Kohanimenõukogu

Istungi protokoll
Tallinn

18.oktoober 2001 nr 2/12

Algus kell 11.00; lõpp kell 13.15

Juhatas: Tiit Sepp
Protokollis: Elvi Sepp

Osavõtjad: 12 osalejat registreerimislehel; puudusid: Veljo Ranniku, Maila Kuusik, Margit Markus, Valdek Pall, Kiira Mõisja.

Läbirääkimised päevakorra asjus.

Otsustati kinnitada järgmine päevakord:

  1. Harjumaa Loksa valla Turbuneeme küla elanike pöördumine küla endise nime Turbaneeme taastamiseks (Elvi Sepp, Peeter Päll, kodu-uurija Väino Piikmann).
  2. Kohanimeseaduse muudatuste arutelu (ettekandjad töörühma liikmed).
  3. Algatatud küsimused.

1.

Elvi Sepp: Meenutan KNN liikmetele arutusel oleva külanime probleemi tagapõhja. Külaelanikud tõstatasid nime muutmise ehk täpsemalt ajaloolise nime ennistamise küsimuse 1998. a. augustis küla koosolekul. Selle koosoleku protokollis nenditakse lühidalt: otsustati taotleda tagasi küla õige ajalooline nimi Turbaneeme, mis oli kasutusel 1970.-te keskpaigani.

Ka kodu-uurijast küla põliselanik Väino Piikmann arvab, et Turbaneeme muudeti Turbuneemeks 1970-ndate aastate keskel toimunud külareformi käigus.

Kontrollisin viimast väidet statistiliste materjalide põhjal, millest selgus, et tegelikult see nii ei olnud. Näiteks 1972. a kogumikus "Eesti NSV külanõukogude ja asumite rahvastik" (Statistika Keskvalitsuse väljaanne) on Loksa k/n-s kalandusasula – Turbuneeme küla. Ka kõigi järgnevate rahvaloenduste ja jooksva statistilise arvestuse nimestikes esineb nimi "Turbuneeme" kuni tänapäevani välja.

Nagu selgub, on varasematel aegadel paralleelselt kasutusel olnud (näiteks kirikukirjades, kaartidel jne) mõlemad nimekujud (lisaks veel variant Turboneeme).

Ka selline allikas nagu Kanadas 1996. aastal väljaantud Ajaloolise geograafia kogumik "Eesti 1940", mida nimetatakse entsüklopeediliseks Eesti kohanimede kirjelduseks ja mille autoriks on Heino Puhk, sisaldab mõlemat nimekuju.

Külaelanike tõstatatud probleem jõudis vallavolikogusse 2 aastat hiljem. Loksa Vallavolikogu otsustas 2000.a aprillis ennistada Turbaneeme küla ning vastav taotlus esitati Siseministeeriumile. Kohanimenõukogu arutas küsimust enne materjalide esitamist Vabariigi Valitsusele.

Kohanimenõukogu tollane seisukoht oli, et "KNN ei pea põhjendatuks Turbuneeme küla nime muutmist Turbaneemeks ning ei toeta valla poolt esitatud taotlust."

Täna peame arutelu kordama ja otsustama, kas KNN jääb oma seisukoha juurde või me muudame oma varasemat otsust.

Tiit Sepp: Kuulame ära härra Väino Piikmanni.

Väino Piikmann: Tegemist ei ole külanime muutmise, vaid ennistamisega, samuti ei ole Turbaneeme võõrapärane nimekuju.

Turbuneeme küla asub rannamurde alal ning seetõttu võib nime hääldus siin olla erinev. Päritolult võib Turbaneeme nimi seostuda mõistega "turvas, mätas", mida kasutati onnide tegemiseks. Ka merekaartidel ja lootsiraamatutes esines nimi Turbaneeme. Samuti oli olemas Turbaneeme Tarvitajate Ühisus. Ka muudes paberites perioodil 1925-1940 märgiti nimeks Turbaneeme. Enn Tarveli andmetel esinesid sealkandis sellised isikunimed nagu Turba Toomas, Turba Pärtel jne.

Peeter Päll: Turbuneeme on nö õnnelik küla, sest selle nime kohta on Eesti Keele Instituudi kohanime andmebaasis mitu sedelit, mis pärinevad tunnustatud nimekogujatelt (Aili Univere, Edgar Lilhein jt). Kõnealuse küla nime erinevad kujud, mis esinesid rahvasuus (seal üksnes Turbunieme või Turbinieme) ja kirjalikes allikates on toodud lisatud õiendis.

Kui rahvas kasutab nüüd Turbuneeme asemel Turbaneeme nimekuju, siis on see rahvaetümoloogiline muutus toimunud võrdlemisi hiljuti, sest seda hääldust polenimekogujad varem märganud.

Olen seisukohal, et Turbuneeme nimi on ajalooline ja väärtuslik ning seda Turbaneemeks muuta ei tuleks.

Asmu Saar: Võiks jätta põhinimeks Turbuneeme ja panna rööpnimeks Turbaneeme.

Ants Kraut: Kohalikud seltsid jmt võiksid oma nimetustes kasutada Turbaneeme nimekuju, et see säiliks.

Tarmo Loodus: Kui see nimi jookseb läbi ajaloo, kaasa arvatud Rootsi aeg, siis võib olla tegemist rootsi eripäraga, kus nime hääldus ja kirjapilt erinevad. Turbuneeme nimi on sellisena ka esimeses Eesti Vabariigis ilmunud nimestikus (1923).

Otsustati:

2.

Elvi Sepp: Kohanimeseaduse ligemale 5 aasta pikkune rakendamise praktika (seadus jõustus 08.01.1997) on näidanud, et kehtivas seaduses on mitmeid kitsaskohti ja puudujääke, mille kõrvaldamiseks algatataksegi kõnesolev seaduse muutmise seadus

Esmaspäeval saabus ka Justiitsministeeriumi põhimõtteline nõusolek seaduse muutmise algatamiseks.

Kohanimeseaduse rakendamisel tekkinud probleemid ja seaduse muutmiseks laekunud ettepanekud on läbi arutanud töögrupp, kuhu kuulusid:

Minu pöördumine e-posti teel kohanimenõukogu liikmete poole arvamuste, ettepanekute ja kommentaaride saamiseks üldiselt tulemusi ei andnud. Ainsa erandina vastas Kiira Mõisja, kes kiitis heaks maaüksuste nimesid puudutavad muudatusettepanekud.

Kõigepealt ma tutvustan neid probleeme ja põhjusi, miks seaduse muutmine päevakorda tõusis:

1. Seoses kohanimeregistri rakendamisega (mitmete rakendusaktide kehtestamise vajadusega) tuleb seadusesse sisse kirjutada volitusnormid siseministrile, et minister võiks oma määrusega kehtestada mitmed registri jaoks vajalikud rakendusaktid (registrisse andmete esitamise kord ja vormid, andmete registrist väljastamise kord, andmete registrist väljastamise tasumäärad jne).

2. Seaduse praeguses sõnastuses on kõik kohanimekorraldusega seonduv kohaliku omavalitsuse tasandil üheselt määratuna antud kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Samas on seaduse rakendamise praktika (eelkõige Tallinna ja teiste suuremate linnade näitel) näidanud, et selline töökorraldus ei ole otstarbekas. Tuleks anda volikogule õigus kohustusi delegeerida vastavalt mõistlikuks peetavale tööjaotusele ning seepärast on seaduse uues sõnastuses kasutusele võetud mõiste "kohaliku omavalitsuse kohanime määraja".

3. Praktika kogemusi arvestades tuleks üks põhimõtteline muudatus teha §-s 4, kus on loetletud nimekohustuslikud objektid, millel peab olema ametlik kohanimi.

Kehtiva seaduse säte (§ 4 lg 5) näeb ette, et ametlik nimi peab maaüksusel olema, kui sellel on väljaspool tänavavõrku paiknevaid aadressi vajavaid objekte. Maakatastri praktikas see regulatsioon sätestatud kujul järgimist leidnud ei ole ning kohanime asemel seisavad kirjeldavad iseloomustused, numbrid jmt. Seetõttu on töörühmal ettepanek arvata maakatastriüksused välja nende objektide loetelust, millel peab olema ametlik kohanimi.

Selgituseks niipalju, et tegime töörühma liikmetega tutvumiskäigu Maa-ametisse ja seal sai kinnitust kartus, et katastri pidamisel kohanimeseadust ei täideta. Täpsemalt, maaüksuste või katastriüksuste puhul ei järgita kohanimedele sätestatud nõudeid (keelatud on teatavasti numbrid ja muud mittesõnalised hargtäiendid, ühes külas ei tohi olla samanimelisi maaüksusi, nime määramise kohta eelteate avaldamine).

Maaüksuste nimede olukorda iseloomustab lähemalt L. Hubel, kes tegi maakatastri andmetest väljavõttelise analüüsi.

Lui Hubel: Üldiselt selgus, et eksimusi kohanimeseaduse vastu on hulgaliselt: nimi puudub, nimeks on märgitud aadress, nimed korduvad ühe küla piires, kasutatakse numbreid, kirjeldavaid väljendeid, mis pole nimed jne.

Täpsed tulemused 3 omavalitsusüksuse – Võru linna, Nissi valla ja Laeva valla maaüksuste nimede analüüsi kohta on toodud lisas.

Elvi Sepp: Jätkan loetelu nendest põhjustest, mis olid arutusel seaduse muudatuste ettevalmistamisel.

4. Kohanimedega on probleeme ka riiklikes andmekogudes olevatel loodusobjektidel ning kinnismälestistel ja muinsuskaitsealadel. Tuleks kaaluda, kas vabastada ka need objektid eeltoodud põhjusel ametliku nime omamise kohustusest.

5. Teatavasti muudeti ühtaegu äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse ning nendega seotud seaduste muutmisega 1998. a juunis ka kohanimeseadust. Nimelt tühistati KNS § 21 lg 2, mis sisaldas 2 põhimõtet: 1) nõue, et kui äriühingu, asutuse või organisatsiooni nimetuses kasutatakse ametlikku kohanime, siis peab selle õigekirjutus olema vastavuses kohanime ametliku kujuga; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu õigus kehtestada piiranguid kohaliku omavalitsusüksuse ametliku nime äriühingu, asutuse või organisatsiooni nimetuses kasutamiseks. On ettepanek taastada seadusesse eelnimetud põhimõtetest esimene – nime õigekirjutust puudutav nõue.

6. Seadusest oleks mõistlik välja jätta kohanime kasutamist aadressis reguleerivad detailsed sätted (senine § 20), mis ei kuulu otseselt kohanimeseaduse reguleerimisalasse. Need võivad hilisema, andmekogude seaduse alusel kehtestatava ja spetsiaalselt aadressiga seonduvat reguleerima hakkava õigusakti koostamisel osutuda takistuseks ja põhjendamatuks piiranguks.

7. Täpsustamist vajavad riigi kohanimeregistri pidamist ja selle andmete kasutamist reguleerivad paragrahvid.

8. Tehtud on seaduse teksti normitehnilist kohendamist, konkretiseeritud on sõnastust (§ 2 nimekohustuslikud objektid); defineeritud ja täpsustatud on tekstis läbivalt kasutusel olevaid mõisteid; väikekoht, aadressikoht, kohanime määraja.

Mitmete seaduste (eelkõige andmekogude seadus, äriseadustik) kohanimeseadusest hilisema vastuvõtmise tõttu on kohanimeseaduse mõnede sätete sõnastus aegunud ja vastuoluline, vajades kooskõlla viimist teiste seadustega (riiklik kataster või register = riigi andmekogu, registri pidaja = volitatud töötleja jne).

Järgnenud arutelu käigus vaadati läbi töögrupi ettepanekud, diskuteeriti mõistete (väikekoht, aadressikoht, kant) üle, puudutati veel järelevalve küsimusi, kohanimede kasutamist aadressi-süsteemis jne.

Töögrupp ootab kohanimenõukogu liikmete kirjalikke ettepanekuid käsitletud küsimustes lähemate päevade jooksul.

Vastati Urmas Veikati esitatud küsimustele, mis olid seaduse sõnastust selgitava iseloomuga.

Otsustati:

3.

Elvi Sepp: Meil tuleb läbi vaadata veel paari küla (külanime) ennistamise materjalid.

Esiteks, Järvamaalt Oisu vallast on laekunud taotlus eraldada Äiamaa külast Metsaküla. Moodustatavas külas on 12 pereelamut, elab 17 peret ja elanikke on 59, algatusele on allkirja andnud 27 elanikku. Seletuskirjas märgitakse, et külal puudub oma ajalugu, kuid majade grupp moodustab terviku, millel puudub side Äiamaa külaga. Äiamaa küla elanike küsitlus näitas, et nad on nõus külast osa eraldamisega omaette külaks.

Teiseks, Läänemaalt Oru vallast on saabunud materjal, mille alusel taotletakse praeguse Ingküla koosseisu kuuluva kunagise Niibi asunduse ennistamist Niibi külana. Niibi mõisa mainitakse juba 17. sajandil, kuid külale iseloomulik hoonestus mõisa ümbruses puudus. Eesti Vabariigi maareformi ja mõisamaade taludeks jagamise tulemusena tekkis Niibi küla (täpsemalt asundus), mis esineb ka 1938. a. topograafilisel kaardil. Niibi asundus eksisteeris kuni 1970-ndate aastate keskpaigani, mil ta ühendati Ingkülaga.

Mõlema küla ajaloolist tausta on uurinud Peeter Päll.

Peeter Päll: Metsaküla on Aruküla kõrval levinuim külanimi Eestis. Ajalooliselt on neid olnud vähemalt 31 ja praegu peaks meil ametlikult olema 9 Metsaküla. Lisaks sellele on antud juhul oluline arvestada, et tegemist ei ole ajaloolise külanime ennistamisega, sest sellenimelist ajaloolist küla pole endistel aegadel sealkandis olnud. Läheduses on ajalooliste nimedega sellised talud nagu Vassaare ja Härjassaare.

Eeltoodu tõttu ei ole juba niigi laia levikuga Metsaküla nime panek uuele moodustatavale külale soovitav. Ühtlasi teeksin ettepaneku valida moodustatava küla nimi talu või mõne muu kohapealse toponüümi järgi.

Oru vallas Niibi kui ajaloolise asulanime ennistamine on tänuväärne ja põhjendatud. Sellele vastuväiteid ei ole.

Otsustati:

Elvi Sepp: Teadmiseks info, et Urmas Visse (Teede ja Sideministeeriumi RISO) on valmis saanud üsna põhjaliku materjali aadressisüsteemi kohta. See on "Aadress-süsteemi nõuete lähteülesanne", mis sätestab aadressi käsitlemise põhimõtted ning kavandab rea edasisi tegevusi. Olen selle juba mõnele KNN liikmele e-posti teel edastanud, ootan lähemate päevade jooksul arvamusi ja kommentaare, et need siis autorile edasi anda.

Koosoleku juhataja Tiit Sepp

Protokollija Elvi Sepp