Kohanimenõukogu

Istungi protokoll

Tallinn, 10. september 1997 nr 2

Algus kell10.00, lõpp kell 12.15

Juhatas Tiit Sepp
Protokollis Elvi Sepp

Osavõtjad: 12 osalejat registreerimislehel
Puudusid: R. Lepikson, H. Saari, J. Tamm
Kutsutud: M. Hunt (Veeteede Ameti teatmeteoste talituse juhataja)

Läbirääkimised päevakorra asjus.
OTSUSTATI (poolt - 12 häält) kinnitada lisatud päevakord:

1. Polli valla Karksi vallaks ümbernimetamise kohta seisukoha andmine (E. Sepp)
2. Veeteede Ameti loodusnimede taotluse läbivaatamine (P. Päll, M. Hunt)
3. Ülevaade uue asustusjaotuse kehtestamise ettevalmistustest (V. Ranniku, E. Sepp)
4. ÜRO kohanimekonverentsist - New York, 1998 jaanuar (P. Päll)
5. Kohanimeregistri põhimääruse projekti arutelu (H. Potter)
6. Kohal algatatud küsimused

1.

E. Sepp: Kohanimenõukogu põhimääruse kohaselt peab kohanimenõukogu esitama oma arvamuse Vabariigi Valitsuses otsustamisele tulevate kohanimeküsimuste kohta. Siseministeeriumile on laekunud Viljandimaa Polli valla Karksi vallaks ümbernimetamise taotlus. Esitatud materjalid on vormistatud nõuetekohaselt ja ka nime muutmise sisuline põhjendus on olemas.

Tegemist on valla ajaloolise nime ennistamisega, mida soovivad kohalikud elanikud ning mida toetab ka Viljandi maavanem.

OTSUSTATI:
     1) Ühehäälselt toetada Polli valla ümbernimetamist Karksi vallaks.
     2) Kohanimenõukogu vastava arvamuse vormistab sekretär Elvi Sepp.

2.

E. Sepp: Kohanimenõukogu poole on pöördunud Eesti Veeteede Amet palvega üle vaadata ja anda ametliku kohanime staatus reale loodusnimedele.
     Kohanimeseaduse § 5 lg 5 ja 7 kohaselt määrab loodusobjekti nime keskkonnaminister, küsides kohanimenõukogu arvamust.
     Meiepoolse eksperdiarvamuse on ettevalmistanud loodusnimede töörühma liige Peeter Päll.

P. Päll: Tegemist on merekaardi lehel nr 504 (Soome laht Muugast Kundani) esinevate vigaste nimekujude asendamisega õigetega.

Veeteede Ameti kirjas (12.03.1997 nr 5-10/225) pakutud nimekujude kohta on öelda järgmist:
     1) enamik muudatusettepanekutest on põhjendatud ja vastuvõetavad;
     2) Saartneeme rööpnimena tuleks kehtestada senine Kuradisaar;
     3) Koljunukk ja Ristinina tuleb kokku kirjutada.

OTSUSTATI:
     1) Nõustuda loodusnimede järgmise muutmisega :

• Kuradisaar - Saartneem (rööpnimeks Kuradisaar)
• Tirnemi neem - Tiirneem
• Pähkelneem - Pähkneem
• Kalju nukk - Koljunukk
• Kaljunina - Suurekivi ots
• Rohusaar - Rohusi
• Kaljuots - Koljuots

• Risti nina - Ristinina

• Mõisaküla tulepaak - Häädemeeste tulepaak

3.

E. Sepp: Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.10.1996 määrusele nr 263 pidid maavanemad esitama kohalike omavalitsuste asustusjaotuse muutmise materjalid koos omapoolse arvamusega Siseministeeriumile 1.maiks 1997. Esimeste kokkuvõtete põhjal võib öelda, et ligemale pooled (49,3%) valdadest taotlevad muudatusi senises ametlikus asustusjaotuses ja umbes pooled (50,7%) mitte.

Maakondade ja üksikute valdade lõikes on pilt väga erinev: Agaramad reformijad on saared ja Läänemaa ning tagasihoidlikumad - Põlva ja Valga maakond. Muudatuste sisu varieerub valla üksiku küla nime või lahkmejoone parandamisest kuni kõigi ajalooliste külade ennistamiseni.

Töö nende materjalidega (täiendamine, parandamine, muutmine jmt) on käinud seniajani. Septembris hakkas neid läbi vaatama kohanimenõukogu asulanimede töörühm eesotsas Veljo Rannikuga.

V. Ranniku: Töörühm on pidanud 3 töökoosolekut ja läbi vaadanud 6 maakonna materjalid.

Töörühmas (kus lisaks kohanimenõukogu liikmetele osaleb ka Mauno Reisner Klassifikaatorikeskusest) vaatame nii nimede vastavust kohanimeseaduse põhimõtetele kui ka nimede ajaloolist põhjendatust. Paljudel juhtudel teeb kohanimenõukogu vallale ettepaneku jätkata tööd külanimede ennistamise alal.

Samuti vaatame lahkmejoonte otstarbekust - sobivust kinnistute ja katastriüksuste ning looduslike piiridega. Probleeme tekib väga palju ning nendest teavitame maavalitsusi ja kohalikke omavalitsusi.

Kahjuks ei ole paljud omavalitsused muudatuste taotlusi esitanud, põhjendades seda ajanappusega.

E. Sepp: Edasise tegevuse ajagraafik on selline, et oktoobris peaks valitsusele kehtestamiseks esitatava uue asustusjaotuse läbi vaatama kohanimenõukogu; novembris kooskõlastame selle vajalike instantsidega ning esitame Riigikantseleile. Valitsus peab selle läbi vaatama kindlasti selle aasta lõpus, et see saaks jõustuda alates 01.01.1998.

4.

P. Päll: Välisministeerium on kohanimenõukogule saatnud 1998.a. jaanuaris New Yorgis toimuva ÜRO kohanimekonverentsi materjalid. Konverents kestab 2 nädalat (12.-23.01.1998) ning seal peaks osalema ka Eesti delegatsioon. Senisest 2-st konverentsist on Eesti esindajana osa võtnud P. Päll.

Kuna kõik kulud tuleb katta osavõtjaid lähetavatel asutustel, otsustavad nemad oma võimalustest lähtudes ka lähetatava kohalviibimise kestuse.

Selleks ürituseks tuleb ette valmistada ka materjalid:
     1) ülevaade kohanimealasest tegevusest viimase 5 aasta jooksul;
     2) Eesti kohanimeseaduse tutvustus (vajab tõlkimist inglise keelde);
     3) Kohanimetarvituse juhtnöörid.

Materjalid ilmuvad trükitud köidetena ja saadetakse ka osavötjate riikide esindajaile.

OTSUSTATI:
     1) usaldusasutuse - Eesti Keele Instituudi esindajana osaleb Peeter Päll;
     2) Siseministeerium lähetab kohanimenõukogu sekretäri Elvi Sepa;
     3) soovitav oleks kartograafia ja kohanimeregistriga tegeleva kohanimenõukogu liikme Heiki Potteri osavõtt .
     4) vajalikud andmed sõitjate kohta teatab Välisministeeriumile Tiit Sepp.

5.

H. Potter: Kohanimeregistri põhimääruse esimene variant valmis veebruaris.Seda arutas kohanimekomisjoni töörühm, kuid selle lõplik valmimine takerdus põhjusel, et aluseks olev andmekogude seadus oli alles Riigikogu menetluses (võeti vastu 12.03.1997).

Järgmine registri pidamise põhimääruse arutelu oli kohanimenõukogu 20.06.1997 istungi päevakorras, kuid arvati töörühma juhi (H. Potter) puudumise tõttu välja. Tänaseks on andmekogude seadust aluseks võttes ja laekunud ettepanekuid arvestades valminud põhimääruse uus versioon, Vabariigi Valitsuse vastava määruse eelnõu ning seletuskiri.

Järgnenud arutelus osalesid: V. Ranniku. I. Tomusk, T. Sepp, H. Rink, E. Sepp. Küsimustele vastas H. Potter.

OTSUSTATI:
     1) kiita kohanimeregistri pidamise põhimääruse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse vastava määruse eelnõu põhimõtteliselt heaks;
     2) esitada parandusettepanekud, märkused, arvamused jmt põhimääruse eelnõu, Valitsuse määruse eelnõu ja seletuskirja kohta H. Potterile paari lähema päeva jooksul;
     3) paluda ettevalmistatud dokumendid läbi vaadata Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna töötajal Urmas Einbergil;
     4) volitada kohanimenõukogu juhatust läbi vaatama ja heaks kiitma töörühma juhi H. Potteri poolt parandatud põhimääruse ja Vabariigi Valitsuse määruse eelnõusid ning seletuskirja; juhatuse koosolek toimub 17.09.1997 kell10.00 Pikk 57.

6.

P. Päll: 28.augustil k.a. toimus Eesti Keele Instituudis seminar teemal "Kohanimede õiguslikud aspektid", kus osales 5 kohanimenõukogu liiget.

Päevakord lisatud.

Uudisena on teatada, et alates tänasest on kohanimenõukogul oma kodulehekülg Internetis.

Tutvustav info lisatud.

T. Sepp: Mitmed Eesti õigusaktid (kohanimeseadus, andmekogude seadus) näevad ette põhiregistreid kindlustava süsteemina aadressiandmete süsteemi väljatöötamist ja rakendamist.

Tänuväärset initsiatiivi aadressisüsteemi korrastamise vastu on üles näidanud Nissi vald. Seal on n-ö kameraalselt läbi töötatud huvipakkuvad ideed Põhjamaades juurutatud süsteemi eeskujul. Need väärivad lähemat tutvumist ning arutelu nende võimaliku rakendamise üle Eestis.

Ettevalmistamisel on selleteemaline arutelu Nissis 1.oktoobril k.a.

Tiit Sepp
Koosoleku juhataja

Elvi Sepp
Protokollija