EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 1925–1929

1925:

1. A. E. S. juhatus. Teadaanne kohanimede õigekirjutuse asjus. — Eesti Keel 1925, nr 3-4, lk 82.
   /Raudteejaamade nimed, sh Tallinna./
2. Akadeemiline Emakeele Selts. Seletuseks kohanimede kirjutusviisi asjus. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 136–137.
   /Selgituseks raudteejaamade nimede asjus: nimede õigekirjutuse ja õigekeelsuse parandused (sh omastavaline kuju) ja võõrapärast algupära nimede asendamine põliseesti nimedega./
3. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Jooni Helme ajaloost. — Postimees 05.06.1925, nr 149, lk 5.
   /Sh Helme nime tekkest (Jungi oletus: Helme-kiiver)./
4. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Jooni Põlva kihelkonna ajaloost. — Postimees 12.09.1925, nr 246, lk 7.
   /Põlva (Maarja) kiriku ajaloost, ka kiriku nime saamisloost./
5. *(Eisen, Matthias Johann). Kanepi nimed ja kihelkonna mõisad. — Postimees 13.06.1925, nr 156, lk 4.
   /Kihelkonna mõisanimed ja nende muutumine. Pikemalt Kanepi etümoloogiast. Autor arvatavasti Eisen./
6. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Kodavere kihelkonna ajaloost. — Postimees 07.06.1925, nr 150, lk 4.
   /Sh Kodavere vanematest nimekujudest, Alatskivi nimest./
7. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Kreutzwald ja keeleküsimus. (Bertramile saadetud kirjade valgustusel.) — Eesti Keel 1925, nr 3-4, lk 49–56.
   /Sh Kreutzwaldi arvamusi Tartu etümoloogia kohta lk 53–56./
8. +*(Eisen, Matthias Johann). Laius-Tähkvere vald. — Postimees 03.07.1925, nr 175, lk 4.
   /Valla ajaloost, sh mõisa- ja külanimedest. Allk: Dr. Ise./
9. +*(Eisen, Matthias Johann). Millal asutati Valga ja kust pärit see nimi? — Postimees 14.06.1925, nr 157, lk 4.
   /Valga ja Põdeli nimest. "Eesti kodumaa 2. Lõuna-Eesti" tuletab nime vene sõnast "Volok". Allk: Dr. Ise./
10. +*(Eisen, Matthias Johann). Nõo kihelkonna minevikust. — Postimees 31.07.1925, nr 203, lk 3.
    /Sh Nõo nimest. Allk: Dr. Ise./
11. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Stahl, kurat ja Kalev. — Eesti Keel 1925, nr 1-2, lk 35–39.
    /Sh Kalevi etümoloogiast./
12. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Valkena - Kärkna. — Postimees 20.12.1925, nr 345, lk 7.
    /Kärkna nime etümoloogiast. Kloostri valmimisest 1233 kuni hävitamiseni 1558 nimetati seda Valkenaks. Kärkna nimi pärineb kloostri lähedal oleva mõisa omaniku Gerteni või Gerkeni nimest./
13. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Voldi, Tabivere, Tabrafer. Jaamade ümberristimisega oldagu järjekindel. — Postimees 21.08.1925, nr 224, lk 4.
    /Tabivere on vana eesti küla; hiljem hakati nimena kasutama Voldit, mis on tekkinud mõisaomanik Wolffeldi nimest (omandas mõisa 1652. a). Kaarepere on tekkinud mõisaomanik Scharenbergi nimest, Kilsi Gilseni, Puka Bockeni nimest./
14. +*Johansen, Paul. Das älteste Wackenbuch des Revaler St. Johannis-Siechenhauses 1435–1507. Herausgegeben von Dr. phil. Paul Johansen. Publikationen aus dem Revaler Stadtarchiv. IV. Folge. Reval 1925.
15. OU:+*Johansen, Paul. Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter. Ein Beitrag zur estnischen Kulturgeschichte. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Band 23. Dorpat 1925. 108+VIII lk.
16. *Kas Helme linn? — Postimees 25.11.1925, nr 320, lk 3.
    /2 sõnumit linnaks saamise teemal. Sh Helme ja Tõrva nime päritolust./
17. +*Kas on Laiusel tulevikku? — Postimees 29.08.1925, nr 232, lk 5.
    /Sh väide, et Laiuse nimi on tekkinud sõnadest "lai soo"./
18. *Kuidas tulevad kirjutada kohanimed . — Päevaleht 15.11.1925, nr 310, lk 7.
    /Allk: Akadeemiline emakeele selts./
19. *Kuidas "Voldist" "Tabivere" sai. — Postimees 11.10.1925, nr 275, lk 4.
    /"Voldi jaama ümberristimise puhul Tabivereks protesteerisid ... ümbruskonna elanikud ja muuseas ka Sootaga vallanõukogu. Tartu maakonnavalitsus esitas protestid raudteevalitsusele selguse saamiseks..." Voldi asendamist Tabiverega soovitas Akadeemiline Emakeele Selts. Selts andis soovitusi ka teiste kohanimede osas (Tallinn, Valga, Paldiski, Saarde)./
20. *Mispärast kohanimesid muutma peab . Õigekirjutuse ja õigekeelsuse nõuded ning vanade nimede asendamine uutega. — Postimees 17.11.1925, nr 312, lk 4.
    /Seletus raudteejaamade nimede muudatuste asjus, mis on rahva hulgas arusaamatust tekitanud. Allk: Akadeemiline Emakeele Selts./
21. M(uuk), E(lmar). Kas Haapsalu või Haabsalu? — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 139–140.
    /Liitkohanimede ortograafiast./
22. M(uuk), E(lmar). Kas Otto või Oto? — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 138–139.
    /Eesnimede ortograafiast./
23. M(uuk), E(lmar). Vene -ev-, -ov-lõpulised pärisnimed. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 141.
    /Soovitus transkribeerida v-ga, mitte f-iga; naisenimelõppu -eva, -ova mitte tarvitada./
24. +*Petserimaa minevikust . — Postimees 26.09.1925, nr 260, lk 4.
    /Sh: Petseri nimi tuleneb venekeelsest sõnast "peštšerõ" (=koopad)./
25. *Prants, H(endrik). Kirepi ja Kiräpää. — Postimees 22.11.1925, nr 317, lk 5.
    /Sh: Kiräpää on nüüdseks mugandatud Kirepiks (vt koguteos "Tartumaa"), kuid seda ei tohiks teha./
26. *Prants, H(endrik). Meie maa kohanimedest. — Päevaleht 17.11.1925, nr 312, lk 7.
27. +*Prants, H(endrik). Põlva. — Postimehe nädalalisa 12.10.1925, nr 5 (276), lk 4.
    /Pikem sõnum. Ka Põlva etümoloogiast. Nime jälgedele võiks viia kohanimi Valgatapalve, mida on kasutatud Läti Henriku kroonikas. Tähendus pole teada./
28. *Päss, Elmar. Liitsõnalisi kohanimesid Sangastes. Ettekanne Tartus. — ES 22.02.1925.
    /Tutv: AESA V, lk 26./
29. *Rahva vastu . — Postimees 19.08.1925, nr 222, lk 4.
    /Repliik. Voldi raudteejaama ei oleks tohtinud ümber nimetada Tabivere jaamaks ja on seepärast vastuvõtmatu. Sobiv nimi oleks olnud Saadjärv./
30. +*Randa, Kaljo. Arula. Arula möödunud aastasaja viimasel poolel. Mõned ettepanekud. — Postimees 05.08.1925, nr 208, lk 2.
    /Arula ajaloost, sh nimest (põline eesti nimi, mis ei pärine mõisanimest). Kahju, et nimi võib kaduda, kuna Arula asundus liideti Palupera valla külge. Nimetatakse ka teisi Tartumaa mõisaid./
31. +*Rõuge kihelkond . — Postimees 20.06.1925, nr 163, lk 4.
    /Kihelkonna ajaloost, sh nime etümoloogiast./
32. *Saksamaalised kohanimed Eestis . Prof. Eiseni ettekanne Õpetatud Eesti seltsis. — Postimees 05.11.1925, nr 300, lk 5.
    /04.11.1925 peetud ettekande tutvustus. Vt ka Pm 10.12.1925 "Vastseliina kihelkonna..."/
33. *Saksamaalised kohanimed Eestis . Õpetatud Eesti seltsi novembrikuu koosolek 4. novembril. — Päevaleht 06.11.1925, nr 301, lk 6.
    /M. J. Eiseni ettekande tutvustus./
34. *Spiteful. Kuidas on "Tartu" ladina keeli? — Päevaleht 09.08.1925, nr 212, lk 6.
35. *"Suurte" nimede mõis . — Postimehe nädalalisa 14.09.1925, nr 1 (248), lk 4.
    /Sõnum. "Harju maakonnas Rapla kihelkonnas Järvakandi vallas, Lellevere mõisa järele kuuluvatele taludele on iseäraliselt "suured" nimed pandud ... Suurvürsti, Poltava, Krahvi, Burmeister, Soostu, Pihkva, Veikevürst, Baroni, Ladoga, Kuberneri, Mõisniku, Kuninga, Turu, Turumäe jne ..."/
36. *"Tallinn" ametlikult Ameerikas tarvitusele võetud. — Postimees 04.01.1925, nr 3, lk 2.
    /"Washingtonist teatatakse, et Ameerika valitsus otsustanud on ametlikult Eesti pealinna nimetusena Tallinnat tarvitada endise Reval asemel." (Kogu tekst.)/
37. +*Tartumaa . Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1925.
38. *Tiitsmaa, A(leksander). Märkmeid kohanimedest. Kas "Tallinn" või "Tallinna". Kas Narva jõgi või Naroova jõgi. Kas "Tähkvere" või "Tähtvere"? Kesselaid. — Postimees 18.04.1925, nr 103, lk 2.
39. *T(iitsm)aa, A(leksander). Märkmeid kohanimedest. Kas "Võõbsu" või "Võõpsu". - Kas "Naroova" vald, või "Narva" vald. - Kas Kokora või Kokaru. Räpina. — Postimees 16.06.1925, nr 159, lk 4.
    /Pooldab nimevorme Võõpsu, Narva vald, Kokaru, Räpina./
40. *Vana-Savi tänav Poska tänavaks? ("Tartu teated.") — Postimees 21.10.1925, nr 285, lk 5.
    /"Füsioloogia instituudi direktor prof. A. Lipschütz on saatnud linnavalitsusele alljärgneva ettepaneku: "Alalõpmata vahetatakse ära Vana-Savi tänav Uus-Savi tänavaga ... soovitan ... uus nimi panna. Teen ettepaneku teda Poska tänavaks nimetada"..."/
41. *Vastseliina kihelkonna mõisate rohked saksakeelsed nimed, millest "Postimehes" nr. 300 kirjutatakse, on tekkinud asjaolust.... — Postimees 10.12.1925, nr 335, lk 5.
    /Mõisnik v. Liphardti soovist. Sõnum./
42. *Veneaegsed tänava nimetused . ("Tartu teated.") — Postimees 26.11.1925, nr 321, lk 5.
    /"Linna statistika büroo linnauurimistoimkond on pööranud linnavalitsuse poole ... ettepanekuga {nimetada} Narva tn. Peterburi ja Võru tänav Pihkva tn. asemel... Ühtlasi oleks otstarbekohane liita Pargi tn. (Ropka väljal) Suure-Kaarega ... Linnavalitsus on küsimuse edasi annud koolivalitsusele ettepanekute tegemiseks."/
43. *Venemaa uus geograafia . Uued nimetused. Revolutsiooni tegelaste austamine. — Päevaleht 29.09.1925, nr 263, lk 4.
    /Kohtade ümbernimetamisest./
44. +*Õudsed teated Rõuge (Rõngu!) kihelkonnast . Millega lõppes rüütlite perekondline kommuuna. — Postimees 23.08.1925, nr 226, lk 4.
    /Pealkirjas eksitus: p.o. Rõngu. Sh Rõngu nime etümoloogiast./

1926:

1. A. E. S. juhatus. Teadaanne kohanimede õigekirjutuse asjus. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 93–95.
   /Soovitusnimestik vastuseks Riigi Statistika Keskbüroo järelepärimisele, pms vallanimed./
2. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise kesktoimkonna tegevus 1925. a. — Akadeemiline Emakeele Selts. Aastaraamat V (1924–1925). Tartu 1926, lk 9–11.
3. +Akadeemiline Emakeele Selts. Aastaraamat V (1924–1925). Tartu 1926. 48 lk.
   /Nimeteemalisi ettekandeid vt M. J. Eisen (2), E. Päss./
4. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kas Tõrva või Helme? — Postimees 23.01.1926, nr 22, lk 5.
   /Praeguse Tõrva nimega ei taha paljud elanikud leppida. Ümberkaudsed nimetavad Tõrvat Pigilinnaks, Tökatialeviks, Vankrimäärde külaks jne. Helmes oli vanasti linn. Koht kandis vanasti Helmete nime. Sakslased lühendasid selle Helmet'iks ja eestlased Helmeks. Helme kirik ja Tõrva alev on tükk maad mõisast eemal. Helme linna järeltulija on pidanud leppima Tõrva nimega. Tõrva nimeks peaks olema Helme./
5. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Saksamaalised kohanimed Eestis. — Eesti Kirjandus 1926, nr 4, lk 193–202.
   /Vt ka Prants 1927. Tutv: (ettekanne) "Saksamaalised..." Postimees 05.11.1925. Päevaleht 06.11.1925./
6. *Kruusberg, A. Veel kord "Tallinna nimest". ("Killud ja dokumendid.") — Eesti Kirjandus 1926, nr 6, lk 335–336.
7. *Käsukirjaga 12. novembrist s. a. nr. 100 siseministeeriumile on avaldatud teadmiseks Vabariigi Valitsuse otsus 10. novembrist s. a. (prot. nr. 111, p. III): Ette kirjutada Eesti Vabariigi ametiasutustele tarvitada kirjavahetuses "Eesti" nimetuse inglise-, itaalia-, hispaania ja portugaaliakeelseks transkriptsiooniks - "Estonia", saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja hollandikeelseks transkriptsiooniks - "Estland". ("Ametlik osa.") — Eesti Politseileht 20.11.1926, nr 47, lk 705–706.
   /Kogu tekst./
8. Käänatagu eesti perekonnanimesid nagu vastavaid üldnimesid. — Eesti Keel 1926, nr 6, lk 115–116.
   /Uued juhised, millega tunnistatakse kehtetuks senised (Eesti Keel 1923, lk 168–170. Vt "Mõned õigekeelsuse juhised"). Allk: Ak. Emak. Seltsi juhatus, Õigekeelsuse-sõnaraamatu redaktsioon, Ülikooli eesti keele professor ning lektorid./
9. *Laar, Anton. Ristinimed Wiedemanni sõnaraamatus. Harjutustöö. Tartu 1926.
   /Ilmselt hävinud./
10. *Linna tänava nimede muutmine oli 22 skp. sellekohases komisjonis linna koolivalitsuse algatusel arutusel. Komisjonist võttis osa peale linnanõunik Reebeni ja hra Markuse veel Eesti kirjanduse seltsi, akad. emakeele seltsi, akad. ajaloo seltsi ja linna uurimiskomisjoni esitaja. Tehti mitmed tähelepanuväärt otsused, milledest pikemalt edaspidi. ("Tartu teated.") — Postimees 24.01.1926, nr 23, lk 7.
    /Kogu tekst./
11. *Mitt-Vaigla, A. (Uutest perekonnanimedest.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 14.03.1926.
    /Tutv: M(uuk), E(lmar), EK 1926, lk 96./
12. +M(uuk), E(lmar). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused 20.XII 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 179–180.
    /Sh kreeka isikunimede transkribeerimine, vene nimede transkribeerimisest, perekonnanimede käänamisest. Vt ka "Vene sugunimede transkribeerimine..."/
13. M(uuk), E(lmar). Kaunas : Kaunase. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 37–38.
    /as-lõpuliste võõrnimede käänamisest./
14. +M(uuk), E(lmar). Koosolek 14.III 1926. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 96.
    /Sh üliõp A. Mitt-Vaigla ülevaade seni Riigikohtu kaudu omandatud uutest perekonnanimedest ja selle arutelu./
15. M(uuk), E(lmar). Koosolek 3.X 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 187–189.
    /Sh arvustab E. Nurm eesti perekonnanimede käänamise juhiseid. Arutelu ülevaade./
16. M(uuk), E(lmar). Veel kord vene -ev-, -ov-lõpulistest pärisnimedest. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 36.
    /Sootunnuse kajastamisest vene perekonnanimedes, soovitab üksnes maskuliinsel kujul./
17. *Nurm, Ernst. (Eesti perekonnanimede käänamisest.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 03.10.1926.
    /Ilmunud: EK 1926, lk 105–115. Tutv: M(uuk), E(lmar), EK 1926, lk 187–189./
18. Nurm, Ernst. Perekonnanimede käänamisest. — Eesti Keel 1926, nr 6, lk 105–115.
    /Seniste reeglite täpsustusi, lõpus ka võõrkeelsete perekonnanimede käänamisest. Hilisemaid meenutusi vt E. Nurm ESA 22 1977, lk 172–173./
19. *Prants, H(endrik). Rohkem tähelepanu Eesti kohanimedele nende tarvitamisel. — Postimees 17.01.1926, nr 16, lk 2.
    /Mõnel valitsusalal on välja antud ametlikud nimekirjad. Varem tarvitati kohanimesid saksa ja vene keeles ning sellest on tingitud ka segadused. Jannseni lehes tarvitati juba rohkesti eestipäraseid nimetusi. Venestamise ajal oli nimedes suur tagasiminek. Eriti tarvitas võõraid nimesid "Valgus". Erinevaid kohanimesid sageli segatakse ja samastatakse (Kirepi, Kiräpää)./
20. Prei, J. Kiri toimetusele. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 98–99.
    /Kindr.-Staabi Topo-Hüdrograafia osak. ülem vastuseks A. Tiitsmaale (1926 Eestimaa kaart, rets.). Kn: Kesselaid./
21. *Tartu tänavatele uued nimed . Ettepanekud ja kavatsused. — Postimees. Nädalalisa 25.01.1926, nr 24 (7), lk 5.
    /Nimekomisjoni tööst. Tänavad, mis moodustavad üksteise jätku, tulevad nimetada peatänava järele. Kui osa tänavast kannab nimetust maantee, teine osa aga tänav, siis tuleb tarvitada ühte nimetust (Riia maantee). Vaidlustest Promenaadi-Riia-Karlova üle. Eestikeelsed nimed tuleb jätta endiseks. Eesti tegelaste nimede andmisest tänavatele. Muutmisettepanekud./
22. Tiitsmaa, A(leksander). (Eestimaa kaart. Sõjaväe Kartograafia Jaoskonna väljaanne 1921. Mõõt 1 : 300 000.) — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 45–47.
    /Rets. Kaardil märgatud kohanimede vigu. Vt ka Prei 1926./
23. *Tänavate ristimine Tartus . ("Tartust.") — Päevaleht 31.01.1926, nr 30, lk 8.
    /Allk: -e-./
24. Vene sugunimede transkribeerimine eesti keeles. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 182–183.
    /AESi juhatuse ja EKSi keeletoimkonna poolt ühiselt välja töötatud reeglid. Allk: A. E. S. juhatus, Õig.-sõn. redaktsioon, E. K. S. Keeletoimkond./
25. +*Voolaine, Paulopriit. Lutsi ja Koiva maarahvas. — Eesti ja Soome üliõpilaskondade hõimualbum. I. Tartu 1926, lk 83–88.
    /Sh mõnesid kohanimede näiteid./
26. +*Võrumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti II. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1926.
27. *Westrén-Doll, A(ugust). Urkundliche livische und kurische Ortsnamen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1924. Dorpat 1926, lk 5–24.

1927:

1. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Türi. — Eesti Keel 1927, nr 8, lk 205–207.
   /Nime etümoloogia. Seostab türilinnuga (charadrius pluvialis)./
2. +Kettunen, Lauri. EestL ago, agu 'koit'. — Eesti Keel 1927, nr 8, lk 196–198.
   /Sh seostest isiku- ja kohanimedega./
3. OU:*Mägiste, Julius. Läti Hendriku Meme (= mēmè). — Eesti Kirjandus 1927, nr 7, lk 374–376.
4. *Olgem kõigiti omapärased, olgem eestlased. (Akadeemilise Emakeele Seltsi Nimede-eestistamise talitus), Tartu 1927. 7 lk.
5. *Prants, H(endrik). Vastseliina ümbruse kohanimedest. — Eesti Kirjandus 1927, nr 9, lk 520–521.
   /Täienduseks M. J. Eiseni artiklile "Saksamaalised kohanimed Eestis."/
6. P(ürko)p, H(elmut). (M. Westerholm. Mikkelin pitäjän asumusten nimet. Helsinki 1927. 134+VII lk.) — Eesti Keel 1927, nr 1-3, lk 54–55.
   /Rets./
7. S(aares)te, A(lbert). (Kolyváń. Une contribution à l'histoire des noms de la capitale de l'Estonie par R. Ekblom. Uppsala 1924.) — Eesti Keel 1927, nr 5-6, lk 139–142.
   /Rets. Tallinna vanema nime Kolõvan päritolust. Kn: Hanila; Hiiumaa; Kolõvan; Rohuneeme; Tallinna nimed./
8. +*Tallinna vanimad arveraamatud 1363–1374. Die ältesten Kämmereibücher der Stadt Reval 1363–1374. Tallinn–Reval 1927.
9. +*Voolaine, Paulopriit. Koiva maarahvas. — Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi kirjastus, Tartu 1927, lk 164–174.
   /Sh leivu külade nimed eesti ja läti k-s, pikem kohanimede loend lk 172. Hilisemaid meenutusi käikudest leivude juurde (ka nimedest) vt Voolaine ESA 25 1981, lk 99–106./
10. OU:*Westrén-Doll, August. Grundwörter in estnischen Siedlungsnamen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1926. Tartu-Dorpat 1927, lk 7–26.

1928:

1. +Saareste, Albert. Väitekiri läänemeresoome keelte vormiõppe alalt. — Eesti Keel 1928, nr 3-4, lk 35–55.
   /J. Mägiste väitekiri "oiª-, e©iª-deminutiivid. Läänemeresoome nominaaltuletus I". Sh kohanimedest lk 40, isikunimedest lk 41. Kn: Rakke./
2. +*Setumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti III. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1928.
3. +*Stackelberg, Baron F. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1927. Tartu 1928, lk 78–254.
   /Lk 114–202 "Wackenbuch des Officium Leal 1518–1544" sisaldab palju vanu eesti isikunimesid, vähemal määral kohanimesid. Lk 202–254 autori kommentaare. Tutv: "Läänemaa vanem..." Vaba Maa 24.05.1929./
4. +T(rinkman), E(lmar). AES-i juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1928, nr 1-2, lk 30–31.
   /Sügisest 1926 kevadeni 1928. Sh eesti perekonnanimede käänamise juhised; Eesti kohanimede soovitusi, eeskätt Setumaa osas./
5. Trinkman, E(lmar). Perekonnanimede käänamise teooriast. — Eesti Keel 1928, nr 7-8, lk 141–144.
   /E. Muugi "Eesti keeleõpetuses" esitatud reegli kriitikat./
6. Vaigla, A. Nimede-eestistamise Toimkonna 1927. a. aruanne. — Eesti Keel 1928, nr 1-2, lk 28.

1929:

1. Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 85–86.
   /Vastukaja sellele ESi koosolekul 21.04.1929 vt Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 123. Tutv: Päevaleht 24.01.1929, nr 23, lk 6. (24.04?)/
2. *Alta, J. Kuidas Saku mõisa sai nime. — Päevaleht 02.05.1929, nr 117, lk 4.
3. *Anlässlich des Gesetzentwurfs betr. die Umbenennung des Kreises Fellin in "Sakalamaa". — Dorpater Zeitung 11.02.1929, nr 35, lk 2.
   /Ülikooli sellekohase arvamuse lühitutvustus./
4. +*Deutsche Bauernkolonie Heimthal. — Dorpater Zeitung 28.05.1929, nr 118.
   /Allk: th./
5. *Eesti kohtadel Eestikeelsed nimed. — Päevaleht 20.10.1929, nr 284, lk 2.
   /Saksa rööpnimede asemele soovitakse eestikeelseid: mitte Reval, vaid Tallinn jne./
6. *Eesti või Viro? — Vaba Maa 30.05.1929, nr 122, lk 3.
   /Soome ajakirjanduse poleemikast./
7. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 21.04.1929, nr 16, lk 5; 02.06.1929, nr 22, lk 1.
   /Kohanimede Laatre, Loodi, Kloodi (21.04) ja Porkuni, Rasina (02.06) päritolust./
8. *E(isen), M(atthias) J(ohann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 28.04.1929, nr 17, lk 3, 7.
   /Kn: Päri; Lindi./
9. *(Eisen, Matthias Johann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 09.06.1929, nr 23, lk 2; 16.06.1929, nr 24, lk 5; 23.06.1929, nr 25, lk 4; 21.07.1929, nr 29, lk 3.
   /Päritolu: 09.06 Neeroti, 16.06 perekonnanimedest saadud mõisanimed Järvamaal (Roosna, Pruuna, Prümli jt), 23.06 Saksimõis, 21.07 Leevre, Loodna./
10. *(Eise)n, (Matthias Johann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 10.11.1929, nr 45, lk 3; 24.11.1929, nr 47, lk 4.
    /Kn: Poka; Kurista; Kiidjärve; Kuuste; Mäksa; Sarakuste./
11. OU:*Eisen, Matthias Johann. Helme kohanimesid. — Eesti Kirjandus 1929, nr 4, lk 157–164.
    /Kn: Helme; Leebiku; Murikatsi; Lõve; Alamõisa; Riidaja; Holdre; Taagepera; Koorküla; Patküla; Jõgeveste; Roobe; Kärstna; Hummuli./
12. *(Eisen, Matthias Johann). Jäska. — Pühapäevaleht 12.05.1929, nr 19, lk 7.
13. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kust on Kärkna, Voldi ja Kaarepere omad nimed saanud? — Pühapäevaleht 31.03.1929, nr 13, lk 3.
14. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Luua. Ripuka. — Pühapäevaleht 14.04.1929, nr 15, lk 2.
15. *(Eisen, Matthias Johann). Läänemaa kohanimesid. — Lääne Elu 21.12.1929, nr 51, lk 2. "Lääne Elule" kirjutanud M. J. Eisen.
    /Kn: Kilsi; Lindi; Ungru; Vidruka; Roosna; Maidla; Päri; Tolli; Pall (Loodna); Liivi; Parmel (Liivi); Leevre; Jääla; Vängla./
16. *(E)ise(n, Matthias Johann). Maidla. — Pühapäevaleht 16.06.1929, nr 24, lk 2.
17. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõisnikkude nimelised kirikud ja kogudused. — Pühapäevaleht 17.03.1929, nr 11, lk 2.
    /Kn: Kambja; Kursi; Taagepera./
18. *(Eisen, Matthias Johann). Rõuge kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 26.05.1929, nr 21, lk 5.
    /Kn: Saaluse; Pindi; Rogosi; Haanja./
19. *(Ei)se(n, Matthias Johann). Sindi, Taali, Polli, Tolli, Vorbuse, Pöökleri, Taavi. — Pühapäevaleht 05.05.1929, nr 18, lk 4.
20. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Uderna. — Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 100–101.
    /Kn: Uderna; Uduvere./
21. *(Eisen, Matthias Johann). Vaabina. — Pühapäevaleht 28.04.1929, nr 17, lk 3.
22. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Vedu. — Pühapäevaleht 12.05.1929, nr 19, lk 6.
23. *(Eisen, Matthias Johann). Võnnu kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 20.10.1929, nr 42, lk 4; 03.11.1929, nr 44, lk 3.
    /Kohanimedest Kriimanni ja Kastre (20.10), Kaagvere ja Ahja (03.11)./
24. +*Hoona, R. Alutaguse soosaartest ja nende elanikest. — Virumaa Teataja 07.11.1929, nr 127.
25. +*Jooni Türi kihelkonna ajaloost. — Türi tähtraamat 1930. (1929), lk 23–31.
    /Sh (perekonna)nimede panekust lk 26–27./
26. +*Kalana kabel . — Lääne Elu 05.01.1929, nr 1, lk 2.
    /Sh (perekonna)nimede panekust. Allk: -n./
27. +K(arro), B. Kroonika. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 87–88.
    /Sh refereeritakse Postimehest 13.03.1929 K. R. Pusta, Eesti Pariisi-saadiku kirjutist "Missugune peab olema eestlase nimi?"; O. Kallas kirjutab sellest samas 01.05.1929 ja vastukaja on 01.06.1929, samuti Üliõpilaslehes 28.03.1929 lk 64./
28. +Kask, A(rnold). 1928. a. murdekogumise aruanne. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 53–54.
    /Sh kohanimede kogumisest./
29. *Kask, Arnold. Ülevaade kohanimede fikseerimise toimkonna tööst. Ettekanne Tartus. — ES 21.04.1929?.
    /Tutv: EK 1929, lk 123./
30. *Kas Lümanda või Lümmada . — Meie Maa 04.04.1929, nr 37, lk 2.
31. *Kas "Viljandimaa" või "Sakalamaa"? — Postimees 02.02.1929, nr 32, lk 7.
    /Kui ümber nimetada, siis Sakalaks./
32. *Kas "Viljandimaa" või "Sakalamaa"? Mis arvab Tartu Ülikool. — Postimees 03.02.1929, nr 33, lk 5.
    /Ettepaneku kohta asendada maakondade nimed arhailisematega: sobib Viljandimaa – Sakalamaa, Petserimaa – Setumaa, Võrumaa v Tartumaa – Oandi, muudel juhtudel vanu nimesid ei ole teada./
33. *Kas Viro või Eesti? — Kaitse Kodu 1929, lk 1464–1465.
    /Olly ja L. Kettuse "Hakkapeliitta" väitluse (1929, lk 1580, 1699–1700) kokkuvõte./
34. +*Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365–1458. Revaler Geleitsbuch-Bruchstücke. 1365–1458. Toimetanud P. Johansen. Tallinna linna arhiivi väljaanded. Nr. 4. EKÜ, Tallinn 1929. XXXIX + 96 lk.
    /Sisaldab palju isiku- ja kohanimesid. Nimeregister lk 75–90, aine- ja sõnaregister 91–96; kohanimed võimalust mööda identifitseeritud./
35. *Kettunen, L(auri). Eesti ja Viro. — Virittäjä 33 (1929), lk 274–279.
    /Vastuväiteks Tunkelole; eelistab Eestit./
36. *Klemetti, H. Muinassuomalaista nimistöä. — Uusi Suomi 12.05.1929, nr 126, lk 12–13; 13.05.1929, nr 127, lk 4–5.
    /Palju Lõuna-Pohjanmaa kohanimesid eesti paralleelidega./
37. *(Krikmann, A.) Kuidas asukohtade nimed ajajooksul teiseks muutuvad. Arhiivi andmetel A. Krikmann. — Vaba Kodanik 13.07.1929, nr 13, lk 4.
    /Roodevälja mõisa nime rändamisest./
38. *Kuningaküla nimest . — Põhja Kodu 06.07.1929, nr 73, lk 2.
    /Nimest ja selle vanusest. Allk: A. S./
39. +*Liiv, O. Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini. Koos asustuse, tulunduselu ja usulise seisundi vaatluskatsega päämiselt Rootsi ajal. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused / Academicae Societatis Historicae Scripta et Opuscula 5. Estonia. K/Ü "Loodus", Tartu 1928 (1929). 128 lk.
    /Referat: Die russische Siedlung in Allentaken bis zum ersten Viertel des 18. Jahrhunderts. Tutv: Schulbach, A., Venelased Alutagusel - Vaba Maa 31.05.1929, nr 123. Sepp, H., Uus teos asustamisajaloo alalt - Ajalooline Ajakiri 1929, lk 52–55./
40. +Loorits, Oskar. Mõningad läti laensõnad eestis. — Eesti Keel 1929, nr 7-8, lk 168–189.
    /Sh Läti-nimelised kohad Eestis lk 169./
41. +*Läänemaa vanem vakuraamat . — Vaba Maa 24.05.1929, nr 117, lk 6.
    /Rets: Baron F. Stackelberg. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). SbGEG (1927) 1928./
42. *Mikkola, J. J. Der Name Wolga. — Finnisch-ugrische Forschungen 20 (1929), lk 125–128.
    /Sh: vn Омов(ъ)жа, Омовыжа, Амовыжа = ee Emajõgi./
43. *Milleks on meile tarvis "uule". — Oma Maa 16.11.1929, nr 135, lk 4.
    /Kas uul või tänav?/
44. +*Minevik tuleb päästa . Iga tühisem kohanimi ja väärtusetum muinasasi on ajalooliselt võrratult tähtis ja neid ei või kaduda lasta. Muistne Sakalamaa on peaaegu täiesti läbiuurimata. — Sakala 29.06.1929, nr 77, lk 4.
    /Intervjuu praost Westrén-Dolliga Viljandi muuseumi eesmärkidest. Samal teemal ka Sakala 18.04.1929, nr 46, lk 5; Vaba Maa 30.05.1929, nr 122, lk 2./
45. *Mispärast on Teie nimi Juhan Lepik. — Rahvaleht 30.07.1929, nr 87, lk 4.
    /Eesti perekonnanimede liigitamisest (kohanimede, hüüdnimede, saksa eeskujude järgi saadud – viimased tuleks eestistada)./
46. OU:*Mägiste, Julius. Eestipäraseid isikunimesid. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused XVIII. Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus, Tartu 1929. 55 lk.
    /Tutv: Ariste, Paul, Eesti Kirjandus 1930/7, lk 343–344./
47. +M(ä)g(iste), J(ulius). Eesti -ss-aineselisest deminutiivsuffiksist. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 69–75.
    /Sh selle kasutamisest isiku-meelitusnimedes lk 73–74./
48. *M(ä)g(iste), J(ulius). Eesti või Viro. — Päevaleht 08.01.1929, nr 7, lk 4.
    /Soome ajakirjanduse poleemikast./
49. *Mägiste, J(ulius). Kas Sakalamaa või Viljandimaa? — Päevaleht 17.04.1929, nr 102, lk 6.
    /Selgitab Sakala päritolu; see on häälikulooliselt vale, peaks olema Sakla./
50. *Mägiste, J(ulius). Muistseist eesti isikunimedest. — Päevaleht 16.11.1929, nr 311, lk 4; 22.11.1929, nr 317.
51. +Mägiste, Julius. Selgitusi "oiª-, e©iª-deminutiivide" puhul. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 15–33.
    /Sh peatub lühidalt Tallinna oletataval nimekujul *karoiªnēmi lk 21–22, Peipsi lk 28./
52. +*Pahla, A. Kust sai Peetri alev nime? — Põhja Kodu 14.05.1929, nr 52.
    /Vastuväiteks A. Tõnuristile seals. 07.05.1929./
53. +*Parika . — Päevaleht 01.06.1929, nr 144, lk 2.
    /Parik'u perekonda puudutavas ülevaates ka nime päritolust. Allk: G. J. P./
54. *Pärnu minevikust. Kust Pärnu sai oma nime? — Pärnu Päevaleht 07.11.1929, nr 259, lk 1.
    /Refereeritakse C. F. Russwurmi, E. N. Setälä ja G. Sableri seisukohti./
55. *Saareste, Albert. Seltside ja asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. Ettekanne Tartus. — ES 21.04.1929.
    /Ilmunud: EK 1929, lk 85–86. Tutv: EK 1929, lk 123./
56. +Saareste, A(lbert). Vastuseks. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 33–41.
    /Sh nimede Emmaste, Hammaste ja Melliste hääldusest./
57. +Saareste, A(lbert). Ühe feminiinse lõpptunnuse kujunemisest eestis. — Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 97–100.
    /Sh naissootunnusest vanemates ristinimedes./
58. *Tarvastu nime tekkimine . — Sakala 08.01.1929, nr 4, lk 5.
    /Vastuväited: vt Viljandi Uudised 12.01.1929 (sama pealkiri)./
59. *Tarvastu nime tekkimine . — Viljandi Uudised 12.01.1929, nr 3, lk 5.
    /Vastuväiteks Sakalas 08.01.1929 sama pealkirja all ilmunud loole./
60. +T(rinkman), E(lmar). Korraline peakoosolek 17. veebr. 1929. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 48–50.
    /Sh: J. Ainelo nimede eestistamisest./
61. *Tunkelo, E. A. Jatkoa keskusteluun nimistä Viro ja Eesti. — Virittäjä 33 (1929), lk 279–295.
62. *Tunkelo, E. A. Maannimistä Viro ja Vironmaa. — Virittäjä 33 (1929), lk 103–125.
    /Selgitab nimede tähendusi ürikute andmeil. Tutv: Vaba Maa 06.06.1929, nr 128, lk 7./
63. +*Tõnurist, A. Jooni Peetri alevist. — Põhja Kodu 07.05.1929, nr 50.
    /Narvas. Sh nimest. Vt ka A. Pahla Põhja Kodu 14.05.1929./
64. Vaigla, A. Nimede-eestistamise Toimkonna 1928. a. aruanne. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 52–53.
65. *Valjala ja Mustjala . — Rahva Hääl 08.02.1929, nr 12, lk 3.
    /Nimede päritolust. EFAA: väärtusetu./
66. *Vana. Vaalu-oja. — Järva Uudised 11.05.1929, nr 36, lk 2; Viljandi Uudised 11.05.1929, nr 36, lk 2.
    /Viljandi Valuoja nime seletuskatse./
67. *Vanamees. Kust sai Mustjala oma nime. Mida teab selle kohta jutustada rahvasuu? — Rahva Hääl 12.03.1929, nr 21, lk 3.
68. +*Vasmer, M(ax). Studien zur russischen Heldensage. 2. Kolyvanъ. — Zeitschrift für slavische Philologie 6 (1929), lk 320–329.
    /Sh nime päritolust./
69. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Kas Tallinn või Tallinna? — Postimees 22.02.1929, nr 52, lk 5.
70. *Viljandimaa, Sakalamaa, Mulgimaa. — Kaitse Kodu 1929, lk 571–572.
    /Nimedest ja ajaloolistest piiridest. Allk: M. R./
71. *Võru vallas on väga vanu perekondi. — Võru Teataja 24.09.1929, nr 108, lk 2; 29.06.1929, nr 109, lk 2; 01.11.1929, nr 111, lk 3.
    /Võru valla perekondade ja nende nimede ajaloost./