MurdekiikerKirderannikumurreRKuusalu

Väike valik Kuusalu murraku sõnavara

aaraline haruline, hargnev
aiguna  vahel, ajuti
ainuspaul : -paulavõrguseliseid ühendav nöör
akkun : -aaken
alatuuline aganane vili; vaene inimene
arp : arbuennustus-, nõidusvahend
arganahkane argpüks
arvutelema arutama, nõu pidama
einustamma ennustama
eksuksisseksinud
esteki esiteks; esiti, vanasti
etsimäotsima
haam : haami(kala)kahv
hadik : hadiguvõrguräbal
halaelemä haletsema
haud : hauasügav koht meres
heistuk : heistugiväike paat, julla
helmar : -i paadi roolipuu

holm : holmakaljusaar Soome lahes
hudisemma  võbisema, tudisema
hulvuma ulguma
hurama  hõikama, hüüdma; torisema
häigämä haarama, kahmama
häristämä  õrritama, ärritama
härskümä  pahandama, kärkima
höülütämä kiikuma
hülgämä hülgama, maha jätma; loobuma, lõpetama
hüvütäsä  headuse poolest
hüök : hüömurdlaine
hüüding : -ejääkirmetisega kaetud (n-ö tardunud) merevesi
iemäss eemale
ies : ikkeike
ige ikka
igitämä itsitama, naeru kihistama
ihkanaine uhi(uus), täiesti (uus)
ill : illuüliküps murakas
istuvalla istuli, istukil
jaala  väike kahemastiline purjekas
jaksamiste  hädavaevu; kõigest jõust
johtumiste  juhuslikult
julla väike aerupaat
juom : juomipaadilauter
jürg : jürijüripäev
kaapjalg kodukäija
kaarn : kaarnapuukorp, paks männikoor
kabugas : kabukameestesokk
kaentluline  kaenlatäis
kahu   jäätükk, jäämurd
kahvlik : kahvligurünklik, tükiline
kale : -jakõva, kõlisev; vali
kallistama kallutama, kõigutama
kalske  kalk, rabe (puu); karm (lina); karge (kaalikas)
kampa noodaselts
kans : kannekaas
karbal(as) : karbalajõhvikas
katsoma vaatama
kehkevillä  ärevil, ootel
kehvel : kehvlileetselg, liivane madalik; seljandik rannameres
keitamakeetma
ken : kenekes : kelle
kerrastas kordamööda
keul : keulapaadinina, käil
keulamiespaadivanem
kinnineul : -neulahaaknõel
kint : kindukints, reis
kirjav : -akirju, kirev
kodusi   pärit
kohuline kõhutäis
korp : korbironk, kaaren
korvidikku kõrvuti, kõrvu
koskut : koskutimmepaks kuusekoor
kouk : kougukonks; (kael)kook
kour : kourakämmal
kross : krossikärntõbi
krunn : krunnijääkuhjatis
kruska(joogi)kruus
kubuksiss paksult riides
kugistama   kummutama, ümber keerama
kuigutama  tühjalt aega viitma; piiluma
kuletund luitunud, pleekinud
kummadutohutu suur
kummuma  ümber minema
kuo  koju
kuomass   koomale
kupp : kubuvõrgutähis
kuppar : -ikupulaskja
kussagi kusagil, kuskil
käbigällä   käpuli, käpakil
kärbäne kärbes
kärskümäkärkima, pahandama
kühküläne  metstuvi
küns : künneküüs
künsik : künsiguihnuskoi
künsimä  küünistama
küpsik : küpsigüahjus kuivatatud räim
laadus : -arõõmus, lahke; ladus
labi : lapjalabidas
labuline   lapuline, kontvõõras
ladu : laukuur, küün
laevrik : laevrigulaevahukk; laevast maale uhutud kraam
lais : laisiüksik jääpank avavees
lapsukane  väike tüdruk
lattorn : -ilatern
lautima laduma, punuma
lekkelõtv, lontis
lempsuma lehvima, lipendama; tolknema
lenk : lengiaas, silmus; kurv, käänak
lerbagillaripakile
lett : ledijuuksepats; kääritud kanga palmik
leualine   lõuatäis
liepuma  lehvima; kõikuma; vehkima
lilluma   veepinnal hulpima
lillutama  ujutama
litra  liiter
liugema libisema, liikuma
lotsis  mõlkis, lömmis
louga : loukalahesopp, lõugas
lovi : loverebend, auk
luet : luodeloe (ilmakaar), põhjalääs
luettuul  loodetuul
luom : luomaloomus, noodatäis kalu; noodavedamiskoht
lusigalinelusikatäis
läbimiste  keskmiselt, harilikult, üldiselt
löhk : löhülehk, hais, lõhn
löhvästämä lõbutsema, pidutsema; edvistama
maareiskalakaubaga sisemaa küladesse minek
mainima nimetama; manitsema; taga rääkima
maisseranda, maale
mantsigas : mantsikamaasikas
matjus : matjuksemadisepäev
mauline   keretäis (peksa); kõhutäis (süüa)
mekkud   riided, rõivad
metka  märk noodaköiel
mielissäs  heas tujus
migämis
muhelema mõnusalt aega viitma
muistadus mõistatus
muistama  mäletama; aru saama, mõistma
muuram : -emurakas
muutama  ümber seadma, ära kolima
mürsk(ü) : mürskütorm, maru, raju
nahaline peks, nahatäis
nast : nastinoodaköis
nielestämä  neelatama, neelama
noikuma  õõtsuma, kiikuma, kõikuma
norss : norssimeritint
nugastama tukastama, suigatama
nure : -jamurelik, kurb
nägümä  paistma, näha olema
närvelde  vähehaaval
oni sügav koht meres
ontli   korralik(ult), hoolikas, hoolikalt, ontlikult
ottama   võtma
ouekamber  ait
pagenemmapõgenema; taanduma, alanema
paguvesi  (mõõnaga) alanenud vesi (meres)
pahuss : pahusekurivaim, pagan
painijas : painijakseluupainaja
parda  habe
parsutama pritsima, maha loksutama
pendimä pehkima, riknema
perädi koguni, hoopis
perädikku järjestikku
peräline  pärituul
perämies (paadi) tüürimees
pest : pestipaadiköis
peugal : peuklapöial
piidamies paatkonna liige, sõudja
piit : piidapaadipink
pikkaraneväike, pisike
pinduma nülgima (nahka)
pirg : pirupeerg
pliek  vaikne, virvenduseta (meri)
pohisetuul  põhjatuul
poltama põletama
potku(kelk)tõukekelk
pottermannkotermann, laeva kaitsevaim
pritsaal : -ikalasadam
puhk : puhutuuleiil, -hoog
puljama   punnitama, vaeva nägema
pull : pulliveemull
pull : pulluvõrguujuk
puok : puogituletorn, paak
purgnema  hargnema, lahti harunema
päästämä  kalu võrgust välja võtma
pöntü   plekknõu (piirituseveol)
pürisemä  mürisema, põrisema
püürüsillä pungis, pungil
ragu : raupragu
ragusilla  praokil, poikvel
rajasi : -mmekube
ramudu : ramutumaväetike, vaeseke
raskas : raskaraske, vaevaline
rattus : -arõõmus, lustlik
rauk : raugavaeseke
reppän : -eleitseauk, suitsuauk rehetoa seinas
rese : -jäniiske, märg, rõske
retli : -meredel
riipama  kergelt tõmbama, kaapama; tõstma (leent)
ruigutelema   hädaldama, kurtma
ruobuss   kumer, kaardus
ruul : ruulirool
ränd : rännälumelobjakas
röügütämä vintsutama, vaevama
rüst : rüstäsõrmenukk
sahke tugev, vali (tuul)
salamitte   salaja, salamisi
salm : salmeväin
seilipaat  purjepaat
sendägi  siiski
seur : seurapaatkond, meeskond, paadiselts
siib : siivetiib
sill : sillisuur räim
sippusk : -aväike räim
sirmagilla   selili
siugad  sihvakad, saledad
siul : siulasõel
siunama  õnnistama
sobima mahtuma
soprama kahlama, sumama
soud : souaerutull; sõudmine
sudima  pintseldama, värvima; lupjama, harjama
sugar : -akelm, võrukael
sutjama pintseldama, värvima; lupjama, harjama
suupama  rüüpama
säiver : kibesoolane, lääge (vm vastiku maitsega)
särgillä särgiväel
särup : -ikiirus, rutt; sekeldus
säälisest korralikult, hästi
süleline   sületäis
taat : taadivanaisa
taba : tavakomme, pruuk; kunst, nõidus
taibumanõtkuma, painduma
taivutamma painutama
tanuv : -ekülatänav
tappamistehästi palju
tarbesa  piisavalt, nii palju kui vaja
tasutama   tasandama, silima; patsutama
tavar : -akraam, kaup
tehas : tehtavõrguhunnik
tippama  paistma, näha olema
tohkemapehkima, lagunema
toisina mõnikord, vahetevahel
tomutõmmu, tume
tornima   hooletult õmblema, kokku kortsima
torssima  kiiresti lohakalt õmblema
tuba : tuaelumaja
tuhlis : tuhlikartul
tuo  see (seal), too
tuuderiss purjus, nokastanud
tänävuon tänavu
täüdümä  raatsima; sunnitud olema (midagi tegema)
tüng : tüngetüügas; tüükaline, kulunud
tüve : -nevaikne, tasane (meri)
uit : uidupikk ritv nooda käsitsemisel (jää all)
ulgu avameri, ulgumeri
ummigas : ummikasuur tormieelne laine
vaap  küllap, tõenäoliselt
vaide   vaid, ainult; ent, kuid
valatamma  vaatama
valenemavalgena paistma; valgeks muutuma, pleekima
vanutasa   vanuse poolest, ealt
varp : varbinoodavedamise koht; loomus, kalasaak
varuvaine  ettevaatlik
vatsala  kõhuli, maoli
veskar : -ivesikaar, lääne ja loode vaheline ilmakaar
viigar : -iviigerhüljes
viik : viigilaht
viivaelemä viivitama, aega viitma
vuoruss kordamööda, järjekorras
vägi : väärahvas
väli : väljäharv, hõre
välejüs : välejüksehõredus
vüörvaht    vahimadrus
äge : ägejäkuum, tuline, palav; kuumus, palavus
äi(ä) : äiävanaisa; äi
ämm(ä) : ämmävanaema; ämm
ämbüüs   paadialune, päevavaras
ääni : äänehääl
ääs : ääkeäike
ötsütämä  vaevaliselt astuma, tatsu(ta)ma
ürisemäporisema, jorisema

Murrakust on registreeritud 12 987 sõna, neist haruldasemaid, Kuusalule iseloomulikke sõnu on 6545.