KOHANIMENÕUKOGU ISTUNGI PROTOKOLL

Siseministeerium
Tallinn, Pikk 61

12.10.2004. a

Algus kell 10.00; lõpp kell 13.00.

Juhatas: Väino Tõemets
Protokollis: Tiia Tähtsalu

Osalesid: Jaak Maandi Siseministeeriumist, Elvi Sepp Siseministeeriumist, Uudo Timm Keskkonnaministeeriumist, Jüri Jagomägi AS Regiost, Kiira Mõisja Maa-ametist, Ants Kraut Muinsuskaitseametist, Katrin Alliksaar Siseministeeriumist, Ilmar Tomusk Keeleinspektsioonist, Valdek Pall Tallinna Pedagoogikaülikooli emeriitprofessor, Peeter Päll Eesti Keele Instituudist, Lui Hubel AS Eesti Kaardikeskusest, Raivo Aunap Tartu Ülikoolist, Elve Kuuskmäe Turbuneeme külast.

Päevakord:

  1. Kohanimenõukogu koosseisu uuendustest + tutvustusring (KNN esimees ja E. Sepp).
  2. KNN aseesimehe ja sekretäri valimine.
  3. Kohanimealase õigusloome seis: uus seadus + rakendusaktid (E. Sepp).
  4. 2004.aasta tegevused, töökorraldus ja plaanid aastaks 2005 (E. Sepp+ kõik KNN liikmed).
  5. Ülevaade ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotise seminarist Vilniuses (P. Päll, E. Sepp).
  6. Kohalalgatatud küsimused:
    6.1 Ajalooliste külade ennistamise algatused (E. Sepp+ arutelu),
    6.2 Pühendusnime (Salavat Julajevi tee) määramine Paldiskis (P. Päll),
    6.3 MKM kavatseb määrata Haapsalus rajatava sadama nimeks: Suur-Holmi sadam (E. Sepp),
    6.4 Turbuneeme küla Turbaneemeks muutmine? (E. Sepp+ teised KNN liikmed),
    6.5 Vallanimed omavalitsuste ühinemisel (E. Sepp),
    6.6 Vanad kohanimed (U. Timm),
    6.7 Loodusobjektide nimed (U. Timm),
    6.8 Tallinna nime vene õigekirjutus (I. Tomusk),
    6.9 Põhikaart ja talunimed (K. Mõisja).

Otsustati: Kinnitada päevakord.

1. Kohanimenõukogu koosseisu uuendustest

Elvi Sepp: Tulenevalt uuest kohanimeseadusest (RT I 03,73,485; 04,22,148) moodustati valitsuse otsusega uus kohanimenõukogu. Vabariigi Valitsuse 05.10.04 korraldusega nr 745-k muudeti KNN koosseisu. KNN esimeheks nimetati Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets ja KNN liikmeks nimetati Pedagoogikaülikooli emeriitprofessor Valdek Pall.

2. KNN aseesimehe ja sekretäri valimine.

Elvi Sepp: Vastavalt KNN põhimäärusele KNN valib oma liikmete hulgast nõukogu aseesimehe ja sekretäri. Vastavalt põhimäärusele peab KNN sekretär olema Siseministeeriumist.

Väino Tõemets: Teen ettepaneku valida KNN sekretäriks Elvi Sepp.

Uudo Timm: KNN aseesimeheks võiks olla jätkuvalt Peeter Päll.

Otsustati: Valida KNN aseesimeheks Peeter Päll ja sekretäriks Elvi Sepp.

3. Turbuneeme küla nime muutmine

Elve Kuuskmäe: 1999. a tehti Loksa valla volikogule taotlus muuta küla nime. Siis olid kõik sellega nõus. Seoses 2000. a rahvaloendusega lükati nime muutmiseks vajalik rahvaküsitlus edasi. 2001. a oli nime muutmine uuesti päevakorral. Kuna KNN nõudis elanike arvamuse selgitamist, siis vald loobus küla nime muutmisest.

KNN on keeldunud nime muutmisest, sest see ei ole ajalooline ja ei ole tänapäeval kasutusel. Oleme otsinud arhiivist ja kõikjalt dokumente, et tõestada Turbaneeme nime kasutamist. Juba tsaariaegsetel kaartidel on Loksa vallas Turbaneeme küla. 1694. aastat peetakse külapäeva tähistamise alguseks. 1904.-1916. a üliõpilasseltsi käsikirjades kasutatakse Turbaneeme küla vana nime. Samuti on rahvusarhiivi tõendil ja Harju rajooni TSN TK dokumentides.

1977. a Ministrite Nõukogu otsusega muudeti, ilma külarahva arvamust küsimata, küla nimeks Turbuneeme küla. Juba siis me protestisime.

Külaelanikud soovivad taastada algupärast nime.

Elvi Sepp: 1999. a oli nime muutmine päevakorral, aga KNN seisukoht oli, et ei ole põhjendatud. Mõlemad nimed on ajaloolised. Kuidas peaks tühistama ühe ajaloolise nime ja asendama selle teise ajaloolise nimega.

2004. a kevadel toimus valla juhtide ja küla esindaja kohtumine regionaalministriga ja otsustati, et vald võtab seisukoha, mida teha ja selgitab elanike arvamuse ning vastavalt sellele teeb volikogu otsuse. Vallavolikogu tühistas varasema taotluse Turbuneeme nime muutmiseks. Seega praegu vald ei taotle nime muutmist ja KNN ei saa midagi teha. Valla prioriteediks on praegu valdade ühinemine.

Peeter Päll: Kui ühte nime nii väga soovitakse ja selleks on palju energiat kulutatud ning oleks kindel, et enamus küla elanikest soovib nime muuta, siis KNN võiks arutada nime muutmist. Ajaloos on palju erinevaid nimesid olnud, kui aga enamus külarahvast ei taha, siis ei saa nime muuta. Pärast hakkavad teised elanikud protestima.

Väino Tõemets: Mina olin ka kohtumisel. Kõige olulisem on rahva arvamus ja vald peaks ikka küsitluse läbi viima, siis oleks KNN selge seisukoht.

Elvi Sepp: Vald oli nõus selgitama elanike arvamust koos Europarlamendi saadikute valimisega, aga aktiivgrupp otsustas, et ei ole vaja.

Elve Kuuskmäe: 1972. a ametlikuks kasutamiseks mõeldud nimekirjades ja statistilistes kogumikes oli küla nimeks Turbaneeme.

Peeter Päll: Kuni 1977. a ei olnud ametlikke nimekirju. Alles 1977. a kinnitati esimene riiklik kohanimede ametlik nimekiri, kus on sees Turbuneeme küla ja sellest ajast ametlikult kasutusel.

Elve Kuuskmäe: Kas meie soov on põhjendatud?

Valdek Pall: Ajalooliselt ei ole põhjendatud. Mõlemad on ajaloolised nimed. Turbuneeme on ajaloolisem nimi kui Turbaneeme.

Ilmar Tomusk: Kui KOV esitab KNN-le taotluse, kas siis oleks põhjendatud arutamine?

Elvi Sepp: Loksa vald peab tegema nime muutmise taotluse, millele on lisatud volikogu otsus ja rahvaküsitluse tulemus, siis KNN saab esitada nime muutmise taotluse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. See käib kohanimeseaduse selle paragrahvi alla, kus üks ametlik nimi asendatakse teisega.

Elvi Sepp: 2003. a sügisel käisid KNN liikmed hr Lootsmanni kutsel kohapeal, aga meil ei õnnestunud kohtuda temaga. Vestlesime kaupluses inimestega ja naaberküla elanikega. Selgus, et Turbuneeme nimi on rohkem kasutusel.

Katrin Alliksaar: Rahvaküsitlus annab kõige objektiivsema pildi kõigi gruppide seisukohast.

Otsustati: KOV peab esitama KNN-le taotluse nime muutmiseks koos volikogu otsuse ja elanike arvamusega ja siis KNN vaatab taotluse läbi.

4. Kohanimealase õigusloome seis

Elvi Sepp: 2003. a võeti vastu uus kohanimeseadus (RT I 03,73,485; 04,22,148), mis jõustus 01.07.04. Pidime uuendama kõik rakendusaktid ja moodustama uue kohanimenõukogu. Tänaseks on kõik uued rakendusaktid vastu võetud ja nendega saab tutvuda KNN kodulehel.

Otsustati: Teadmiseks võetud.

5. 2004. aasta tegevused, töökorraldus ja plaanid 2005. aastaks

5.1.Eesti järvenimede läbivaatamine ja otsuse langetamine

Elvi Sepp: 2004. a plaanis oli Eesti järvenimede läbivaatamine ja otsuse langetamine, millised on ametlikud nimed ja millised nimed jäävad lihtsalt nimekujudeks. Selleks on tehtud eeltöö Kaardikeskuse poolt koostöös Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusega.

Uudo Timm: Järvede ja nende nimedega tekkivad järgmised probleemid:

Elvi Sepp: Võru Instituut on teinud ajaloolise Võrumaa (Tartu, Valga, Võru ja Põlva maakond) kohta suure välitöö. See piirkond on võrreldes ülejäänud Eestiga väga hästi läbi töötatud. Kas jätkame Võru Instituudi poolt esitatud materjalide alusel või püüame midagi kogu Eestis ära teha? Millised on vajadused ja prioriteedid?

Jüri Jagomägi: Olemasolevate materjalide töötlemine, lisaks kartoteegist midagi ja saaks üle Eesti andmed.

Peeter Päll: Alustame Võrumaast, mis on kõige paremini läbi töötatud ja tekkivad tüüpilised probleemid saab lahendada. Hiljem teeme kogu Eesti kohta.

Uudo Timm: Avalike veekogude nimestik on esitatud Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Seal saavad mõned nimed muudetud. Meie palvel kontrollisid kohalikud keskkonnateenistused järvede olemasolu ja nimesid. Kui sellest ei aidanud, siis küsisime vallast järvede kasutatavaid nimesid. Osades valdades elanikud olid aktiivsed ja teadsid paljude järvede nimesid.

Väino Tõemets: Kuidas edasi minna? Kas jääme Võru Instituudi esitatud materjalide juurde või moodustame eraldi töörühma?

Elvi Sepp: Ettepanek moodustada töörühm, kes üldistab probleemid ja Võru Instituudi andmete põhjal teeme protsessi läbi. Töögruppi võiksid kuuluda Elvi Sepp, Uudo Timm, Kiira Mõisja, Lui Hubel, Raivo Aunap, Peeter Päll. Valdek Pall on nõus koostatud materjalid üle vaatama ja esitab oma arvamuse. Töötulemused vaatab üle KNN ja Keskkonnaministeerium esitab valitsusele.

Otsustati: Moodustada töörühm järvede nimede ülevaatamiseks. Töörühma kuuluvad Elvi Sepp, Uudo Timm, Kiira Mõisja, Lui Hubel, Raivo Aunap, Peeter Päll, Valdek Pall.

5.2. Töökorraldus

Elvi Sepp teeb töörühma listi ja selle kaudu toimub suhtlemine. KNN põhimääruses on fikseeritud, et KNN koguneb 2-3 korda aastas vastavalt vajadusele. Kui nõutakse mõnes küsimuses KNN seisukohta, siis kujundatakse see meili teel.

5.3. Teede ja tänavate nimede registrisse kandmine ja töötlemine

Elvi Sepp: Siseministeerium andis Kaardikeskusele tööülesande kanda tänavate ja teede nimed registrisse. Saatsime KOV kirjad, et nad esitaksid andmed.

Lui Hubel: Osa on saatnud andmed, osa on esitanud küsimusi. Vastused ei ole koostatud Peetri koostatud juhendi järgi ja me peame valima, millist nime võtta. Töö jätkub veel järgmisel aastal.

5.4. 2005. a tööd

Elvi Sepp: Oleks vaja läbi töötada järgmised teemad:

Jaak Maandi: Meresaared võiks laiendada neeme ja maanina peale.

Lui Hubel: Veeteede Amet hakkab tegema oma kohanimeregistrit, mis haarab rannaalad, saared.

Kiira Mõisja: See register on neil ametkondlik, digitaalse kaardi jaoks.

Uudo Timm: Kas järves olevad saared on järve pindala sees?

Jüri Jagomägi: Jah, saar on järve osa ja läheb järve pindala sisse.

Otsustati: KNN 2005. a prioriteedid on järvenimed ja meresaared. Jooksvad küsimused.

6. Kohalalgatatud küsimused

6.1 Ajalooliste külade ennistamise algatused

Elvi Sepp: KOV saadavad meile taotluse (koos volikogu otsuse ja elanike arvamusega, kaardid, elanike arv) ennistada külanimi. Kui kõik dokumendid on korras, kas mina võin vormistada paberid või soovite kõiki dokumente näha?

Jüri Jagomägi: Mina tahan kaardi pilti näha.

Kiira Mõisja: Kellel on probleem või kes tahab lisainfot, võtab Elviga ühendust ja saab materjalidega tutvuda.

Jüri Jagomägi: Kuidas ajaloolise lahkmejoone taastamine toimub või kuidas pannakse lahkmejoon paika?

Elvi Sepp: Ei käi alati ajaloolise lahkmejoone taastamine. Ajalooliste külanimede taastamisel jälgime Peetriga, et kohanimed ei ujuks ära. Kui on uus lahkmejoon, siis seda jälgib Kaie Masing, see ei ole KNN ülesanne. KNN otsustab ainult nime küsimuse.

Jüri Jagomägi: Kas KNR kaarti ei saa kasutada tööriistana, et oleks kohe näha.

Kiira Mõisja: Mina kirjutan sinna kaardile oma märkused.

Lui Hubel: Kaardi objekti saab siduda.

Kiira Mõisja: Autoriseeritud võimalus KNN liikmeil kasutada KNR kaarti. Uurida, kas see on tehniliselt võimalik.

Elvi Sepp: Taotletakse järgmiste külanimede ennistamist:

Peeter Päll: Teha ettepanek maakonna piiri muutmiseks, uue Äksi küla lahkmejoone tõstmiseks ja Tartu valla Äksi küla nimetada Põltsamaa külaks. Lükata praegu taotlus tagasi ei oleks õige.

Elvi Sepp: Kõik need külanimed on nõukogudeaegse reformiga ära muudetud. Kõik on endised ajaloolised külad.

Otsustati: Toetada ettepanekuid, kuid Elvi kirjutab KNN seisukoha valitsuse materjalide juurde. Samuti soovituslik kiri omavalitsusele.

6.2 Pühendusnime (Salavat Julajevi tee) määramine Paldiskis

Peeter Päll: Paldiski linnas on volikogu otsusega Paemurru tee nimetatud Salavat Julajevi teeks. Nime muutmisel ei ole järgitud vana kohanimeseadust. Ei ole küsitud regionaalministri ja KNN seisukohta ning on rikutud pühendusnime andmise korda. Ei ole selgitatud kohalike elanike arvamust. KNN-il on õigus protestida ja küsida kohanime määrajalt kirjalikku põhjendust. On rikutud nimepaneku korda.

Otsustati: Küsida kohanime määrajalt kirjalikku põhjendust, miks nimi niimoodi muudeti.

6.3 Haapsalus rajatava sadama nimi

Elvi Sepp: Haapsalus Westmeri 3 (Suurel holmil) rajatakse uut jahisadamat, mille nimeks sooviti panna Suur-Holmi. Linnavolikogu andis nõusoleku. Kuna sellel maa-alal asub mitu erinevat sadamat, siis KNN on seisukohal, et kõigile sadamatele tuleks korraga nimed panna. KNN pakkus omalt poolt uued sadamate nimed. Linnavalitsus ei ole KNN-le täiendavaid materjale saatnud põhjendusel, et Suure holmi maaküsimus on kohtus arutusel. Seni, kuni ei ole kohtuotsust maaomandi küsimuses, sadama nimepanek seisab.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.10.2004.a määrusega nr 187 (RTL 04,133,2050) määrati kinnistule Westmeri 3 rajatava sadama nimeks "Suur-Holmi sadam". Kas KNN peaks küsima MKM-lt põhjendust?

Peeter Päll: KNN peaks pöörduma Haapsalu Linnavalitsuse poole ja küsima arvamust sadama nime kohta.

Elvi Sepp: Me ei saa keelata Suur-Holmi nime panekut, aga küsime täiendavaid selgitusi.

Uudo Timm: Kui küsime selgitusi, siis saame pärast põhjendada, miks selline nimi pandi.

Otsustati: Võtame teadmiseks ja teeme järelepärimise.

6.4 Vallanimed omavalitsuste ühinemisel

Elvi Sepp: Tapa piirkonnas ühinevad Tapa linn, Lehtse vald, Saksi vald ja osa Kadrina vallast. Kuulutati välja konkurss kolme maakonna kokkupuute alal asuvate omavalitsusüksuste ühinemisel tekkiva uue valla nime leidmiseks. Esitati 37 erinevat nime. Suuline otsus on, et uue valla nimeks saab Tapa vald.

Ühinemislepingus peab olema kirjas volikogu otsus uue nime kohta. Ka valitsusele esitatavale eelnõule lisatakse volikogu otsus.

Elvi Sepp: Siseministeeriumi kodulehe kaudu luuakse Kohanimeregistri lehekülg. Lehekülje struktuur on juba olemas ja saadan selle KNN listi arvamuse avaldamiseks.

Otsustati: Info teadmiseks võetud.

Elvi Sepp: 28.10.04 toimub Haapsalus kohanimepäev. Ootame sinna KOV esindajaid, koduuurijaid ja kõiki, kes asja vastu huvi tunnevad. Kõik on oodatud, levitage kutset.

6.5 Vanad kohanimed

Uudo Timm: Loodusuurijate Seltsi algatusel toimub vanade kohanimede kogumine. Mõisate nimed on juba trükitud. Väiksemate nimedega on probleemid. Kas see tegevus ja tulem ka kohanimeregistriga siduda? Kas paneme kohanimedele ka vanad nimed kõrvale?

Lui Hubel: Kaardikeskusel on 1800 nimega kaart ja seda saab siduda (saksakeelsed nimed vene kirjakujul).

Jüri Jagomägi: Meil on 1940. a kaart nimedega.

Peeter Päll: Meil on ka vanu kaarte.

Elvi Sepp: Meil on ajalooliste nimede säilitamine kavas.

Peeter Päll: Saksakeelsed alged ei sobi vallanimeks. Vaata seadust.

Otsustati: Võtame info teadmiseks.

6.6 Loodusobjektide nimed

Uudo Timm: Vabariigi Valitsuse 05.08.04 korraldusega nr 615-k (RTL 04,111,1758) kinnitati Euroopa Komisjonile esitatav Natura võrgustiku alade nimekiri. Nimekirjas on palju huvitavaid nimesid. Esineb absoluutselt igasuguseid nimesid. Valitsus on kinnitanud kaitsealade nimed, millega meil on suuri probleeme. Natura ala nimed ei ole seotud kohanimega.

Jaanuaris 2005 kinnitatakse 130 ala. Kõik eelnõud ei käi meie majast läbi ja me ei saa nimedele tähelepanu pöörata.

Peeter Päll: Kas saab neid nimesid parandada?

Uudo Timm: Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud nimekirju saab muuta, tehes valitsusele muudatuse ettepaneku. Tegime Keskkonnaministeeriumi kirja Natura nimede kohta.

Elvi Sepp: Kui teeme uue kirja, siis tuleb sõnastada KNN ettepanek.

Uudo Timm: Kui leian veidraid nimesid, saadan need töörühmale ja konsulteerime.

Väino Tõemets: Milline on KNN roll?

Peeter Päll: Tuleks pöörduda ka nimeteadusliku usaldusasutuse poole.

Uudo Timm: Et enne kinnitamist kontrollitaks kõik nimed üle (õigekiri ja muud puudused)

Otsustati: KNN (Elvi) teeb Keskkonnaministeeriumile soovitustega kirja.

6.7 Tallinna nime vene õigekirjutus

Ilmar Tomusk: Keeleinspektsioon ei ole hakkama saanud (me ei saa neid sundida), et Tallinn vene tekstis õigesti kirjutataks. 1980. aastatel kirjutati Tallinn ühe n-iga. 1990. aastatel hakati kirjutama kahe n-iga. Elektrooniline press kasutab ühe n-iga kirjutamise viisi ka praegu. Kui Keeleinspektsioon nende poole pöördub, siis vastavad, et jah me teame, aga kirjutavad ikka teisiti. Tegemist olevat vene keele õigekirjutusega.

Peeter Päll: 1995. a arutasime seda kohanimekomisjonis. 1995. a anti Venemaal välja endiste liiduvabariikide pealinnade nimistu, kus pealinnade nimed kirjutatakse vanamoodi, sh Eesti pealinna nimi ühe n-iga. Eesti seaduste järgi peab transkribeerima kahe n-iga.

Raivo Aunap: Välisministeerium peaks tegema avaliku pöördumise Venemaa poole.

Peeter Päll: Kohanimekomisjon tegi kunagi kirja. Ei maksa seda politiseerida.

Katrin Alliksaar: Aga me võiksime teha materjalid kabinetinõupidamisele.

Ilmar Tomusk: Keeleinspektsioon valmistab materjalid ette ja KNN esitab materjalid kabinetinõupidamisele.

Otsustati: Esitada materjalid kabinetinõupidamisele.

6.8 Põhikaart ja talunimed

Kiira Mõisja: Tõstatan probleemi, kas panna põhikaardile vähe või palju talunimesid. Paljud nimed on vanas kirjaviisis. Talunimed on tuletatud vanadest nimedest. Kaardil peaks olema vana ja uus nimi. Kust võtta ametlik talunimi? Praegu kantakse nimi katastrisse. Kui on häid ideid, siis seda teemat võiks järgmisel korral arutada.

Otsustati: Võtta teadmiseks ja järgmisel KNN istungil arutada.

6.9 Ülevaade ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotise seminarist Vilniuses

Peeter Päll: Eestist osales seminaril 3 inimest: Peeter Päll, Elvi Sepp ja Tallinna linna kohanimekorraldaja. Programm oli väga tihe, kahe päevaga kuulati ära 26 ettekannet. Palju oli kaardiga seotud küsimusi. Materjalid pannakse KNN kodulehele.

Otsustati: Võtta teadmiseks.

Väino Tõemets
Koosoleku juhataja

Tiia Tähtsalu
Protokollija