PP 18.12.2009 nr 12.4-1/671
| Juhatas: | Väino Tõemets |
| Protokollis | Aule Kikas |
| Osalesid: | kohanimenõukogu liikmed Katrin Alliksaar, Jüri Jagomägi, Aule Kikas, Mall Kivisalu, Peeter Päll, Evar Saar, Liisi Sokk, Uudo Timm, Ilmar Tomusk, Väino Tõemets, Olev Veskimäe. |
| Puudusid: | kohanimenõukogu liikmed Raivo Aunap, Ants Kraut, Jaak Maandi ja Valdek Pall. |
| Kutsutud: | Malle Hunt (Veeteede Amet). |
Päevakord:
Aule Kikas andis ülevaate Võru maakonna Varstu valla asustusjaotuse muutmise taotluse kohta. Varstu Vallavolikogu võttis 12.05.2009 vastu otsuse nr 15 „Asustusjaotuse muutmise taotlemine”, milles Varstu Vallavolikogu taotleb Liguri küla asustusjaotuse muutmist kaheks eraldi asustusüksuseks eesmärgiga ennistada ajalooline Harjuküla. Praegune Liguri küla territoorium hõlmab endiste Liguri ja Harjukül alasid. Ajalooliselt on praeguse Liguri küla ühe osa nimeks olnud Harjuküla. Volikogu on lähtunud taotluse tegemisel eelkõige külaelanike soovist, kuna tänaseni kasutatakse kohalike elanike poolt endisaegset kohanime Harjuküla. Külaelanikud on veendunud, et külale kunagi antud nimi, mis on antud kohale iseloomulik ja sobivm peab püsima jääma. Moodustatava küla näol on tegemist ajaloolise külaga, mis 1970-ndatel aastatel liideti Liguri külaga. Taastatava küla suurus on 3,81km², ning elanikke on 12.
Evar Saar: Nimi Harjuküla sobib väga hästi, on rahvapärasega kooskõlas, ajalooliselt on Harjuküla, Kolga, Liguri, Kerikutsi kõik eraldi külakesed olnud. Analüüsisin Varstu valla asustusjaotuse veel korra läbi ja panin kirja mõned kõige selgemad küsimused, kuidas asustusjaotust mujalgi parandada tuleks. 1977. aastal ja varem on Varstu vallas kokku liidetud veel üsna palju külasid, nt Härmiku ja Tikuta Soolättega, Kerikutsi Liguriga, Naadi Matsiga Virulase ja Savira Vana-Roosaga jne, Kõiki neid taastada pole ehk enam mõtet, aga soovitada võib veel järgmisi tänapäevalgi aktuaalseid asustusjaotuse kohandamisi tegeliku kohanimekasutusega:
Antud ettepanekud ei teeni niivõrd ajaloolise asustusjaotuse taastamise kui asustusjaotuse normaalseks muutmise huve. Mis mõte on näiteks Laurimäe külal asustusüksuse nimena, kui selle ühte otsa, ajaloolisse Laurimäe külla, pääseb naabervalla kaudu, teise otsa aga Varstu alevikust ja ametliku asustusüksuse kahe otsa vahel pole isegi teed?
Soovitav on ka ühe ametliku külanime parandamine: Hintsiko > Hindsiku. Vana kohaliku murde pärane hääldus on Hindsikä, kuid ka kirjakeelseid inimesi rahuldav variant oleks ilmselt u-lõpuline. Kuni 1977. aastani oli nime ametlikuks kujuks vana kirjakeele päraselt Hindsiko. Aastal 1977 parandati -ds rahvakeelse häälduse vastaselt ts-iks, kuid nime lõpu -o, mis kindlasti vajanuks parandamist, jäeti parandamata.
Otsustati: 1) Kohanimenõukogu toetab ja peab vajalikuks Võru maakonnas Varstu vallas ajaloolise Harjuküla taastamist ja kohanime ennistamist; 2) Teha ettepanek Varstu vallale ka teiste ajalooliste külade taastamiseks.
Aule Kikas: asustusüksuste nimistus on rootsikeelsed rööpnimed nimetavas käändes nt Telise/Tällnäs. Kui nad aga tekstis satuvad täiendiks, siis senine praktika on järgides keelereegleid kasutada varianti: Telise / Tällnäsi küla. Tekkinud on küsimus, et kuidas kasutada nimesid klassifikaatorites, aadressides kui kaartidel, kui on vaja lisada liigisõna.
Peeter Päll: Keelereegleid ei saa eirata, praegu ametlikus klassifikaatoris olev kirje Telise/Tällnäs küla ei sobi kuidagi. Registreid arvestades oleks ehk lahendus anda nimetavalistele võõrkeelsetele nimedele nimestikes ja nimeotsustes edaspidi juurde ka omastavaline, liigisõnaga kuju, siis on teada, kuidas nimesid käänata (nt Tällnäs : Tällnäsi, Birkas : Birkase).
Otsustati: Kaaluda võimalust kehtestada edaspidi asulanimede loend kahel kujul: nimi koos liigisõnaga ja ilma selleta.
Malle Hunt tutvustas Veeteede Ameti juhitava projekti „Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti saarestikus”, mille käigus on soov anda projektis kasutatavatele laevateedele nimed:
Kohanimenõukogu liikmed tõdesid, et ehkki laevateed ei kuulu kohanimekohustusega objektide hulka, on tunnustamist vääriv Veeteede Ameti algatus. Arutelu käigus leiti, et ka laevateede nimede puhul on oluline ajalooline side ning nende nimede jäädvustamine on vajalik. Kasutada tuleks nimesid, mis on kasutusel meremeeste, kohalikel kalurite seas ja millel on olemas kasutustava.
Otsustati: 1) Kohanimenõukogu toetab Veeteede Ameti algatust määrata laevateedele nime; 2) Veeteede Ametil esitada kasutatavad ja kohanimeseadusele vastavad laevateede nimed kinnitamiseks kohanimenõukogule.
Aule Kikas tutvustas kohanimeseaduse muutmise seaduse ja regionaalministri määruse „Kohanime vormistamise ja kasutamise kord” (esialgne tööpealkiri) eelnõud.
Kui varemalt oli riiklik kohanimeregister (KNR) pelgalt kohanimede kogumise koht, siis selle aasta jaanuarist on KNR riigi infosüsteemi üks oluline osa - KNR annab alusandmed aadressiandmete süsteemi (ADS). Et kõik koha-aadressid tuginevad kohanimedele (nt Valga maakond, Helme vald, Taagepera küla, Mihkli talu), on aadresside korrastamist vaja alustada
Väga suure osa aadressidest moodustavad maaüksuste – katastriüksuste nimed (nö talud, maakohad, mida hajaasustuses ei adresseerita majanumbrite ega teede järgi). Senini ei olnud maaüksused kohanimekohustusega objektid, aadressides peavad aga nimed vastama kohanimeseadusele. Selleks, et tagada korrektsete aadresside kasutamine, on vaja maaüksused muuta kohanimekohustusega (mõningate eranditega) objektideks – see on üks oluline seadusemuudatus.
Asustusüksuste nimesid kasutatakse avalikel siltidel, viitadel ilma liigisõnata (küla, alevik, alev, vallasisene linn). Andmekogud, registrid vajavad nime nö täiskujul, koos liigisõnaga. Täpsustame, millal tuleb lisada liigisõna, millal mitte. Oluline on, et kui nimi sisaldab õiget liigisõna, siis ei tohi seda kasutada topeltkujul.
| Siltidel, viitadel kasutatav nimekuju | Andmekogudes jm liigisõna vajavates kohtades nime täiskuju |
| Muraste | Muraste küla |
| Mäeküla | Mäeküla |
| Mõisaküla | Mõisaküla linn |
| Kukulinna | Kukulinna küla |
| Telise/Tällnäs | Telise/Tällnäsi küla |
Kehtetuks:
1) „Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise kord”;
2) „Nimeobjekti liigitus”;
3) „Kohanimeregistrist andmete väljastamise kord”;
4) „Kohanimeregistrile andmete esitamise kord”;
Uus: „Kohanime vormistamise ja kasutamise kord” (esialgne nimi).
Tuginedes ÜRO resolutsioonile peame vajalikuks viia sisse pühendusnimede määramisel nn ooteaeg 5 aastat. Pühendusnime varasemaks määramiseks annab regionaalminister, olles eelnevalt ära kuulanud kohanimenõukogu arvamuse.
Jüri Jagomägi: kitsaks on jäänud geograafilise kaardi mõiste. Geograafilise kaardi tegemine ja välja andmine oli üks suur ja tõsine ette võtmine. See oli midagi erilist ja nendel kohanimede range käsitus igati kohane. Viimase kümnekonna aasta jooksul kus kaartide tegemine on spetsiifiliste tarkvaradega tehtav, mis juba vaikimisi seovad kujutised koordinaatidega ja võtavad enamik sisust andmekogudest. Kohanimed on kõiksugustel skeemidel, plaanidel, veebikaartidel, andmekogudes. Kadumas on geograafilise kaardi erilisus, kui suure ja tõsise ettevõtmise tulemus. Suur tööd tehakse andmekogudes, -baasides, millest tekitatakse suurel hulgal tard- ja kuvakaarte. Kuidagi tuleks reguleerida kohanimede käitlemine ruumiandmete kogudes ja sealt tehtud kaardimaterjalil (ehk graafilistel tuletistel). Samuti on kitsas kultuuri- ja ajalookaartide määratlus. Näiteks on üks kaardivaldkond, mis on tekkinud ja viimasel kümnendil ja pidevalt suurenemas -need on tingnimetusega meelelahuslikud kaardi(lised)materjalid, mis levivad usinalt ka veebikeskkonnas. Nad on tellija poolt ette antud info ja suunitlusega kaardid. Kui pole just tegu nn info(tahvli)kaartidega, siis võiks neil lubada vabamat kohanimede kasutust. Nende regulatsioon läheb suhteliselt keeruliseks. Nende nimetuste arv on minu arvates kordades suurem kui kõik nn Eesti riiklikud kaardid kokku.
Arutelu käigus tehti parandusi kohanimeseaduse muutmise seaduse ja regionaalministri määruse „Kohanime vormistamise ja kasutamise kord” (esialgne tööpealkiri) eelnõudesse.
Otsustati: 1) Võtta informatsioon teadmiseks (eelnõu 19.11.2009 seis lisatud protokollile); 2) Enne eelnõude esitamist e-õiguse kooskõlastusringile kooskõlastada kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle rakendusakti eelnõu kooskõlastamiseks kohanimenõukogule.
5.1 Peeter Päll andis ülevaate Balti jaotise 13. koosolekust. ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise 13. koosolek toimus Vilniuses 1.- 2. oktoobril 2009, Eestist osalesid kohanimenõukogu liikmed Aule Kikas, Mall Kivisalu, Olev Veskimäe ja Peeter Päll. Materjalidega saab tutvuda kohanimenõukogu kodulehel (http://www.eki.ee/knn/ungegn/bd_ee.htm).
5.2. Aule Kikas tutvustas VII kohanimepäevast Raplas, mis toimub 27. novembril 2009. Lisaks kohanimenõukogu liikmetele Väino Tõemets, Peeter Päll - Rapla vanadest kohanimedest, Mall Kivisalu - Kohanimed ja koha-aadressid ühest kohast, Uudo Timm - Loodusobjektide nimedest Raplamaal ja Aule Kikas - Kohanimekorraldus Eestis, esinevad ettekannetega Mikk Sarv, koolitaja - Alalisus ja alatus; Virve Õunapuu, Hageri muuseumi juhataja - Kui kaua kestab kohapärimus?; Enos (Henn) Heinsoo, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester - Kohanimed rändavad; Kaie Bergmann, koduloouurija - Perenimede seos kohanimedega Vigala kandis; Jüri Metssalu, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma projektijuht, TÜ magistrant - Toponüümilisi tähelepanekuid ja mõtteid kohapärimuse uurimisalalt; Lembit Tihkan, koduloouurija ja metsamees - Velise kandi kohanimedest; Rait Talvoja, Mahtra muuseumi teadur - Atla küla talunimedest; Harri Jõgisalu, kirjanik - Kohanimed mälestustes (endise Läänemaa kihelkondades). Kohanimepäeva materjalidega on võimalik tutvuda kohanimenõukogu kodulehel (http://www.eki.ee/knn/knp0911.htm).
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.
Aule Kikas andis ülevaate tehtud, pooleliolevatest ja planeeritavatest tegevustest, millised on teemaks olnud töörühmades ja millised on algatanud Maa-amet kui kohanimeregistri volitatud töötleja:
Otsustati: Järgmine kohanimenõukogu koosolek kutsuda kokku 2010. a jaanuaris- veebruaris, et planeerida 2010. a tegevusi, sh kohanimeregistri arendusvajadustega seonduvat.
Väino Tõemets
Kohanimenõukogu esimees