Kohanimenõukogu koosolek
PROTOKOLL nr 26

Tallinn, 18. detsember 2008.a
PP 07.01.2009 nr 12.4-1/4

Juhatas:Väino Tõemets
Protokollis:Aule Kikas
Osalesid:kohanimenõukogu liikmed: Katrin Alliksaar, Raivo Aunap, Jüri Jagomägi, Aule Kikas, Mall Kivisalu, Jaak Maandi, Peeter Päll, Evar Saar, Liisi Sokk, Uudo Timm, Ilmar Tomusk, Väino Tõemets ja Olev Veskimäe
Puudusid:kohanimenõukogu liikmed Ants Kraut ja Valdek Pall
Kutsutud:Linda Kongo (Eesti Looduseuurijate Selts), Malle Hunt (Veeteede Amet) ja Aime Renser (Maa-amet)

Enne päevakorrapunktide juurde asumist tervitati uusi kohanimenõukogu liikmeid: Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajana Liisi Sokk Tallinna Linnaplaneerimise ameti geodeesia ja kartograafia osakonna geomaatika teenistuse kohanimekorraldaja ja riikliku kohanimeregistri volitatud töötleja esindajana Mall Kivisalu, Maa-ameti katastriteabe osakonna aadressandmete büroo juhataja (Alus: Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2008. a korraldus nr 510 „Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2004. a korralduse nr 478- k „Kohanimenõukogu moodustamine“ muutmine“).

Õnnitleti kohanimenõukogu liiget Evar Saart Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsmise puhul. Väitekirja teema oli „Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem“.

Päevakord:

  1. Eesti loodusteaduslikus kirjanduses esinevatest saksakeelsetest kohanimedest;
  2. Ühineva Abja valla ja Halliste valla nimeküsimusest;
  3. Tarvastu valla Soe küla nimest;
  4. Saarte nimedest;
  5. Informatsioon kohanimealasest tegevusest;
  6. Kohanimeregistri uue avaliku rakenduse tutvustus;
  7. Kohapeal algatatud küsimused.

1. Eesti loodusteaduslikus kirjanduses esinevatest saksakeelsetest kohanimedest.

Linda Kongo (Eesti Looduseuurijate Selts) tutvustas kohanimenõukogu liikmetele Eesti loodusteaduslikus kirjanduses esinevatest saksakeelsete kohanimede põhjal koostatud Eesti Looduseuurijate Seltsi „Maateaduslike kohanimede andmebaasi“. Andmebaasis on hetkeseisuga 5971 kirjet, päringuid saab teha kohanime, märksõnade ja allikate järgi. Andmebaasi loomist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Andmebaas asub http://www.biblioserver.com/geonimed/index.php.

Otsustati: informatsioon võtta teadmiseks.

2. Ühineva Abja valla ja Halliste valla nimeküsimusest.

Väino Tõemets: haldusterritoriaalsete muudatustega seoses saab aeg-ajalt raskeks küsimuseks olema ühinevate omavalitsusüksuste nimi, sest ühinevad pooled ei taha üldjuhul oma senisest nimest loobuda. Taolistel puhkudel pöörduvad omavalitsused kohanimenõukogu poole selgituste saamiseks.

Aule Kikas tutvustas Abja valla ja Halliste valla ühinemiskomisjoni konsultant Lembit Kruuse ja Abja vallavanema Peeter Rahneli kirja, millede teemaks on valla ühinemisjärgne nimi.

Lembit Kruuse kirjast selgub, et Abja valla ja Halliste valla volikogude poolt moodustatud ühinemiskomisjon on seisukohal, et ühinemisjärgselt tekkiva omavalitsusüksuse nimeks saab Halliste vald keskusega Abja-Paluoja linn. Nimetatut ei poolda Abja vallavanem Peeter Rahnel.

Peeter Rahnel selgitab oma kirjas Abja valla nime kasutusulatust ning palub kohanimenõukogu toetada Abja valla ja Halliste valla ühinemisel tekkiva omavalitsuse nimena Abja valda.

Aule Kikas selgitas ühinemisprotsessi juriidilist poolt: haldusüksuse nime määramisel juhindutakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ja kohanimeseadusest ning haldusüksuse, sh valla nime määrab teatavasti valitsus. Üldreeglina määratakse ühinemisel kohaliku omavalitsuse volikogude poolt taotletav ja ühinemislepingus kokku lepitud nimi. Kui aga taotleja eirab kohanimevaliku selliseid nõudeid, nagu kohapeal tuntuma ja levinuma nime, samuti suurema aja- ja kultuuriloolise tähendusega (§ 13 lg 1) nime eelistamine, siis võib valitsus teha oma valiku.

Vallanime valikuks on andnud soovitusi ka kohanimenõukogu (väljavõte kohanimenõukogu 19. juuli 2000. a protokollist):

„1. Eelistada tuleks pika järjepideva traditsiooniga maa-alaliste üksuste, näiteks kihelkondade nimesid. Niisamuti traditsioonilised vallanimed ja looduspiirkondade nimed (nt Lahemaa, Sõrve jms) on sobivad kandidaadid uue vallanime valikul. Hoiduda tuleks siiski nimede tähenduse meelevaldsest moonutamisest, näiteks sellisest olukorrast, kus nime lähteks oleva piirkonna ja uue moodustuva valla piirid on eksitavalt erinevad (vald haarab ainult osa piirkonna territooriumist või, vastupidi, on piirkonnast märksa suurem).
2. Kui valla nimeks sobib valla keskuse (vallamaja asukoha) nimi, millel on ka valla või muu maa-ala nimena traditsioone, siis tuleb teda muudele nimedele eelistada. Hoiduda tuleks siiski asulanimede, näiteks linnanimede võtmisest vallanimeks, kui selle nimega ei ole kunagi tähistatud suuremat maa-ala.
3. Kui muud tingimused on võrdsed, siis tuleks nimede seast eelistada lühikesi, soovitatavalt mitte sidekriipsulisi nimesid. Ka nime hea kõla ja muudest vallanimedest eristatavus tuleksid kasuks. Tingimata tuleks vältida liituvate valdade nimede mehaanilist, sidekriipsuga ühendamist (näiteks Haanja-Rõuge vms), meelevaldseid kombinatsioone ja muid kunstlikke, ajaloolise tagapõhjata nimevorme“.

Kohanimenõukogu liikmed on Abja valla ja Halliste valla nimeküsimuses konsulteerinud (meili teel) 17. novembril 2008 ning kujunenud seisukoht oli, et eelistama peaks Halliste nime, mis on sisuliselt kihelkonna nimi tema ajaloolises-geograafilises ulatuses (kaart lisatud protokollile).

Peeter Päll lisas, et ehkki kohanime määramise põhimõtetega ei ole vastuolus ka Abja nimi, on siiski teatav eelis Halliste nimel, mis on kasutuses juba teadaolevalt 13. sajandist ja mida võib liialdamata pidada muistiseks ning mille kasutusel hoidmist on vaja säilitada.

Põhjendused Halliste nime kasuks:

Otsustati: Toetada Abja valla ja Halliste valla ühinemisel moodustuva valla nimena Halliste valla nime.

3. Tarvastu valla Soe küla nimest.

Aule Kikas andis ülevaate Tarvastu vallavanema pöördumisest, milles palutakse arvamust Tarvastu vallas asuva Soe küla nime muutmisese kohta Vambola külaks. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määrusele nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ selgitas ettekandja asustusjaotuse muutmise eesmärke ja juhtusid. Asustusjaotuse muutmise juhud saavad olla uue asustusüksuse moodustamine, ajaloolise asustusüksuse ennistamine, olemasolevate asustusüksuste ühinemine, asustusüksuse likvideerimine, mille käigus asustusüksuse territoorium liidetakse teda ümbritsevate asustusüksuste koosseisu või asustusüksuse lahkmejoonte vastavusse viimine haldusüksuste piiridega nende muutmisel vastavalt «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» § 7 lõike 2 punktile 1. Antud juhul on tegemist sooviga muuta põlist kohanime, mis on vastuolus nii eelnimetatud põhimõtete kui ka kohanimeseaduse § 13 lg 1.

Peeter Päll ei pooldanud põlise kohanime asendamist. Tõenäoliselt esimene kirjalik Soe kui kohanime esmamainimine on 1798. aastast, samuti annab kinnitust sealsest asustusest ja kohanime kasutusest Liivimaa kaart aastast 1839. Soe on ilmekas lõunaeestiline nimi, mille asendamine rahvusromantilise ja ühe kindla kohaga seostamatu Vambolaga (sellenimelisi majandeid oli mujalgi) vaesustaks Eesti kohanimepilti.

Otsustati: 1. Mitte toetada Soe kui ajaloolise kohanime muutmist. 2. Vambola nime ametliku kohanimena kasutuselevõtuks võiks kohanimemääraja kaaluda antud nime määramist nt pargile, väljakule, väikekohale, tänavale/teele jne.

4. Saarte nimedest.

Uudo Timm andis ülevaate 23. aprillil 2008 kohanimenõukogu poolt kinnitatud meresaarte nimistu trükisena väljaandmisest. Trükis ilmub eeldatavalt 2009. a I poolaastal.

Otsustati: informatsioon võtta teadmiseks

5. Informatsioon kohanimealasest tegevusest

Aule Kikas tegi kokkuvõtte 2008. a tegevustest ning tutvustas 2009. a tööplaani.

2008. a olulisemad tegevused olid seoses kohanimeregistriga – ettekandja andis ülevaate kohanimeregistri arengukava aastateks 2008–2012 koostamisest, kohanimeregistri põhimääruse eelnõu väljatöötamisest ja arendustöödest uue kohanimeregistri kasutuselevõtuks. Kohanimealaseid koolitusi oli 6, millest võttis osa ca 300 inimest. 15.–19. septembril 2008 toimus Kaliningradis järjekordne ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise koosolek, kus osalesid Peeter Päll, Aule Kikas, Mall Kivisalu, Malle Hunt, Olev Veskimäe.

2009.a planeeritavad tegevused:

Otsustati: informatsioon võtta teadmiseks.

6. Kohanimeregistri uue avaliku rakenduse tutvustus

Mall Kivisalu tutvustas kohanimeregistri arendustööde käiku ning näitas jaanuaris 2009. a kasutusele võetavat uut, kõigile avaliku teabe seadusest tulenevatele nõuetele vastavat, sh aadressiandmete süsteemi ja X-teega liidestunud kohanimeregistrit. Register on juba kasutuses, st andmete kandmine uuel tarkvaral põhinevasse registrisse juba toimub, avaliku rakenduse kasutuselevõtu ettevalmistamine on lõpetamisel.

Otsustati: kiita kohanimeregistri arendustööd heaks ning võtta informatsioon teadmiseks.

Väino Tõemets
kohanimenõukogu esimees