166 tundi 48 min
18 külast,
sh Viinistult 47,5 t, Pärispealt 24 t, Tammistust 15 t, Tapurlast 13 t
Mari Must ja Ann Kask – kokku 72 t
Edgar Lilhein (Viinistu) 36 t 10 min
Madleena Sandström (Pärispea) 24 t
Evald Lindström (Tammistu) 15 t
Juuli Paalberg (Tapurla) 11 t 15 min
murdeülevaateid (1910–72) – 740 lk
kohanimesid (1922–91) – 8960 sed
loomanimesid (1053–90) – 2880 sed
isikunimesid (1965–90) – 2375 sed
argoosõnavara (1990) – 336 sed
murdetekste (1925–2000) – 7960 lk
sõnavara (1922–90) – 40 155 sed
päevikuid (1922–84) – 560 lk
Kask, Ann. Kuusalu Pärispea murraku häälikulugu. Diplomitöö. 1972. 161 lk.
Norvik, Piret. Kirderannikumurde sõnavaralised suhted naabermurrete ja -keeltega. Magistritöö. TPÜ, 1998. 133 lk.
Tooms, Mihkel. Soome laensõnad Kirde-Eestis. Auhinnatöö. 1930. 157 lk.
Tooms, Mihkel. Soome mõjundeid e. Kirde rannikumurdeis. Häälikuloolised. Konsonantism. Magistritöö. 1932. 189 lk.
Ann Kask – 1050 lk ja 3140 sed
Mari Must – 2100 lk ja 800 sed
Linda Pärt – 400 lk ja 12 680 sed
Gustav Vilbaste – 4440 lk
Õilme Aasmaa – 2035 lk ja 9860 sed
Evald Lindström – 1320 lk ja 7300 sed
Edgar Lilhein – 245 lk ja 3200 sed
Eduard Leppik – 3843 sed
Heldi Kaljurand – 760 lk ja 1500 sed
Kuusalu Keskkool – 90 lk ja 4700 sed
Kuusalu materjalidest paistavad silma Gustav Vilbaste murde-
ja kohanimesõnastikud (3560 lk).