EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Nimeteemalisi töid Tartu Ülikoolis

Kronoloogiliselt:

  1. *Laar, Anton. Ristinimed Wiedemanni sõnaraamatus. Harjutustöö. Tartu 1926.
    /Ilmselt hävinud./
  2. *Kinger, E. Võõrapäraste ristinimede vanem kiht Tarvastu kihelkonnas. Seminaritöö. Tartu 1930.
    /Ilmselt hävinud./
  3. *Kasenurm, Endla. Iru ja Viimsi kohanimede analüüs. Seminaritöö. Tartu 1948. 109 lk. (Eesti k kateeder. Nr 40.)
  4. *Saage, Vello. Võõrnimede ortograafia kujunemisest. Seminaritöö. Tartu 1949. 131 lk. (Eesti k kateeder. Nr 56.)
  5. +*Sillaots, Inga. Võõrnimede ja -sõnade transkriptsioonist ning ortograafiast eesti ajalehtedes novembris 1949. Seminaritöö. Tartu 1949. 160 lk. (Nr 245.)
  6. *Kaljuste, Aino. Vene- ja Rootsi-nimelised kohanimed ENSV-s. IV k töö. Tartu 1950. 52 lk + 7 kaarti. (Nr 234.)
  7. +*Koff, Elli. Eesti võõrsõnade ja võõrnimede ortograafia kujunemisest. Diplomitöö. Tartu 1950. 177 lk. (Nr 298.)
    /Käsikiri hävis ülikooli põlengus 1965./
  8. *Järv, Ants. Kohanimede transkriptsioon ajakirjanduses. II k töö. Tartu 1951. 74 lk. (Nr 312.)
  9. *Hints, Elvi. Võõrpärisnimede küsimusi eesti vanemas kirjakeeles. IV k töö. Tartu 1958. 76 lk. (Nr 766.)
    /Olemasolu ei ole kindel./
  10. *Niineste, Ellen. Päris- ja üldnime ortograafia kaasaegses eesti keeles. Diplomitöö. (Tartu) 1958. 113 lk. (Nr 751.)
    /Hävinud./
  11. *Hints, Elvi. Võõrpärisnimede ortograafiast ja käänamisest eesti kirjakeeles. Diplomitöö. (Tartu) 1959. 226 lk. (Nr 805.)
    /Hävinud./
  12. +*Koppel, Helvi. Võõrsõnade ja võõrnimede ortograafia C. R. Jakobsoni "Weikeses Geografias". II k töö. Tartu 1959. 53 lk. (Nr 465.)
  13. *Peegel, Siiri. Maade ja rahvaste nimed "Koli-ramatu" V jaos. II k töö. Tartu 1959. 32 lk. (Nr 466.)
  14. +*Tuhkanen, M. Maade ja rahvaste nimetusi C. R. Jakobsoni "Kooli Lugemise raamatus" ja W. Mickwitzi, W. Schultsi "Koli-ramatus". II k töö. Tartu 1959. 51 lk. (Nr 447.)
  15. *Vilu, Endla. Eesti kohanimed O. Masingu "Marahwa Näddala-Lehes". II k töö. Tartu 1959. 54 lk. (Nr 472.)
  16. *Viiding, Mari. Perekonnanimede käänamine eesti keeles. Võistlustöö. Tartu 1960. 75+6 lk.
    /TÜ rmtk-s./
  17. *Vingissar, Endel. Üld- ja pärisnimi eesti keeles. Diplomitöö. Tartu 1960. 154 lk. (Nr 832.)
  18. *Vilu, Endla. Eesti kohanimede päritolust. III k töö. Tartu 1961. 95 lk.
  19. *Saari, Henn. Pärisnime mõiste. Diplomitöö. Tartu 1963. 169 lk. (Eesti k kateeder. Nr 890.)
    /Nimeteooriast./
  20. *Melles, Anu. Noarootsi kihelkonna asustusalasest toponüümikast. Diplomitöö. Tartu 1965. 135 lk, skeem, tabelid. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1965, 71 lk. TÜ rmtk-s./
  21. *Aunma, Enel. Kohanimede käänamine eesti keeles. IV k töö. Tartu 1966. 41 lk. (Nr 1020.)
  22. *Aunma, Enel. Eesti perekonnanimede käänamine. Diplomitöö. Juhendaja Asta Veski. Tartu 1967. 87 lk. (Eesti k kateeder. Nr 933.)
  23. *Kährik, Aime. Karjala keele Djorža murraku kohanimed. IV k töö. Tartu 1967. 20 lk. (Soome-ugri k-te kateeder.)
  24. *Simm, Jaak. Endise Saatse valla kohanimedest. Diplomitöö. Tartu 1967. 143 lk + 1 kaart. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1967, 143 lk. TÜ rmtk-s./
  25. *Kährik, Aime. Ersa ja vene kohanimed Mordva ANSV Ardatovi rajooni Ketšenbije, Orozbije ja Erzän Ordanbije külas. Diplomitöö. Tart 1968. 119 lk. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1968, 119 lk. TÜ rmtk-s. Резюме: Местные названия эрзянского и русского происхождения в сёлах Кеченьбие, Орозбие и Эрзянь Орданьбие Ардатовского района Мордовской АССР. Tiivistelmä: Ersän ja venäjän paikannimistö Mordvan Neuvostotasavallan Ardatovin piirin Ketšenbijen, Orozbijen ja Erzän Ordanbijen kylissä./
  26. *Selli, Mare. Perekonnanimede panekust Eestis 1822.–1835. a. Diplomitöö. Juhendaja Sulev Vahtre. Tartu 1968. (TÜ ajaloo osakonna rmtk. Nr 2122.)
  27. +*Raud, Piret. Kohanimedest tuletatud rahvuslikku kuuluvust ja päritolu märkivad nimisõnad. III k töö. Tartu 1972. 30 lk. (Nr 1124.)
  28. *Reimann, Riina. Eesti üldnimetaoliste perekonnanimede käänamisest. III k töö. Tartu 1972. 41 lk. (Nr 1125.)
  29. *Kallasmaa, Marja. Endise Tõstamaa kihelkonna mikrotoponüümide seos üldsõnavaraga. Diplomitöö. Tartu 1975. 132 lk. (TRÜ soome-ugri k-te kateeder.)
  30. *Kõvamees, Anne. Local surnames in English - their origin, classification and comparison with Estonian. Diplomitöö. Tartu 1975. 114 lk. (Chair of Englsih Studies.)
  31. *Mägar, Sirje. Nimi kui iseloomustusvahend O. Lutsu teostes. III k töö. Tartu 1975. 36 lk. (Nr 1162.)
  32. *Saarmets, Marje. A survey of occupational family names in English and Estonian. Diplomitöö. Tartu 1975. 157 lk. (Chair of English Studies.)
  33. +*Lepiksaar, Marin. Suur ja väike algustäht kohanimetäiendites. Diplomitöö. Juhendaja Ellen Uuspõld. Tartu 1977. 197 lk. (Eesti k kateeder. Nr 1016.)
  34. *Ellert, Lea. Die deutschen Gutsnamen in den Kreisen Läänemaa und Saaremaa. Diplomitöö. Tartu 1978. 169 lk. (Lehrstuhl für deutsche Philologie.)
  35. *Pruuli, Tiia. Põhja-Tartumaa ja Ingerisoome Kurgola murde kohanimede struktuuri võrdlev analüüs. III k töö. Tartu 1978. (Nr 1290.)
  36. *Allika, Andrus. Aasia kohanimed 1976. a õigekeelsussõnaraamatus ja ENE-s. III k töö. Tartu 1979. 52 lk. (Nr 1355.)
  37. *Toomik, Siiri. Maastikualane sõnavara ja mikrotoponüümika karjala keele Boksitogorski murrakus. Diplomitöö. Tartu 1979. 110 lk. (Soome-ugri keelte kateeder.)
    /Резюме: Слова, связанные с пейзажем, и микротопонимика в бокситогорском диалекте карельского языка./
  38. *Pruuli, Tiia. Ingerisoome Kurgola murde kohanimede analüüs. Diplomitöö. Tartu 1980. 103 lk. (Soome-ugri keelte kateeder.)
  39. +*Toomsalu, Maie. Gebrauch der Personennamen in deutschen Phraseologismen. Diplomitöö. Tartu 1980. 77 lk. (Lehrstuhl für deutsche Philologie.)
  40. *Leesalu, Raili. Ülevaade isikunimede uurimisest "Keeles ja Kirjanduses" 1968–1977 ilmunud artiklite põhjal. III k töö. Tartu 1982. 33 lk. (Nr 1414.)
  41. *Päll, Peeter. Võõrpärisnimede kirjutamine eesti keeles (1940–1982). III k töö. Tartu 1982. 83 lk. (Nr 1433.)
  42. +*Noormets, Margus. Isikunimedest tuletatud võõrsõnad. III k töö. Tartu 1985. 54 lk. (Nr 1542.)
  43. *Kont, Marika. Kanepi ja Urvaste kihelkonna perekonnanimede algupärast. Diplomitöö. Juhendaja Huno Rätsep. Tartu 1986. 318 lk. (Nr 1144.)
  44. *Valk, Ülo. Nimi eesti rahvausundis. Diplomitöö. Juhendaja Eduard Laugaste. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu 1986. Nr 150.
  45. *Oosalu, Ülle. Filoloogiateaduskonna üliõpilaste eesnimed. II k töö. Tartu 1987. 44 lk. (Nr 1493.)
  46. *Hussar, Annika. Eesnimed Tallinnas ja Tartus 1984–1986. II k töö. Tartu 1988. 39 lk. (Nr 1498.)
  47. *Oosalu, Ülle. Nimevaliku põhjendusi 1988. a emakeeleolümpiaadi tööde põhjal. III k töö. Tartu 1988. 50 lk. (Nr 1502.)
  48. *Hussar, Annika. Euroopa rahvaste nimemalle. III k töö. Tartu 1989. 40 lk. (Nr 1518.)
  49. *Oosalu, Ülle. Eesnimed 1920ndate aastate eesti ilukirjanduses. IV k töö. Tartu 1989. 52 lk. (Nr 1522.)
  50. *Hendrikson, Ülle. Eestlaste eesnimed ja nende valiku põhjendused. Diplomitöö. Juhendaja Tiit Hennoste. Tartu 1990. 76 lk. (Nr 1180.)
    /Tutv: Kern, Katrin jt, KjK 1990/11./
  51. *Lundver, Kersti. Niederdeutsche Ortsnamen in Estland. Diplomitöö. Tartu 1991. (Saksa filoloogia osakond.)
  52. +Paatsi, Vello. Eestlase geograafiline silmaring ja geograafiaõpetuse algus (kuni 1850. aastani). Magistritöö. Tartu, Tartu Ülikool, Kultuurikeskus 1993. 132 + 324 lk (lisa) (TÜ rmtk: Diss.Tart.487484.)
    /Maailma kohanimede ja geograafiamõistete tulek eestlaste teadvusse. Lisaosas 25 teose väljasedeldused: kohanimed, oskussõnad, taime- ja loomanimetused (Müller, Rossihnius, Stahl, Gutslaff, Göseken, Hornung, Thor Helle, piibel 1739, "Lühhike öppetus...", Masing, Kreutzwald, Gildenmann, Blume jt). Summary: The geographic outlook of the Estonian up to the middle of the 19th century and the beginning of school geography. Sisu: Sissejuhatus – Maarahvas õpib tundma maailma, maailm maarahvast – Iseseisvuse kaotamisest Rootsi aja lõpuni: Võõrad Eestis, Eestlased võõrsil, Eksootilised kaubad – Trükisõna maailmatundmise avardajana XVII-XVIII sajandil: Vaimulik kirjandus ja sõnaraamatud, Ilmalik kirjasõna – Esimestest geograafilistest tekstidest esimese geograafiaõpikuni (XIX sajandi esimene pool): Raamatud, ajakirjad ja ajalehed geograafilise silmaringi laiendajana, Kalendrid geograafilise maailmapildi avardajana, Geograafiaõpetuse algus ja käsikirjalised kooliõpikud, Berend Gildenmann ja esimene eesti geograafiaõpik – Kokkuvõte – Kasutatud kirjandus ja arhiivimaterjalid – Artiklite loetelu – Lisad. Joonis./
  53. *Erilt, Lumme. Old English and Celtic first names in Estonian. Lõputöö. Juhendaja Enn Veldi. Tartu 1994. (Inglise filoloogia osakond.)
    /Koopia TPÜs (A.H.)/
  54. *Konsand, Tiit. Maade ja pealinnade nimede ortograafia kujunemine. Diplomitöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1995. 93 lk. (Nr 1246.)
  55. *Vallandi, Inge. Eesti eesnimede uurimisest. Seminaritöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1996. 30 lk. (Nr 14.)
  56. *Faster, Mariko. Mõniste valla kohanimed. Seminaritöö. Tartu 1997. 43 lk + 2 krt. (Nr 59.)
  57. *Muda, Maigi. Lüganuse kihelkonna Püssi ja Purtse mõisa perekonnanimed. Seminaritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu 1997. 14 lk. (Nr 28.)
  58. *Rapp, Jaan. Eesti eesnimede sidemetest sugulaskeelte eesnimedega. Seminaritöö. Juhendaja Maia Madisso. Tartu 1997. 38 lk. (Nr 54.)
  59. *Sool, Eva. Eesti ja Soome maastikuelementide liitnimedest. Seminaritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu 1997. 34 lk. (Nr 29.)
  60. *Sõstra, Kaja. Emakeele Seltsi hüüdnimesid sisaldavatest isikunimekogudest. Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1997. 34 lk. (Nr 33.)
  61. *Tuumalu, Tiit. Perekonnanimi rahvaluule ainena. Diplomitöö. Tartu 1997. (TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.)
  62. *Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. Magistritöö. Juhendaja Marja Kallasmaa. Tartu 1998. 145 lk.
    /Kaitstud 14.09.1998. Tutv: Sepp, Mare, KjK 1999/4./
  63. Hussar, Annika. Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990. Magistritöö eesti keele alal. Juhendaja Reet Kasik.Tartu 1998. 159 lk. (Eesti filoloogia osakond. Nr 1279.)
    /Kaitstud 06.04.1998. Summary: p. 141–143. Sisu: Sissejuhatus – Töös esinevad mõisted – Eesnimealane uurimistöö Eestis: Ülevaated ajalooliste dokumentide materjalist, Uurimused XX sajandi nimedest, Piirkondlikke erinevusi esitavad tööd, Etümoloogia käsitlused – Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990: Materjali kirjeldus. Kogumise põhimõtted, Eesnimekasutus aastatel 1930–1990, Eesti eesnimede struktuurist – Kokkuvõte – Kasutatud kirjandus – Lisad. Tutv: Sepp, Mare, KjK 1999/4./
  64. Maripuu, Ann. Le groupe d'emprunt français dans l'anthroponymie estonienne. Mémoire de fin d'études. Sous la direction de Peeter Päll. Tartu 1998. 82 lk. (Chaire de philologie romane.)
    /Koopia EKIs (411). Kokkuv: lk 78–79. Sisu: Introduction – Aperçu historique – Termes specifiques et signes conventionnels – Les catégories des prénoms – Orthographe des prénoms français en Estonie – Formations estoniennes – Conclusion – Bibliographie./
  65. *Orav, Eva. Mats Tõnissoni nimed tänapäeval. Seminaritöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1998. 45 + ~60 lk. (Nr 42.)
  66. *Sõstra, Kaja. Eesnimed Kuramaa Irē ja Gipka kirikukoguduse sünni- ja surmameetrikas aastatel 1741–1781. Bakalaureusetöö. Tartu 1998.
  67. *Vallandi, Inge. Liivlaste eesnimed. Bakalaureusetöö. Tartu 1998.
  68. *Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetused XX sajandil: probleeme ja arengujooni (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 29 lk.
  69. *Maaslieb, Helle. Eestlaste eesnimevaliku motivatsioonidest. Seminaritöö. Juhendaja Maia Madisso. Tartu 1999. 19 lk.
  70. Otsus, Liis. Rakvere linna tänavate nimed. Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 34 lk + 2 krt.
    /Koopia EKIs (411)./
  71. *Raidmaa, Ilona. Perekonnanimede muutmise ja eestistamise liikumine Eestis 1918–1940. Muudetud ja eestistatud nimed Anija, Peningi, Raasiku ja Rae vallas. Seminaritöö. Juhendaja Kairit Henno. Tartu 1999. 69 lk. (Nr 65.)
  72. Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2000. 143 lk. (Eesti keele õppetool. Nr 1322.)
    /Koopia EKIs (411). Summary: About the Estonian Company Names in the 20th Century (Examples of Catering and Accommodation Enterprises), p. 92–93. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Ettevõttenimetused eesti õigekeelsusallikais ja grammatikates – Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetusi reguleerivaid õigusakte – Allikatest ja nimematerjalist – Toitlustus- ja majutusettevõtete nimetuste üldiseloomustus – Eesti ettevõttenimede ja -nimetuste keelsus – Ettevõttenimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Lühendid – Materjali allikad – Kirjandus – Lisad./
  73. *Moorits, Jaane. Eesnimed Mats Tõnissoni tähtraamatutes. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2000. 62 lk. (Nr 1328.)
  74. Smõslova, Annika. Ortnamn och deras förändringar i Nuckö kommun på 1900-talet. Diplomuppsats. Handledare: Göran Hoppe (Uppsala Universitet) och Liina Ask (Tartu Universitet). Tartu 2000. 48 lk (Institutionen för nordiska språk.)
    /Koopia EKIs (411). Kokkuv: Noarootsi valla kohanimed ja nende muutmine XX sajandil, lk 44–45. Sisu: Förord – Inledning – En kort översikt över estlandssvenskarnas historia – En översikt över ortnamnen: De svenska ortnamnen i Estland, Bynamn i Nuckö kommun, Gårdsnamn i Nuckö kommun – Genomgång och analys av ortnamnsändringen i Nuckö kommun under 1900-talet: Ortnamnens estnifiering på 1930-talet, Ortnamn under sovjettiden, Återinförandet av de historiska ortnamnen på 1990-tal – Sammanfattning – Noter – Litteraturförtekning./
  75. *Vent, Margot. Nimepaneku motivatsioonist. Seminaritöö. Tartu Ülikool, Tartu 2000. Nr 135.
  76. OU:Faster, Mariko. Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede determinantidest. Bakalaureusetöö. Juhendaja Marja Kallasmaa. Tartu 2000. 88 lk.
    /Raamatuna avaldatud 2002 Võru Instituudi toimetiste sarjas./
  77. Kangilaski, Jaan. Naming: Fregean Sense versus Direct Reference. MA Thesis. Supervisor: Prof. emer. Eero Loone.University of Tartu, Department of Philosophy. Tartu, 2001. 62 lk. TÜ rmtk: Diss B-1743.
    /Kaitstud 27.12.2001, oponent Bruno Mölder. Kokkuv: Fregelik tähendus versus otsene osutus, lk 62. Sisu: Introduction – Overview of the Problem. Some Distinctions and Constraints: Frege's Distinction; Russell's Two Views – Kripke on Names and Descriptions: Background of Possible Worlds; Modal Argument; Argument from Ignorance and Error – Causal Theory of Reference: Kripke's Picture; Criticism and Development of Kripke's View; Reconciling Kripke and Frege – Conclusion – Bibliography./
  78. Saar, Evar. Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, Tartu 2001. 209 lk.
    /Referat: Ortsnamen von Räpina und Vastseliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, S. 91–94. Koopia EKIs (t 411). Kaitstud 08.03.2001. Avaldatud ka raamatuna, vt Faster, Saar 2002. Sisu: Sissejuhatus – Andmekogu tutvustus: Andmekogu struktuur, Andmekogu arendamissuunad, Võrdlus teiste kohanimekogude ja -andmebaasidega – Lingvistilised probleemid: Nimede keelsuse küsimus, Häälikujoontest Räpina ja Vastseliina kohanimedes, Omapärast võrukeelsete kohanimede muutevormides, Räpina kihelkonna talunimesüsteem, Vastseliina kihelkonna talunimesüsteemist – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. Näide täielikust andmebaasist – Lisa 2. Kohanimeobjektide liigitus ja lühendid andmebaasis – Lisa 3. Räpina kihelkonna kohanimede loend (100–146) – Lisa 4. Vastseliina kihelkonna kohanimede loend (147–209). Tutv: Margus, Tiia jt, KjK 2002/4, lk 299./
  79. Ivask, Eelika. Eesti praegune nimepruuk (Tartu 1991.–2000. aasta sünniregistri näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Kairit Henno. Tartu 2002. 73 lk. (Nr 1385.)
  80. +Mäearu, Sirje. Eesnimed apellatiivsete keelenditena. Magistritöö. Juhendaja Urmas Sutrop. Tallinn 2002. 202 lk. (Nr 1373.)
    /Tutv: Margus, Tiia jt, KjK 2003/5, lk 384./
  81. Vadi, Sille. Eesti kaksiknimede struktuur. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2003. 64 lk. (Nr 1396.)
    /Summary: The Structure of Estonian double first names, lk 62–64. Sisu: Sissejuhatus – Kaksiknimedest teistes maades – Kaksiknimedest Eestis – Paarissõnad eesti keeles – Kaksiknimede analüüs – Kolmiknimed – Kokkuvõte – Kasutatud allikad./
  82. Varjas, Ello. Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid ja õigekeelsus. Bakalaureusetöö. Juhendaja Eve Alender. Tartu 2003. 83 lk. (Nr 1395.)
    /Summary: On creational patterns and linguistic correctness of business names in the Commercial Register, lk 52–54. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Firmade reguleerimine õigusaktidega – Firmade üldiseloomustus – Moodustusmallide analüüs: Ainult üldosast koosnevad firmad, Ainult nimest koosnevad firmad, Üldosast ja nimest koosnevad firmad – Kokkuvõte – Kirjandus./
  83. Kiil, Helen. Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid. Bakalaureusetöö. Juhendaja Tiiu Erelt. Tartu 2005. 55 lk. (Nr 1455.)
    /Summary: The Figurative Expressions with Antroponymical and Toponymical Attributes, lk 55. Sisu: Sissejuhatus – Isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafia ajalugu – Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid – Nimetäiendiga piltlike väljendite õigekeelsuse analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus./
  84. Ojamets, Lenne. Häälikuline kooskõla ees- ja perekonnanimedes. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2005. 76 lk (Nr 1461.)
    /Summary: Phonetic harmony in forenames and surnames, lk 64–66. Sisu: Sissejuhatus – Eesnime valiku põhimõtted – Algriim – Reduplikatsioon eesti keeles – Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla – Alliteratsioon ja assonants ees- ja perekonnanimedes – Ees- ja perekonnanimede häälikuline struktuur – Kokkuvõte – Materjali allikad – Kirjandus – Lisa 1. Valik uuritud nimesid./
  85. OU:Faster, Mariko. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti keele ajaloo ja murrete õppetool, Tartu 2005. 144 lk.
    /Summary: Generics of Võrumaa and Setumaa place names, lk 142–143. Sisu: Sissejuhatus – Determinanditeooriat – Võru- ja Setumaa kohanimede determinantide analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus – Lühendid./
  86. Jalak, Anu. Eesti domeeninimede analüüs riigi- ja omavalitsusüksuste asutuste näitel. Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 36 lk. (Nr 1499.)
    /Referat: Die Analyse der estnischen Domainnamen auf Beispiel der Staatsbehörden und Selbstverwaltungseinheiten, lk 36. Sisu: Sissejuhatus – Domeeninimed, nende koostamise reeglistikud ja soovitused Eestis – Domeeninimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Kirjandus./
  87. Tohvert, Elen. Tartu ärinimede keelsuse analüüs (1990.–1991. ja 2001.–2005. aastate võrdlus). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 50 lk. (Nr 1491.)
    /Summary: Lingual analysis for company names in Tartu, lk 42. Sisu: Sissejuhatus – Ärinimi: Ärinime kujunemine, Nimeteoreetilist tausta, Ärinimede reguleerimine seadustega, Ärinimede keelsus, Nime tähendus ärimaailmas – Tartu ärinimede keelsuse analüüs: Omasõna struktuuriga ärinimed, Võõrsõna struktuuriga ärinimed, Muu struktuuriga ärinimed, Kahe ajavahemiku võrdlus – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. 1990.–1991. aastal Tartus registreeritud ärinimed – Lisa 2. 2001.–2005. aastal Tartus registreeritud ärinimed./
  88. *Raidmaa, Ilona. Perekonnanimed Harju-Jaani kihelkonna mõisates 1835. aastal. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2007. (Nr 1546.)
  89. +Rõõmussaar, Mariliis. Vere-lõpuliste kohanimede paiknemine ja seosed maastikukomponentidega. Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias. Juhendaja Raivo Aunap. Tartu 2008. 61 lk. (Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Geograafia osakond.)
    /Sisu: Sissejuhatus – Vere-lõpuliste kohanimede uurimine: Kohanime mõiste ja liigitamine, Levinumad topoformandid Eestis, Levinumad teooriad vere-lõpuliste kohanimede päritolu kohta – Andmed ja metoodika: Metoodika, Töös kasutatud andmed ja tarkvara – Tulemused: Üldised paigutusnäitajad, Maakattetüüpide jaotus, Muldade paiknemine vere-lõpuliste kohanimede suhtes, Pinnamood ja -kate, Vere-lõpulistele kohanimedele sobilike alade leidmine – Arutelu – Kokkuvõte – Tänuavaldused – Kasutatud kirjandus. Summary: Location of the place-names with vere-affix and their connection with landscape components, lk 50–51./
  90. OU:Saar, Evar. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 22. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2008. 238 lk + CD.
    /Sisu: Sissejuhatus: Uurimuse eesmärk, Töö ülesehitus ja materjal, Sünkroonilise kohanimeuurimise kujunemine, Nimede struktuuri puudutavad mõisted – Võrumaa kui kohanimekeskkond: Ajaloolise Võrumaa alade loetelu ja kihelkondade pindala, Asustuse kujunemise ja kohanimesüsteemi seosed, Isikunimede mitmekesisus, Loodus nimetekke suunajana, Asustuse struktuur 20. saj alguses – Nime saanud kohad ja nimede apellatiivsed põhiosad: Andmebaasi teave nimeobjektidest, Kõige levinumad apellatiivsed põhiosad, Kesksete liigisõnade osakaal eriliigiliste kohtade nimedes – Kõige levinumad täiendosad: Täiendosade loendamise ja rühmitamise põhimõtetest, Ruumisuhteid väljendavad täiendosad, Adjektiivsed täiendosad, Loodusterminid ja pinnasesõnad täiendosadena, Kultuurmaastikuterminid ja artefaktid, Taimenimestik ja maastik taimeliigi järgi täiendosades, Metsloomad ja metsloomanimetustest isikunimed täiendosades, Koduloomad ja koduloomanimetustest isikunimed täiendosades, Eesnimed ja muud isikunimed, Inimese apellatiivsed nimetused, Inimkultuuri esemed ja ained, Inimese hingeline ümbrus, Kohanimed, analoogilised siirdnimed ja vastavad liitapellatiivid, Käsitletud atribuutide statistika – Kõige harilikumad nimed ja nimemallide levikud – Lokaalsed nimesüsteemid – Kokkuvõte – Kirjandus. Referat: Die Analyse der Toponymie von Võrumaa nach den häufigsten Namengliedern und das Namensystem der traditionellen Gemeinschaft, lk 214–221. Tutv: Kallasmaa, Marja, KjK 2009/3, lk 233–236./
  91. Nurka, Kati. Perekonnanimede panek Petserimaal ja Narva-tagustes valdades 1921.–1923. aastal. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, ajaloo ja arheoloogia instituut, uusima ajaloo õppetool, Tartu 2010. 39 lk.