimalikud tõlgendused ja edasist uurimist vajavad hüpoteesid. Summary: What to Do with Vere-Initial Names? lk 511–512./
85. OU:Kallasmaa, Marja. Mitmetisus Eesti läänesaarte kohanimede seletamisel. — Emakeele Seltsi aastaraamat. 53. Tallinn 2008, lk 38–46.
    /Summary: Pluralism in the place name etymologies of West-Estonian islands, lk 47./
86. OU:Kallasmaa, Marja. Soome kohanimeraamat. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 12, lk 996–999.
    /Rets: Suomalainen paikannimikirja. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 146. (Helsinki 2007.)/
87. OU:*Kallasmaa, Marja. Kohanimedest. — Järvamaa. Loodus. Aeg. Inimene Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2009, lk 285–290.
88. OU:Kallasmaa, Marja. Samm edasi kohanimede uurimise teel. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 3, lk 233–236.
    /Rets: Evar Saar. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 22. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2008. 237 lk + CD/
89. OU:*Kallasmaa, Marja. Suomalainen paikannimikirja. [Jyväskylä 2007] (Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 146). 592 S. — Linguistica Uralica 2009(XLV), nr 1, lk 54–56.
    /Rets./
90. OU:Kallasmaa, Marja; Päll, Peeter. Pudemeid Liber Census Daniaest. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 8–9, lk 573–582.
    /valta-osist sisaldavad kohanimed ning Rapla kihelkonna kohanimed Taani hindamise raamatus. Summary: Miscellanea from Liber Census Daniae, lk 581–582. Kn: Jägala; Kasu; Kirivalla; Oore; Rahula; Raikküla; Rannamõisa; Valtu./
91. OU:Kallasmaa, Marja. Hiiumaa kohanimed. Toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010. 307 lk.
    /Sisu: Sissejuhatus: Keelest, Kontaktidest, Nimede järelkomponendid ja liigisõnad, Struktuurist ja viitamisest – (Põhiosa) – Kirjandus ja lühendid./
92. OU:Kallasmaa, Marja. Manija. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 11, lk 836–839.
    /Isikunimi Magnus + sõna oja 'saar'. Summary: Manija, lk 839./
93. OU:*Kallasmaa, Marja. Swedish place-names in Estonia. Some appellative and toponymic aspects. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. 21st Congress of Onomastic Sciences, Uppsala, 19.–24. august 2002. Edited by Eva Brylla, Maria Ohlsson, Mats Wahlberg. Uppsala Universitet, Uppsala 2010, lk 357–363.
94. +*Kallejärv, Tõnis. Matk Päidla järvedele. — Eesti Loodus 1978, nr 6, lk 405–410.
    /18 järvenime./
95. +Kallejärv, Tõnis. Matk Vana-Otepääle. — Eesti Loodus 1987, nr 6, lk 385–388, krt.
    /Ka selle kandi kohanimedest./
96. *Kamberg, Erik. Kodukandi (koha-)nimedest nii ja teisiti. — Töörahva Elu 04.12.1982.
    /Võru raj-s./
97. +*Kampmann, M. Esivanemate jälgedel. — Linda 1904, lk 927–929, 951–954.
    /Ymera (Ümera) küsimus./
98. *Kampmann, Mihkel. Mõned -tsa liitelised kohanimed. Ettekanne Tartus. — ES 20.02.1921.
    /Ilmunud: Postimees 1921, nr 129. Tutv: AESA II, lk 11–12. Kn: Laoba; Pikana; Põltsamaa; Turvalepa./
99. *K(ampmann), M(ihkel). Mõned -tsa-liitelised kohanimed. — Postimees 13.06.1921, nr 129, lk 5.
    /Samas ka J. Jõgeveri täiendused (pooldab Eiseni arvamust)./
100. OU:*Kangur, V. Kust Alutaguse sai nime? — Eesti Loodus 1966, nr 2, lk 110–111.
101. OU:*Kaplinski, Küllike. See Lindanisa. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 4, lk 239.
     /Nimetõlgendusi. Vastukaja L. Tiigi artiklile KjK 1976/1./
102. *Kappak, Maie. Salevere küla. — Õpilaste kodu-uurimistöid. 6. Tallinn 1983, lk 32–37.
     /Mikrotoponüüme./
103. OU:Karaliūnas, Simas. Aestii ja Eesti. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 6, lk 401–416.
     /Aestii varaseimad mainingud ja nende tõlgendused. Ka muudest Läänemere piirkonna kohanimedest (Semba, Häme jt). Peab võimalikuks, et Ida-Balti piirkonna hõimunimed lähtusid sageli maad (nurme, põldu) märkivatest sõnadest ning aistide nime saab seostada Ida-Balti hõimudega, kes pidasid end (oma) maa rahvaks./
104. *Karlson, J. Zur Etymologie der Namen Koliwan, Tallin u(nd) Tartu. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1906. Jurjew-Dorpat 1907, lk XIII.
105. *Karro, Ilmari. Räni. — Edasi 13.05.1984, lk 5.
     /Tartu raj-i kohanimedest./
106. *Karsten, T. E. De nordiska ortnamnen som historiska minnesmärken med särskild hänsyn till Finland. — Historisk Tidskrift för Finland 2 (1917), lk 159–198.
     /Ka Eesti kohanimedest./
107. +Karupää, Leo. Otepää pikk ajalugu. Kust Nuustaku sai oma nime. — Meie Elu 27.02.1964, nr 9, lk 6.
     /Pms ajaloost, ent ka Nuustaku nime tekkest (olevat nime saanud sellest, et 19. saj seal pähkleid korjati (sks Nusstag 'pähklipäev'). Juttu ka Otepää linnaosadest jm-st. Varem ilmunud Eesti Päevalehes (Stockholmis)./
108. *Kasenurm, Endla. Iru ja Viimsi kohanimede analüüs. Seminaritöö. Tartu 1948. 109 lk. (Eesti k kateeder. Nr 40.)
109. +Kasik, Reet. Tekstitoimetaja töölaualt. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 4, lk 329–331.
     /Rets: Henn Saari. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. Sh nimeteemadest./
110. +Kask, Ilmar. Miks Pärnusse otse ei saa? — Eesti Loodus 1990, nr 4, lk 254–255.
     /Sh Kõpu jõe õigetest nimedest eri lõikudes./
111. +Kask, Ilmar. Granö maastikud Eestis. — Eesti Loodus 1992, nr 7/8, lk 386–390.
     /Tema 1922. a artikkel Looduses, sh sealt pärinevad kohanimed Lahemaa, Palumaa, Vooremaa jt./
112. +*Kas on Laiusel tulevikku? — Postimees 29.08.1925, nr 232, lk 5.
     /Sh väide, et Laiuse nimi on tekkinud sõnadest "lai soo"./
113. *Kas Saksa või Eesti järv? — Päevaleht 21.03.1921, nr 76, lk 3.
     /M. Vasmeri Ida-Euroopa kohanimede uurimuse tutvustus, sh Peipsi järve venekeelsest nimest./
114. *Kas teate, kuidas on kohanimed kujunenud? (Etümoloogilist materjali kasutamiseks maailmajagude geograafia õpetamisel.) — Nõukogude Õpetaja 06.10.1962; 13.10.1962.
     /Eesti või välismaa kohanimedest??/
115. *Kaunis, Lembit; Laidma, Anne; Johanson, Andres. Uduvere ja Meedla küla kohanimed. Õpilasettekanne Kaarma keelepäeval. — ES 26.04.1985.
116. *Kelder, Ants. Kohanimekoguja tähelepanekuid. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 05.12.1978.
117. OU:*Kelder, Ants. Kohanimede kogumisest. — Kodumurre 15. Tallinn 1982, lk 56–60.
118. Kello, Karl. Viru - mida see tähendab? — Virumaa Teataja 03.01.1989?, nr 1.
     /Nimeseletusi./
119. *Kemppi, Toivo. Kotikuntamme "pähkinöitä". — Punalippu 1983, nr 6, lk 140–141.
     /Tüvest Kaleva eesti kohanimedes./
120. *K(enkma)n, R. Külade nimistu ristiusu tuleku ajast. Lahendus "Taani hindamisraamatu" koostamisküsimusele. — Vaba Maa 17.12.1930, nr 295, lk 6.
     /P. Johanseni Eesti Kirjanduse Seltsis 1930 peetud ettekande tutvustus./
121. +*Kenkman, R. Über die Lage des Pala-Flusses. Ein Beitrag zur Topographie Mittelestlands im 13. Jahrhundert. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1931. Tartu 1932, lk 202–251.
122. +*Kenkmann, R. Kesk-Eesti muistsete maakondade asend. — Ajalooline Ajakiri 1933.
     /Kn: Põltsamaa./
123. *Kents, Jakob. Üks omapärane kohanimi. — Eesti Sõna 17.07.1944; 23.07.1944; 26.07.1944.
     /kõrve-nimede levikust./
124. +*Kents, J(akob). Eesti "kõrve"-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asustusloo ilmendajad. — TRÜ toimetised. Geoloogia ja geograafia. 2. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1947. 87 lk.
     /Резюме: Названия местностей со словом "кырб" – выразители древнего лика ландшафта и хода заселения Эстонской ССР./
125. Kesküla, Kalle. Kuressaare linna nimest. — Saarte Hääl 25.10.2010.
     /Pikem versioon 30.10.2010 paberlehes./
126. +*Kesler, Merike. Poruni põlismets. — Eesti Loodus 1999, nr 7, lk 266–267.
     /Poruni jõe äärsetest metsadest Puhatu looduskaitsealal./
127. *Kesler, Ü. Agapäe. — Nõukogude Hiiumaa 14.09.1972.
     /Kohanimest./
128. *Kettunen, L(auri). Über die estnischen ortsnamen auf -vere. — Finnisch-ugrische Forschungen 13 (1902–1903), lk 166–170.
129. *Kettunen, Lauri. Veel kord Tallinna nimest. — Eesti Kirjandus 1909, lk 163–165.
     /Vt ka Ruus 1909./
130. +*Kettunen, Lauri. Lautgeschichtliche untersuchung über den Kodaferschen dialekt. Mit 61 abbildungen und zwei karten. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 33. Helsinki 1913. XIV + 214 lk.
     /Tutv: J. A. (=Johannes Aavik), Postimees 29.11.1913./
131. OU:*Kettunen, Lauri. Über die estnischen ortsnamen auf -vere. — Finnisch-ugrische Forschungen 13 (1913), lk 166–170.
132. +*Kettunen, Lauri. Lautgeschichtliche darstellung über den vokalismus des Kodaferschen dialekts mit berücksichtigung anderer estnischer mundarten. Mit zwei karten. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 34. Helsinki 1914. XIII + 231 lk.
     /Sh vere-lõpulistest kohanimedest lk 40./
133. OU:*Kettunen, Lauri. Narva nime algupära. — Eesti Kirjandus 1920, lk 195–197.
     /Seostab nime vepsa sõnaga narva-, dem. narvāńe. Tutv: E(isen), M. J., Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920./
134. *Kettunen, Lauri. Die estnischen Ortsnamen auf -vere. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 06.04.1921.
     /Tutv: Dorpater Nachrichten 07.04.1921, nr 71, lk 4. Päevaleht 10.04.1921, nr 92, lk 5. Postimees 09.04.1921, nr 77, lk 6. Revaler Bote 12.04.1921, nr 78, lk 2./
135. *Kettunen, L(auri). Die Herkunft des Namens "Narwa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 121.
136. *Kettunen, Lauri. Tagant järele Tartu seletuse puhul. — Eesti Kirjandus 1921, lk 153–154.
     /Vt ka Ratas 1920./
137. +Kettunen, Lauri. Kaks õigekeelsuse raamatut. — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 97–105.
     /Rets: V. Ridala. Eesti keele õigekirjutus koolidele ja iseõppijatele. Tartu 1922; A. Saareste. Tegelikud õigekeelsuse määrused. Tartu 1921. Sh kritiseerib Saareste seisukohti uulitsa/tänava asjus, Soome kohanimede esitust jm. Vt Saareste 1922, Järelmärkus ja vastus.../
138. +Kettunen, Lauri. Liivlaste mereneitsid noorad. — Eesti Keel 1922, nr 1, lk 3–7.
     /Sh nimede Narva ja Salme etümoloogiast./
139. +*Kettunen, Lauri. Astijärvi, vill etümoloogiad. Ettekanne Tartus. — ES 11.03.1923.
     /Tutv: AESA IV, lk 15./
140. +Kettunen, Lauri. EestL ago, agu 'koit'. — Eesti Keel 1927, nr 8, lk 196–198.
     /Sh seostest isiku- ja kohanimedega./
141. OU:*Kettunen, Lauri. Virolaisista paikannimistä. — Esitelmät ja pöytäkirjat. Suomalainen tiedeakatemia 1952, lk 191–200.
142. OU:Kettunen, Lauri. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. Suomalaisen Tiedeakademian Toimituksia. Sarja B, nide 90, 1. Helsinki 1955. 437 lk.
     /NB! Vt ka Kallasmaa 2002 ("Viga, millega on nalja saanud"). Sisu: Vorwort – Ortsnamen. Nach Ableitungen und Stammensilben geordnet: -la, -vere, etc. – Übersicht: Der Grundkasus, Verkürzungen, Ableitungen und Kasussuffixe, Die Stammwörter, Das Verhältnis der Personen- und Ortsnamen, Das Attribut oder das Hauptwort übrig geblieben, etc. – Zum Schlusse – Register – Abkürzungen. Karte. Tutv: Must, Gustav, Language 33/4 (1957), lk 621–624./
143. +*(Keussler, A. v.) Die Nationalität der Urbewohner des Baltenlandes. — Dorpater Zeitung 29.11.1918, nr 231, lk 1.
     /G. von Sableri kohanimeuuringute tutvustus. Allk: ak. Tutv: EFAA 1918, lk 12–13. Kn: Aestii; Narva; Pärnu; Haapsalu; Tartu./
144. *Keussler, Fr. v. Lyndanise ein geschichtlicher Ortsname. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1903, lk 224–227.
145. *Keussler, Fr. v. Zur Frage nach dem Ursprung des Namens "Lindanissa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1904. Jurjew (Dorpat) 1905, lk XXII–XXIII.
146. *Kiik, Agne. Saue alevi ametlikud ja rahvapärased kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1991. 36 lk. (Nr 615.)
147. *Kiisa, U(no). Kus need külad asusid? — Nõukogude Hiiumaa 22.02.1979.
148. *Kiisa, Uno. Emmaste küla nime saatus. — Nõukogude Hiiumaa 21.01.1986.
     /Hiiumaal./
149. *Kikkas, Reelika. Krabi valla kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1994. 42 lk + lisa. (Nr 10/94.)
150. *Kikkas, Reelika. Rõuge kihelkonna Krabi valla kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1996. 84 lk. (Nr 8/96.)
151. OU:Kikkas, Reelika. Võrumaa kohanimekujudest. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 68–71.
     /Pms Krabi kandi kohanimedest, võrupäraste nimekujude kaitsest. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimekujõst, lk 71. Summary: On placenames in Võrumaa, p. 122./
152. +*Kildema, Kallio; Annuka, Erna. Kui palju on Eestis meresaari? — Eesti Loodus 1976, nr 7, lk 420–430.
     /Ka saarte rahvakeelseid nimetusi. Резюме: Число морских островов в Эстонии. Kokkuv: How many islands are there in the sea around Estonia?/
153. +Kilgi, Annika; Viikberg, Jüri; Vaiksoo, Jaanus. Tallinna Ülikooli uusi magistreid. — Keel ja Kirjandus .
     /Sh: Marit Alas "Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal" 2008./
154. +Kilgi, Annika. Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 73–75.
     /25. sept 2009 Tallinnas. Sh Tiina Tärk Kiili valla talunimedest./
155. *Kiparsky, Valentin. Tonttukivet Kuurinmaalla. — Sananjalka 15 (1973), lk 69–71.
     /Ilmselt ka Eesti kohanimedest?/
156. +*Kirjad Petserimaalt . I. Käik Truuvori linna. — Postimees 12.08.1921, nr 180, lk 5–6.
     /Ka Irboska nimest. Allk: Arnold K-v./
157. *Kiuma ~ Kioma. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 1, lk 50.
158. OU:*Kivi, Aleksander. Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 6, 7, lk 334–338, 399–411.
     /Vt ka Saari KjK 1964/10 ja Krusten KjK 1965/1./
159. OU:*Kivi, Aleksander. Linna toponüümilisest uurimisest. — Kodu-uurimise teateid. 7. Tallinn 1967, lk 25-33.
     /Tallinna tänavate nimedest./
160. OU:Kivi, Aleksander. Tallinna tänavad. Valgus, Tallinn 1972. 202 lk.
     /Sisu: Saateks – Tallinna tänavad: Tallinna tekkimine, kasv ja tänavavõrgu areng, Tallinna tänavate nimedest – Tallinna tänavanimede koondloetelu (22–147) – Registrid: Keskaegseid ladina- ja alamsaksakeelseid tänavanimesid, Varem kasutamisel olnud saksakeelseid tänavanimesid, Varem kasutamisel olnud venekeelseid tänavanimesid, Muudetud eestikeelsed tänavanimed, Kasutatud kirjandus ja arhiivide allikmaterjalid – Lisa: Tallinna tänavate nimekiri 1968. Tutv: Tiik, Leo, KjK 1973/2, lk 116–118./
161. OU:Kivi, Aleksander. Isikunimelised tänavad Tallinnas. Eesti Raamat, Tallinn 1977. 128 lk.
     /Sisu: Saateks – Tänavanimedest ja nende uurimisest – Nende nimedega – Mütoloogia valdkonda kuuluvate ja kirjandusteoste tegelaste nimedega tänavad./
162. *Kiviniemi, Eero. Virolaisen nimistön rakenne ja kehitys. — Virittäjä 83, nr 3 (1979), lk 248–251.
     /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn 1977./
163. *Klemetti, H. Muinassuomalaista nimistöä. — Uusi Suomi 12.05.1929, nr 126, lk 12–13; 13.05.1929, nr 127, lk 4–5.
     /Palju Lõuna-Pohjanmaa kohanimesid eesti paralleelidega./
164. +Knüpffer, G. M. Der Berg des Thorapilla. Ein historischer Versuch. — Das Inland 03.06.1836, nr 23, lk 277–283.
     /Otsib Henriku kroonikas mainitud Thorapilla (Tharapilla, Tharapita) mäe jälgi ning seostab selle nime Simuna khk Ebavere mäega (Ebbafer). Ebavere = eba + voor, s.t ebba-jummala woor (Götzenberg). Mäest lõunas on Santimets – mets ja samanimeline küla, arvatavasti vana Reienen. Jutustab ka kohamuistendeid. Vaatleb Thor'i nime ja seostab nimedega Torma, Turaida (Thoreida = Tor aita!) jne. Allk: G. M. Knüpffer, Pr. zu Klein-Marien. Vastukajad s.a nr-tes 36 ja 51./
165. OU:Kobolt, E. Vanemaid isiku- ja kohanimesid. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 50–54.
     /Rets: Sitzungsberichte der Altertumerforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band, 1914–1925. Pernau 1926. 363 lk + VI tabelit. Tutvustab Pärnu Muinsusuurijate Seltsi toimetistes ilmunud artikleid, eriti: F. Baron Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, kus on avaldatud palju arhiivimaterjale; isiku- ja kohanimede näiteid sealt./
166. Kodumaa kohanimed . — Olevik 03.11.1886, nr 45, lk 2.
     /Topeltkohanimede kaotamise vajadusest, ettepanek jätta kõrvale saksa kohanimed ning võtta kasutusele eestikeelsed./
167. *Kodumaa mõisanimede asjus . — Postimees 11.07.1917, nr 153, lk 4.
     /Patküla nimest. Allk: S./
168. *Kohanimede kogumisest . — Punane Täht 23.07.1968.
     /Vanda Sardma tööst kohanimede kogujana ja uurijana Rakvere rajoonis; Näiteid V. Sardma kogutud kohanimedest koos vastavate rahvapärimustega./
169. *Kohtade nimed . — Sakala 24.01.1887, nr 4, lk 1.
170. OU:Koit, Enn. Valjala kohanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk 229–237.
     /Резюме: Топонимика Вальяла, с. 237. Kn: Valjala; Vanalõve; Uuelõve; Ariste; Jursi; Jõgise; Kalju; Kallemäe; Kirikuküla; Kogula; Koksi; Kuiste; Kõnnu; Kõriska; Lasma; Rahu; Tõnija; Ure./
171. OU:Koit, Enn. Mõningaid Saaremaa kohanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 79–82.
     /Резюме: Топонимика острова Сааремаа, с. 82. Kn: Jõempa; Kudjape; Kuusnõmme; Mäebe; Nõmpa; Üüdibe./
172. OU:Koit, Enn. salu ja selg Saaremaa liitsõnalistes kohanimedes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 113–118.
     /Резюме: selg и salu в местных названиях острова Сааремаа, с. 118. Kn: Austla; Haapsu; Käesla; Läätsa; Mätasselja; Selkkare; Tatterselja./
173. OU:*Koit, Enn. Saaremaa jala-liitelistest kohanimedest. — Töid eesti filoloogia alalt. III. TRÜ toimetised. Vihik 259. Tartu 1970, lk 85–94.
     /Резюме: О топонимах на -jala, встречающихся на острове Сааремаа. Referat: Über die in Saaremaa vorkommenden Ortsnamen mit dem Suffix -jala./
174. *Kokk, J. Raudna ja Heimtali nime tekkimisest. — Tee Kommunismile 20.03.1972.
175. *Kolõvan. Tallinna linnapea hr. Lender nimetas ühes "Kolõvan" nimega... ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 13.10.1910, nr 233, lk 3.
176. +*Kond, Ave. Otepää kihelkonna põhjaosa asustusajalugu ja toponüümika. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1984. 100 lk. (Nr 11.)
177. OU:Kond, Ave. Kohanimede tähenduse jälgedel. — Eesti Loodus 1986, nr 11, lk 742–744.
     /Otepää kandi ajaloost ja (mikro)toponüümikast, lisatud kaart. Kn: Otepää; Neeruti; Pühajärve; Nõuni./
178. *Korhonen, Arvi. ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 196–201.
     /Rets./
179. *Korm, Maarika. Lüganuse kohanimesid. Õpilasettekanne Püssi Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 18.12.1975.
180. *Koski, Mauno. Liivimaa. Ettekanne Emakeele Seltsi, TÜ ja Võru Instituudi ühiskonverentsil Kütiorus. — ES 29.11.1996.
     /Ilmunud 1997./
181. OU:Koski, Mauno. Liivimaa. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 43–61.
     /Nimede Livonia, Livland ja Liivimaa ajaloost ja tähendusest, ka muudest nimedest (Ydumea, Vidzeme, Kuramaa). Kokkuv: lk 60–61. Kokkovõtõq: Liivimaa, lk 155./
182. OU:+Koski, Mauno. "Om maid maailman tuhandit". — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 39–54.
     /Maade nimed, sõna maa semantika, kohanimenäited Eestist, Soomest, Rootsist ja mujalt. Kokkovõtõq: "Om maid maailman tuhandit", lk 53–54. Summary: There are Thousands of Lands, p. 310./
183. Koski, Mauno. Kolkka. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 53–93.
     /Kolkka ~ Kolga jm apellatiivina ja kohanimedena läänemeresoome keeltes./
184. *K(o)t(sa)r, (K.) -vere lõpuga kohanimed Eestikeeles. — Uudised 04.12.1903, nr 3, lk 4.
     /Allk: Ktr./
185. *Kraut, N. Kust on "Paide" nimi tulnud? — Postimehe lisa 1898, nr 92, lk 1.
186. *Kreutzwald, Fr(iedrich) R(einhold). Reval's ältester Estnischer Name Lindanisse, vom Estnischen Standpunkte beleuchtet. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 3, Heft 1. Dorpat 1854, lk 46–47.
187. *(Krikmann, A.) Kuidas asukohtade nimed ajajooksul teiseks muutuvad. Arhiivi andmetel A. Krikmann. — Vaba Kodanik 13.07.1929, nr 13, lk 4.
     /Roodevälja mõisa nime rändamisest./
188. *Kruse, Fr. Jurgew. — Ercsh u. Gruber. Encyclopädie, s.v. ca. 1850?
     /Tartu nimest. Winkelmannil dateerimata./
189. +*Kruse, F(r). Ueber den Ursprung der Stadt und des Namens Reval. — Das Inland 1851, nr 25.
190. *Krusten, E(rni). Kiri toimetusele. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 49.
     /Kakumäe etümoloogiast. Täienduseks A. Kivile KjK 1964/7./
191. +*Kruus, H. Vene-Liivi sõda (1558–1561). Tartu 1924.
     /Sh (Uue-)Kastre nimest jm lk 55./
192. *Kruusberg, A. Veel kord "Tallinna nimest". ("Killud ja dokumendid.") — Eesti Kirjandus 1926, nr 6, lk 335–336.
193. *Kudrjavets, Gunnar; Palm, Kadri. Meie kodukoha nimed. Õpilasettekanne Ahja 2. keelepäeval. — ES 20.05.1989.
194. +*(Kuhlbars, Fiedrich). Friedrich Kuhlbarsi (Villi Andi) uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Valgus, Viljandi 1922. 64 lk.
     /Artiklikogumik. Sh: eestlastest ja nende nimest (3–18, 63); keltidest ja lätlastest (19–26, ka kohanimedest); rahvaste rändamisest meie maal, eriti Sakala maakonnas (27–31), vere-lõpulistest kohanimedest (37–50). Tutv: J(anno), R., EK 1923, lk 30–32./
195. *K(uhlbars), F(riedrich). Veel üks kord "Kungla". — Oma Maa 1886, lk 117–120.
     /Vastuseks Eisenile Oma Maa 1886./
196. *Kuhlbars, F(riedrich). Meie kohanimedest. — Linda 29.01.1904, nr 4, lk 76.
197. *Kuhlbars, F(riedrich). Parika-järv. ("Toimetusele tulnud kirjad.") — Postimees 05.03.1904, nr 53, lk 3.
198. *Kuhlbars, F(riedrich). Meie kohanimedest. — Linda 29.09.1905, nr 37-38, lk 751–752.
     /Kn: Nõo; Põltsamaa./
199. *Kuhlbars, F(riedrich). Mõni sõna meie kohanimedest. — Postimees 09.11.1905, nr 246, lk 2.
     /Kn: Paide./
200. *Kuhlbars, F(riedrich). Mis tähendab kohanimi Paide? (Täienduseks.) — Postimees 13.12.1906, nr 282, lk 2.
201. *Kuhlbars, F(riedrich). Über die etymologische Bedeutung verschiedener Namen der Stadt Reval. Noch ein Wort über den Namen Kolywan. — Felliner Anzeiger 1910, nr 43–44.
     /? Blumfeldt-Loonel nimetähega K. Kuhlbars, ent see ei tundu usutav. Vrd ka Rigaer Tageblatt 1910, nr 261./
202. *Kuhlbars, F(riedrich). Kodumaa kohanimedest. — Tallinna Teataja 12.06.1913, nr 130, lk 1; Päevaleht 13.06.1913, nr 131, lk 1.
203. *Kuhlbars, Friedrich. Kohanimed Sämi ja Salme. — Eesti Kirjandus 1913, lk 253–254.
     /Järelmärkus: Toimetuse tähendus./
204. *Kuhlbars, Friedrich. Mõni sõna koha- ning suguharunimedest. — Eesti Kirjandus 1913, lk 471–472.
205. *Kuhlbars, Friedrich. Aliste või Halliste. — Eesti Kirjandus 1915, lk 94–95.
206. *Kuidas Räpina sai oma nime. Üles kirjutanud P. Vaarand. — Koit 18.05.1968.
     /Muistend./
207. *Kuidas sai Tapa linn omale nime? — Tapa Sõnumed 15.08.1930, nr 33, lk 3.
     /EFAA: väärtusetu. Allk: M. K./
208. Kuis kotussõq hindäle nimeq saiq? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2001. aastaga pääle. Võro Selts VKKF, (Võru) 2000, lk 54–56.
     /Rahvajutte nimede tekkest: Anumägi (Krl), Harglõ, Piitreegi (Har), Ruusmäe (Rõu), Põlva, Kõtajärv (Plv), Meerapalo (Räp), Juudijõõratus (Vas), Rüüvlimägi (Vas), Mus'omägi (Vas), Räpinä./
209. *Kukelinn – Eesti Luxori. — Esmaspäev 12.05.1930, nr 19, lk 4.
     /Sh Kukelinna nime tekke muistend./
210. *Kuningaküla nimest . — Põhja Kodu 06.07.1929, nr 73, lk 2.
     /Nimest ja selle vanusest. Allk: A. S./
211. *K(urrik), W. Lindanissa, Revel, Tallinn. (Vanavaraline harutus.) — Postimees 09.07.1921, nr 151, lk 7.
     /Nimede päritolu ebateaduslik seletus (nt Lindanissa = *Linndaanissa = Daani-linn, nimi Reval prantsuse päritolu)./
212. +Kurs, Ott. Endel Varep asulastiku uurijana. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1711–1721.
     /Sh põgusalt kohanimede käsitlemisest töödes lk 1718 jj./
213. *Kust on Alatskivi mõisa oma nime saanud ja mis tähendus on sel nimel? — Olevik 1895, nr 50.
     /Allk: -rm-./
214. *Kust on "Paide" nimi tulnud? — Oma Maa 29.08.1923, nr 100, lk 2.
     /Allk: -u./
215. *Kust sai Tallinn oma nime . Rahvasuust. — Esmaspäev 17.09.1923, nr 37, lk 4.
     /Rahvaetümoloogia (=*talilinn). Allk: J. K./
216. *Kust tulevad nimed "Liibavi" ja "Lihula". ("Säält ja täält.") — Oleviku Lisa 1889, nr 14, lk 222.
217. *Kuum, Jüri. vere-mõistatusest. — Edasi 13.12.1984, lk 5.
218. OU:*Kuum, Jüri. Vanemate külade nimedest. — Agraarteadus 1998, nr 3, lk 169–171.
219. +Kõivupuu, Marju. Jaigi-kandi kirutamaldaq kirändüsest ni rahvausust Sänna '91 ekspeditśooni ülestähendüisi perrä. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 159–186.
     /Sh Sänna kandi kohanimesid ja nendega seotud pärimusi./
220. *Kõne Tallinna minevikust ja Tallinna linna esialgulisest Eesti keelsest nimest "Lindanisa". ("Kohalised sõnumed.") — Uus Aeg 07.02.1902, nr 16, lk 1.
     /Allk: -th-./
221. +*K(õpp), J. Laiuse kihelkonna ajaloost. — Postimees 30.12.1923, nr 348, lk 2.
     /Ka Laiuse kohanimedest./
222. +*Kõpp, J. Laiuse kihelkonna vanemast ajaloost. — Ajalooline Ajakiri 1923, lk 121–134.
     /Ka kihelkonna kohanimedest./
223. *Käbin, Ilo. Milliselt vanalt kaardilt leiame 7100 eestikeelset kohanime? — Horisont 1997, nr 5.
     /Mellini Liivimaa atlasest 1798./
224. *(Käger, J.) Kust "Tarvastu" omale nime on saanud. Rahva suust üles kirjutanud J. Käger. — Sakala lisa 1895, lk 365–366.
225. *Källo, Aino. Kohanimede koguja töömailt. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
     /Kn: Maidla kohanimed./
226. Kändler, Tiit. Neeruti mäed sünnitavad kohanimesid. — Eesti Päevaleht 09.07.2002.
     /Mh Eduard Leppiku tööst kohanimede kogumisel. Lisatud väike skeem./
227. +Kübar, Kaja; Vahur, Urmas. Sookuninga looduskaitseala ulatub üle riigipiiride. — Eesti Loodus 1998, nr 5/6, lk 225–226.
     /Läti piiril olevad sood, sh nende nimed eesti ja läti k-s (Ruunasoo, Tõrga soo e Kodja raba, Rõikküla soo e Rongu raba)./
228. +*Küla, millest ainult nimi järel. Mineviku pilt Nurmsi ja Mäeküla küladest. — Järva Teataja 11.08.1931, nr 92, lk 4.
     /Allk: F. V./
229. +Künnap, Ago. Ikka veel Tiit Hennoste eesti keele vanimatest (sotsio)perioodidest. Vastuseks Urmas Sutropile. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 10, lk 717–719.
     /Sh Aa, Saka ja Alutaguse nime vanematest vormidest (Vt ka Sutrop KjK 1999/9)./
230. OU:Künnap, Ago. Aa ja Saka küll, aga Atsalama? — Keel ja Kirjandus 2002, nr 12, lk 885–886.
     /Nende nimede raskesti seletatavast häälikuseaduslikust arengust./
231. OU:Künnap, Ago. On Some Peculiarities of Estonian Place Names. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 94–99.
     /Arengust k>ts kohanimedes ja selle võimalikest tõlgendustest. Kn: Aa; Atsalama; Saka./
232. *Lageda, E. Lehekülgi Järvamaa ajalooraamatust. Kust on saanud maakohad omale nimetused. — Järva Teataja 01.04.1930, nr 38, lk 4.
     /EFAA: osaliselt väärtusetu. Kn: Tapa; Türi; Koeru; Ambla./
233. OU:*Lagman, Edvin. Eesti-Rootsi asulatevõrgu tekkimisest kohanimede taustal. — Verbum habet Sakala. Korp! Sakala koguteos. Uppsala 1974, lk 190–200.
234. *Laht, Katrin. Kodulinna kohanimed. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
235. *Lahti, Ilmari. Lindanise – muistse Tallinna nimetuse päritolust. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas (2000) ja Tartus (2001). — ES 27.11.2000, 04.05.2001.
     /Tutv: Kaal, Helju, KjK 2001/3, lk 219./
236. *Lahti, Ilmari. Kolõvan – muistse Tallinna nime päritolust. Ettekanne ESi etümoloogiakoosolekul Tallinnas. — ES 16.12.2003.
     /Tutv: Urve Pirso, Maria-Maren Sepper, KjK 2004/3, lk 230./
237. +*Laiuse elust-olust . — Postimees 30.12.1923, nr 348, lk 4.
     /Ka nime päritolust. Allk: Vana laiuslane./
238. +Laul, Silvia. Eesti kagunurk – piiriala Pihkva ja Ordu valduste vahel. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 55–64.
     /Sh Walgatabalwe etümoloogiast lk 58–59. Kokkovõtõq: Eesti lõunahummugunulk – piirimaa Pihkva ja Ordu valduisi vaihõl, lk 64. Summary: Estonia's southwestern corner – the border area between Pskov and the possessions of the Teutonic Order, p. 310–311./
239. OU:*Lauringson, Arvi. Mis on -vere? — Horisont 1980, nr 8, lk 22–24.
     /Kohanimekomponendi etümoloogiast./
240. +*Lauringson, Arvi. Pungerja jõgi. — Kodumaa 23.11.1983, lk 7.
241. *Lauringson, Arvi. Mida tähendab vere? — Punane Täht 28.08.1984.
     /Rakvere raj-i kohanimedest./
242. *Lauringson, Arvi. Vere-mõistatus. — Edasi 04.10.1984, lk 5.
243. *Lauringson, Arvi. Raudalu nimest. — Harju Elu 25.05.1985.
     /Küla Harjumaal./
244. OU:*Leesment, Leo; Uustalu, Koidu. Veel mõni sõna mõisate ja kohanimede kohta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 6, lk 369–370.
     /Täiendused K. Uustalu artiklile KjK 1968/12./
245. OU:+*Leesment, Leo. Abjast Iklani. Asustus ja kohanimed minevikus. — Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1974. Tallinn 1976, lk 233–245.
     /Резюме: От Абья до Икла. Расселение и топонимы в прошлом. Summary: From Abja to Ikla. Settlements and place names in the past./
246. *Leet, A. Ühest kummalisest kohanimest. — Pärnu Kommunist 29.05.1966.
     /Kn: Rotiküla./
247. +Leito, Aivar. Mis on laisid? — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 349–350.
     /Hiiumaa järvede nimedest. Summary: What does the Estonian word 'lais' denote? p. 369./
248. *Lelumees, Siiri. Kärdla linna kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 32 lk. (Nr 681.)
249. *Leo. Hallistest. Umbes viiskümmend aastat tagasi, kandsivad ka Halliste ja Karksi kihelkond Mulgimaa nime. ("Kirjad.") — Olevik 23.10.1901, nr 43, lk 1014–1015.
     /Nimest ja riietusest./
250. *Leo. Sammaste ja Kariste nimest. ("Tillukesed killukesed.") — Olevik 24.07.1901, nr 30, lk 710.
     /Halliste khk-s./
251. *Lepa, Ege. Restu küla isiku- ja kohanimedest. Õpilasettekanne Restu keelepäeval. — ES 18.04.1991.
252. +Lepasaar, Juhan. Muraka raba ääremailt. — Eesti Loodus 1994, nr 12, lk 393–394.
     /Sh kohanimedest Mäurassaare jm. Kaardiga, toimetuse järelmärkusega./
253. *Leppik, Eduard. Kohanimede uurimisest Väike-Maarja Keskkoolis. — Kodu-uurijate seminar-kokkutulek Rakvere rajoonis. Tallinn 1967, lk 209–211.
254. *Leppik, E(duard). Kohanimedest. — Punane Täht 29.02.1972.
     /Eesti kohanimede päritolust, näpunäiteid kogumistööks, autori isiklikust kohanimede kartoteegist./
255. *Lep(p)ik, Eduard. Väike-Maarja kihelkonna kohanimede kogumisel tekkinud mõtteid. — Noorus 1972, nr 10, lk 35–36.
     /Uuesti avaldatud 1976 (Keel, mida me harime)./
256. *Leppik, Eduard. Kohanimed unustamisohus. — Nõukogude Õpetaja 04.04.1973.
     /Koolide abi kohanimede kogumisel./
257. +*Leppik, Eduard. Ristamäe nime kaitseks. — Eesti Loodus 1976, nr 2, lk 87–88.
     /Ka nime päritolust./
258. OU:##Leppik, Eduard. Väike-Maarja kihelkonna kohanimede kogumisel tekkinud mõtteid. — Keel, mida me harime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 99–102.
     /Varem ilmunud: Noorus 1972/10./
259. *Leppik, Eduard. Neeruti maastikukaitseala kohanimed. Ettekanne Kadrina keelepäeval. — ES 20.05.1994.
260. +*Leppik, Eduard. Neeruti maastikukaitseala juht. Kohtla-Järve 1997. 47 lk.
261. OU:*Ligi, Herbert. Ühest toponüümist ja veidi ka toponüümikast. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 5, lk 279–281.
     /Mõrtsuka. Vt ka "Veel kord..." KjK 1980/9./
262. OU:*Ligi, Herbert. Kaali katastroof ja Püha kihelkonna kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 5, lk 286–293.
263. +Liitoja-Tarkiainen, Ülle. Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2000. 280 lk.
     /Sisaldab palju kohanimesid ürikutes antud kujul. Sisu: Sissejuhatus – Külad ja hajatalud Euroopas kuni 18. sajandini – Uusimisseis ja allikmaterjal – Hajatalud ja külad madalseisu ajal (1601–1638) – Hajatalud ja külad kasvuperioodil (1638–1688) – Kokkuvõte – Lisad – Kasutatud allikad ja kirjandus – Registrid: Kohanimed, Isikunimed. Summary: Dispersed Farmsteads and Villages in Northern Livonia in the 17th Century, p. 237–243./
264. OU:Liivaku, Uno. Eesti ja Eestimaa. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 2, lk 73–75.
     /Nimede ajaloost ja kasutusest. Referat: Eesti und Eestimaa, S. 144./
265. *Liivanurm, Kristi. Vere-lõpulised kohanimed Eestis. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 19(97).
266. +Linkrus, Elle. Mädajärve oru mõistatus. — Eesti Loodus 1985, nr 3, lk 183–188.
     /Muuksi lähedal; sh kohanimedest. Резюме: Загадка долины Мядаярве, с. 205. Summary: The secret of Mädajärve valley, p. 207./
267. +*Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Begründet von F. G. Bunge. Bd. I–VI, hrsg. von F. G. Bunge; Bd. VII–IX von H. Hildebrand; Bd. X–XI von Ph. Schwartz; Bd. XII von Ph. Schwartz und A. Blumenrincq. Riga, Moskau 1853–1910.
268. +*Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207 bis 1500). Bd. I. Hrsg. H. v. Bruiningk, N. Busch. Riga 1908. 788 lk.
269. +Loorits, Oskar. Mõningad läti laensõnad eestis. — Eesti Keel 1929, nr 7-8, lk 168–189.
     /Sh Läti-nimelised kohad Eestis lk 169./
270. OU:+Loorits, Oskar. Melk ja Mälk. — Eesti Keel 1930, nr 3, lk 51–56.
     /Sh selle esinemus ees-, perekonna- ja kohanimedes. Saksa nimest Melchior. Kn: Mälaküla (Muh); Mäliküla (Var); Mälla (Kul); Mällo./
271. *Lugu Tudulinna nime saamisest. Kahe mehe karm surm mäe sees. — Alutaguse Elu 17.05.1930, nr 10, lk 2; Virulane 28.06.1930, nr 70, lk 4; Põhja Kodu 03.07.1930, nr 73, lk 2.
     /Rahvajutt kahest mehest nimega Tudu ja Linn. Allk: H. V. (Virulases)./
272. +*Luiga, J(uhan). Soome sugu III. — Eesti Kirjandus 1918, lk 20–38.
     /Sh eitab võimalust, nagu pärineks Torgel (Tori) jms Thor'i nimest./
273. *L(uiga), J(uhan). Rattama. — Vaba Maa 25.08.1922, nr 197, lk 6.
     /Kohanime päritolust. Vt ka J. Trusman VM 03.09.1922./
274. *Lukk, K. Mida tähendab kohanimi Räpina? — Koit 24.11.1964.
275. Lumet, Enn. Vastakad nimed. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, lk 377.
     /Kn: Vaikne järv; Paukjärv./
276. *Lundver, Kersti. Niederdeutsche Ortsnamen in Estland. Diplomitöö. Tartu 1991. (Saksa filoloogia osakond.)
277. *Luu, M. -saare lõpuga koha nimed. — Uudiste veste osa 1904, nr 38, lk 64.
278. +*Lõugas, V(ello). Tarandkalme uus rekonstruktsioonikatse. — Fenno-ugristica 1. TRÜ toimetised. Vihik 344. Tartu 1975, lk 198–212.
     /Ka kabeli- ja kiriku-tüveliste kohanimede levikust. Резюме: Попытка новой реконструкции каменных могильников с оградкой. Referat: Ein neuer Rekonstruktionversuch der Tarandgräber./
279. OU:*Lõugas, Vello. Kuidas Virumaa endale nime sai? — Horisont 1978, nr 7, lk 8–10.
280. OU:*Lõugas, Vello. Kust tuli Alutaguse? — Horisont 1978, nr 3, lk 10–11.
281. *Lõugas, Vello. Tatari kohanimed eesti toponüümikas. — Idatee. Muinasteaduse ajakiri 1997, nr 3, lk 43.
282. *(Lõvi, Oskar). Kohanimed. Üleskirj. Oskar Lõvi Koeru kihelk. Ramma külast, 1909. a. — Eesti Kirjandus 1910, lk 74–76.
283. +*Läänemaa vanem vakuraamat . — Vaba Maa 24.05.1929, nr 117, lk 6.
     /Rets: Baron F. Stackelberg. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). SbGEG (1927) 1928./
284. +*Lüüs, A. Über einige ältere estnische Ansiedlungen im Pleskauschen Gouvernement. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1905. Jurjew-Dorpat 1906, lk 21–38.
285. +*Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti. Pernos, R. Jakobi et Komp. kullo ja warraga. Kiwwi peäl trükkitud Tartus L. Höwlingeri jures. 1859.
     /Sisu: 1. Öhto poolne pool kerra. Hommiku poolne pool kerra – 2. Eiropa – 3. Asia – 4. Ahwrika – 5. Amerika – 6. Australia ja Polinesia – 7. Wenne-ma – 8. Läne-merre-Kubbernumangud – 9. Saksa-ma, Sweitsi-ma, Holland ja Belgia – 10. Rootsi-, Norwegi- ja Tani-ma – 11. Suur-Brittania ja Iri-ma – 12. Portugal ja Hispania – Prantsusse-ma – 14. Italia – 15. Türgi-ma, Kreka-ma ja Joni-sared – 16. Palästina ehk Kanaani-ma./
286. *Mag. A. H. Snellmani "Virolaisia paikan nimiä 1200 luvulta" on trükist ilmunud. ("Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumed.") — Olevik 26.07.1893, nr 30, lk 635.
287. +Mantila, Harri. Viron murteiden ja paikannimien oppikirja. — Lähivertailuja 14. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3.–4. toukokuuta 2003. Toimittaneet Helena Sulkala ja Heli Laanekask. Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja / Publication of the Department of Finnish, Saami and Logopedics. Nro 23. Oulun yliopisto 2004, lk 27–34.
     /Rets: Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn 2002./
288. +Mardiste, Heino. Kui Eesti ilmus maailmakaardile. — Eesti Loodus 1998, nr 5/6, lk 196–197.
     /Sh vanimad Eestit kajastavad kohanimed neil. Summary: When Estonia made its appearance on the maps of the world, p. 287./
289. *Mark, R. Kuidas Harmi mõis endale nime sai. — Ühistöö 16.04.1960.
290. +*Markus, E. Changes on the Esto-Russian Ethnographical Frontier in Petserimaa. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 164–176 + krt.
291. OU:+Masing, Uku. Osmi olemusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 134–152.
     /Sh liivlaste Väina jõe kohanime Osmesare ja Eesti Osmussaare etümoloogiast lk 139–140. Резюме: Кто такой Осми? с. 149–152./
292. *Meenov, Madis. Miks just Veriora? — Koit 21.09.1967.
     /Kohanime tekkimisest./
293. *Meie maa kohanimedest . — Postimees 13.09.1891, nr 123, lk 1.
     /Allk: t./
294. Meindok, Harry. Al-Idrisi Tallinna arabesk. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 7, lk 586–588.
     /Oletus, et Al-Idrisi qlwry taga ei peitu mitte Kolõvan/Kalevan, vaid Tallinna vanem kuju Talilinn (Taliuin, Taliuri). Tallinna seletamine Taanilinnana ei olevat usutav./
295. *Melles, Anu. Noarootsi kihelkonna asustusalasest toponüümikast. Diplomitöö. Tartu 1965. 135 lk, skeem, tabelid. (Soome-ugri k-te kateeder.)
     /Sama pealkirjaga võistlustöö 1965, 71 lk. TÜ rmtk-s./
296. OU:Meristo, Marek. Bynamnen i förra svenskbebyggelsen på norra Dagö. Meddelanden från Institutionen för svenska språket 37. Göteborgs universitet 2001. 40 lk.
     /Sisu: Inledning – Bakgrund – De två kontaktspråken – Tolkning av bynamnen: Reigi socken, Kärdla socken – Integreringsföreteelser vid lån av svenska namn – Sammanfattande slutsatser – Litteraturförteckning – Förkortningslista. Kn: Kidaste; Koidma; Malvaste; Mudaste; Ogandi; Pihla; Reigi; Sigala; Kauste; Kodeste; Kärdla; Meelste; Tahkuna; Tareste./
297. *Messer, Vilja. Kohanimed Kuusalu kihelkonnas. Kursusetöö. Juhendaja Pille Kippar. TPedI, Tallinn 1989. Nr 7(89).
298. +Metslang, Helle; Viikberg, Jüri; Oja, Vilja; Hausenberg, Anu-Reet; Liiv, Suliko; Vare, Silvi; Koit, Mare; Meister, Einar. Rakenduslingvistika konverents. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 9, lk 712–716.
     /25.–26.03.2004 Tallinnas. Sh ettekannetest: Marja Kallasmaa eesti kohanimede liigitusest. Vt ka Kallasmaa 2005 "Eesti kohanimede..."/
299. *Meyer, L(eo). (Einige Bemerkungen zur "were"-Frage.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1870. Dorpat 1871, lk 31.
300. *Meyer, L(eo). (Die Straßennamen Dorpats.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1875. Dorpat 1876, lk 84–85.
301. *Meyer, L(eo). (Jakob) Grimm's Anschicht über "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 106–107.
     /(Anschicht - sic!)/
302. *Meyer, L(eo). Bemerkungen über zwei die estnischen Ortsnamen auf -were betitelte Aufsätze der N(euen) D(örptschen) Z(eitung) No 209 u(nd) 302 (Dec. 1883). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 28–29.
     /Vastuseks 1883 ilmunud artiklile ("Einige Worte.."). Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 61./
303. *Meyer, L(eo). Ueber estnische Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1888. Dorpat 1889, lk 164–166.
304. *Meyer, L(eo). (Noch einige Bemerkungen über den Namen Dorpat.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1898. Jurjew (Dorpat) 1899, lk 49–50.
305. *Meyer, L(eo). Zu den Versuchen einer etymologischen Erklärung des Namens Dorpat. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1898. Jurjew (Dorpat) 1899, lk 5–27.
     /Ilmunud ka: Nordlivländische Zeitung 1898, nr 14 ja 58–60./
306. *Mihkla, Karl. A. H. Tammsaare kodukohaga seoses olevatest nimedest. — Sirp ja Vasar 08.03.1974, lk 5.
     /Vt ka A. Sööt ja E. Kotkas SV 26.04.1974./
307. *Mikkola, J. J. Muutamista paikannimistä. — Virittäjä 5 (1901), lk 100–101.
     /Ka Eesti kohanimedest./
308. *Mikkola, J. J. Der Name Wolga. — Finnisch-ugrische Forschungen 20 (1929), lk 125–128.
     /Sh: vn Омов(ъ)жа, Омовыжа, Амовыжа = ee Emajõgi./
309. *Miks on nimeks Tinarahu? — Nõukogude Hiiumaa 19.11.1974.
310. +Miljan, Artur. Matk Mulgikülla. — Eesti Loodus 1986, nr 11, lk 745–746.
     /Valgjärve Mäeküla ajaloost Valgamaal (ka rahvapärase nime Mulgiküla seletus)./
311. +*Milla, Jaksi. Riisa - küla soode ja rabade taga. — Külade ajaloost. Pärnumaa ajalugu. Vihik 2. Pärnu 1999, lk 63–82.
     /Küla ajaloost, ka nimest./
312. +*Miller, V(oldemar). Väike, aga vajalik raamat. — Rahva Hääl 12.12.1957, nr 290.
     /Rets: E. Varep. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn 1957./
313. +*Miller, Voldemar. Eestlane vanas Tallinnas. — Minevikust tulevikku. Tallinn 1972, lk 171 jm.
     /Sh Tallinna (*Talilinna) nimest./
314. *Mis tähendab meie kohanimede lõpp "la"? — Sakala lisa 1896, nr 23, lk 76–77.
     /Allk: -d./
315. *Mitu linna on meie rajoonis? — Kommunismi Koit 17.01.1961.
     /Rahvapärimustega seotud kohanimedest Väike-Maarja rajoonis./
316. +*Muistse Eesti Nahalinna endises asupaigas ja selle ümbruses. — Postimees. Hommiku väljaanne 04.08.1920, nr 142, lk 2 jj.
     /Võrumaa kohamuistendites esinevast Nahalinnast. Allk: G. N.-R. Tutv: EFAA 1920, lk 117./
317. OU:Must, Aadu. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Kleio, Tartu 2000. 344 lk.
     /Sisu: Sh: 2. raamat (39–100): Eesti perekonnanimed – Corpus nominum gentilium estonicorum - Eesti perekonnanimede andmebaas – Nimes peituv sõnum: perekonnanimede andmebaasi analüüsi tulemused. – 4. raamat (227–306): Talu ajalugu ja perekonnalugu (sh kaartidest ja kohanimedest)./
318. OU:*Must, Gustav. Zur Herkunft des Stadtnamens Reval. — Finnisch-ugrische Forschungen 30, nr 3 (1951), lk 303–311.
319. *Must, Gustav. (L. Kettunen. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. Helsinki 1955.) — Language 33, nr 4 (1957), lk 621–624.
     /Rets. Inglise k-s./
320. *Mõnda vere-lõpulistest kohanimedest. — Harju Elu 17.11.1984.
     /Harju raj-is./
321. *Mõnda Voorust . ("Segasõnumed omalt maalt ja võersilt.") — Olevik 01.09.1904, nr 35, lk 816–817.
     /Vooru nime tekkimisest. Allk: Endine voorulane Põhjalahe ääres./
322. +Mäemets, Aare. Paunküla tehisjärve uus pale. — Eesti Loodus 1985, nr 3, lk 189–193, krt.
     /Sh kohanimedest. Резюме: Новое лицо искусственного озера Паункюла, с. 205. Summary: The reconstructed Paunküla storage reservoir, p. 207./
323. OU:Mäemets, Aare. Kas järv sai oma nime vee värvi järgi? — Eesti Loodus 1990, nr 11, lk 713.
     /Kn: Võrtsjärv./
324. OU:*Mäemets, Aare. Mille järgi järved nime saavad. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, 11/12, lk 376–377, 491–492.
     /1. Naabrite nimetatud, suured ja väiksed järved, kallaste järgi, pühad järved jne; 2. värvuse, kalade, loomade ja taimede järgi nimetatud, saatusliku nimega järved (Põrgujärv jms), naljaka nimega järved, naistelembese nimega jne./
325. +Mäesalu, Ain. Tuhandeaastane linnus. — Eesti Loodus 1986, nr 11, lk 747–751.
     /Ka Otepää nime etümoloogiast./
326. Mäesalu, M(arta). Kohanimede kogumisest Rannametsas (Kilingi-Nõmme rajoonis). — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 6. Tartu 1955, lk 30–33.
327. *Mägi, Ele. Elva Arbimäe linnaosaga seotud nimed ja nimetused. Õpilasettekanne Elva 6. keelepäeval. — ES 11.02.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/9./
328. +Mägiste, Julius. Selgitusi "oiª-, e©iª-deminutiivide" puhul. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 15–33.
     /Sh peatub lühidalt Tallinna oletataval nimekujul *karoiªnēmi lk 21–22, Peipsi lk 28./
329. *Mägiste, Julius. Eesti ja Soome võrdleva kohanimeuurimise ülesandeist. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.11.1931.
     /Tutv: T(rinkman), E(lmar), EK 1931, lk 123–124. Postimees 01.12.1931, nr 327, lk 4./
330. +*Mägiste, Julius. Der ostseefinnische Osmo und seine Sippe. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 177–244.
331. OU:*Mägiste, Julius. Drei ostseefinnische Ortsnamen. — Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat / Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia 2. Stockholm 1952, lk 71–87.
     /Kn: Ingeri; Võnnu; Tännassilma./
332. +*Mägiste, Julius. Petserimaast, selle uurimisest ja setude päritolust. — Meie maa IV. Lund 1957, lk 165–173.
     /Puudutab ka kohanimesid./
333. *Mägiste, Julius. Setude nimetusest. — Tulimuld 1957, nr 5, lk 246–248.
334. OU:Mägiste, Julius. Om svenska och svenska 1600-talsbesittningars ortnamn i estniskt skriftspråk. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. XVII. Lund 1964, lk 131–136.
     /Piibliväliste kohanimede mugandused Rootsi-aegses vanas kirjakeeles./
335. +*Mägiste, Julius. Eesti kubjas, sm kupjas, Lätimaa Henriku Gubbesele. — Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat IV (1960/64). 1966, lk ...
336. OU:*Mägiste, Julius. Eesti väin 'Sund, Meerenge', soome väylä ja Väinämöinen. — Tulimuld 1966, nr 2, lk 91–96.
337. +*Mägiste, Julius. Über die ältesten Aufzeichnungen des Estnischen und Livischen. — Nyelvtudományi Értekezések 58 (1967), lk 147–155.
338. OU:*Mägiste, Julius. Viron paikannimistä Põlva ja 1200-luvun Walgatabalwe. — Virittäjä 74, nr 2 (1970), lk 249–255.
     /Referat: Über die estn. Ortsnamen Põlva und (im XIII. Jh.) Walgatabalwe./
339. +Mändoja, Mauri. Arula Emaläte ja Emajõe algus. — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 358–359.
     /Ka Emalätte nimest. Vt ka Treikelder EL 1996/5-6./
340. +*Mändoja, Mauri. Sõitsime kord Raudna jõel, aga vesi oli Kõpu oma. — Eesti Loodus 1999, nr 10, lk 414.
341. *Mühlenthal, Th. Ueber die Herleitung und Bedeutung des Namens Ungannia, estn. Ugala. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 75–77.
342. *Müürsepp, Manivald. Räni küla piiridest. — Edasi 03.06.1984, lk 5.
343. Naaber, Enda. Kuidas rahvasuus nimed sünnivad. — Eesti Loodus 1996, nr 2, lk 61.
     /Kaks näidet uueaegsest rahvalikust nimeloomingust: Hülgekivi Murika külas, Silmajõgi (Muh, =Nossa soon)./
344. *Nagoi, N. S. Kädipäivä. — Peterburi Teataja 26.03.1911, nr 24, lk 1–2.
     /Muistsetest kohanimedest./
345. *Nagoi, N. S. Russ ja Vene. — Peterburi Teataja 29.06.1911, nr 49, lk 2.
346. *"Narva" nime tekkimisest . — Tallinna Teataja 13.04.1910, nr 49, lk 3.
347. +Nerman, Robert. Kalamaja ajalugu. Tallinn 1996. 432 lk.
     /Sh Kalamaja nime(de)st lk 13–14, tekstis ka muid Kalamaja kohanimesid./
348. +Nerman, Robert. Lasnamäe ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998. 528 lk.
     /Sh Lasnamäe vanadest nimedest lk 35, 43, 47; tekstis ka mujal ürikute ja rahvalikke nimekujusid./
349. +Nerman, Robert. Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn 2000. 552 lk.
     /Sh Pelgulinna nime päritolust lk 6–8, tänavanimedest lk 23–24, tekstis ka muid rahvapäraseid kohanimesid./
350. *Neus, H. Revals sämmtlichen Namen nebst vielen anderen wissenschaftlich erklärt. Reval 1849.
351. *Neus, H. Zur Erklärung des Stadtnamens Dorpat. — Das Inland 1852, nr 48-51.
352. +*Niilus, V(alter). Leivu rahvas. — Eesti Kirjandus 1935, lk 365–381.
     /Sh mõnesid leivu kohanimede näiteid./
353. *Nimed . ("Väike ajalugu.") — Uus Aeg 16.08.1903, nr 94, lk 3.
     /Kohanimedest Eestimaa kubermangus. Allk: Keele sõber./
354. *Nimedest . — Olevik 26.02.1890, nr 9, lk 349.
     /Kohanimedest./
355. *Nissilä, Viljo. Viron ruotsalaisalueiden paikannimistön tutkimusta. — Virittäjä 56 (1952), lk 60–63.
     /Rets: Per Wieselgren, Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö. Lund 1951./
356. *Nissilä, Viljo. Virolaisia kosketuksia Suomen nimistössä. — Kalevalaseuran vuosikirja 47 (1967). Porvoo–Helsinki 1967.
357. *Nissilä, Viljo. Virolaista nimistöntutkimusta. — Virittäjä 74, nr 1 (1970), lk 92–95.
     /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed I. Tallinn 1969./
358. Noch etwas zur Etymologie von Flussnamen. — Das Inland 09.12.1836, nr 50, lk 832.
     /Vastuseks s.a nr-s 31 avaldatule (vt "Zur etymologie.."). Ka nimekuju Walloja ei ole õige nimi, vaid Viljandi eestlaste häälduses on see Walo-oja. Nimi pole seotud sõnaga wálla, sest Viljandi murdes sõna pole. Kohalike eestlaste jutustuse järgi olevat oja ääres olnud varem hukkamispaik, seega võib nimi tuleneda sõnast wallo 'Schmerz', vähem tõenäoliselt sõnast wölla 'Galgen', mida mõned eestlased ise usuvad. Allk: J. J. (Mitau)./
359. *Noorhani, Karin; Noorhani, Priit. Palupera ümbruse talude nimed ja nende teke. Õpilasettekanne Palupera keelepäeval. — ES 07.05.1987.
360. *Nordling, Carl. O. Estniska ortnamn i svensk bygd. Stockholm 1974. 90 lk.
     /Tutv: Ariste, Paul, KjK 1974/12, lk 761–762. Егорова, Т. П., Реферативный журнал. Общественные науки за рубежом, серия 6, 1977/1, lk 109–110./
361. *Norvik, Madis. Kohanimedest ja nende kogumisest. — Tee Kommunismile 14.11.1961.
362. OU:Norvik, Madis. Kohanimedest Koka-, Koke-, Koki. — Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk 75–86.
     /Резюме: Местные названия со словами Koka-, Koke-, Koki-, с. 85–86. Kn: Keri./
363. *Norvik, Madis. Kohanimedest. — Pioneer 1963, nr 8, lk 29–31.
364. OU:*Norvik, Madis. Miks on Järvemaa asemel Järvamaa? — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 224–228.
365. *Norvik, Madis. Millest jutustavad eesti kohanimed? Ettekanne kesklektooriumis Tallinnas. — ES 12.03.1964.
366. OU:*Norvik, M(adis). Kohanimed. — Kodu-uurija käsiraamat. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 374–377.
367. +*Nottbeck, Eugen v. Der alte Immobilienbesitz Revals. Mit dem Bilde Revals vom Jahre 1656 and der grossen Waxelbergschen Karte vom Jahre 1688. Reval 1884. 86 lk.
     /Sh Tallinna tänavanimede ajaloost. Tutv: vt Blumfeldt–Loone, lk 390./
368. *Nurme, J. Kuidas Laukna küla nime sai? — Kolhoosi Tõde 16.12.1961.
     /Märjamaa rajoonis./
369. OU:Nurmekund, Pent. Ühest etümoloogiast. — Eesti Keel 1939, nr 1-2, lk 41–47.
     /Kihnu nime etümoloogiast. Vastuseks P. Aristele EK 1938/3-5. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 101–108. Kn: Hanila; Kihelkonna; Kihnu; Riuma (Trv); Räpina; Sääreküla./
370. +*Nurmekund, Pent. Keeltemaailm. Koostanud ja toimetanud Tõnu Tender. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1997. 116 lk.
     /Ilmunud artiklite kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist: Hiina kirja reformist (1958) – Miks kirjutatakse Ho Ši Min? (1960) – Prantsusmaa endise provintsi Normandie... (1968) – Ühe vastuse ümber (1975) – Ühest etümoloogiast (1939)./
371. +*Nyman, J. Där svenskt och estniskt mötas. Ett och annat från Nuckö socken. — Allsvensk Samling 17, nr 43 (1930), lk 10–11.
     /Sh Noarootsi nimest, mis olevat tulnud sellest, et rootslased kandnud vöö vahel nugasid./
372. *Odres, L(embit). Otimäe nimepanemine vajaks selgitamist. — Nõukogude Hiiumaa 26.04.1973.
373. +Odres, Lembit. Rõngasristid - Eesti toponüümia allikas. — Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad. Koostaja Jaan Eilart. Tartu 2000, lk 99–101.
     /Pealkirjast hoolimata ei sisalda midagi kohanimedest, v.a lause, mille kohaselt ristikirjad näitavad risti omaniku "maakohalist (toponüümilist) päritolu"./
374. OU:*Oinas, Felix. Kastre nimest. — Tulimuld 1979, nr 1, lk 54.
     /Täpsustuseks artiklile: Saks 1978. Vt ka Saks 1979./
375. OU:*Oinas, Felix. Veel kord Kastre nimest. — Tulimuld 1980, nr 1, lk 54.
     /Vastuseks artiklile: Saks 1979./
376. *Oja, Monika. Parasmäe küla ametlikud ja rahvapärased kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1991. 12 lk. (Nr 608.)
377. +*Ojansuu, H(eikki). Virolaisia sanaselityksiä. — Virittäjä 13 (1909), lk 126–132.
     /Sh: I. Tallinnan virolaisesta nimestä./
378. *Ojansuu, Heikki. Kedipiv (Кедипивъ) – Kedenpä(h) – Keava. — Eesti Kirjandus 1910, lk 448–450.
379. +*Ojansuu, Heikki. Virolaiset siirtokunnat lättiläisalueella, niiden lähtöpaikka ja -aika. — Suomalainen Tiedeakatemia. Esitelmät ja pöytäkirjat. 1912, I. Helsinki 1912, lk 7–26.
     /Sh palju leivu ja Lutsi kohanimede näiteid./
380. *Ojansuu, Heikki. Suomi- (Soome-), Lappi- (Lapi-) ja Loppi- (Lõpe) nimet Virossa. — Virittäjä 17, nr 5-6 (1913), lk 84–89.
381. *Ojansuu, H(eikki). Eläinten ruumiinosat Suomen ja Viron paikannimissä. — Kansatieteellisiä Tutkielmia Kaarle Krohnille. Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 35/10. Helsinki 1914. 14 lk.
382. *Ojansuu, Heikki. Kupitsa-nimistä. — Virittäjä 18 (1914).
383. *Ojansuu, H(eikki). Suomalainen ja alkusuomalainen paikannimistö. Muutamia piirteitä. — Valvoja 34 (1914), lk 679–687.
     /Ka Eesti kohanimedest./
384. OU:*Ojansuu, H(eikki). Muutamista Tallinnan kaupungin vanhoista nimityksistä. — Historiallinen Aikakauskirja 15 (1917), lk 20–22.
385. *Ojansuu, Heikki. Virolais-suomalaisista esihistoriallisista suhteista paikannimien valossa. — Viron päivä. Ohjelmavihkonen heimokansamme vapaustaistelun avustamiseksi toimeenpantavia iltamia varten. Edistysseurojen Kustannus-O.-Y., Helsinki 1919, lk 43–57.
     /Võrdleb eesti ja soome kohanimesid. Tutv: EFAA 1919, lk 17–18 (pikem ülevaade). Kn: Karja; Tänassilma; Kiska; Kisuvere; Pärnu; Aliste; Halinga; Halliste; Angerja; Karnaküla; Karunga; Saula; Saulepa; Sausti; Piigaste; Lemmun; Askælæ; Ubari; Pöide; Keila; Keblaste./
386. *Ojansuu, Heikki. Suomalaista paikannimitutkimusta. I. Tähänastisen tutkimuksen arvostelua. Turun suomalaisen yliopistoseuran julkaisuja. Otava, s. a. (1920). XLI + 274 lk.
     /Sh seletatakse ka mitmeid eesti koha- ja isikunimesid. Tutv: Itkonen, T., Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 201–205. M(ikkola), J. J., Aika 15 (1921), lk 92 jj. Saareste, A., EK 1922, lk 121–125. In: Wanewalde; Wiliawalde. Kn: Aakla; Ülgase; Agaste; Agapää; Asti järv; Atsalama; Lemminge; Lemmatsi; Anelemma; Anigatsi; Ubari; Lemme; Venevere; Ojumaa; Pärnu; Järvamaa; Haimre; Üksküla; Sigulda; Aru(valla); Jägala; Kirivalla; Karrowalla; Valjala; Valdu; Valingu; Vallaste; Hatu; Kalle; Kalleste; Kalana; Kalliperä; Kallina; Karnaküla; Karunga; Lümandu; Lõo; Odinsholm; Ohukotsu; Otepää; Põllküla; Piigandi; Piigaste; Pulga; Puka; Raesa; Rava; Uderna; Vaemla; Vaimastvere; Vaivara; Vaiste; Küllaid./
387. *(Ojansuu, Heikki). Tallinnan kaupungin vanhin virolainen nimi. — Uusi Suomi 28.01.1920, nr 22, lk 6 jj. Uudelle Suomelle kirjoittanut Heikki Ojansuu.
     /Seostab Idrisi 1154 kirjapandud Eestimaa linnanimesid Anhu, Klûri ja Bûnû kohanimedega Hanila, *Kaloveeri, Pärnu. Kaloveeri - vrd LCD Karowelæ, sm Kesoniemi, skand Lindanisse. Artikli eestikeelne tõlge: Tallinna Teataja 26.01.1920. Tutv: EFAA 1920, lk 13–14 (pikem ülevaade). Eisen, M. J. Postimees. Hommiku väljaanne 26.03.1920./
388. *Ojansuu, Heikki. Tallinna kõige vanem nimi. Tõlkinud Meta Grünfeldt. — Tallinna Teataja 26.01.1920, nr 45, lk 10.
     /Uusi Suomi artikli (vt) tõlge./
389. *Ojassoo, K. Asunikkude külanimedest. — Meie Maa 30.06.1923, nr 49, lk 2; 04.07.1923, nr 50, lk 2.
     /Uute asunduste nimedest koos tähendusseletustega./
390. *On "Kolyvan" Vene nimi? — Postimees 17.08.1891, nr 101, lk 1–2.
391. *Ooveli ja Purke . — Kodu 1910, lk 410.
     /Allk: J. S./