KOHANIMENÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL

15.11.2005 nr 1-17-3

Siseministeerium
Tallinn, Pikk 61

Toimumisaeg: 15. november 2005
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.50

Juhatas: Väino Tõemets
Protokollis: Aule Kikas

Osalesid kohanimenõukogu liikmed Väino Tõemets, Lui Hubel, Jüri Jagomägi, Ants Kraut, Jaak Maandi, Valdek Pall, Evar Saar, Uudo Timm, Ilmar Tomusk (registreerimisleht lisatud).

Kutsutuna osalesid Aule Kikas ja Ruta Tamre.

Päevakord:

  1. Kohanimenõukogu koosseisu muutmine
    Ettekandja Väino Tõemets.
  2. Kinnistunimede korrastamine
    Ettekandja Lui Hubel
  3. Eesti järvedenimede kinnitamine ning nimistu edastamine Keskkonnaministeeriumile
    Ettekandja Evar Saar
  4. Eesti järvenimede publikatsiooni väljaandmine
    Ettekandja: Uudo Timm (Ruta Tamre)
  5. Kohanimeregister ja sellega seonduvad probleemid
    Ettekandja Lui Hubel
  6. Kohanimenõukogu 2006.a tööplaani arutelu
    Ettekandja Väino Tõemets
  7. Informatsioon

Otsustati: Päevakord kinnitada.

1. Kohanimenõukogu koosseisu muutmine

Väino Tõemets tutvustas Siseministeeriumi poolt Vabariigi Valitsusele esitatud korralduse eelnõud, millega muudetakse kohanimenõukogu koosseisu. Aveli Ainsalu, kes senini oli kohanimenõukogu liige ja sekretär, on lapsehoolduspuhkusel ning seetõttu on tema teenistussuhe peatatud. Kohanimekorralduse valdkonnaga tegeleb Aveli Ainsalu puhkusele mineku järel Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Aule Kikas. Tuginedes kohanimenõukogu põhimääruse § 2 lõikele 3 tuleb kohanimenõukogu sekretär valida Siseministeeriumi esindajate hulgast. Tulenevalt eeltoodust tegi ettekandja ettepaneku valida kohanimenõukogu sekretäriks Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Aule Kikas.

Otsus: Valida kohanimenõukogu sekretäriks Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Aule Kikas.

2. Kinnistunimede korrastamine

Väino Tõemets tegi lühikokkuvõtte kohanimenõukogu 16. juuni 2005. a koosolekul arutusel olnud kinnistunimede kandmisest kohanimeregistrisse. Justiitsministeeriumi registrikeskusest saime andmebaasi ca. 200 000 kinnistunimega, millest ca. 56000 nime ei vasta kohanimeseaduse põhimõtetele. Mis on koosolekute vahelisel ajal tehtud ja millised arengud on toimunud?

Lui Hubel selgitas, et 56 000 nimest ca. 46 000 nime ei vasta kohanimeseaduse põhimõtetele (aadressid, jmt). Umbes 10 000 nime suhtes puuduvad täpsed ja üheselt mõistetavad põhimõtted, mida kinnistunimeks pidada.

Problemaatiline on kinnistunimede liigisõnade (kaevumaa, puhkeala, üldmaa jne) ja maa-alasid tähistavate nimetuste liigisõnade (Allika heinamaa, Nurmeselja üldmaa, Kannukse mets, Mardi kaevumaa, Jõesuu puhkeala) loetelu. Küsimusi on tekitanud ka liigisõna (maaüksus, katastriüksus, kinnistu jms) kandmine registrisse ning võõrkeelsed nimed. Samuti vajaks täpsustamist nimede võõrkeelsuse piir (Ivani, Podberesnaja, Biljajevi, Dorogoi, Veitzembergi, Kreitzbergi) ja piir vana ja uue kirjaviisi vahel (Miku, Miko, Mikko, Mikomäe, Mikkomäe; Läti, Lätti; Metsamänniko).

Väino Tõemets: käesoleva aasta kevadel on Peeter Päll koostanud kinnistunimede korrastamise põhimõtted. Kas oleks vajadus moodustada töörühm, et probleemid veelkord läbi arutada? Praegu on ettepanek, et töörühma võiks kuuluda keegi Maa-ametist, Evar Saar, Lui Hubel, Aule Kikas, Peeter Päll, Uudo Timm. Et kõiki pole kohal, lepime veel täpselt inimestega kokku, kes tõusetunud küsimused seoses kohanimedega läbi analüüsiksid.

Lui Hubel grupeerib probleemsed kinnistunimed enne töörühmale esitamist. Töörühma ülesanne on kujundada ühine seiskoht ja põhimõtted kinnistunimede korrastamiseks.

Otsus: Moodustada töörühm, et vaadata üle kohanimeseadusele mittevastavad kinnistunimed ning teha ettepanekud nende kooskõlla viimiseks kohanimeseadusega.

3. Eesti järvenimede kinnitamine ning nimistu edastamine Keskkonnaministeeriumile

Väino Tõemets tänas Evar Saart ja töörühma mahuka töö eest Eesti avalike järvede nimekirja koostamisel.

Evar Saar tegi ülevaate tehtud tööst. Järvenimede nimekirja koostamisel oli kaks poolt: üks oli põhimõtete selgeksrääkimine ja teine osa konkreetsete järvenimedega tegelemine. Ettekandja tutvustas seletuskirja Eesti järvenimede korraldamise põhimõtete tutvustamiseks (lisatud protokollile).

Uudo Timm selgitas järvenimede kinnitamise edasist menetlust. Siseministeerium edastab nimekirja Keskkonnaministeeriumile, kus võetakse vajalikud kooskõlastused ning tehakse tehnilised ettevalmistused info- ja tehnokeskuse keskkonnaregistri poolt, edasi läheb nimekiri kooskõlastusele eÕiguse infosüsteemi ning siis Vabariigi Valitsusele kinnitamisele.

Jüri Jagomägi rõhutas vajadust järvenimede publikatsioonis tagada järvenimede võrreldavus varasemas järvenimede andmebaasis.

Otsus: Tuginedes Kohanimenõukogu põhimääruse paragrahvi 3 punktile 1, mille kohaselt kohanimenõukogu kinnitab otsusega ametlikke kohanimesid, kinnitada Eesti avalike järvenimede ametlikud nimed vastavalt juurdelisatud loetelule. Nimekiri (32 lehel 1 eks) koos seletuskirjaga (3 lehel 1 eks) on lisatud protokollile.

4. Eesti järvenimede publikatsiooni väljaandmine

Väino Tõemets meenutas eelmisel kohanimenõukogu koosolekul Uudo Timmi käsitletud Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse keskkonnaregistri plaani anda välja järvede nimede publikatsioon.

Ruta Tamre selgitas, et järvenimedega seonduv jaguneb kolmeks eri valdkonnaks: keskkonnaregistri veekogude osa; publitseeritav järvede nimestik; avalike veekogude nimestik. Antud juhul tegeleme avalike veekogude nimestikuga. Tänaseks on järvenimede töörühm läbi töötanud avalike veekogude nimestikku kuuluvate järvede nimed, kuid publikatsioon peaks sisaldama andmeid kõigi nimega järvede ja ka teadaoleva nimeta, kuid ühest hektarist suuremate veekogude kohta.

Toimus arutelu publikatsiooni ülesehituse ja sisu teemadel, samuti võrreldavuse osas varasemate väljaannetega.

Uudo Timm: publikatsiooni väljaandmiseks on arvestatud rahalised vahendid Info- ja Tehnokeskuse eelarvesse 2006. aastaks, seega plaanime töö kaante vahele saada 2006. aastal.

Otsus: võtta informatsioon teadmiseks ning jätkata koostööd ja infovahetamist publikatsiooni väljaandmiseni.

5. Kohanimeregister ja sellega seonduvad probleemid

Väino Tõemets tegi ülevaate käesoleva aasta 20. septembril Maa-ametis toimunud kohtumisest, kus Siseministeeriumi esindajatena osalesid Väino Tõemets, Einike Uri, Heimar Steinpilm ja Aveli Ainsalu; AS Eesti Kaardikeskuse esindajatena Avo Sulger ja Lui Hubel ning Maa-ameti esindajatena Raivo Vallner, Kalle Arula ja Kristian Teiter.

Kohtumise teemaks oli võimalik kolmepoolse koostöölepingu sõlmimine kohanimeregistri edasise tegevuse suhtes, st Maa-ameti kaardiserveri ja andmebaaside kasutamine kohanimeregistri nimede ja nimeobjektide visualiseerimiseks. Plaanis oleks siduda registritarkvara arendamine üleminekuga maa-ameti kaardiserveri ja andmebaaside kasutamisele. Siiani haldab kohanimeregistrit ja kaardirakendust AS Eesti Kaardikeskus. Kuna AS Eesti Kaardikeskuse kaardid ja kaardirakendus vananevad ning puudub võimalus nende uuendamiseks, siis on tekkinud vajadus võtta kasutusele uuem kaardirakendus, mida eeldatavalt võiks pakkuda Maa-amet.

Nimetatud kohtumisel otsustati moodustada töörühm koosseisus Heimar Steipilm (SiM), Kalle Arula (MA) ja Lui Hubel, et koostada lähteülesanne, milline on kohanimeregistris olevate nimeobjektide Maa-ameti kaardirakendusel visualiseerimise süsteemi väljatöötamine.

Lui Hubel rääkis vajadusest arendada ka kohanimeregistri tarkvara, et saaks kasutada andmete ristkasutust teiste registritega läbi nimeobjektide ID koodide ning linkide teistele andmebaasidele.

Väino Tõemets avaldas arvamust, et kui Maa-ametiga läbirääkimise tulemusena siiski koostöö ei rakendu, siis on vaja hakata otsima alternatiivset lahendust.

Jüri Jagomägi tutvustas AS Regio kaardiserveri võimalusi ning avaldas arvamust, et ka AS Regio suudaks sarnast teenust pakkuda.

Väino Tõemets selgitas, et kohanimeregistri arendamisel tuleb arvestada kolme aspektiga: kohanimeregister, selle kaardirakendus ning rahaline pool, samuti tuleb käsitleda kohanimeregistri nii sisulist ja kui tehnilist poolt.

Aule Kikas selgitas koostöövajadust Siseministeeriumi rahvastikuregistri osakonnaga seoses aadressandmete täpsustamisega.

Otsus: Teha ettepanek töögrupile jätkata läbirääkimisi leidmaks lahendus kohanimeregistris olevate nimeobjektide kaardirakendusel visualiseerimise süsteemi väljatöötamiseks.

5. Kohanimenõukogu 2006. a tööplaani arutelu

Lui Hubel: oluline on vaadata üle seadused ja muud õigusaktid, mis käsitlevad kohanimeobjekte (kinnistuseadus, teeseadus jne). Töögrupina, kus osaleksid asjaomaste institutsioonide esindajad.

Evar Saar pidas vajalikuks järvenimede edasist käsitlemist nende järvede osas, mis ei ole avalikud veekogud.

Valdek Pall: kohanimede uurimist võiks ergutada näiteks läbi stipendiumi.

Ruta Tamre: vooluveekogud on samuti valdkond, kus nimede pool tuleks üle vaadata.

Evar Saar: jõenimedega seonduv on samuti väga töömahukas protsess, arvan, et oleks hea kui 2006. a saaksime välja töötada põhimõtted, mis väljendaks jõenimede vooluvete ametliku nimetamise erinevaid võimalusi.

Uudo Timm: vajadus on tegeleda ka saarte nimedega. Meil on ca. 1500 saart, milledest paljudel puudub nimi. Saarte nimedega oleks mõistlik toimetada samuti kui järvenimedega: paari töise päevaga suudaksime töögrupiga ka saarte nimed läbi arutada.

Jüri Jagomägi: peaksime tegelema ka teoreetiliste teemadega, nagu koha piir ja ruum; liiginimi ja nähtuse nimi; jne. Samuti on küsimus, kui innovatiivne võib kohanimi olla: kohanimi on olemuselt monument olnule ja see on ajaloolis-kultuurilisest aspektist väga tähtis. Selliseid arutelusid oleks aeg-ajalt vaja korraldada.

Valdek Pall: järeltulevate põlvede jaoks peame looma korrektse kohanimede süsteemi, nimekorraldus peaks olema konservatiivne. Aga kui konservatiivne?

Ilmar Tomusk: üks teema, mida tuleks arutada, on võõrkeelsete kohanimede valdkond.

Väino Tõemets: esimene prioriteet on ikkagi kohanimeregistri tehniline ja sisuline pool, märksõnadena jäävad tööplaani järve- ja jõenimed ning saarte nimed, samuti siis seadusandluse ülevaatamine. Oluline on viia läbi lisaks kohanimepäevale ka kohanimenõukogu liikmete nn mõttetalguid nii sisulisel kui ka teoreetilisel teemal.

7.1 Haridus- ja Teadusministeeriumi menetluses oleva määruse "Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistavate tähetabelite kehtestamine" eelnõu

Aule Kikas informeeris kohanimenõukogu liikmeid eelnõu menetlemisest.

Otsus: informatsioon võtta teadmiseks.

7.2.Ülevaade Kallaste Linnavolikogu taotlusest haldusüksusele rööpnime määramiseks

Aule Kikas andis ülevaate Kallaste Linnavolikogu taotluse kohta määrata Kallaste linnale rööpnimi.

Otsus: informatsioon teadmiseks võtta.

7.3. Ülevaade Jurmalas toimunud ÜRO kohanimeekspertide 9. Balti jaotise seminarist

Aule Kikas andis ülevaate 10.-14.oktoobril 2005. a Riias toimunud ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise IX koosolekust.

Otsus: Toetada ettepanekut korraldada ÜRO kohanimeekspertide X Balti jaotise töökoosolek Eestis 2006. a sügisel.

7.4. Informatsioon Saaremaale Mustjala valda rajatava sadama nimest

Lui Hubel andis infot Saaremaale rajatava süvasadama erinevate nimevariantide suhtes. Nimevariantidena on käibel Mustjala sadam, Tamme sadam ja Saaremaa sadam.

Toimus arutelu.

Väino Tõemets
koosoleku juhataja

Aule Kikas
protokollija