KOHANIMENÕUKOGU

Istungi protokoll
Tallinn

24. aprill 2003 nr 1/15

Algus kell 10.00; lõpp kell 12.15

Juhatas: Tiit Sepp
Protokollis: Riina Maat

Osalesid: Tiit Sepp, Elvi Sepp, Katrin Alliksaar, Valdek Pall, Peeter Päll, Urmas Veikat, Uudo Timm, Kiira Mõisja, Ants Kraut, Lui Hubel, Jüri Jagomägi, Liina Pissarev.

Puudus: Sirje Tobreluts.

Otsustati kinnitada järgmine päevakord:

  1. Rannametsa-Soometsa Looduskaitseala nime küsimus.
  2. Kohanimeseaduse eelnõu kommentaarid, arvamused jne.
  3. Pühendusnimede määramise põhimõtted (kavand lisatud) ja nende rakendamine.
  4. Võimalik Narva visiit (ajendatud Jüri Nikolajevi tänavanimede saatest 31.03.03.)
  5. Kohalalgatatud küsimused.

Tiit Sepa ettepanekul pühendatakse mälestushetk lahkunud kohanimenõukogu liikmele Asmu Saarele.

Tiit Sepp: On selge, et tuleb muuta Kohanimenõukogu koosseisu. Võime teha ministrile ettepaneku võtta üle Kohanimenõukogu juhtimine.

Katrin Alliksaar on saanud vahepeal minister Margus Leivo nõunikuks ja seetõttu on tarvis tema asemele leida uus liige. Minu ettepanek oleks Tiit Rokk Maanteeametist.

Katrin Alliksaar: Teine võimalus oleks minu asemele kutsuda Ain Tatter.

1.

Arutatakse Rannametsa-Soometsa Loodukaitseala nime küsimust.

Jüri Jagomägi: Kui konservatiivne peab nimepoliitika olema? Kui kaua me peame kinni ajaloost? Millal tekib nime üleekspluateerimise oht? Seda eriti suuremate alade puhul. Liiginimi tuleks ka üle vaadata. Ei maksa üle pingutada ajalooliste kohanimede hõivamisega. Võiks olla midagi täiesti uut või midagi sellist, mis on juba ununenud.

Uudo Timm: Ma ei näe hetkel, et tulemas oleks suurem laine kaitsealade ja muude loodusobjektide nimede ümbervaatamiseks.

Vääriselupaikate projekt lõpeb 09.05.04. See ei tähenda, et register lõpetaks oma tegevuse. Vääriselupaigad on keskkonnaregistrite osaks.

Keskkonnaministeeriumi õigusloomeosakond on viimase 4 aasta jooksul olnud peaaegu "surnud seisus", kuid nüüd peaks olukord paranema.

Tuleks teha märgukiri põhimõtetest, kuidas panna nimesid loodusobjektidele. Vältida tuleks eelkõige pikki ja lohisevaid nimesid.

Põllumajandusministeeriumis pannakse nimesid ühiseesvooludele, mis peavad olema selle aasta juuni või juuli kuuks registrisse kantud. Millised oleks nende nimede põhimõtted? Sellega tegutsevad valdavalt maaparandusbürood.

Kui hakatakse nimesid panema, siis võiks saata need Kohanimenõukogule ülevaatamiseks. Põllumajandusministeeriumis koordineerib seda kõike Olev Krist.

Elvi Sepp: Küsimus on selles, kas lubame tulevikus mitmeosalisi nimesid? Kas seoses mitmeosaliste nimedega vaatame ka tagasi või tõmbame kriipsu tänasest päevast alates?

Uudo Timm: 2/3 kaitsealadest vajavad kaitsekorra uuendamist siiamaani. Paraku pole selleni veel jõutud. Neid saab jooksvalt korrigeerida.

Liitnimesid ma üldiselt ei poolda. Sildid on sellistel juhtudel kuidagi "lohiseva" väljanägemisega.

Kaitseala jaguneb vöönditeks ja erinevad nimed saab vööndite tasemel välja tuua.

Elvi Sepp: Mina ei poolda ühe nime ülekasutamist. See teeb kohanimemaailma tunduvalt vaesemaks.

Uudo Timm: Mina pooldan Rannametsa - Soometsa Looduskaitseala nimetamist Luitemaa Looduskaitsealaks. Seal asuvad Eesti kõige kõrgemad luited. Tolkuse on ka oma olemuselt huviäratav ja Eestis ainulaadne.

Ants Kraut: Mina ei ole põhimõtteliselt pikkade nimede vastu. Probleeme võib küll tekkida siltidega.

Valdek Pall: Kohanime määrab see, kus see koht asub, milline see koht on ja kellele see koht kuulub. Üldiselt pooldan Luitemaad.

Otsustati: Läbiviidud hääletuse tulemusena (9 poolthäält ja 2 erapooletut) tehakse ettepank nimetada Rannametsa - Soometsa Loodukaitse ala ümber Luitemaa Looduskaitselaks.

2.

Elvi Sepp: Riigikantselei saadab meile tänase päeva jooksul tagasi kohanimeseaduse eelnõu. Tuleb esitada uute ministrite poolt allkirjastatuna. Rakendusaktid on kavandite näol valmis ja nendega probleeme ei tohiks tekkida. Mitteametlikult saime Riigikantseleist õiendi. Seal toodi välja, et põhiseadusega vastuolus on säte, mille kohaselt kohanimeregistri pidaja saab võtta nende teenuste eest tasu vastavalt vastutava töötleja poolt kehtestatud korrale. Jätame selle sätte siis välja.

Nüüd siis veel sisulistest probleemidest. Kinnistunimede revisjoni teeme ka. See ettepanek tuli Justiitsministeeriumilt. Justiitsministeeriumi registriteosakond saadab Kohanimenõukogule läbivaatamiseks kinnistute nimed ja mis ei ole seadusega kooskõlas. Need on nimekohustuslikud objektid, mis tuleks igal juhul kooskõlla viia. Sellise lahenduse pakkus välja meile Kaupo Paal Justiitsministeeriumi õigusloomeosakonna eraõiguse talitusest.

Kiira Mõisja: Kui ühest suurest riiklikust registrist tehakse kohanimede väljavõte ja saadetakse meile läbivaatamiseks? Kust võtab Kohanimenõukogu selle aja?

Kas peame siis kõik registrid läbi võtma? Kohanimeseadus kehtib alates 1997. aastast. Kohanimeseaduse eelnõus ei ole kehtestatud uusi nõudeid, võibolla on nõudeid ainult natuke kohendatud. Kui kinnistusraamat ei ole siiamaani suutnud korralike nimesid panna ja registreerida ning nüüd ei ole suuteline oma nimesid ära parandama, siis kuidas on ta suuteline edasi seda tööd tegema?

Üks kinnistu võib koosneda mitmest katastriüksusest ja nendeks võivad olla näiteks kolm erinimelist talu. Kinnistusraamatus pannakse neile kolmele veel üks nimi ja see ei ole enam oma olemuselt kohanimi.

Elvi Sepp: Nemad aga tahavad seda käsitleda kohanimena. Üks kinnistu võib küll koosneda mitmest katastriüksusest. Kinnistu nimi valitakse selle koha järgi, kus see talu või aadresskoht asub.

Elvi Sepp kannab ette Kaupo Paali kirja, mis sisaldab endas seisukohta, et kinnistu nimi on kohanime objektiks.

Kiira Mõisja: Seaduses on probleemiks talu nime defineerimine. Kohanime objektiks tahetakse ju ikkagi talu kui eluaset.

Kuid katastriüksustel ja kinnistutel on tegelikult hoopis nimetused. Need ei ole nimed.

Uudo Timm: Kohanimenõukogu peaks andma põhiprintsiibid, mitte ise hakkama iga üksikut nime läbi vaatama v.a erivajadustel. Muidu ei jõua midagi tehtud.

Elvi Sepp: Siis peame väga üheselt ära ütlema, mis on talu, kinnistu, maaüksus, katastriüksus, millel see nimi hakkab olema.

Elvi Sepp ootab sobivad sõnastuse pakkumisi teisipäeva õhtuks s.o hiljemalt 29.04.03.

Elvi Sepp: Teeseaduses on sätestatud, et erateed tähistatakse nime või tähisega. Kas teedele tuleks siis panna samuti nimed ja nende järgi teha ümber ka maa hajaasustusalade aadress-süsteem? Kas kirjutame seadusesse sisse, et nimi peab olema nii riigi, valla kui ka erateel? Selline uuendus on praeguses eelnõus sees. Märtsi alguses seda seal veel ei olnud.

Otsustati: Selline säte teede kohta jääb praegu eelnõusse sisse.

Elvi Sepp: Kohanimenõukogu on nimede ametlikustaja. Meie oleme ajalooliselt või kasutuses kinnistunud nimedele ametliku staatuse andja.

Jüri Jagomägi: Kust läheb piir geograafiliste ja ajalooliste kaartide vahel?

Kohanimeseaduse eelnõu § 14 lg 1 - riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või organi dokumendis, elukoha- või asukohaandmetes, teabelevis, avalikul sildil, viidal ja kuulutuses ning geograafilisel kaardil peab kasutama registrisse kantud ametlikku kohanime. Nõudest võib teha erandeid selle seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Sätet ei kohaldata aja- ja kultuuriloolise kaardi suhtes.

Jüri Jagomägi otsustab esitada selle küsimuse hiljem kirjalikult vormistatuna.

Urmas Veikat: Kohanimeseaduse eelnõu § 10 lg 1 sätestab, et kohanimi dokumenteeritakse eesti-ladina tähestikus. Kas lisada sinna juurde ka teine pool s.o kasutamine. Kas võib juhtuda, et dokumenteerimine hakkab erinema kasutamisest?

Kohanimeseaduse eelnõu § 26 lg 3 sätestab, et ettekirjutuse täitmata jätmisel võib ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Kõigil pole selleks pädevust? Keeleinspektsioonil ei ole praegu seda õigust ja ilmselt ei saa ka olema.

3.

Elvi Sepp: Pühendusnimede määramise kord § 1 lg 2 sätestab, et pühendusnimi peab sisaldama isiku kõiki eesnimesid ja perekonnanime või tema täielikku varjunime.

Järgnes diskussioon selle üle, kas sõna "kõiki" on selles sättes vajalik?

Otsustati: Pühendusnimede määramise kord § 1 lg 2 jääb praegusel kujul kavandisse.

4.

Arutatati Kohanimenõukogu võimalikku Narva visiiti.

Elvi Sepp: 31.03.03 oli Jüri Nikolajevi saade Narva linna tänavanimedest. Minul tekkisid mõned probleemid seda saadet kuulates. Siit idee korraldada koostöös Narva osapoolega väljasõit Narva.

Otsustati: Väljasõit Narva võiks toimuda 15.05.03 või vajadusel ka nädal hiljem. Sõita soovijatel anda teda.

Elvi Sepp: ÜRO kohanimeekspertide Balti jaotise tänavune seminar toimub 28.-30.05.03. Nii Lätist kui ka Leedust on tulemas 6-7 esindajat. Orienteeruv osavõtjate arv võiks olla kuni 30 inimest.

Teatada homme õhtuks s.o hiljemalt 25.04.03, kellel on võimalus osaleda.

5.

Arutati kohanimede kogumise problemaatikat.

Kiira Mõisja: Meil on käsil 20 000-lise põhikaardi kirjastamine. 10 000-lisel põhikaardil ei ole mägede, orgude, niitude ja metsade nimesid. Pole aega koguda. Digitaalkaardil pole reljeefi ja neid ei osata sinna paigutada. Seega tuleb hakata nimesid eraldi koguma. Voorküla ja Hummuli ümbrus on kohanimede koha peal praktiliselt aga valge laik.

Puudub institutsioon, mis koguks selle ala kohanimesid. Kas teha kampaania korras läbi Emakeele Seltsi?

Peeter Päll: Võib-olla saaks siinkohal abiks võtta üliõpilasi, kellel on tulemas murdepraktika?

Elvi Sepp: Võiks üritada kaasata ka valdu? Küsimus vajab täiendavat arutamist.

Tiit Sepp
Koosoleku juhataja

Riina Maat
Protokollija