Kuusalu murrak
on jagatud kaheks – suhteliselt kitsa rannaala keeletava (Kuu) esindab kirderannikumurde lääneosa, maamurre (KuuK) jääb aga keskmurdesse (vt keelepiiri kihelkonna kaardil). Kuusalu murraku all peetaksegi harilikult silmas just rannamurret.
Rannamurdele on iseloomulikud n-ö soomepärased keelejooned. Vältevahelduse puudumine (musta : mustad, mõlemad III vältes) ja (üli)pika sulghääliku vaheldumine lühikesega (ottama : odan) tähendab, et eesti keeles nii tavalist II väldet siin pole (vrd olis ken alu alustaks ja lobu lobedaks, küll mina keskelt kierudaks). Kaashäälikuid ei peenendata (palatalisatsioon puudub), täielik pole olnud ei sisekadu (kündäjä, niitama, nahkane) ega lõpukadu (metsä, seppä, lukko). õ-häälikut asendavad siin o, a või e (oues, loppu, sana, verko, keik), ees- või tagavokaalide järgimine sõna piires (vokaalharmoonia) on järjekindel (jaksamma, ärgijegä, löüdänd). Pikk ü on diftongistumata kujul (küüned, süü), pael- või naerma-taolistes sõnades esineb u-line diftong (kaula, neula, naurab). ng-ühendit (kengäd, langad) hääldatakse nasaalse sulghäälikuna (ŋŋ) nagu soome keeles.
Vormiõpetuse puhul tuleb esile tõsta da-lõpulist osastavat (piigada, isädä), je-lõpulist sisseütlevat (tubaje, küläje) ning oleva käände esinemust (vanuna ’vanas eas’, aegana ’õigel ajal’). Mitmuses on nud-kesksõnal ned-lõpp (saaned, käüned, tulled ’tulnud’), vanasti on pöördunud ka eitusverb: minä en, sinä et, tämä ei, me emme, te ette, nämäd eiväd (tule).
Kui soovid süveneda, vaata:
- Must, Mari. Kirderannikumurde tekstid. Eesti murded V. Toimetaja Helmi Viires. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1995. 724 lk.
- Must, Mari. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1987. 408 lk.
- Suhonen, Seppo. Kirderannikumurde suhted naaberkeeltega. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2000, lk 362–374.
- Söderman, Tiina. Lexical Characteristics of the Estonian North Eastern Coastal Dialect. Studia Uralica Upsaliensia 24. Uppsala, 1996. 184 lk.
- Viitso, Tiit-Rein. Virumaa keeled. – Virumaa. Koguteos. Koostaja Kalju Saaber. Lääne-Viru maavalitsus, Ida-Viru maavalitsus, 1996, lk 390–401.