Iga raamatu esimene küsimus on tavaliselt, miks ta on üldse tehtud. Koostajana mõtlesin seda sõnastikku kokku pannes tõlkijatele, ajakirjanikele, keele- ja reisihuvilistele, kõigile, kellel oma töös on kohanimesid tarvis teada ja õigesti kasutada. Ühte kohta on nimetatud eri aegadel ja eri keeltes mitmeti, ühte ja sama nimegi on kirja pandud eri viisil jne. Et aidata nimevariantides orienteeruda, selleks on mõeldud käesolev sõnastik.
Sõnastikus on üle 4200 nimeartikli, mis hõlmavad Eesti-väliseid kohti. Artiklid käsitlevad eelkõige kohanimesid endid: millised nimekujud sobivad eesti teksti, millised on muud nimevasted kohalikus keeles ning inglise, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles, sageli ka naabermaade keeltes. Kokku on nimevariante ligi 16 000. Lisatud on põhinimede hääldus, asukohaviited jm.
Nimistu on väljavõte Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasist, millest abiprogrammidega on valitud vajalikud andmed ja neid üksnes vähesel määral hiljem käsitsi töödeldud. Kõik nimed on ühtses tähestikjärjestuses, samas on ka eesti kasutajale vajalikud viited varasematelt nimekujudelt. Muud võõrkeelsed nimeviited on eraldi registris.
Nimistu on valitud Eesti-keskselt, s.t Eesti-lähedaste või Eestile oluliste kohtade nimesid on keskmisest enam. Asukohaviited püüavad kajastada kohtade tegelikku poliitilist staatust, samas on sõnastiku taotlus anda olemasolevate nimede kasutamiseks keelelisi juhiseid, mitte võtta seisukohta ühe või teise riikliku moodustise, piiride, valitsuste jm seaduslikkuse kohta.
Enamikule nimedele, mille algkirjapilt ei ole ladina kirjas, on lisatud sulgudes algkuju. Selleks on kasutatud tekstitöötlusprogrammi WordPerfect vastavaid fonte ja muid Internetis vabalt levitatavaid fonte. Hieroglüüfide ning mõne muu üksiku kirja kohandamine koostaja arvutile käis siiski üle jõu.
Sõnastiku lisas on nimekirjutuspõhimõtete selgitused, maailma maade ja pealinnade nimede ja riigitähiste tabel ning võõrkeelsete nimede kirjutus- ja hääldusjuhised. Lõpus on mõned sõnaseletused.
Arvesse on võetud uusim teada olev informatsioon. Sõnastikus kajastuvad näiteks Poola, Slovakkia ja Soome uus haldusjaotus ning muutused Kasahstani ja Rootsi haldusjaotuses.
Olen seda raamatut koostades kogenud oma kolleegide mõistvat ja abistavat suhtumist. Esitusviisi, üksiknimede kirjapilti ja hääldust või muid seiku on aidanud selgitada Tiiu Erelt, Turid Farbregd, Luistxo Fernandez, Silja Grünberg, Kaisa Rautio Helander, Marje Joalaid, Margit Langemets, Sirkka Paikkala, Kristiina Ross, Henn Saari jpt. Tartu ülikooli professor Ott Kurs on tutvunud kogu nimistuga ja teinud olulisi täiendusi. Suur abi oli Emakeele Seltsi keeletoimkonna tööst 1996. a sügisel-talvel, kui käsitleti väliskohanimede õigekirjutust. Innustav eeskuju oli sõnastiku tegemisel Kerkko Hakulise Soomes ilmunud lähedase sisuga teos. Olen tänulik kõigile, kes mind ühel või teisel viisil on aidanud. Eraldi tahan tänada Eesti Keele Sihtasutuse esindajatena Asta Õimu ja Toomas Väljataga, kes otsustasid, et käesolevast võiks üks raamat saada, ja tegid selle teoks.
Küllap ei ole sõnastik vaba puudustest ja vigadestki ning seetõttu tänan ette kõigi märkuste ja ettepanekute eest. Interneti-aadressil http://www.eki.ee/knab/ hakkab ilmuma käesoleva sõnastiku täiendusi: 1) märgatud vigade parandused, 2) ajakohastused, 3) süstemaatiline register (kohanimed riikide kaupa jm).
Peeter Päll
25. veebruaril 1999 Tallinnas