EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. H–J

:

1. +H., Helve. Kalurikülal on nimeprobleem. — Eesti Päevaleht 12.10.2004.
   /Lugejakiri. Turbuneeme nime õigest kujust; soovib Turbaneemet./
2. +Haak, Anu. KKI murdekogud 1991/92. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 10, lk 640.
   /Sh kohanimekogude täienemisest./
3. OU:Haak, Anu. Kiriusutelu Valdek Palliga. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 435–436.
   /75. sünnipäeva puhul./
4. *Hagelberg, Tõnu. Eestlase 41 000 liignime. — Luup 1999, nr 20, lk 8–11.
   /Perekonnanimede muutmisest ja ajaloost. Samas numbris ka intervjuu A. Mustaga ja I. Palli lugu Tamme-nimelistest./
5. *Hagelberg, Tõnu. Professor Aadu Must: Prii mees sai priinime. — Luup 1999, nr 20, lk 14.
   /Intervjuu./
6. +*Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. T. 1–2. Riga 1836–1837.
7. +*Hagu, Paul. Setu viljakusjumal Peko. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 3, lk 166–173.
   /Ka nime päritolust./
8. *Haili, Pille; Lill, Signe. Meie õpilaste nimesid aiast ja niidult. Õpilasettekanne Räpina 3. keelepäeval. — ES 04.02.1988.
9. *Hakk, Uku. Misso kohanimesid. Õpilasettekanne Misso Keskkooli keelepäeval. — ES 14.04.1976.
10. OU:*Hakulinen, L. Vaha 'iso kivi' Viron paikannimissä. — Virittäjä 60, nr 4 (1956), lk 402.
11. +*Hallap, V(almen). Poleemilist, julget, kapitaalset, sekka ka vähem meeldivat. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 57–58.
    /Emakeele Seltsi aastaraamatust 1963. Sh käsitleb ka P. Nurmekunna artiklit India ja araabia pärisnimedest./
12. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Läänemeresoome idapiir. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 153–156.
    /Konverents Rõuges 24.–26.10.2002, sh nimeteemalised ettekanded: Ago Künnap (mh Põhja-Venemaa substraatsest läänemeresoome toponüümiast), Marje Joalaid "Kui kaugele itta ulatusid vepsa alad" (ka kohanimedest), Enn Ernits "tš esinemisest XVI–XVII sajandi lääneingeri nimedes: vadja keeleala piiridest", Peeter Päll "Mõtteid Setu- ja Pihkvamaa kohanimedest", Mariko Faster Võrumaale mujalt laenatud maastikusõnadest, Nikolai O. Kirsanov "Lääne-Ingeri asulanimede erijoontest", Evar Saar "Talunimed kui perekonnanimed Ida-Võrumaal ja kohanimed Lääne-Võrumaal"./
13. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Konverents "Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas". — Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 80–82.
    /Võru Instituudi läänemeresoometeemaline konverents 20.–22.11.2005 Põlvas. Sh nimeteemalised ettekanded: Kristi Salve vepslaste koha- ja isikunimedest, Nikolai Kirsanov "Ingerimaa läänemeresoome-idaslaavi mitmekeelsus ja tagasilaenud", Marje Joalaid Novgorodimaa Äänise viiendiku keelevahetusest, Ante Aikio "Rahvaetümoloogia tähendus nimede päritolu uurimisel: Soome lapi päritolu nimed"./
14. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Konverents "Läänemeresoome kodu". — Keel ja Kirjandus 2007, nr 1, lk 78–80.
    /Võru Instituudi läänemeresoome konverents, sh nimeteemaliste ettekannete lähem tutvustus: Evar Saar "Võromaa eri külli nimesüsteemest", Nikolai Kirsanov Lääne-Ingerimaa venekeelsetes kohanimedes esineva ы päritolust, Janne Saarikivi "Läänemeresoome kristluse-eelsete isikunimede uurimisest", Marje Joalaid "Kelle kodu siin enne oli?"/
15. *Halpla halpused . — Postimees 12.05.1899, nr 103, lk 1–2; 13.05.1899, nr 104, lk 1–2.
    /Eesnimede võõrapärastamisest. Allk: yz./
16. +Hang, Vaike; Hang, Tiit. Rannaretk Audrust Varblasse. — Eesti Loodus 1986, nr 3, lk 191–197.
    /Ka kohanimedest Tõstamaa, Audru ja Varbla kihelkonnas. Резюме: По побережью из Аудру в Варбла, с. 205. Summary: A trip along the coast from Audru to Varbla, p. 207./
17. *Hansen, A(ugust Heinrich). Iggauni und Esten. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 1, Heft 2. Dorpat–Leipzig 1843, lk 74–78.
18. *Hansen, A(ugust Heinrich). Kurre-saar und Korsar. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 1, Heft 2. Dorpat–Leipzig 1843, lk 78.
    /Lükkab ümber oletuse, nagu oleks Kuressaare ja korsaar (mereröövlite laev) sama algupäraga./
19. +*Hansen, A(ugust Heinrich). Sind die Wörter Jum¯al und Dorpat phönicischen Ursprungs? — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 2, Heft 2. Dorpat 1848, lk 24–25.
    /Lükkab ümber oletuse, nagu oleks Tartu nimi foiniikia algupära./
20. *Hapsal . — Rigasche Zeitung 08.05.1918, nr 106, lk 5.
    /Nime seletus Sableri põhjal. Allk: L./
21. *Harju valdadele eesti nimed. — Postimees 05.07.1930, nr 178, lk 6.
    /Ettepanek muuta Triigi, Saku ja Prangli valla nimi. Allk: Eesti Rahvusluse Ühing./
22. +*Hasselblatt, A. Ferrieri's "Geschichte der Ostseeprovinzen". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1882. Dorpat 1883, lk 84–85.
23. +*Hasselblatt, A. Aus den Kirchenbüchern von Camby. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1908. Jurjew-Dorpat 1909, lk 32–41.
    /Sh perekonnanimedest./
24. *Hasselblatt, A. Einiges von Dorpats Strassen. — Dorpater Nachrichten 26.10.1923, nr 246, lk 2; 27.10.1923, nr 247, lk 3–4.
    /Ka nimedest?/
25. *Hasselblatt, A. Mõnda Tartu uulitsatest. — Postimees 15.09.1923, nr 245, lk 4.
    /Linna arhivaari seletusi muudetavate nimede ajaloost. Tartu vanalinna tänavate nimede algupärast (Lutsu, Küütri, Küüni, Kompanii, Hezeli, Pepleri, Promenaadi); säilinud on 11 vana nime. 19.09.1923 Pm-s eelteade, et nimekomisjoni koosolek on 20.09./
26. *Hasselblatt, Fr. Einiges über den Namen Karusen. — Das Inland 1850, nr 48.
27. *Hatto, V(iive). Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? — Küsimused ja Vastused 1968, nr 4, lk 37–39.
28. *Hatto, Viive. Eestlaste perekonnanimede saamisloost. — Kultuur ja Elu 1988, nr 1, lk 8–9.
    /Toimetuse märkusega autori kohta./
29. Hausenberg, Anu-Reet. Sürjalaste nimest. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 88–92.
30. *Hausmann, R. (Über das Wort "Marienland".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1899. Jurjew (Dorpat) 1900, lk 80, 109–112.
31. *Havi, Toomas. Uusi riike ja troonipärijaid. — Sirp ja Vasar 03.09.1965.
    /Keelevigadest./
32. *Havi, Toomas. Ikka hädas nimedega. — Sirp ja Vasar 03.09.1982, lk 4.
    /Võõrnimede kirjutamisest./
33. Head nimevalimist! Toimetaja E. Simson. Tallinn 1991. 32 lk.
    /Sisu: Saateks – Tüdrukute nimed – Poiste nimed – Teadmiseks verivärsketele lastevanematele./
34. *Heikinmäki, Maija-Liisa. Virolaiset etunimet tutkimuksen kohteena. — Virittäjä 71, nr 2 (1967), lk 153–156.
    /Rets: E. Rajandi. Raamat nimedest./
35. *Heinapuu, Andres. Leedu ja läti kunstnike nimedest. — Edasi 20.11.1977.
    /Eesti keeles./
36. +*Heini. Neidsaare mägi. — Sotsialdemokraat 16.10.1921, nr 99, lk 3.
    /Kohamuistend Kirblast./
37. Heinvee, Avo. Usaldan, ei usalda. — Töörahva Elu 13.10.1988, nr 120, lk 2–3.
    /Pahameel osa saadikute ükskõiksuse pärast tänavanimede arutelu ajal Võru linnanõukogu istungil, mistõttu kvoorumi kokkusaamisega oli raskusi./
38. +*Hellamaa, Ulvi. Rõngu kihelkonna kohanimed ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1990. 179 lk. (Nr 73.)
39. *Helleland, Botolv. Norra kohanimeseaduse rakendamisega seotud probleeme. — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn 03.12.1997).
    /ÜRO kohanimeekspertide rühma 18. istungil Genfis 1996 esitatud ingliskeelse ettekande tõlge./
40. *Hendrikson, Ülle. Eestlaste eesnimed ja nende valiku põhjendused. Diplomitöö. Juhendaja Tiit Hennoste. Tartu 1990. 76 lk. (Nr 1180.)
    /Tutv: Kern, Katrin jt, KjK 1990/11./
41. *Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. Magistritöö. Juhendaja Marja Kallasmaa. Tartu 1998. 145 lk.
    /Kaitstud 14.09.1998. Tutv: Sepp, Mare, KjK 1999/4./
42. *Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. Ettekanne üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 16.06.1998.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1998/11, lk 789–792./
43. OU:Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 5, lk 314–324.
    /Perekonnanimede panekust Jaanis 1822–1825. Nimede liigitus ja analüüs, kommentaare mõisati. Referat: Familiennamen im St. Johannis Kirchspiel, S. 368./
44. *Henno, Kairit. Kas vajame uut isikunimeseadust ja kui, siis millist. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus ja Tallinnas. — ES 29.04.1999; 24.05.1999.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/11, lk 807–811./
45. OU:*Henno, Kairit. Miks on vaja isikunimeseadust. — Õiguskeel 1999, nr 3, lk 8–14.
46. OU:Henno, Kairit. Perekonnanimede panekust Liivimaal. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 22–29.
    /Referat: Über die Familiennamengebung in Livland im vorigen Jahrhundert, S. 29./
47. OU:Henno, Kairit. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000. 224 lk + LXVIII.
    /Referat: S. 217. Sisu: Priinimed: Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit, Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil, Eestlaste priinimistu üldülevaade – Jaani kihelkonna priinimed: Allikad, metoodika, Materjali esitus, Jaani kihelkonna priinimede liigitus – Lisad. Tutv: Äär, Katrin, Meie Maa 18.11.2000./
48. *Henno, Kairit. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. Ettekanne konverentsil "Emakeele Selts 80" Tartus. — ES 20.04.2000.
49. OU:Henno, Kairit. Julius Mägiste nimeraamatud omas ajas. — Akadeemia 2000, nr 12, lk 2529–2536.
    /Järelsõna J. Mägiste "Eestipärastele eesnimedele" seals. Nimede eestistamise ajaloost./
50. OU:Henno, Kairit. Poeglaste eesnimed Pöide eesti koguduse 1801.–1840. aasta sünniregistreis. — Emakeele Seltsi aastaraamat 44–45 (1998–1999). Tartu 2000, lk 30–41.
    /Nimede sagedusest (üldisest nimevähesusest, v.a 1826–1830). Summary: Boys' Christian names in the birth registers in the congregation of Pöide, 1801 to 1840, p. 41./
51. OU:Henno, Kairit. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 2, lk 73–79.
    /20.04.2000 Tartus Emakeele Seltsi juubelikonverentsil peetud ettekande põhjal. ESi nimede-eestistamise toimkonna tegevus, isikunimeseadused jm. Summary: The Mother Tongue Society Leading the Estonianising of Names, p. 144./
52. *Henno, Kairit. Eesti perekonnanimede ajaloost. Ettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
53. OU:*Henno, Kairit. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 1918–1940. — Õiguskeel 2002, nr 4, lk 33–42.
54. *Henno, Kairit. Nimede eestistamise idee sünnist. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 03.06.2003.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2003/11, lk 875./
55. *(Heraklides, A.) Eesti kohanimedest. Kirjutanud A. Heraklides. — Eesti Postimees 13.06.1884, nr 24, lk 2.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest. Tutv: "Heraklides" kirjutab..." Olevik 18.06.1884./
56. *Heraklides, A. Salme nimi. — Postimees 1904, nr 258.
57. *"Heraklides" kirjutab Eesti kohanimedest -vere lõpuga. ("Mis teevad tõised ajalehed?") — Olevik 18.06.1884, nr 25, lk 2.
58. +*(Hermann, Karl August). Kasuline Rahva-kalender 1887. (Tartu? 1886?
    /Kasutab Tõnissoni kalendrist võetud eesnimesid. Vastukaja: Tallinna Sõber 23.01.1887, Virmaline 14.02 ja 20.02.1887. Hermanni vastus Eesti Postimehes 21.03.1887./
59. *Hermann, K(arl) A(ugust). Ueber die etymologische Bedeutung der alten livischen und kurischen Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1896. Jurjew (Dorpat) 1897, lk 145–177.
60. +*Hermann, K(arl) A(ugust). Bauerburg oder Burgberg. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 188–191.
61. *Hermann, (Karl) A(ugust). Ueber altestnische Ortsnamen. — Труды X. археологического съѣзда II. Riga 1899, lk 55–63.
    /Lühiteesina (Ueber estnische Ortsnamen) avaldatud 1896 (Изв. X. археол. съѣзда 1896, lk 103). Sama 1900 vene keeles./
62. +Hermann, Karl August). Võõraste sõnade kirjutamisest Eesti keeles. — Rahva Lõbu-leht 1899, nr 2, 3, 4?, 6, 7, lk 28–31, 60–61, .., 129–130, 146–147.
    /Võõsõnade ja -nimede ortograafiast; pooldab algupärase kirjapildi säilitamist ning võõrtähtede kasutamist./
63. *(Hermann, Karl August). Об эстонских названіях местностей. — Труды X. археологического съѣзда 1896. Ч. 3. Москва 1900, lk 122.
    /Saksa keeles ilmus 1899./
64. OU:*Hermann, U(no). Tähtsamaid Tartu mäenimesid. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 10, lk 631–633.
65. *Hermann, U(no). Rajooni kohanimede päritolust. — Edasi 20.09.1966.
    /Tartu rajoon./
66. *Hermann, U(no). Vanadest perenimedest Tartu rajoonis. — Edasi 28.03.1969.
67. OU:*Hermann, Uno. Mõisamaa Mustoja. — Eesti Loodus 1975, nr 7, lk 421–422.
    /Kohanimede esinemisest 13.–18. sajandi ürikutes./
68. OU:*Hermann, Uno. Kust tuli nimi Elva? — Eesti Loodus 1981, nr 2, lk 96–100.
69. *Hermann, Uno. Soekivi jälgedel. — Eesti Loodus 1981, nr 11, lk 713–716.
70. +*Hermann, Uno. Kilde Viru-Nigula ajaloost. — Eesti Loodus 1983, nr 4, lk 256–258.
    /Ka kohanimest./
71. *Heuer, H. Koolid ja nimed. — Edasi 15.10.1958.
    /Araabia või rooma numbri kasutamisest koolide nimedes./
72. *Heuer, H. Tartu asutuste ja ettevõtete nimed. — Edasi 13.01.1960.
73. Hiedel, Edvin; Hiedel, Lembe. Küsimusi ENE peatoimetusele ehk pärisnimede translitereerimise probleemi ENE-s ei saa pidada lahendatuks! — Sirp ja Vasar 30.06.1967, nr 26, lk 6.
    /Pooldavad rahvuslike nimekujude kasutamist. Vt Kleis ja Raudtits 1967/
74. *Hiedel, Kersti. Miks nimeseadust vaja oleks. — Õigus Teada 1998, nr 9, lk 3–5.
75. *Hindrikus, Doris. Kohanimede õigekirjast. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
76. *Hint, Mati. Põhimõttelisi vastuväiteid võõrpärisnimede ortograafia reeglitele. Ettekanne Tallinnas ja Tartus. — ES 27.02.1967; 12.03.1967.
77. +*Hint, Mati. Ortoeepia normeerimise probleeme. — Keel ja struktuur. 2. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu 1968, lk 1–123.
    /Sh võõrnimede hääldusest?? Резюме: Проблемы нормирования орфоэпии./
78. OU:Hint, Mati. Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, 2, lk 32–41, 88–90.
    /Võõrnimede üldreegli erandirühmade subjektiivsusest ja liigsest häälduspärastamisest, nimetuletiste ortograafiast, nn käändumatutest omadussõnadest. Vt ka Alvre, Jaanits jt, Karelson, Nurm, Veski ja Vääri, Viires, Viitso KjK 1968 ning Erelt jt, Hint KjK 1969./
79. OU:+Hint, Mati. Võõrpärisnimetuletiste kirjaviisi mõttevahetuse strateegiast ja taktikast. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 40–47.
    /Nimede ja nende tuletiste lähteortograafia säilitamise kaitseks. Mõttevahetuse algus: vt Hint KjK 1968/1,2./
80. *Hint, Mati. Tallinna nime ortoeepilise normi küsimus. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 15.02.1970.
81. *Hint, Mati. See tarkuse raske koorem. — Sirp ja Vasar 16.03.1984, lk 12.
    /Võõrpärisnimede ortograafiast (turgi aj-diftongist jm). Vt ka Päll 1984, Laast 1984./
82. *Hint, Mati. Eesti omanimekasutus segaduses. — Sirp ja Vasar 28.06.1985, lk 13.
83. *Hint, Mati. "Toomapäev" ja "Toomase päev". — Sirp ja Vasar 31.07.1987, lk 12.
    /as-lõpulistest isikunimedest./
84. Hint, Mati. Kas Kroaatia on nüüd lõplikult kadunud? — Eesti Päevaleht 25.10.1999, lk 6.
    /Kroaatia/Horvaatia nimest, serbia, horvaadi ja bosnia keelest./
85. +Hint, Mati. Brotze väljaande filoloogilisi probleeme. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 5, lk 405–412.
    /Johann Christoph Brotze "Estonica" (Tallinn 2006) retsensioon. Sh paljudest nimeprobleemidest: baltisaksa kohanimede, eriti tänavanimede tõlkimisest eesti keelde. Koostajail oli raskusi nimedega Nyenskans ja Ninigal (jõenimena)./
86. *Hints, Elvi. Võõrpärisnimede küsimusi eesti vanemas kirjakeeles. IV k töö. Tartu 1958. 76 lk. (Nr 766.)
    /Olemasolu ei ole kindel./
87. *Hints, Elvi. Võõrpärisnimede ortograafiast ja käänamisest eesti kirjakeeles. Diplomitöö. (Tartu) 1959. 226 lk. (Nr 805.)
    /Hävinud./
88. *Hiob, Jaan. Perekonnanimede panek Eestimaal, eriti Särevere vallas 1835. a. Diplomitöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond. Tartu 1940. 93 lk, ill.
    /Käsikiri TÜ raamatukogus: Dip 370266./
89. *Hirvlaane, Milvi. Kumb on ilosamb: sann vai hammõ? Praost Rothi pandud perekonnanimedest Kanepi kihelkonnas. — Johann Philipp von Roth. Tartu 2000, lk 18–20.
90. +Hirvlaane, Milvi. Kanepi kihlkunna kultuuriluust ja ja tuu alosmüürüst. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 78–91.
    /Sh Kanepi varaseimad nimekujud lk 79./
91. *Historiallinen Aikakauskirja viimne vihk avaldab Dr. H. Ojansuu sulest seletuse Tallinna nimede kohta. ("Teated.") — Eesti Kirjandus 1917, lk 208.
92. *(Hofmann, Harry von). Baltische Postorte 1632–1917/8. In den Sprachen Russisch, Deutsch, Estnisch, Lettisch, Litauisch und Polnisch. Mit Eröffnungsdaten und Klassifikation der Postanstalten, Angabe der Leitämter, Bahnanschlüsse etc. sowie Zugehörigkeit zu den späteren Staaten Estland, Lettland, Litauen, Russland oder Polen. 2., erweiterte und verbesserte Auflage. Nach amtlichen und kartographischen Unterlagen bearbeitet und zusammengestellt von Harry von Hofmann. Harry v. Hofmann, Hamburg 1996. XIX + 224 lk.
    /Eessõna ka inglise, eesti, läti, leedu, poola ja vene keeles./
93. *Hollberg, E. -ele und werre. Etymologische Studie. München 1912.
94. +*Holzmayer, J. B. Die Ordensvogtei Poida. Publikationen des Vereins zur Kunde Oesels. Heft 1. Arensburg 1891.
95. *Homo. Kas "Tallinn" või "Tallinna"? — Kaja 05.10.1930, nr 233, lk 2; Teataja 07.10.1930, nr 117, lk 4; Saaremaa Teataja 07.10.1930, nr 74, lk 4.
    /Toetab kuju Tallinn, ent ka Voldi muutmist abivereks./
96. +*Hoona, R. Alutaguse soosaartest ja nende elanikest. — Virumaa Teataja 07.11.1929, nr 127.
97. *Horm, V. Geograafiaõpetajad on täbaras olukorras. — Nõukogude Õpetaja 22.12.1950.
    /Segadusest ja ebaühtlusest vene kohanimede transkribeerimise alal./
98. +*Howen, A. v. Kleine Beiträge zur Kenntnis der Topographie Revals bis zum Beginn der russischen Herrschaft. — Revaler Beobachter 1900, nr 96.
99. *Hr Jungi vanade kohanimede kohta kirjutab keegi E. Postimehes veikese vastuse... ("Teised lehed.") — Olevik 21.03.1895, nr 12, lk 280.
100. OU:+*Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- u. Ehstland. Bd. I–III. Riga 1774–1782.
101. +H(urt), J(akob). Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Väljaandnud Tartu õpetatud Eesti Selts. (Nr. 5.) Tartus, 1864. Trükitud H. Laakmanni juures. 16 lk.
     /Uue kirjaviisi esimesi tutvustusi eesti keeles. Sh ptk eesti ja võõrnimedest ja nende õigekirjutusest./
102. OU:*Hurt, Jakob. Ueber die Ortsnamen auf -st. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 3. Dorpat 1876, lk 30–39.
103. *(Hurt, Jakob). ((Eestlaste eesnimedest.)) — (Tarto Kalender 1878.) (Tartu 1877, lk ..)
     /Soovitas eestikõlalisi eesnimesid./
104. *Hurt, J(akob). Die Ortsnamen auf -ste. — Die estnischen Nomina auf -ne purum. Helsingfors 1886, lk 183–185.
105. +*Hurt, J(akob). Ueber die Setukesed. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1886. Dorpat 1887, lk 127–128.
106. OU:Husara, Annika. Igaunijas krieviem raksturīgie personvārdu izvēles paradumi. — Onomastica Lettica. 2. laidiens. LU Latviešu valodas institūts, Rīga 2004, lk 269–280.
     /Summary: Peculiar Habits of Personal Names Choice among Russians in Estonia, lk 281./
107. *Hussar, Annika. Eesnimed Tallinnas ja Tartus 1984–1986. II k töö. Tartu 1988. 39 lk. (Nr 1498.)
108. *Hussar, Annika. Euroopa rahvaste nimemalle. III k töö. Tartu 1989. 40 lk. (Nr 1518.)
109. Hussar, Annika. Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990. Magistritöö eesti keele alal. Juhendaja Reet Kasik.Tartu 1998. 159 lk. (Eesti filoloogia osakond. Nr 1279.)
     /Kaitstud 06.04.1998. Summary: p. 141–143. Sisu: Sissejuhatus – Töös esinevad mõisted – Eesnimealane uurimistöö Eestis: Ülevaated ajalooliste dokumentide materjalist, Uurimused XX sajandi nimedest, Piirkondlikke erinevusi esitavad tööd, Etümoloogia käsitlused – Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990: Materjali kirjeldus. Kogumise põhimõtted, Eesnimekasutus aastatel 1930–1990, Eesti eesnimede struktuurist – Kokkuvõte – Kasutatud kirjandus – Lisad. Tutv: Sepp, Mare, KjK 1999/4./
110. Hussar, Annika. The use of first names in the Estonian, Russian and Estonian-Russian families in Estonia. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica. Tartu 2000, lk 82.
     /Täistekst ilmus 2001./
111. *Hussar, Annika. Ütle üks ilus poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 05.04.2000.
112. OU:Hussar, Annika. Eestlaste XX sajandi nimemood. — Oma Keel 2001, nr 1, lk 28–33.
     /Sisu: I. Võõrkeelsed nimed – II. Eestikeelsed nimed – III. Vanad, eestikeelsed laennimed – IV. Uued võõrkeelsed nimed. Malli- ehk eeskujunimed – V. Vanad, eestikeelsed laennimed – VI. Vanad võõrkeelsed nimed – Praegune nimepilt – Igas kümnendas nimes on mõni võõrtäht – Ligi viiendik lapsi saab kaksiknime./
113. OU:Hussar, Annika. The use of first names in the Russian and Estonian-Russian mixed families in Estonia. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica I. Tartu 2001, lk 391–397.
     /Nimesuundumused vene ja segaperekondades; rahvusvaheliste nimede eelistamisest jm./
114. OU:Hussar, Annika. The use of first names in the Estonian, Russian and Estonian-Russian families in Estonia. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 647–654.
115. *Hussar, Annika. Eesti eesnimed praegu ja uus isikunimeseaduse eelnõu. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 03.06.2003.
     /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2003/11, lk 875./
116. *Hussar, Annika. Heal lapsel mitu nime. Kaksiknimedest. — Pere ja Kodu 2003, nr 11, lk 39.
117. *Hussar, Annika. Jaana ja Hermann. — Pere ja Kodu 2003, nr 12, lk 37.
118. *Hussar, Annika. Linda ja Martin. — Pere ja Kodu 2003, nr 10, lk 37.
119. *Hussar, Annika. Asser ja Marve. — Pere ja Kodu 2004, nr 1, lk 33.
120. *Hussar, Annika. Eliisabet ja Gabriel. — Pere ja Kodu 2004, nr 7, lk 38.
121. *Hussar, Annika. Ingeborg, Saskia ja Joonas. — Pere ja Kodu 2004, nr 12, lk 33.
122. *Hussar, Annika. Jarmo ja Silver, Lilit ja Airi. — Pere ja Kodu 2004, nr 6, lk 41.
123. *Hussar, Annika. Kahesoolised nimed. — Pere ja Kodu 2004, nr 3, lk 39.
124. *Hussar, Annika. Kaspar, Jasper, Joonatan. — Pere ja Kodu 2004, nr 10, lk 27.
125. *Hussar, Annika. Katariina, Kadri ja Oliver. — Pere ja Kodu 2004, nr 11, lk 33.
126. *Hussar, Annika. Kent, Sandra ja Maire. — Pere ja Kodu 2004, nr 5, lk 45.
127. *Hussar, Annika. Kristiina ja Kristjan. — Pere ja Kodu 2004, nr 4, lk 41.
128. *Hussar, Annika. Mirjam ja Markus. — Pere ja Kodu 2004, nr 9, lk 49.
129. *Hussar, Annika. Robin ja Annabel. — Pere ja Kodu 2004, nr 2, lk 45.
130. *Hussar, Annika. Veronika, Ulrika ja Pent. — Pere ja Kodu 2004, nr 8, lk 43.
131. *Hussar, Annika. Andreas ja Berit. — Pere ja Kodu 2005, nr 8, lk 36.
132. *Hussar, Annika. Artur ja Emilia. — Pere ja Kodu 2005, nr 2, lk 32.
133. Hussar, Annika. Changes of Estonian first names in the 19th century. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 65.
134. *Hussar, Annika. Edvard ja Kelli. — Pere ja Kodu 2005, nr 6, lk 46.
135. *Hussar, Annika. Ethel ja Aksel. — Pere ja Kodu 2005, nr 10, lk 32.
136. *Hussar, Annika. Karmen, Marleen ja Rasmus. — Pere ja Kodu 2005, nr 3, lk 30.
137. *Hussar, Annika. Kaur, Uku ja Ingel. — Pere ja Kodu 2005, nr 5, lk 28.
138. *Hussar, Annika. Kirke ja Sven. — Pere ja Kodu 2005, nr 1, lk 26.
139. *Hussar, Annika. Melissa ja Raimond. — Pere ja Kodu 2005, nr 7, lk 30.
140. *Hussar, Annika. Pille ja Lennart. — Pere ja Kodu 2005, nr 11, lk 30.
141. *Hussar, Annika. Riho ja Kätlin. — Pere ja Kodu 2005, nr 12, lk 38.
142. *Hussar, Annika. Stella ja Luukas. — Pere ja Kodu 2005, nr 9, lk 44.
143. *Hussar, Annika. Albert ja Noora. — Pere ja Kodu 2006, nr 11, lk 30.
144. *Hussar, Annika. Gregor ja Karoliina. — Pere ja Kodu 2006, nr 3, lk 27.
145. *Hussar, Annika. Heidi ja Joel. — Pere ja Kodu 2006, nr 6, lk 26.
146. *Hussar, Annika. Helena ja Magnus. — Pere ja Kodu 2006, nr 5, lk 31.
147. *Hussar, Annika. Karl. — Pere ja Kodu 2006, nr 4, lk 42.
148. *Hussar, Annika. Kertu ja Oskar. — Pere ja Kodu 2006, nr 2, lk 33.
149. *Hussar, Annika. Laura ja Henri. — Pere ja Kodu 2006, nr 1, lk 29.
150. *Hussar, Annika. Moona ja Allan. — Pere ja Kodu 2006, nr 8, lk 39.
151. *Hussar, Annika. Siim ja Milda. — Pere ja Kodu 2006, nr 10, lk 36.
152. *Hussar, Annika. Silvia ja Holger. — Pere ja Kodu 2006, nr 9, lk 37.
153. *Hussar, Annika. Vivian ja Paul. — Pere ja Kodu 2006, nr 7, lk 31.
154. *Hussar, Annika. Eesnimed sajandivahetuse Eestis. Ettekanne Eesti keele- ja mälupäeval Peterburis. — ES 17.03.2007.
155. +Hussar, Annika; Kilgi, Annika. Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 12, lk 1008–1009.
     /Sh: Marit Alas Saaremaa Pöide valla kohanimedes toimunud muutustest 1787. ja 1933. aasta ning tänapäeva materjali põhjal./
156. OU:Hussar, Annika. New Estonian names a hundred years ago. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 3. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Rob Rentenaar. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2007, lk 143–150.
157. OU:Hussar, Annika; Päll, Peeter. Das estnische Personennamensystem. — Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler, Silvio Brendler. Baar, Hamburg 2007, lk 170–187.
158. Hussar, Annika. Changes of Estonian First Names in the 19th Century. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 33–34.
159. *Hussar, Annika. Taavi ja Ursula. — Pere ja Kodu 2008, lk 41.
160. *Hussar, Annika. Eestlaste eesnimed 1900. aastal. Ettekanne XLII Veski päeval Tartus. — ES 26.07.2009.
     /Tutv: Hussar, Annika, KjK 2009/12, lk 961–963./
161. *Hussar, Annika. Eestlaste nimed. Ettekanne keelepäeval Meremäe-Obinitsa Põhikoolis. — ES 21.04.2009.
162. Hussar, Annika. XLII Veski päev. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 12, lk 961–963.
     /27. juunil 2009 Tartus, teemaks "Nimi ja tema keel". Ettekanded: Peeter Päll "Mitmekeelsus Eesti nimedes", Evar Saar "Paljukeelsus ja silmahakkavad nimeandmispõhimõtted internetiajastu katastrinimedes", Lenne Ojamets ees- ja perekonnanimede häälikulisest kooskõlast, Annika Hussar eesti eesnimedest 1900. aasta luteri koguduse materjalide põhjal./
163. *Hõrn, Aare. Setomaa nulga. Mokornulk. — Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1991. aastaga pääle. Võro 1990, lk 21–23.
164. *Häda võõraste nimedega. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 627–628.
165. +*Hännile, Urmas. Eesti Vabariik lõpeb põhitänavatega. — Pärnu Postimees 14.03.2003.
     /Mh tänavanimesiltidest./
166. Ikka see ilus poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 17.12.2004.
     /Juhtkiri. Riigikogus vastuvõetud nimeseaduse voorustest ja ohtudest./
167. *Ilisson, Mati. Ametnikud seljatasid volikogud. — Postimees 04.06.1999.
     /Karksi-Nuia linnapea nördimus selle üle, et valitsus pani Karksi-Nuia linna ja Karksi valla uueks nimeks Karksi vald, mitte Karksi-Nuia vald, nagu oli omavalitsuste ettepanek. Vt ka Päll Pm 08.06.1999 ja E. Sepp Pm 17.06.1999./
168. *Ilmale tulid Bronec ja Melmariin. — Delfi 22.02.2002.
     /Jaanuaris 2002 sündinud laste eesnimedest. (Selliseid uudisnuppe on Delfis veelgi.)/
169. +*Ilmet, Peep. Pühad piirid ja pühapaigad. Kus on eestlaste Fudžijama, kus on eestlaste Meka? — Postimees 22.05.1999.
     /Sh kohanimedest, mis sisaldavad sõna püha./
170. Ilus, Kaljo. Ühe toimetusele saabunud kirja puhul. — Nõukogude Hiiumaa 13.11.1986, nr 133, lk 3.
     /P. Kammi tänava tagasinimetamisest Tiigi tn-ks./
171. *Ilves, A. Käänamine pole veel väänamine. — Edasi 04.03.1966.
     /Perekonnanimede käänamisest./
172. *Ilves, K. Place-names about life by the sea – an archaeological perspective on the Estonian Swedish landscape. — Folklore 2007, nr 34, lk 89–104.
173. *Ilves, M. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimede seosed tegevusalaga. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 3/97.)
174. *Inimeste nimedest . — Postimees 17.02.1895, nr 40, lk 1; 19.02.1895?, nr 41, lk 1; 20.02.1895, nr 42, lk 1; 21.02.1895, nr 43, lk 1; 23.02.1895, nr 44, lk 1; 28.02.1895, nr 48, lk 1; 01.03.1895, nr 49, lk 2; 02.03.1895, nr 50, lk 4.
     /Eesnimedest./
175. *Inimeste nimedest . — Postimees 03.03.1895, nr 51, lk 1; 04.03.1895, nr 52, lk 1; 06.03.1895, nr 53, lk 2; 07.03.1895, nr 54, lk 1; 08.03.1895, nr 55, lk 2; 09.03.1895, nr 56, lk 1; 11.03.1895, nr 58, lk 2.
176. *Inimeste nimedest . — Postimees 14.03.1895, nr 60, lk 1; 17.03.1895, nr 63, lk 2; 05.04.1895, nr 74, lk 1.
177. In memoriam. Henn Saari. 15.02.1924–8.09.1999. — Eesti Päevaleht 11.09.1999, lk 6.
     /Allk: Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts. (Koost. P.P.)/
178. OU:*Inno, Karl. Mare balticum ja Baltikum. — Tulimuld 1976, nr 2, lk 74–85.
     /Läänemere ja Baltikumi nimedest./
179. *Inno, Karl. Aestii, eestlased ja nimetuse "eesti" päritolu. — Mana 48 (1980), lk 34–43; 49 (1981), lk 18–27.
180. *Inno, Karl. "Aestii" käsitlus eesti kirjanduses. — Mana 52 (1983), lk 7–12.
181. *Ipiku–Ööpiku vald. — Vaba Maa 12.01.1920, nr 8, lk 2.
     /Seletus, et Ipiku mõis (sks Oepick) e Ipiķi varasema Ööpiku talu järgi nime saanud. Allk: Ööpikud./
182. *Iris. Valla nime muutmine. ("Siseriigist.") — Postimees 31.01.1923, nr 29, lk 3.
     /"Uulu vallanõukogu otsustas omal viimasel istungil esineda Pärnu maakonnavalitsuse ees palvega, et praegune vallanimetus "Uulu" ümber nimetatakse "Uulu-Surjuks", sest et vald kahest nimetatud vallast koos seisab." (Kogu tekst.)/
183. *Isanimede kirjutamisest . — Sirp ja Vasar 13.05.1950, lk 8.
184. *Isberg, Fridolf. Namnskick och befolkningsförhållanden i Klottorp. — Svio-Estonica XIX. 1968.
185. +Isberg, F(ridolf). Supplement till G. Danells Ordbok över Nuckömålet. I–II. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi XLVII. Uppsala 1970. 385 lk.
     /Sisaldab suurel määral isiku- ja kohanimesid täienduseks Danelli sõnaraamatule./
186. +Isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafiast. (Mõttevahetuse kokkuvõtteks.) — Keel ja Kirjandus 1958, nr 11, lk 689–695.
187. *Isotamm, Lauri. Hüüdnimedest. Õpilasettekanne Tartu 10. Keskkooli rahvaluulepäeval. — ES 20.02.1988.
188. +Iva, Triin. Seminar "Lõunaeestlased Lätis". — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 314–315.
     /12. dets 2008 Tartus. Sh nimeteemalised ettekanded: Peeter Päll "Siirdkohanimed keelesaartel?", Evar Saar "Vana-Laitsna võrokõisi kotussõnimmist"./
189. Ivask, Eelika. Eesti praegune nimepruuk (Tartu 1991.–2000. aasta sünniregistri näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Kairit Henno. Tartu 2002. 73 lk. (Nr 1385.)
190. Jaago, Kalev. Kultuuri järjepidevusele mõeldes. — Töörahva Lipp 23.09.1986, nr 112, lk 3.
     /Haapsalu tänavate ajaloost. Toim. märkusega./
191. *Jaakson, Kadri. Mitteametlikud kohanimed kooliõpilaste kasutuses Sindis ja selle lähiümbruses. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 21(04).
192. *Jaakson, Kadri. Mitteametlikud kohanimed kooliõpilaste kasutuses Sindis ja selle lähiümbruses. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 1(05).
193. *Jaakson, Kaisa. Eesnime pesadest. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
194. *Jaama, Kalle. Tõrva kohanimed ja nende kujunemisest. Õpilasettekanne Tõrva 2. keelepäeval. — ES 09.04.1985.
195. *Jaani, Ago. Kuidas nimetada Peipsit vene keeles? — Eesti Loodus 1973, nr 12, lk 765.
     /Резюме: О русском названий Псковско-Чудского озера. Summary: The Proper Russian Name for Lake Peipsi./
196. *Jaanits, L(embit); Lõugas, V(ello); Viires, A(nts). Keel olgu kultuuri ja teaduse internatsionaalsete sidemete teenistuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 11, lk 674–676.
     /Võõrnimede ja nende tuletiste ortograafiast. Vt Hint KjK 1968/1,2./
197. *Jaanson, Kaido. Välismaa parteid eesti keeles. — Sirp ja Vasar 30.04.1976, lk 8.
     /Parteide nimetuste tõlkimisest./
198. *Jaanus, Endel. Kohanimedest "Virtsjärv", "Võrtsjärv" ja "Emajõgi". — Uus Tee 29.08.1959; 29.09.1959; 29.10.1959.
199. *Jaanus, Endel. Kohanimest "Elva". — Uus Tee 09.05.1959.
200. *Jaanus, Endel. Kohanimest "Otepää". — Uus Tee 11.06.1959.
201. *Jaanus, Endel. Isikunimedest tulenenud kohanimesid. — Uus Tee 25.02.1960; 29.03.1960; 10.05.1960; 25.06.1960; 28.07.1960.
202. *Jaanus, Endel. Laguja. (Pisut toponüümikat.) — Uus Tee 10.11.1960.
203. *Jaanus, Endel. Kuidas nimetati Narvat. — Leninlik Lipp 22.08.1970.
204. *Jaanus, E(ndel). Ilma nimeta jõed. — Edasi 24.12.1971.
     /Don, Okaa, Amuur, Visla, Rein jt. Etümoloogiast./
205. *Jaanus, E(ndel). Rannu kihelkonna külanimedest. — Edasi 01.11.1974.
206. *Jaanus, E(ndel). Millest jutustavad kohanimed. — Edasi 19.12.1975.
207. OU:*Jaanus, Endel. Mida tähendab Lapetukme? — Keel ja Kirjandus 1976, nr 2, lk 108.
208. +*Jaanus, Endel. Rongisõit Tartust Elvasse. — Edasi 06.10.1976.
     /Ka Elva nime päritolust./
209. *Jaanus, Endel. Vastseliina nimekaimud. — Töörahva Elu 05.08.1976.
210. +*Jaanus, Endel. Hiugemäelt Kivilõppeni. — Edasi 28.07.1978; 29.07.1978.
     /Ka Viljandi ja Tartu rajooni kohanimedest./
211. OU:*Jaanus, Endel. Mida tähendab Suislepa? — Keel ja Kirjandus 1984, nr 8, lk 492–493.
212. *Jaanus, Endel. Mõnda Lõuna-Eesti kohanimedest. Ettekanne Tsirguliina Keskkooli keelepäeval. — ES 06.12.1984.
213. *Jaanus, Endel. Lõuna-Eesti kohanimedest. Ettekanne Kuigatsi keelepäeval. — ES 12.03.1987.
214. *Jaanus, Endel. Patküla ja Tõrva. Ettekanne Tõrva 3. keelepäeval. — ES 07.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
215. +Jaglov, Jakov. Sõprusmissioonil. — Õhtuleht 12.07.1988, nr 160, lk 2.
     /Sh ettepanek anda NL kangelase Vladimir Serovi nimi mõnele Tallinna tänavale./
216. Jagomägi, Priit. Kohanimede kaardistamise juhend. — Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VII teaduskonverentsi teesid. Tallinn 1987, lk 81–82
217. +Jakobson, C(arl) R(obert). Veikene Geograafia ehk Maade teaduse käsiraamat. Kolmes raamatus. Alama koolide kohta kirja pannud C. R. Jakobson. H. Laakmanni kirjade ja kuluga trükkitud. Tartus 1868. 180 lk.
     /Sh sissejuhatuses pikemalt võõrnimede kirjutamise põhimõttest. Lk 160–180 kohanimede register. Tutv: Yrjö Koskinen, Kirjallinen Kuukauslehti 1869/2./
218. Jakson, Mati. Pargi nimest. — Õhtuleht 15.07.1988, nr 163, lk 1.
     /Falkspargi (varem ka Rahvapark, Lastepark) nime taastamise vajadusest./
219. Jalak, Anu. Eesti domeeninimede analüüs riigi- ja omavalitsusüksuste asutuste näitel. Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 36 lk. (Nr 1499.)
     /Referat: Die Analyse der estnischen Domainnamen auf Beispiel der Staatsbehörden und Selbstverwaltungseinheiten, lk 36. Sisu: Sissejuhatus – Domeeninimed, nende koostamise reeglistikud ja soovitused Eestis – Domeeninimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Kirjandus./
220. *Jalas, A. Ühe vana nime kaitseks. — Pärnu Kommunist 13.05.1983.
     /Saueoja e Mõisaoja./
221. +J(anno), R. (Friedrich Kuhlbars (Villi Andi). Uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Viljandi 1922.) — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 30–31.
     /Rets. Sh kriitikat vere-lõpuliste nimede käsitluse kohta./
222. +Jansen, Ea; Saari, Henn. Kolm kohalikku keelt. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 240–249.
     /Sh kolmkeelsete kohanimede näiteid lk 245–248./
223. *Jegorov, Margus. Pihkva või Pskov. — Postimees 26.07.2004.
     /Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vt ka P. Pälli vastust 28.07 Postimehes./
224. *Jevsejeva, Jelena. Võõrnimed venekeelses ajakirjanduses eri aegadel. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 33(05).
225. *Joalaid, Marje. Külanimed Lõuna-Vepsas. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 16.04.1978.
226. *Joalaid, Marje. The Relationship between Vepsian Place-Names and Their Russian Counterparts. — XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Helsinki, Suomi-Finland, August 13–18, 1990. Abstracts. Helsinki, lk 65.
227. *Joalaid, Marje. The Relationship between Vepsian Place-Names and Their Russian Counterparts. — Proceedings of the XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Volume I. Helsinki 1990, lk 453–459.
228. *Joalaid, Marje. Personennamen in den südwepsischen Ortsnamen. — 18. Internationaler Kongreß für Namenforschung. Universität Trier, 12.–17. April 1993. Zusammenfassungen. Trier 1993, lk 68.
229. +Joalaid, Marje. Tegijal juhtub mõndagi. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 12, lk 750–755.
     /Rets: Vepsa vanasõnad eesti, vadja, liivi, karjala ja vene vastetega. I-II. Tallinn 1992. 682 lk. Sh vigadest Vepsa külanimedes./
230. Joalaid, Marje. 500 aastat vepsa külade esmamainimisest. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 12, lk 859–860.
     /1496. a katastriraamatus esinevate vepsa külade nimedest./
231. *Joalaid, Marje. Fieldwork in Place-Name Research. — XIXth International Congress of Onomastic Sciences. University of Aberdeen, August 4–11, 1996. 'Scope, Perspectives, and Methods of Onomastics'. Congress Guide, lk 84.
     /Kogutekst ilmus 1998./
232. OU:*Joalaid, Marje. Fieldwork in Place-Name Research. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4–11, 1996. Vol. 2. Aberdeen 1998, lk 222–227.
233. *Joalaid, Marje. Vepsäläisten asuma-alueet ja niiden hallinnollinen jako kautta aikojen. — Suomen kielen päivä. 13. november 1997. Koostanud ja toimetanud Leena Nissilä. Tallinn 1998, lk 10–33.
234. Joalaid, Marje. la-sufiksilised kohanimed Vepsas. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 230–237.
     /Kokkovõtõq: la-lõpujakuga külänimeq Vepsän, lk 237. Summary: la-suffixed place-names in Vepsian, p. 321–322./
235. *Joalaid, Marje. Personennamen in den südwepsischen Ortsnamen. — Onomastik. Akten des 18. Internationaler Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. In Zusammenarbeit mit Thorsten Anderssonherausgegeben von Dieter Kremer. Patronymica Romanica 17. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 1999, lk 194–198.
236. *Joalaid, Marje. Russian cadastral registers as a source of Vepsian. — XX Congreso Onternacional de Ciencias Onomásticas. Resumos. 20.–25. Septiembro. Instituto de Lingua Galega, Universidade de Santiago de Compostela (1999), lk 101–102.
237. OU:Joalaid, Marje. Hammaste ja hambad. Ühe Lõuna-Tartumaa küla nimetraditsioonist. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 137–146.
     /Hammaste (Amaste) küla talunimedest eri andmetel. Kokkovõtõq: Hammaste ja hambaq, lk 146. Summary: Hammaste and hambad 'teeth', p. 182–183./
238. OU:Joalaid, Marje. Rahvusvaheline onomastikakongress Santiago de Compostelas. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 538–541.
     /Sept-s 1999 toimunud kongressi ülevaade./
239. *Joalaid, Marje. XX rahvusvahelisest onomastikakongressist Hispaanias (Galicias). Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
240. Joalaid, Marje. Ingermanland: Vote, Ingrian, Finnish. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 151–156.
     /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names – Other Names – Applied Onomastics./
241. Joalaid, Marje. Karelian. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 157–168.
     /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names – Other Names – Applied Onomastics./
242. Joalaid, Marje; Vaba, Lembit. Livonian. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 169–176.
     /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names – Other Names – Applied Onomastics./
243. Joalaid, Marje. Vepsian. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 177–204.
     /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names./
244. OU:Joalaid, Marje. Paarist eesti kohanimest vepsa pilgu läbi. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 31–33.
     /Kn: Luusika; Kaelase./
245. OU:Joalaid, Marje. Russian cadastral register as a source of Vepsian Onomastics. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 263–268.
246. Joalaid, Marje. 17th Century Settlement Names in Ladoga Karelia. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 66.
247. OU:*Joalaid, Marje. Place-names on maps indicating Balto-Finnic settlement. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 2. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Lars-Erik Edlund. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2006, lk 138–144.
     /Lõunavepsa kohanimede kajastused vene- ja rootsikeelsetes dokumentides./
248. Joalaid, Marje. Das ingrische Personennamensystem. — Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler, Silvio Brendler. Baar, Hamburg 2007, lk 285–291.
249. Joalaid, Marje. Das wotische Personennamensystem. — Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler, Silvio Brendler. Baar, Hamburg 2007, lk 856–861.
250. Joalaid, Marje. Balto-Finnic Personal Name Suffixes. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 35.
251. OU:*Joalaid, Marje. Balto-Finnic Personal Name Suffixes. — Names in Multi-Lingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact. Proceedings of the 23rd International Congress of Onomastic Sciences, August 17–22.08.2008. Edited by Wolfgang Ahrens, Sheila Embleton, André Lapierre with the assistance of Grant Smith, Maria Figueredo. York University, Toronto 2009, lk 532–541.
252. *Joandi, Jaan. Kohanimede normimisest. — Tee Kommunismile 31.01.1976.
253. *Joandi, Jaan. Kohakäänded Suure-Jaani ümbruse kohanimedes. — Tee Kommunismile 13.07.1978.
254. +Joandi, Jaan. Taliteid Viljandimaa ja Pärnu vahel. — Eesti Loodus 1990, nr 4, lk 257–261.
     /Sh palju kohanimesid ja Vastemõisa valla kaart. Резюме: Зимние пути между Вильяндимаа и Пярну, с. 269. Summary: Winterways between the districts of Viljandimaa and Pärnu, p. 271./
255. *Joasoon, Harald. Vene omadussõnakujuliste pärisnimede vahendamisest. — Sirp ja Vasar 03.08.1982, lk 4.
256. +*Johansen, Paul. Das älteste Wackenbuch des Revaler St. Johannis-Siechenhauses 1435–1507. Herausgegeben von Dr. phil. Paul Johansen. Publikationen aus dem Revaler Stadtarchiv. IV. Folge. Reval 1925.
257. OU:+*Johansen, Paul. Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter. Ein Beitrag zur estnischen Kulturgeschichte. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Band 23. Dorpat 1925. 108+VIII lk.
258. +*Johansen, P(aul). Analecta estonica. — Ajalooline Ajakiri 1930, lk 145–154, 207–215.
     /Väljavõtteid vanematest ürikutest (14. saj lõpp – 17. saj keskpaik), isiku- ja kohanimesid, viimased on identifitseeritud./
259. *Johansen, Paul. Über die deutschen Ortsnamen Estlands. — Revaler Bote 10.02.1930, nr 33, lk 6–7; 11.02.1930, nr 34, lk 5–6; 12.02.1930, nr 35, lk 5–6; 13.02.1930, nr 36, lk 5–6; 14.02.1930, nr 37, lk 7–8; 15.02.1930, nr /Ilmus ka separaadina (vt see)./
260. OU:##*Johansen, Paul. Über die deutschen Ortsnamen Estlands. Sonderabdruck aus dem "Revaler Boten". Vortrag gehalten in der Estländischen Literärischen Gesellschaft am 18. Dezember 1929. Revaler Estnische Verlags-Genossenschaft, Reval 1930. 36 lk.
     /Separaat. Saksa kohanimede tekkest, pigem asustusajaloolisest kui filoloogilisest vaatevinklist. Esimene sellelaadne ülevaade. Tutv: Vilberg, G., Loodusevaatleja 1930, lk 123./
261. +*Johansen, Paul. 35 Regesten und Urkunden zur Gütergeschichte Harrien–Wierlands (Harju–Virumaa) im 13. und 14. Jahrhundert. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1930. Tartu 1932, lk 1–46.
262. OU:+Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen–Reval 1933. 1012 lk.
     /Sisu: Einleitung. Stand der bisherigen Forschung – Siedlungsgeschichtlicher Teil (incl. die Ortsnamen) – Adelgeschichtlicher Teil – Nachträge, Berichtigungen, Druckfehler – Register: Ortsnamen, Personennamen, Sachregister, Wortregister, Literaturverzeichnis, etc./
263. +*Johansen, Paul. Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet. — Beiträge zur Kunde Estlands. 21. Bd. 1. Heft. Tallinn 1937, lk 43–61.
     /Arvatavasti XV saj 2. poolest pärit pärgamendifragmentide analüüs, sh Ruhja ja Helme kandi kohanimede areng./
264. +*Johansen, Paul. Libri de diversis articulis (1333–1374). Tallinna märkmeteraamatud. Tallinn 1938.
265. *Johansen, Paul. Der altnordische Name Ösels als verfassungsgeschichtliches Problem. — Festschrift, Karl Haff zum siebzigsten Geburtstag dargebracht. Innsbruck 1950, lk 95–110.
266. OU:+Johansen, Paul. Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland. Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens handlingar. 74. Lund 1951. 405 lk.
     /Sh Tallinna nimedest lk 53–65 jm; ka mujal tekstis samal teemal ja teistest Tallinna kohanimedest. Eriosa käsitleb rootsi asustust Põhja-Eestis ja kohanimesid. Sisu: Allgemeiner Teil: Reval und Schweden – Die Schweden in Reval – Die Gründung Revals – Der frühgeschichtliche Handelsplatz Reval – Nordische Mission in Estland – Landkirchspiel St. Olai, Stadtmark und Kaufmannsrecht – Die Ansiedlung der Estlandschweden – Reval und die Schwedensiedlung – Legende und Wirklichkeit – Spezieller Teil. Schwedische Dörfer, Bauern, Bürger und Fischer and den Küsten Estlands. Ortsverzeichnis, Siedlungsgeschichte nebst urkundlichen Belegen bis etwa 1600: Vorbemerkung – Wierland (Virumaa) – Harrien (Harjumaa) – Wiek (Läänemaa) – Ösel (Saaremaa) – Runö – Sonstige Schweden in Estland. – Quellen – Abkürzungen, etc. – Orts- und Personennamen, Wortregister – Nachträge./
267. OU:*Johansen, Paul. Volksetymologie und Ortsnamenkunde, erläutert am Beispiel Livlands. — Suomalais-ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 56, nr 4 (1952), lk 1–33.
268. +*Johansen, Paul. Eine estländische Urkunde vom Jahre 1419. — Ural-Altaische Jahrbücher. XXXI. Wiesbaden 1959, lk 133–139.
269. Johansen, Paul; Mühlen, Heinz von zur. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart. 15.) Böhlau Verlag, Köln–Wien 1973. 555 lk.
     /Lk 474–492 valik Tallinna mittesakslaste (eestlaste) perekonnanimesid koos täpsema liigitusega: kohanimede järgi, rahva- ja maanimede järgi jne. Sisu: Vorwort – Einleitung – Revals mittelalterliche Geschichte im Überblick – Die Bevölkerung Revals, ihre Zahl, Herkunft, soziale und nazionale Schichtung – Die Undeutschen in Wirtschaft, Verwaltung und Sozialleben der Stadt – Das Rechtswesen, insbesondere mit Bezug auf die Undeutschen – Estnische Predigt und kirchliches Leben – Trennung und Vermischung von Deutsch und Undeutsch – Anhang I: Ausgewählte Quellen – Anhang II: Auswahl von Familiennamen aus den unteren sozialen Schichten Revals und ihre Deutung – Autorenregister – Register der geographischen und topographischen Namen – Register der Personennamen – Sach- und Wortregister. Tutv: Ariste, Paul, KjK 1974/8, lk 504–508./
270. *Johari, T. Nomen est omen. — Edasi 14.07.1972.
     /Asutusenimedest./
271. +*Jooni Türi kihelkonna ajaloost. — Türi tähtraamat 1930. (1929), lk 23–31.
     /Sh (perekonna)nimede panekust lk 26–27./
272. OU:*Joonuks, H(elmut). Tähtsate nimedega külad. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 248.
     /Maade ja linnade nimesid kandvatest küladest Eestis./
273. *Jugapuu, Mart. Keelepudrutused. — Tartu Riiklik Ülikool 07.02.1975; 14.03.1975.
     /Nimede Kreutzwald, Parrot, Neumann jt ortoeepiast. Kärbitult uuesti avaldatud (Mart Kadastiku nime all) kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 86–87./
274. *Juhatus perekonna-nimede muutmise asjus. — Õigus 1921, nr 4, lk 81–84; Päevaleht 26.04.1921, nr 108, lk 2.
     /Allk: K. P./
275. Juhendeid kohanimede kogumiseks. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 3. Tartu 1953, lk 4–8. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Emakeele Selts.)
276. Juhend kohanimede kogumiseks. Koostaja M. Norvik. Tallinn 1967. 32 lk. (ENSV TA. Emakeele Selts.)
277. OU:*Juhend kohanimede kogumiseks. Toim. Valdek Pall. Tallinn 1977. 28 lk. (ENSV TA. Emakeele Selts.)
278. *Juhised eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles ja vene pärisnimede kirjutamise kohta eesti keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими буквами и русских имен собственных эстонскими буквами. Projekt. Tallinn 1954. 28 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
     /Rööptekst vene k-s./
279. OU:*Juhised eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles. Правила передачи эстонских собственных имен русскими буквами. Tallinn 1959. 16 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
     /Kinnitanud ENSV ÜN Presiidium 26.09.1959. Rööptekst vene k-s./
280. Juhised hiina nimede kirjutamiseks eesti keeles. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 3/4 (1957), lk 350–354.
     /ESi komisjoni (A. Kask, E. Nurm, P. Nurmekund, E. Varep) poolt välja töötatud ja ESi juhatuse poolt 08.04.1957 kinnitatud kava, mis avaldatakse "mõttevahetuse korras"./
281. *Juhis eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими буквами. Tallinn 1957. 22 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
     /Kinnitatud ENSV ÜN Presiidiumi poolt 20.01.1956. Rööptekst vene k-s./
282. +Juhkam, Evi. Eestirootslastest. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 7, lk 394–408.
     /Sh eestirootsi kohanimedest./
283. *Jung, J(aan). Ueber die estnischen Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 52–57.
284. +*Jung, J(aan). Ueber die estnisch-lettische Sprachgrenze. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1879. Dorpat 1880, lk 66–73.
285. +*Jung, Jaan. Lääne mere maad enne Sakslaste seie tulekut. Läti Hendriku, Aknpeke ja teiste vana kirjade, kui ka Liber census Daniae järel kokku pandut. — Läti Hendriku Liivi maa kroonika ehk Aja raamat. Alguskirja järele välja annud J. Jung. Tartu 1881–1883. (4 vihku.)
     /Sh kohanimede võimalikke seletusi. Kn: Asti järv; Koiva./
286. *Jung, J(aan). Eesti kohanimede lõpp "vere". — Olevik 27.08.1884, nr 35, lk 1; 03.09.1884, nr 36, lk 1.
287. *Jung, J(aan). Noch etwas zur fer-Frage. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 39–46.
     /Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 90./
288. *Jung, J(aan). Esimene aruanne muinasaja kohtade teadustuste üle. — Eesti Postimees 11.03.1895, nr 10 eralisa, lk 2–3.
     /Ka üleskutse kohanimede kogumiseks. Seals. vastuväiteid J. Jungi arvamusele kohanimede asjus. (Allk: Kollanokk.)/
289. *Jung, J(aan). Esimene aruanne muinasaja kohtade teadustuste üle. — Olevik 28.02.1895, nr 9, lk 199–200.
     /Toimetuse järelsõnaga./
290. *Jung, J(aan). Kaheksas aruanne vanade kohtade ja nimede korjamise üle. — Sakala 18.10.1895, nr 42, lk 2; 25.10.1895, nr 43, lk 2.
291. *Jung, J(aan). Kolmas aruanne vanade kohtade nimede ja vanade matuste kohtade üle. — Sakala 24.05.1895, nr 21, lk 2.
292. *Jung, J(aan). Kolmas aruanne vanade matuste kohtade ja vanade kohtade nimede teatuste üle. — Olevik 16.05.1895, nr 20, lk 459–460.
293. *Jung, J(aan). Kuues aruanne vanade kohtade ja kohanimede üle. — Olevik 25.07.1895, nr 30, lk 702–703.
294. *Jung, J(aan). Kuues aruanne vanade kohtade ja kohtade nimede üle. — Sakala 02.08.1895, nr 31, lk 2; 09.08.1895, nr 32, lk 4.
295. *Jung, J(aan). Neljas aruanne vanaaja kohtade ja nimede teaduste üle. — Sakala 14.06.1895, nr 24, lk 2; 21.06.1895, nr 25, lk 1–2.
296. *Jung, J(aan). Neljas aruanne vanaaja kohtade ja nimede teadustuste üle. — Olevik 13.06.1895, nr 24, lk 558–559.
297. *Jung, J(aan). Seitsmes aruanne vanade kohtade ja nimede korjamise üle. — Sakala 13.09.1895, nr 37, lk 2.
298. *Jung, J(aan). Teine aruanne vanade kohtade ja kohtade nimede saatjatele. — Olevik 11.04.1895, nr 15, lk 340–341.
     /Toimetuse järelsõnaga./
299. *Jung, J(aan). Teine aruanne vanade kohtade ja kohtade nimede saatjatele. — Sakala 12.04.1895, nr 15, lk 1.
300. *Jung, J(aan). Teine aruanne kohtade nimede saatjatele. — Linda 1895, nr 15, lk 231.
301. *Jung, J(aan). Viies aruanne vanade matuste kohtade ja vanade kohtade nimede üle. — Olevik 20.06.1895, nr 25, lk 580; Sakala 28.06.1895, nr 26, lk 2.
302. *Jung, J(aan). Kümnes aruanne vanade nimede ja kohtade teatuste üle. — Postimees 18.01.1896, nr 14, lk 3.
303. *Jung, J(aan). Neljasteistkümnes aruanne vanade kohtade ja koha nimede üle. — Postimees 08.10.1896, nr 221, lk 3; 09.10.1896, nr 222, lk 3.
304. +*Jung, J(aan). Welches ist der Fluß Imera. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1895. Dorpat 1896, lk 110–113.
305. *Jung, J(aan). Üksteistkümnes aruanne vanade kohtade, nimede ja asjade üle. — Sakala 13.03.1896, nr 11, lk 2; 20.03.1896, nr 12, lk 2.
306. *Jung, J(aan). Viiesteistkümnes aruanne vana aja kohtade teatuste üle. — Postimees 18.04.1897, nr 86, lk 2.
307. *Jung, J(aan). Kaheksateistkümnes aruanne vanade kohtade teatuste üle. — Postimees 19.03.1898, nr 64, lk 3.
308. *Jung, J(aan). Mõnda muinasaja teaduse korjandusest. Toori ja Taara nimelistest kohtadest. — Olevik 05.01.1899, nr 1, lk 15–16; Saarlane 1899, nr 3.
309. +*Jung, J(aan). Natuke muinasajast. — Lihavõtte Album. 1900, lk 20–22.
     /Kn: Helle; Kääbas; Toori; Taara./
310. *Jung, J(aan). (Über estnische Ortsnamen mit den Worten "taara" und "Thor".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1899. Jurjew (Dorpat) 1900, lk 47.
311. *Jurkatam, J. Eesti pärisnimede kirjutamisest Vene keeles. — Oleviku Lisa 1889, nr 10, lk 145–146.
312. *Jurtšenko, Piret. Eesti hüüdnimed. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 22(98).
313. *Jurtšenko, Piret. Perekonnanimede kujunemine Euroopas. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 31 lk. (Nr 33/01.)
314. *Jurtšenko, Piret. Perekonnanimede kujunemine Euroopas. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 9(02).
315. *Juurikas, Jaana. Ettevõtete nimedest. Kursusetöö. Juhendaja Sven Maanso. TPÜ, Tallinn 1994. 18 lk. (Nr 5/94.)
316. *Juursalu, A. Meri, asulad, kohanimed. — Nõukogude Hiiumaa 01.11.1966.
     /Hiiumaa kohanimede päritolust./
317. *Jõgever, Jaan. Mis kõnelevad Liber Census Daniae (Daani hindamise raamatu) kohanimed Eesti rahva minevikust. — Eesti Kirjandus 1913, lk 156–168.
318. +*Jõgever, Jaan. Vanemad Eesti keele kirjutatud hallikad ja Liber Census Daniae. — Eesti Kirjandus 1913, lk 115–119.
319. *Jõgi, M. Kust sai Hiiu jaam endale nime? — Harju Elu 14.10.1967.
320. *Jõgi, M. Millest sai Hiiu jaam oma nime. — Nõukogude Hiiumaa 26.12.1967.
321. Jõgi, Olev. Veel vanadest kohanimedest. — Sirp ja Vasar 10.10.1986, nr 41, lk 4.
     /Kuressaare nime taastamise vajadusest. Ka maakonnanimedest./
322. Jõustunud nimeseadus korrastab nimepaneku reegleid. — Eesti Päevaleht 31.03.2005.
     /31. märtsil 2005 jõustus nimeseadus./
323. +##*Jäger, E.; Bong, O. Das Atlas von Livland des Ludwig August Graf Mellin. Nordostdeutschen Kulturwerk, Lüneburg 1972.
     /Mellini atlase järeltrükk./
324. +*Jälle aasta Emakeele Seltsi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 254–256.
     /Sh 03.05.1971 arutas ESi toimkond oma laiendatud koosolekul NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse reegleid eesti nimede kirjutamiseks vene transkriptsioonis; selle järgi laienevad ENSV-s kehtivad reeglid üleliidulisse kartograafiasse./
325. +Jänese, Katrin. Seminar maailma kõrgkoolide eesti keele õpetajatele. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 855–856.
     /27.–28.06.2006 seminar Elva lähedal Waide motellis teemal "Muutuv keel". Sh Peeter Päll nimede muutumisest./
326. *Järv, Ants. Kohanimede transkriptsioon ajakirjanduses. II k töö. Tartu 1951. 74 lk. (Nr 312.)
327. +*Järv, J. Paraaditsevast keelepruugist. Miks lihtsalt, kui keeruliselt võib. — Sirp ja Vasar 26.01.1968, lk 6.
     /Sh asutuste ülipikkadest nimedest./
328. OU:+Järv, Risto. Sehvtjeviiten ja seitse tõdemust. Isikunimedest muinasjuttudes. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 6, 7, lk 442–454, 549–557.
     /Tegelasnimed eesti imemuinasjuttudes./
329. *Järve, Linda. Nuustakul ja kaugemal. — Noorus 1976, nr 2, lk 18–21.
     /J. Simmi keeleekspeditsioonidest./
330. *Järvemägi, Maarika. Hüüdnimed 9.–11. klassis. Õpilasettekanne Värska keelepäeval. — ES 21.04.1988.
331. +Järvet, Arvo; Kask, Ilmar. Eesti maastikud alt- ja pealtvaates. — Eesti Loodus 1998, nr 8, lk 347–349.
     /Eesti maastikuüksused ja nende nimed. Summary: Estonian landscapes seen from below and from above, p. 384./
332. *Järveveer, Angelika. Mõnda Setomaa perekonnanimedest. Perekonnanimede panekust Eestis. — Minevikumälestusi. III. Põlvamaa kodulookogumik. Põlva 2005, lk 55–61.
333. +*Jätkame juttu keelest . — Sirp ja Vasar 03.03.1961, lk 3; 31.03.1961, lk 3.
     /Sh J. Oja "Pisut geograafiat" jm./
334. *Jürgenson, Leo. Polütehnika Instituut ja Polütehniline Instituut. — Sirp ja Vasar 19.03.1971, lk 5.
335. *Jürine, Robert. ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Vaba Maa 28.12.1920, nr 297, lk 4.
     /Rets. Väga kriitiline, eriti kohanimede suhtes./