EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 1960–1964

1960:

1. OU:Ambus, Ada. Lõuna-eesti kohanimesid Pihkva kroonikais. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 12, lk 736–743.
   /Kn: Emajõgi; Karksi; Kastre; Kirumpää; Meeksi; Mehikoorma; Mõhu; Otepää; Piusa; Ruhja; Rõngu; Soopoolitse; Sänna; Taheva; Tartu (Jurjev); Uue-Kastre; Vana-Roosa; Varstu; Vastseliina; Viljandi./
2. *Arens, Ilmar. Ett korrektiv till den estniska kynöforskningen. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi toimetused / Studier utgivna av Svensk-Estniska Samfundet. Vol. 15, Ny följd 6. Lund 1960, lk 123–135.
   /Koha- v isikunimedest??/
3. OU:*Ariste, P(aul). Cozzo. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 479–481.
   /Kohanime tähendusest ja päritolust. Vt ka T. Saar 1960./
4. OU:*Arumaa, P. Emajõgi ja Lund. — Virittäjä 64 (1960), lk 307–310.
   /Résumé: Emajõgi et Lund./
5. ##*Arumaa, P. Emajõgi ja Lund. — Vironseppo. Juhlakirja Julius Mägisten 60-vuotispäiväksi 19.12.1960. Helsinki 1960, lk 75–78.
   /Varem ilmunud: Virittäjä 64 (1960). Résumé: Emajõgi et Lund./
6. *Astramskas, E. Ilgas ar trumpas balsis. — Literatūra ir menas 01.01.1960.
   /Pikad ja lühikesed vokaalid eesti ja soome nimede transkribeerimisel./
7. +*Elisto, Elmar. Kas tegeliku arenemise poolt või vastu? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 690–693.
   /1960. a ÕSi kohanimeortograafia kriitikat; ka eesnimedest./
8. *(Evestus, E.) Kuidas tekkis Ruubi jõe nimetus. Rahvasuust üles kirjutanud E. Evestus. — Kolhoosi Tõde 09.02.1960.
   /Muistend./
9. *Heuer, H. Tartu asutuste ja ettevõtete nimed. — Edasi 13.01.1960.
10. *Jaanus, Endel. Isikunimedest tulenenud kohanimesid. — Uus Tee 25.02.1960; 29.03.1960; 10.05.1960; 25.06.1960; 28.07.1960.
11. *Jaanus, Endel. Laguja. (Pisut toponüümikat.) — Uus Tee 10.11.1960.
12. *Kaal, Helju. Kogugem koduümbruse kohanimesid. — Edasi 25.10.1960.
13. *Kaalep, Ain. Hispaania keelt silmas pidades. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 491.
    /Pärisnimede hääldamisest./
14. OU:*Kaalep, T.; Nurmekund, Pent. Hiina pärisnimede kirjutamine ladinatähelises kirjaviisis. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 6, lk 351–355.
    /Ajakirjas "Sovetskoje Krajevedenije" avaldatud tabeli tutvustus, näiteid uues kirjaviisis./
15. *Kindlam, Ester. Kas Aafrika maades või Aafrikamaades? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 12, lk 751.
16. *Kindlam, Magnus. Ühest vaieldavast keeleküsimusest. — Sirp ja Vasar 01.07.1960, lk 6.
    /tsaari-Venemaa./
17. *Koduloomade nimede kogumisest. Tartu 1960. 7 lk. (ENSV TA. Emakeele Selts. Keeleline ülesanne. Nr. 18.)
18. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1960, nr 1, lk 54.
    /Sh nimede Mai, Kai käänamisest./
19. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1960, nr 2, lk 107–109.
    /Sh suur ja väike algustäht kohanimedes./
20. *Mark, R. Kuidas Harmi mõis endale nime sai. — Ühistöö 16.04.1960.
21. OU:*Must, Hildegard. Lühike ülevaade eestlaste eesnimedest. — Virittäjä 64 (1960), lk 372–378.
    /Summary: A short Survey of Estonian Christian Names./
22. ##*Must, Hildegard. Lühike ülevaade eestlaste eesnimedest. — Vironseppo. Juhlakirja Julius Mägisten 60-vuotispäiväksi 19.12.1960. Helsinki 1960, lk 140–146.
    /Varem ilmunud: Virittäjä 64 (1960). Summary: A Short Survey of Estonian Christian Names./
23. OU:*Must, Hildegard. Pühakunimed eesti naiste nimedena. — Korporatsioon Filiae Patriae 1920–1960. New York 1960, lk 84–90.
24. *Norvik, Madis. Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut kohanimede kogujana ja uurijana. Ettekanne Tartus. — ES 20.03.1960.
25. OU:Norvik, Madis. Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut eesti kohanimede kogujana ja uurijana. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 25–38.
    /Резюме: Роль Общества родного языка и Института языка и литературы Академии наук Эстонской ССР в собирании и исследовании эстонской топонимики, с. 37–38./
26. +Nurm, Ernst. Normimuudatustest ja -täpsustustest "Õigekeelsuse sõnaraamatus". — Keel ja Kirjandus 1960, nr 7, lk 416–424.
    /Sh võõrkohanimede ortograafiast: häälduspäraste nimede rühmad, hiina, vene ja kreeka nimede kirjutamine, käändumatud omadussõnad./
27. OU:Nurm, Ernst. Soome nimede kahesuguse käänamise puhul. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 303–304.
    /Vastuseks A. K. kirjale Pühajärvelt. Pooldab "eestipärast" käänamist, nt Aaltonenile./
28. Nurmekund, Pent. Miks kirjutatakse Ho Ši Min? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 695.
    /Vietnami nimede kirjutamisest, Ho Ši Min p.o. Ho Chi Minh. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 55./
29. *Ojasson, Oskar. Eesti perekonnanimede käänamisest. — Nõukogude Õpetaja 23.01.1960.
30. *Ojasson, Oskar. Eesti perekonnanimesid käänakem eestipäraselt. Ettekanne Tartus ja Tallinnas. — ES 28.02.1960; 27.03.1960.
31. OU:*Ojasson, Oskar. Veel perekonnanimede käänamisest. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 693–694.
    /Toimetuse märkusega./
32. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede kogumisest ja uurimisest. — Kodumurre 2. Tallinn 1960, lk 19–22.
    /Põgus põhinõuete sissejuhatus, vajalikkuse põhjendus./
33. OU:Pall, Valdek. Liitsõnalistest kohanimedest põhisõnaga saar. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 39–47.
    /Резюме: О составных географических названиях, второй частью которых является слово saar ’остров'./
34. *Puudersell, P. Anumägi. — Valga Kommunist 06.05.1960.
    /Rahvapärimusi mäe nime tekke kohta./
35. *(Raģe, Silvija). Norādījumi par citvalodu īpašvārdu pareizrakstību un pareizizrunu latviešu literārajā valodā. I. Igauņu valodas īpašvārdi. Sastādījusi S. Raģe. Latvijas PSR Zinātņu Akadēmijas izdevniecība, Rīgā 1960. 95 lk.
    /Eesti nimede läti transkriptsiooni juhised. Üldsoovitused, eesti häälikute vasted, nimede grammatikalisatsioon, tuntumate koha- ja isikunimede loendid, eesti nimedes esinevate sõnade loend./
36. *Saks, Edgar V. Aestii. An analysis of an ancient civilization. Studies in the ur-European history. Part 1. Montreal-Heidelberg 1960. 300 lk.
37. *Tael, E(vi). Võõrnimede poolitamisest. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 303.
38. +*Tarand, Helmut. Ebatavalist sõnade ajaloost. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, 9, lk 491–492, 567.
    /Sh nimest Linda./
39. +*Valle, N. Isikunimed sõnavara allikana. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 695–696.
40. *Viiding, Mari. Perekonnanimede käänamine eesti keeles. Võistlustöö. Tartu 1960. 75+6 lk.
    /TÜ rmtk-s./
41. *Viigi, A. Mõnedest Voore kohanimedest. — Kolhoosnik 28.04.1960.
42. +Viires, Paul. "Õigekeelsuse sõnaraamatut" lehitsedes. — Sirp ja Vasar 23.09.1960, nr 39.
    /Sh soovitab nimekujusid Borodinoo, Berezinaa jm./
43. +Vilbaste, Gustav. Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 121–131.
    /Sh kohanimedest lk 127–128, ka Salme ja Sulevi nime tekkest. Резюме: О языке и фольклоре эстонцев, проживающих на Кавказе, с. 131./
44. *Vingissar, Endel. Üld- ja pärisnimi eesti keeles. Diplomitöö. Tartu 1960. 154 lk. (Nr 832.)

1961:

1. OU:*Ariste, Paul. Natuke tarvast. — Eesti Loodus 1961, nr 4, lk 253–254.
   /Sõnast tarvas moodustatud kohanimesid./
2. +Ariste, Paul. Ületaotlusest (eriti vadja keeles). — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 3–10.
   /Rahvaetümoloogilisest sõnade ja nimede teisenemisest, valest rõhust (Dvigaatel, Vamboola) jm. Резюме: Гиперизм (главным образом, в водском языке), с. 10. Kn: Torma; Saara t (Rap)./
3. +*Jätkame juttu keelest . — Sirp ja Vasar 03.03.1961, lk 3; 31.03.1961, lk 3.
   /Sh J. Oja "Pisut geograafiat" jm./
4. *Kaal, Helju. Ettekanne eesti eesnimedest. — Õhtuleht 04.03.1961.
   /ESi ettekandekoosolekul 05.03.1961./
5. +*"Keele ja Kirjanduse" ringküsitlusest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, 2, lk 41–46, 109–115.
   /Uue ÕSi ilmumise puhul, sh kommentaare võõrkohanimede kohta: H. Meriste, H. Sepamaa, A. Kaalep (kreeka, türgi-tatari, hiina jm nimed)./
6. *Luksep, S. Kidakeelsuse kindel varjupaik. — Sirp ja Vasar 10.02.1961, lk 2.
   /Asutuste ja ettevõtete nimedest./
7. *Mitu linna on meie rajoonis? — Kommunismi Koit 17.01.1961.
   /Rahvapärimustega seotud kohanimedest Väike-Maarja rajoonis./
8. OU:*Mutt, Oleg. Vana-inglise kirjalikes mälestistes leiduvatest est- ja finn-elemendiga nimedest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 12, lk 736–743.
9. *Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1958–59. Estland. — Onoma 9 (1960–1961), lk 226–230.
10. *Norvik, Madis. Kohanimedest ja nende kogumisest. — Tee Kommunismile 14.11.1961.
11. +Nurm, Ernst; Raiet, Erich; Kindlam, Magnus. "Õigekeelsuse sõnaraamatu" arvustuste puhul. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 9, lk 553–565.
    /Sh vastused E. Elistole ja kreeka nimede kirjutusviisi põhjendus, valik uusi võõrkohanimesid. Toimetuse järelsõnaga./
12. *Nurme, J. Kuidas Laukna küla nime sai? — Kolhoosi Tõde 16.12.1961.
    /Märjamaa rajoonis./
13. Nurmekund, Pent. Miks Rabindranath Tagore? — Keel ja Kirjandus 1961, nr 10, lk 629.
    /India nimede originaalkujude edasiandmise kaitseks: Ravindranath (Robindronath) Thakur (Thaakur) jm./
14. *Pall, Valdek. Kohanimede arenemisest ja uurimisest. Ettekanne Tartus. — ES 19.02.1961.
15. OU:*Pall, Valdek. Kohanimedest ja nende uurimisest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 4, lk 217–223.
16. OU:Pall, Valdek. Veekogude nimedest endisel Põhja-Tartumaal. — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 74–85.
    /Резюме: О названиях рек и озер в северной части бывшего уезда Тартумаа, с. 85. Kn: Amme; Kivijärv; Kääpa jõgi; Loksa; Nõva; Pedasi; Pedja; Peipsi; Saadjärv./
17. OU:*Palli, Heldur. Eesti isikunimede kasutamisest meie rahva vanema ajaloo (XIII-XVI saj.) uurimisel. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 10, nr 2 (1961), lk 132–143.
    /Резюме: Об использовании имен собственных при изучении древней истории (XIII-XVI вв.) эстонского народа. Referat: Die estnischen Personennamen in der Erforschung der älteren Geschichte (13.-16. Jh.) unseres Volkes./
18. OU:*Palli, Heldur. Mida kõnelevad isikunimed eestlaste usust XIII-XVI sajandil. — Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik. II. Tallinn 1961, lk 108–127.
19. *Roos, Eduard. Eesti eesnimed ja nende uurimise ülesanded. Ettekanne Tartus. — ES 02.04.1961.
20. OU:Roos, Eduard. Eesti muistseist isikunimedest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 6, lk 341–352.
    /Vanimate nimede allikad, nende liigitus ja päritolu./
21. *Roos, Eduard. Jooni eesti eesnimede ajaloost. Ettekanne Tallinnas. — ES 09.04.1961?.
22. *Saar, L. Muistend Viieristist. — Kommunismi Ehitaja 25.05.1961.
    /Nimetuse tekkimisest./
23. OU:*Saar, Theodor. Lisaks Cozzo'le. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 9, lk 547.
    /Vt Ariste 1960./
24. +Saari, Henn. Kolm ortogrammi. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 5, lk 310–311.
    /Sh hiina nimede uuest kirjaviisist tulenevalt Jiang-Jieshi – tsjangtsješiilased, mitte jiangjieshiilased ega tšiankaišistid./
25. *Saari, Henn. Üks õige, mis on vale. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 8, lk 497–498.
    /Isikunimede käänamisest./
26. +*Valle, N. Ebatavalist sõnade ajaloost. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 2, lk 117.
    /Sõnad lugemisvigadest, sh Emmaste./
27. +Veski, Johannes Voldemar. Kreeka ja ladina sõnavara omavahelisest suhtumusest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, lk 37–41.
    /Sh kreeka nimede ladinapärase transkriptsiooni põhjendus, vastuseks E. Nurmele, kes pooldab eestipärast transkriptsiooni./
28. OU:*Viires, A(nts). Kalevi sõnapere. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 11, lk 668–676.
29. *Viires, Ants. "Kalevi" sõnaperest. Ettekanne Tartus. — ES 23.04.1961.
30. *Vilu, Endla. Eesti kohanimede päritolust. III k töö. Tartu 1961. 95 lk.
31. *Vingissaar, V. Ettekanne eesti eesnimede kohta. — Nõukogude Õpetaja 08.04.1961.
    /ESi koosolekul 02.04.1961./
32. *Õunapuu, K. Mõnedest kohanimedest Eesti NSV-s. — Eesti Loodus 1961, nr 2, lk 122–123.
33. OU:*Альтин, Л. Э. Некоторые топонимические наименования на острове Пийриссааре. — Труды по русской и славянской филологии 4. Ученые записки ТГУ, вып. 104. Тарту 1961, lk 272–276.
34. OU:*Норвик, М. К. Изменения в эстонской топонимике (по историческим причинам). — Всесоюзное совещание по вопросам финноугорской филологии. 26-30 июня 1961 г. Тезисы докладов. Петрозаводск 1961, lk 109–111.

1962:

1. *Aas, R. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 30.08.1962.
   /Vastukaja, vt Anti ÕL 16.07.1962./
2. *Anti, A. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 16.07.1962.
   /Asutuste, organisatsioonide ja tänavate nimedest. Vastukaja: Aas ÕL 30.08.1962./
3. OU:Karma, T(õnu). Mida teha läti nimedega? — Keel ja Kirjandus 1962, nr 9, lk 539–549.
   /s-lõpuliste nimede probleem, läti kirjaviisi ajaloost./
4. *Kas teate, kuidas on kohanimed kujunenud? (Etümoloogilist materjali kasutamiseks maailmajagude geograafia õpetamisel.) — Nõukogude Õpetaja 06.10.1962; 13.10.1962.
   /Eesti või välismaa kohanimedest??/
5. OU:*Kindlam, Ester. Perekonnanimede käänamisest. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 11, lk 665–678.
   /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 118–137./
6. OU:Koit, Enn. Valjala kohanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk 229–237.
   /Резюме: Топонимика Вальяла, с. 237. Kn: Valjala; Vanalõve; Uuelõve; Ariste; Jursi; Jõgise; Kalju; Kallemäe; Kirikuküla; Kogula; Koksi; Kuiste; Kõnnu; Kõriska; Lasma; Rahu; Tõnija; Ure./
7. OU:Läti nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, 9, lk 468–471, 538–539.
   /ÕSi 1960. a reegli (nimetava lõpp -s, -š, -is ära jätta) arutelu: V. Helde (468–469), P. Ariste (469–471), A. Kaalep (538–539), S. Raģe (539). Keele ja Kirjanduse ringküsitlus. Vt ka Karma 1962./
8. *Matvejev, A. Põhja-Vene kohanimede substraadist. Ettekanne Tartus. — ES 22.04.1962.
9. +*Murel, V(irma). Vene asustusest Peipsi läänerannikul XVII sajandil. — Geograafia-alaseid töid. TRÜ toimetised. Vihik 128. Tartu 1962, lk 142–149.
10. OU:*Must, Hildegard. The Names of the Apostles as Estonian Christian Names. — Names. Journal of the American Name Society 10 (1962), lk 260–264.
11. *Mäetagas, Ed(uard). Nimede moonutamisest. — Sirp ja Vasar 16.02.1962, lk 6.
    /Võõrnimede kirjutamisest kinomaterjalides./
12. OU:*Norvik, Madis. Koha- ja loomanimede uurimisest. — Materjale kodu-uurijate ajalooalaseks seminarkokkutulekuks Tõrvas 7.–14. juulini 1962. a. Tallinn 1962, lk 43–45.
13. OU:Norvik, Madis. Kohanimedest Koka-, Koke-, Koki. — Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk 75–86.
    /Резюме: Местные названия со словами Koka-, Koke-, Koki-, с. 85–86. Kn: Keri./
14. Norvik, Madis. Nõuandeid kohanimede kogumiseks ja kaastöö vormistamiseks. — Kodumurre 3/4. Tallinn 1962, lk 70–89.
15. *Norvik, M(adis). Toponüümikanädala märkmeid. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, lk 510–511.
    /Ülevaade 15.-18.05.1962 Moskvas peetud kahest toponüümikateemalisest konverentsist./
16. *Nurm, Ernst. Eesti ja vene nimede vastastikusest edasiandmisest. — Nõukogude Õpetaja 02.06.1962; 09.06.1962.
17. *Ojasson, Oskar. Kuidas normeerida erilaadsete eesti perekonnanimede käänamist. Ettekanne Tallinnas. — ES 14.01.1962.
18. *Ojasson, Oskar. Kuidas normeerida erilaadsete eesti perekonnanimede käänamist. — Nõukogude Kool 1962, nr 5, lk 357–362.
19. *Ojasson, Oskar. Võõrkeelsete pärisnimede kirjutamisest ja deklineerimisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 28.10.1962.
20. OU:Roos, Eduard. Eesti eesnimede ajaloost XIX ja XX sajandi vahetusel. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 7, lk 412–421.
    /Vanema kihi laennimed, puhteesti nimede taastulek./
21. *Roos, Eduard. Põltsamaa ümbruskonna eesnimedest XVI sajandil. — Kiir 30.12.1962.
22. *Tolmusk, J. Miks Setumaa? — Koit 13.01.1962.
    /Nime tekkeloost./
23. *Varep, Endel. Loodus ja kohanimed. — Raadioleht 11.03.1962, nr 11.
    /Nende päritolust ja seosest loodusega./
24. +Veski, Johannes Voldemar. Kriitilisi märkmeid "Õigekeelsuse sõnaraamatu" kohta. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 2, lk 89–96.
    /Sh kohanimede kirjutusviisi kriitikat lk 95./
25. *Vilbaste, Gustav. Koguge hüüdnimesid! — Kodumurre 5. Tallinn 1962, lk 79–81.
    /Küsitluskava./
26. *Välja, L. Millest sai nimetuse Mustallikas? — Kolhoosi Tõde 20.03.1962.
27. OU:*Wieselgren, Per. Estlandssvenskt namnskick. — Svio-Estonica XV. Lund 1962.
28. OU:Wieselgren, Per. Ormsö ortnamn och bebyggelsehistoria. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi XLI. Lund 1962. 233 lk.
    /Sisu: Förord – Inledning – Drag ur Ormsö bebyggelsehistoria och översikt av invånarnas namnskick 1550–1850 – Gårdnamn. Sammanfattande översikt. Förnamn i gårdnamnen – Byar och boställen kort före utvandringen till Sverige – Ägonamn – Naturnamn – Samfärdselns namn – Ortnamnens ordförråd – Ortnamnsregister – Slutord./
29. *Альтин, Л. Э. О топонимике острова Пийриссааре. — Прибалтийская межвузовская диалектологическая конференция по изучению русских говоров. Вильнюс 1962, lk 7.
    /Teesid./
30. OU:*Палль, В(алдек). Об изучении эстонской топонимики. — Вопросы финно-угорского языкознания. К 70-летию со дня рождения члена-корреспондента АН СССР Д. В. Бубриха. Москва–Ленинград 1962, lk 154–160.

1963:

1. OU:Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 4, lk 219–224.
   /Sh vere-lõpuliste nimede käsitelu ajaloost. Oletab lähtumist pere-lõpust, osalt ka -veere'st./
2. *Ariste, P(aul). Lauri Kettunen surnud. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 4, lk 253–254.
   /1885–1963./
3. OU:*Ariste, Paul. Veelgi vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 474–475.
   /Vt Alvre KjK 1963/4./
4. OU:*Ariste, Paul. Ühest perekonnanimest ja sellega liituvaist küsimustest. — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 58–62.
   /In: Veske; Veski./
5. OU:Eduard Roos 60-aastane. — Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn 1963, lk 225–226.
6. *Häda võõraste nimedega. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 627–628.
7. *Kuningas, Oskar. Kuidas kirjutada moldaavia pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 17.05.1963.
   /Vt ka Kurtna SV 1963./
8. *Kurtna, Aleksander. Veel kord moldaavia koha- ja pärisnimede edasiandmisest. — Sirp ja Vasar 13.12.1963.
   /Vt Kuningas SV 1963./
9. *Meriste, Henno. Nimemuredest ja sõnavaevadest. — Sirp ja Vasar 30.08.1963.
   /Kauplustele nime panekust (numbrite asemel), kohanimede vormist neis nimedes (jutumärkidega või ilma, ees või järel). Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 17–18./
10. +*Minimus, Leo. Kus kümned keele nimel koos olid. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 1, lk 48–51.
    /Ajakirjanike Liidu keelekoosolekute kohta. Sh põgusalt vajadusest anda pro forma VÕKi poolt ladinatäheliste nimede kirjutamise üldreeglid. (L. M. = Henn Saari.)/
11. *Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1960. Estland. — Onoma 10 (1962–1963), lk 60–64.
12. *Norvik, Madis. Kohanimedest. — Pioneer 1963, nr 8, lk 29–31.
13. OU:*Norvik, Madis. Miks on Järvemaa asemel Järvamaa? — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 224–228.
14. +*Nurm, Ernst. Kaks keelealast konverentsi Moskvas. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 12, nr 3 (1963), lk 307–308.
    /Sh 04.-05.06.1963 pärisnimede ortograafia küsimustes./
15. OU:Nurmekund, Pent. India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn 1963, lk 54–62.
    /Nimede otsetranskriptsiooni ettepanekud. Vastukaja: vt Hallap KjK 1965/1. Резюме: Правописание индийских и арабских имен собственных, с. 62./
16. OU:*Pall, Valdek. Imukvere, Raigastvere, Vaidavere. — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 229–239.
17. *Pall, Valdek. Kas teie kodumurde esineb sõna hiis? — Kodumurre 6. Tallinn 1963, lk 41.
    /Küsitluskava./
18. *Raiet, E(rich). Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 512.
    /Läti isikunimede õigekirjutusest./
19. OU:*Rajandi, Edgar. Elisabet(h) ja selle lühendid. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 11, lk 690.
20. OU:*Rajandi, Edgar. Kaks praegust eelisnime. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 2, lk 109–110.
    /In: Andres; Ülle./
21. OU:*Rajandi, Edgar. Kui palju on eesnimesid? Mesilane nimeks. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 5, lk 303–304.
22. OU:*Rajandi, Edgar. Nimevähesusest XVIII sajandi esimesel poolel. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 3, lk 177–178.
    /Ambla sünniregistrite andmeil 1711–1760./
23. OU:*Rajandi, Edgar. Paabu päritolu. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 9, lk 556–557.
24. OU:*Rajandi, Edgar. Piret. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 628.
25. OU:*Rajandi, Edgar; Toom, H(arriette). Tiiu ja Tiit. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 7, lk 435–436.
26. OU:*Roos, Eduard. "Kalevipoja" Linda. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 464–473.
27. OU:*Roos, Eduard. Läti Henriku Lyndanise ja "Kalevipoja" Lindanisa. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 605–612.
28. *Saar, T(heodor). Kohanimed ja muistendid mineviku valgustajaina. — Pärnu Kommunist 19.11.1963.
29. *Saari, Henn. Pärisnime mõiste. Diplomitöö. Tartu 1963. 169 lk. (Eesti k kateeder. Nr 890.)
    /Nimeteooriast./
30. *Suri professor Lauri Kettunen. — Rahva Hääl 28.02.1963.
    /Teade./
31. OU:*Tiik, Leo. Ühest kohanimest loodusteaduslikus aspektis. — Eesti Loodus 1963, nr 4, lk 245–247.
    /Kn: -pääks; -peaks; -peks./
32. *Villberg, Heino. Küll on keeruline! — Sirp ja Vasar 30.08.1963.
    /Ettevõtete nimetustest./

1964:

1. *Andresen, Nigol. Ajaloolise nime asendamisest. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 3, lk 169.
   /??/
2. Ariste, Paul. Baabino ehk Jarvigoištšülä. (Ühest vadja külanimest.) — Emakeele Seltsi aastaraamat X. Tallinn 1964, lk 167–172.
   /Ka teistest kohanimedest vadja ja vene kasutuses; vadja ja eesti kohanimede rööpsustest (Jõepära, Katela, Kõnnu, Mahu, Rutja jt). Резюме: Бабино или Jarvigoištšülä, с. 172./
3. *Ariste, Paul. Vadja kohanimedest. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 20.12.1964.
4. *Ebber, Ilmar. Kas "Pirita" tähendab jõge, kino, kauplust või pesupulbrit. — Sirp ja Vasar 04.09.1964.
   /Nimepanekust./
5. *Eesti kohanimedest Saksa okupatsiooni ajal. — Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. Tallinn 1964, lk 74–75.
   /Ajalehest Välis-Eesti 17.08.1952. Kohanimede baltistamisest./
6. +*Eesti NSV järvede nimestik. Koostanud I. Kask. Tallinn 1964. 223 lk.
7. *Elisto, Elmar. Keelekaja. — Õhtuleht 13.11.1964.
   /Kreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni koosolekult./
8. *Gustavson, Heino. Kuidas tõlkida tänavate nimesid võõrkeeltesse. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 2, lk 112.
9. *Kaalep, Ain. Jean Paul Marat' nimi eestlaste suus. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 3, lk 173.
   /Toimetuse järelmärkusega./
10. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Kommunismiehitaja 03.12.1964.
    /Kaali ümbruskonna kohanimedest./
11. Káposztai, Erzsébet. Derceni hüüdnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat X (1964). Tallinn 1964, lk 259–264.
    /Taga-Karpaatia ungari külas Dercenis e Drissinos kasutatavatest hüüdnimedest. Резюме: Дрисинские клички, с. 264./
12. *Kapsa- ja keelepirukatest . — Pärnu Kommunist 17.03.1964.
    /Pärnu tänavate ja asutuste vigastest siltidest./
13. +Karupää, Leo. Otepää pikk ajalugu. Kust Nuustaku sai oma nime. — Meie Elu 27.02.1964, nr 9, lk 6.
    /Pms ajaloost, ent ka Nuustaku nime tekkest (olevat nime saanud sellest, et 19. saj seal pähkleid korjati (sks Nusstag 'pähklipäev'). Juttu ka Otepää linnaosadest jm-st. Varem ilmunud Eesti Päevalehes (Stockholmis)./
14. *Kindlam, Ester. Mõnede perekonnanimede tüvevokaalist. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 4, lk 240–241.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 137–140./
15. OU:*Kivi, Aleksander. Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 6, 7, lk 334–338, 399–411.
    /Vt ka Saari KjK 1964/10 ja Krusten KjK 1965/1./
16. Lagman, Edvin. Estniska ortnamn i estlandssvensk form. — Svio-Estonica. Studier utgivna av Svensk-estniska samfundet. Vol. XVII. Lund 1964, lk 3–25.
    /Eestikeelsete kohanimede mugandused eestirootslastel./
17. OU:*Lagman, Edvin. Ortnamn och terrängord i Estlands svenskbygd. — En bok om Estlands svenskar 2. Kulturföreningen Svenska Odlingens Vänner, Stockholm 1964, lk 9–125.
18. *Liivak, Gerhard. Liihtenštein ja teised. — Sirp ja Vasar 14.02.1964.
    /Kohanimede õigekeelsusest./
19. *Lukk, K. Mida tähendab kohanimi Räpina? — Koit 24.11.1964.
20. *Meriste, Henno. Turmtuld nimelohede pihta! — Sirp ja Vasar 12.06.1964.
    /Asutuste nimedest, silplühenditest jm. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 25–26./
21. +*Minimus, Leo. Järelehüüd fantasmidega. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 619–621.
    /Tegevuse lõpetanud VÕKi probleemidest, sh läti s-i küsimusest./
22. OU:*Must, Hildegard. Trends in Estonian Name-giving from 1900–1945. — Names. Journal of the American Name Society 12 (1964), lk 42–51.
23. OU:Mägiste, Julius. Om svenska och svenska 1600-talsbesittningars ortnamn i estniskt skriftspråk. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. XVII. Lund 1964, lk 131–136.
    /Piibliväliste kohanimede mugandused Rootsi-aegses vanas kirjakeeles./
24. *Mägiste, Julius. Zum Volkschaftsnamen Lappe, lapp, (fi) lappi, lappalainen. — Språkliga Bidrag, vol. 4. Nr. 19. Lund 1964.
25. *Norvik, Madis. Millest jutustavad eesti kohanimed? Ettekanne kesklektooriumis Tallinnas. — ES 12.03.1964.
26. *Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 22.11.1964.
27. *Ojasson, O(skar). Võõrpärisnimede kirjutamisest ja deklineerimisest eesti keeles. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 52–56.
    /Pooldab üldiselt häälduspärasemaid kirjapilte. Don-tüüpi nimede käänamisraskused./
28. *Pall, Valdek. Eesti kohanimede kujunemisest. Ettekanne keelepäeval Märjamaal. — ES 26.04.1964.
29. *Pall, Valdek. Jõgeva rajooni kohanimedest. Ettekanne keelepäeval Jõgeval. — ES 27.03.1964.
30. OU:*Pall, Valdek. Lullikatku. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 9, lk 560.
31. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (1). — Keel ja Kirjandus 1964, nr 12, lk 752.
    /Kn: Lähte; Puhtaleiva./
32. *Puu, A. Kirjutagem kohanimed eestipäraselt. — Võitlev Sõna 28.03.1964.
    /Ärvita ja Ämbra. Paide rajoon./
33. OU:*Rajandi, Edgar. Eesnime mõistest iseseisva nime ja variandi eristamise seisukohalt. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 2, lk 113-114.
34. *Rajandi, Edgar. Eestlaste eesnimedest. Ettekanne kesklektooriumis Tallinnas. — ES 05.10.1964.
35. OU:*Rajandi, Edgar. Endel ja Endla. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 4, lk 242–243.
36. OU:*Rajandi, Edgar. Ene ja Eneken. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 1, lk 52.
37. OU:*Rajandi, Edgar. Tänapäeva eesnimedest. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 5, lk 271–278.
38. OU:*Rajandi, E(dgar); Toom, H(arriette). Leida, Leili ja Maimu autorsusest. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 628–630.
39. *Raudsepp, Ernst. Kohanimede kogumisest end. Tori kihelkonnast. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 14.05.1964.
40. *Roomet, E. Millest jutustavad kohanimed? — Küsimused ja Vastused 1964, nr 9, lk 36–41.
    /Tekkimisest ja tähendustest./
41. OU:Saar, Theodor. Kihnlaste eesnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat X. Tallinn 1964, lk 227–246.
    /16. saj-st tänapäevani; meeste ja naiste nimede loend koos daatumitega. Ka nimepanekutavadest ja nimede sagedusest. In: Jõnn. Kn: Asalaid./
42. *Saari, Henn. Mis on nimi? Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 12.04.1964.
43. OU:*Saari, Henn. Pisuke lisa Tallinna mäenimedele. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 630–631.
    /Kn: Laagna mägi./
44. Stoebke, Detlef-Eckhard. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. Nord- und osteuropäische Geschichtsstudien. Band IV. Leibniz-Verlag, Hamburg 1964. 181? lk.
    /Sisaldab rikkalikult ka eesti isikunimede käsitlusi. Sisu: Einleitung – Die Namensammlung – Die gemeinsamen ostseefinnischen Namenelemente als Bestandteile eines urfinnischen Namensystems – Der Aufbau des urfinnischen Namensystems: Das Verhältnis zwischen ein- und zweigliedrigen Personennamen, Lautliche Erscheinungen, Suffixe, Wortarten und Kompositionstypen, Wechselnde Stellung der Namenglieder, Bedeutungsinhalte, Resümee und Schlußbemerkungen – Register: Personennamen fremder Herkunft, Die bei Forsman erwähnten fragwürdigen Personennamen – Literaturverzeichnis – Abkürzungen – Tabelle. Tutv: Pall, Valdek, KjK 1965/9, lk 565–567./
45. *Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 105.
    /Otsus tunnistada kehtetuks läti isikunimede kirjutamist reeglistav juhis ÕS 1960-s (lk 856)./