Kõnekorpused
Meeshääl Meelis, naishääled Kersti, Külli ja Liivika, tüdrukuhääl Lee.
Tüüpiliselt on korpuses helifailid .wav kujul ja neile vastavad tekstid
koondatuna sisukorrafaili(desse) laiendiga .kj1.
Lisadena võib leida korpuse kirjeldusi.
Lisakorpused
- Lausete järjekord korpuses on juhuslik (ja võib uuesti muutuda)
- lisaks neutraalsetele jutustavatele lausetele on eraldi märgendatud otsekõne laused (vt märgendid).
- korpused on lause haaval üle kuulatud, vigased laused on välja jäetud (häälik lause otstes kadunud, kahin, lugeja moonutas häält)
- lisakorpustes on tekst vajadusel viidud vastavusse heliga (võõrnimed on tekstis transkribeeritud, diktori pisiviperused teksti sisse viidud)
kylli
0,41 GB.
Korpuse aluseks on järjejuttude katkendid 5 teosest:
- Holger Kaints, Uinuv maa
- Heli Reichardt, Walpurgi öö
- Sofia Lundberg, Punane aadressiraamat
- Kjell Westö, Terendus
- Reeli Reinaus, Praktiline nõiakunst
meelis
10210 lauset, 4,8 GB.
Korpuse aluseks on Tõe ja õiguse I osa.
Märgendid
Otsekõne märgendus asub iga rea lõpus failis korp.sisukord.sildid
- M – mehe dialoog (saatelauseta)
- N – naise dialoog (saatelauseta)
- P - poiss (saatelauseta) - pisilapsest kuni noore täiskasvanuni
- T - tüdruk (saatelauseta) - pisiapsest kuni noore täiskasvanuni
- S – saatelause
- SM – saatelause, järgneb mehe dialoog
- MS – mehe dialoog, järgneb saatelause
- MSM – mehe dialoog, saatelause, mehe dialoog
- SMS – saatelause, mehe dialoog, saatelause
- SN – saatelause, järgneb naise dialoog
- NS – naise dialoog, järgneb saatelause
- NSN – naise dialoog, saatelause, naise dialoog
- SNS – saatelause, naise dialoog, saatelause
- SP – saatelause, järgneb poisi dialoog
- PS – poisi dialoog, järgneb saatelause
- PSP – poisi dialoog, saatelause, poisi dialoog
- SPS – saatelause, poisi dialoog, saatelause
- ST – saatelause, järgneb tüdruku dialoog
- TS – tüdruku dialoog, järgneb saatelause
- TST – tüdruku dialoog, saatelause, tüdruku dialoog
- STS – saatelause, tüdruku dialoog, saatelause
- X - korraga räägivad paljud või pole võimalik kõnelejat identifitseerida
- X ja saatelause kombinatsioonid analoogselt teistega, näiteks
XS - „Mingi sobiva koha leidmine ei saa ju nii raske olla,” ütlesid mu kolleegid koolist
| |