Torm merel
Tõlge
Novembrikuus [see] parajasti oli. Tõusime hommikul magamast üles ja kõik oli nii ilus, uhke ilm. Igaühel oli hea meel, [et] täna tuleb kena mereilm ja võib päeval ka kalu saada. Ja läksimegi siis, võrgud olid latil rippumas, kivid olid all. Ja läksimegi siis võrku lappama, esiti paati, üks kella viie ajal. Selle mõttega, et siis saab võrgud merre lastud ja siis tuldud vahepeal koju sööma. Läksime siis randa ja kõik kohad kajasid vastu, kus [need,] kes olid juba [varemalt] mere peal, nende rääkimine kuuldus randa ja. Ja läksime kõik suure heameelega merele.
Ja noh, saime võrgud merre, ei teadnud midagi [kahtlustada]. Ilm oli ilus ja, muudkui pööra paadinina ranna poole ja, ja tulime koju sööma. Ja parajasti just, [nii] selgesti on kõik meeles, istusime laua ääres ja sõime. Ja meil oli siis üks jalgvärav, [mis] käis sealt kambri otsast läbi. Ja sõime parajasti ja, ja see värav kargas äkitselt vastu aeda, tegi suure paugu. No mis nüüd? Kõik tõusid üles ja esimene ütlemine [oli], et tuul on hakanud puhuma mere poolt ja [tõusnud on] hirmus torm. Muudkui jookse nüüd suure hooga randa, et veel pääseks paadiga rannast merele, enne kui teeb laine suureks.
Ja hüppasidki kõik paati ja, ja hakkasime minema, sõudma võrgutähiste juurde. Ja läksimegi siis. Ja siis tuli üks paat juba meile siis tee peal vastu ja hõikas, sõitis ligidalt mööda ja hõikas, et ärge mingegi enam, et seal ei ole enam midagi teha, et meie oma võrgukupu kergitasime üles, aga ei jaksanud enam vastu [lainet] pidada ja tuli lasta merre tagasi. Ja pöörasime [siis meiegi] sealsamas kohe tagasi randa tulema. Ja noh, laine oli siis juba päris suur.
Ja siis tuli see paat, sai lastud ranna ligidale ja, aga ei … Siis kui tuli juba ja viis paadi peaaegu lautrikividele, [siis] lükkas paadi külili sinna lautrisuhu. Ja sealt mehed hüppasid kohe merre ja. Ja siis jõudis [paat] juba lautrisuhu ja mina hüppasin ka merre ja, ja sain siis veest sinna lautrisse. Ma ei mäleta [hästi], üks mees oli siis, kes oli lautrikividel ja haaras mu käest kinni ja aitas mul siis sinna kivile saada. Eks ma oleksin ehk isegi veel [sinna] pääsenud, aga, aga siis noh, eks nemad kartsid, et kui tuleb jälle see murdlaine, hüök, et see viib jälle, võtab jalad alt ära ühelt viletsalt ja viib, viib tagasi [merre]. Ja siis me saimegi oma paadiga, ei olnud suurt viga, saime kenasti randa, tuleb öelda.
Aga siis oli veel teisigi paate eemal mere peal. Üks paat tuli siis sinna natuke maad meist teisele poole, neemetipu poole ja. Vahtisime [seda] siis ja. Tuli, tuli, sai ranna ligidale ja, juba laine lõi selle paadi külili ja mehed kõik meres. Jah. Mul on praegugi veel see hirmus pilt silme ees, kuidas mehed hõljusid meres, üksnes mustad pead paistsid vee peal. Aga nemad said siis ometi, said ilusti kõik päästetud. Aga üks mees siis, päästeti sealt küll ära veel, aga ta oli olnud siis juba elutu. Peaaegu.