Kohanimenõukogu

Istungi protokoll

Tallinn

14. juuni 1999 nr 7

Algus kell 11.00; lõpp kell 12.40

Juhatas: Tiit Sepp
Protokollis: Elvi Sepp

Osavõtjad: 10 osalejat registreerimislehel
Puudusid: J. Mõis, J. Jagomägi, T. Kulu, M. Markus, J. Tamm

Läbirääkimised päevakorra asjus.
Otsustati kinnitada järgmine päevakord:

  1. Karksi-Nuia linna ja Karksi valla ühinemisel moodustuva valla nime probleemist (E. Sepp).
  2. Kokkuvõte 1997-1998.a asustusreformi tulemustest (V. Ranniku, P. Päll, E. Sepp).
  3. Tööst Eesti meresaarte nimestiku täiendamise ja täpsustamise alal (V. Ranniku).
  4. Talude, mitteametlike külade jmt kohanimedega viitadest
  5. 5. Lühi-infod:

1.

Elvi Sepp: annab ülevaate valla nime teemal toimunud poleemikast. Omavalitsused taotlesid ühinemisel moodustuva valla nimeks Karksi-Nuia. Siseministeeriumis ettevalmistatud eelnõus, millele olid lisatud Karksi nime toetavad ekspertarvamused (Viljandi Muuseum, nimeteaduslik usaldusasutus Eesti Keele Instituut), oli nimeks Karksi ning Vabariigi Valitsus kiitis selle heaks.

Järgnevalt esitas Karksi-Nuia linnapea Mati Ilisson tõsiseid süüdistusi Siseministeeriumi ametnike ja ka kohanimenõukogu aadressil.

Otsustati:

1) kohanimenõukogu leiab, et Viljandi Muuseumi ja Eesti Keele Instituudi ekspertarvamuste seisukohad on õiged ning toetab Valitsuse tehtud otsust määrata valla nimeks Karksi;

2) edaspidi võib kohanimenõukogu liikmete arvamuse kiireloomulistes küsimustes selgitada ka kirja (faksi) teel ilma koosolekut kokku kutsumata.

2.

Elvi Sepp: Asustusreformi tulemusena praeguseks kujunenud pilt on maakonniti ja vallati väga erinev: osas maakondades ja valdades on külanimed ennistatud, teistes mitte; Lõuna-Eesti murdeala mõnedes valdades on nimekujud murdepärased, enamikus aga mitte. Selline pilt ei ole ei Eesti kui terviku seisukohast vaadatuna, samuti ka kohaliku keele ja kultuuri eripära arvestades õige. Osa omavalitsusi kavatseb muudatusi asustusjaotuses teha pärast rahvaloendust, osa aga oma mugavuse tõttu üldse mitte.

Veljo Ranniku: vestlused valdades näitavad, et ollakse äraootaval seisukohal, oodatakse valdade liitmist, valitseb inertsus ja mentaliteet - milleks pingutada. Haldusreformiga seoses võib kohanimenõukogul tulla oluliselt tööd juurde, näiteks tekivad probleemid, mis nimi ühinenud vallale panna.

Peeter Päll: Asustuse reformimist tuleb jätkata riigi initsiatiivil. Otstarbekas on see ette võtta maakondade kaupa. Võiks alustada Viljandimaast. Ennistamist väärib veel ühtekokku ca 1000 külanime.

Heiki Potter: Kohanimede alla kuuluvad ka maakatastriüksuste nimed. Ka need ei tohiks olla numbritega, aga praegu numbreid siiski pannakse. Maakondlikel aruteludel tuleks kõne alla võtta ka katastriüksuste nimed.

Tiit Sepp: Vabariigi Valitsus moodustas juuni alguses Haldusreformi Komitee, mille esimees on peaminister, liikmed justiits-, rahandus- ja siseminister ning riigisekretär. Komitee põhiülesanded on: esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud haldusreformi teostamiseks, koordineerida haldusreformi elluviimist ja valmistada ette haldusreformi läbiviimiseks vajalikud Vabariigi Valitsuse poliitilised otsused. Komitee esitab oma ettepanekud Valitsusele 1. detsembriks 1999. a.

3.

Veljo Ranniku: Eesti meresaarte alal käib praegu Keskkonnaministeeriumi kirja alusel töö maakondades. Seni tegelesid maavalitsused eelkõige maakonnaplaneeringutega, seepärast lõplikke tulemusi veel pole, aga materjalid laekuvad. Rohkem on saartega tegeldud Saaremaal.

Probleemne on see, et viimasel ajal müüakse saari erakätesse.

4.

Elvi Sepp: Eelmisel kohanimenõukogu koosolekul Võrus oli meil juttu ka talunimedega viitadest. Maanteeameti esindaja hr Aare Pain tutvustas praegusi võimalusi talude tähistamiseks. Nimelt on kasutusele võetud uus viit (ristikulehekujutisega), millega tähistatakse põllumajanduslikku tootmist, näiteks piimatootmistalu jne. Maanteemeeste arvates kõikide talude tähistamist pole üldse vaja.

Henn Saari: Lähtuda tuleks siiski sellest, et talud on inimeste elukohad, mida tuleb tähistada nii, et operatiivteenistused neid üles leiavad. Tuleks välja töötada midagi soovitus-standardi taolist, millest viidavalmistajad saaksid juhinduda.

Peeter Päll: Talud on ka aadressi-süsteemi osa ning taluviidad võiksid olla sarnased tänavaviitadega.

Veljo Ranniku: Viitade paigaldamisel tuleb esmajoones arvestada teeseaduses sätestatut. Võiksime esitada ettepanekud Teede- ja Sideministeeriumile viitade kujunduse ja paigutamise põhimõtete kohta.

Otsustati: Saata kohanimenõukogu poolt kiri Teede- ja Sideministeeriumile palvega välja töötada taluviitade soovituslik standard.

5.

Peeter Päll: ÜRO kohanimeekspertide rühma 20.istung toimub 2000. a jaanuaris New Yorgis. Läti on praegu Balti jaotise koordineerija rollis ning koostab ka Balti jaotise aruande ÜRO-le. Meie peame selleks esitama andmed Eesti tegevuse kohta. Balti jaotise istung peaks toimuma käesoleva aasta sügisel, eeldatavasti Leedus.

Palume kõigil, kellel on andmeid kaartide väljaandmise vmt kohanimealase tegevuse kohta, esitada need kohanimenõukogule.

Veljo Ranniku: Vaja oleks koguda ja registreerida igasuguseid nime-ettepanekuid.

Peeter Päll: Looduskaitse- ja maastikukaitsealadega tekib ka nimeprobleeme (näit. Meenikunnu / Meenikunno).

Elvi Sepp: Aadressi-standardi osas erilisi uudiseid ei ole. Materjalid on Riigikantseleis ja Urmas Einberg tegeleb nendega. Eesti Post on oma aadressi-süsteemi kehtestanud, aga uut infoteatmikku, kust inimene eksimatult leiaks oma küla nime ja postiasutuse sihtnumbri, välja antud veel pole (on ikka ainult seesama, mida Henn Saari arvustas).

Kohanimeregistri rahaasjad on endiselt "õhus", sest Siseministeeriumi tänavuses eelarves selleks raha ei ole. Seoses säästueelarvega on ilmselt vähe lootust ka Riigikantselei kaudu jagatavatele riigi infosüsteemide ja riiklike registrite finantseerimise vahenditele.

Koosoleku juhataja Tiit Sepp

Protokollija Elvi Sepp